Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
23. aprill 2018, Tallinn
Haldusasja number
3-17-2470
Haldusasi
XX kaebus Tallinna Vangla 18.10.2017 otsuse nr 83/16/18660-20 tühistamiseks, alternatiivselt tühisuse või õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Monika Raiendik
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 2. märtsi 2018. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 2. märtsi 2018. a määrus haldusasjas nr 3-17-2470 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus tunnistas 07.07.2016 otsusega nr X-XX-XXXX XX süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõistis talle karistuseks 3 aastat vangistust. Otsuse kohaselt jäeti mõistetud vangistus KarS § 74 alusel täies ulatuses täitmisele pööramata, kui XX ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, mh ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ning allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta.
2.XX esitas 26.04.2017 Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnikule avalduse, milles taotles KarS § 75 lg 1 p-le 6 vastavat luba Eesti
3-17-2470 territooriumilt lahkumiseks ning väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks perioodil 30.08.‒30.09.2017. Kriminaalhooldusametnik jättis 01.06.2017 otsusega XX taotluse rahuldamata (esialgu ilma põhjendusteta tehtud 28.04.2017 otsus tunnistati 21.06.2017 kehtetuks). Tallinna Halduskohus tühistas 28.08.2017 otsusega nr 3-17-1153 kriminaalhooldusametniku 01.06.2017 otsuse ning kohustas Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonda otsustama XX-le KarS § 75 lg 1 p-s 6 sätestatud loa andmise küsimuse uuesti.
3.Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik SH tegi XX-le 05.09.2017 hoiatuse KarS § 75 lg 1 p 3 kohase rikkumise kohta, sest hooldusalune ei esitanud tõendeid registreerimiskohustuse täitmisest. Hoiatuse kohaselt ei ilmunud XX 12.07.2017 registreerimisele. XX esitas 05.10.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku 05.09.2017 hoiatuse tühistamiseks või õigusvastasuse tuvastamiseks (haldusasi nr 3-17-2024). Tallinna Halduskohus tagastas 09.10.2017 määrusega XX kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel läbivaatamatult halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Tallinna Ringkonnakohus jättis 22.11.2017 määrusega XX määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 09.10.2017 määruse muutmata. XX esitas 06.12.2017 Riigikohtule määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 22.11.2017 määruse peale, mille Riigikohus võttis 19.03.2018 määrusega menetlusse.
4.Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik SH tegi 18.10.2017 otsuse nr 8-3/16/18660-20, millega ei andnud XX-le luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
5.XX esitas 17.11.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku 18.10.2017 otsuse nr 8-3/16/18660-20 tühistamiseks või alternatiivselt tühisuse või õigusvastasuse tuvastamiseks.
6.Tallinna Halduskohus jättis 02.03.2018 määrusega XX kaebuse HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Kriminaalhooldusametniku keeldumine anda kaebajale KarS § 75 lg 1 p-de 4‒6 kohaselt nõutav luba on sisuliselt karistusõiguslik, mitte haldusõiguslik vaidlus, ning kriminaalhooldustoimingute tegemise aluseks olevad kaalutlused on karistusõiguslikud, mitte haldusõiguslikud. Maakohtu pädevuses on kontrollida süüdlase käitumiskontrollile allutamise nõuete järgimist ja lahendada sellest tulenevaid vaidlusi. KarS § 74 alusel süüdlase karistusest tingimisi vabastamisega kaasneb tema käitumiskontrollile allutamine. Karistusest tingimisi vabastamise otsustamine, sh süüdlase käitumiskontrollile allutamine, on maakohtu pädevuses. Maakohtu määratud kontrollnõuete kohaldamise vaidlused tulenevad maakohtu lahendi täitmisest ning on sellega vahetult seotud. Seega, kui kriminaalhooldusametnik jätab KarS § 75 lg 1 p-des 4‒6 nimetatud loa andmata, on tegemist maakohtu lahendist tuleneva piiranguga, mille põhjendatust on pädev hindama maakohus, mitte halduskohus. Maakohus hindab, kas kriminaalkorras süüdi mõistetud isiku käitumiskontrolli raames kriminaalhooldaja pandud nõuded on kohased ning uute kuritegude toimepanemise riski arvestades põhjendatud. Seega KarS § 75 lg 1 p-s 6 sätestatud loa andmise otsuse puhul on tegemist kriminaalasjas tehtud maakohtu lahendi täitmise vaidlusega, mille lahendamiseks on ette nähtud teistsugune menetluskord. Kaebuse esitaja saab oma õigusi kaitsta KrMS § 431 alusel, esitades vajadusel kaebuse maakohtule.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
2(5)
3-17-2470
7.XX palub 18.03.2018 määruskaebuses (täiendatud 28.03.2018) Tallinna Halduskohtu 02.03.2018 määrus tühistada ja saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks tagasi. Kaebuse läbivaatamine kuulub halduskohtu pädevusse. Haldusasjas nr 3-17-1153, milles menetlusosalisteks olid samad pooled ja vaidluse all oli samasisuline otsus, asus Tallinna Halduskohus vastupidisele seisukohale ning menetles kaebaja KarS § 75 lg 1 p-s 6 sätestatud loa (mitte)andmise otsuse peale esitatud kaebust ja rahuldas selle. Praegusel juhul ei ole tegemist kriminaalasjas tehtud maakohtu lahendi täitmise vaidlusega, sest KarS § 75 lg 1 p-s 6 sätestatud loa andmise otsustuspädevus on kriminaalhooldusametnikul, mitte maakohtul. KrMS ega ükski muu menetlusseadus ei sätesta eriregulatsiooni, millest nähtuks HKMS-s ettenähtust erinev menetluskord KarS § 75 lg 1 p 6 kohase otsuse vaidlustamiseks. KrMS-s puuduvad menetlusnormid, mis võimaldaksid maakohtul tühistada kriminaalhooldusametniku poolt KarS § 75 lg 1 p 6 alusel tehtud otsuse. Samuti puuduvad maakohtul (erinevalt halduskohtust) volitused kriminaalhooldusametniku otsuse tühisuse või õigusvastasuse tuvastamiseks. Käitumiskontrolli teostatakse kriminaalhoolduse käigus. Tegemist on haldusmenetlusega, mille raames kriminaalhooldusametnik teostab järelevalvet ja kontrollib, kas süüdlane järgib kontrollinõudeid. Järeldust, et kriminaalhoolduse teostamine, sh KarS § 74 lg 1 p-s 6 ettenähtud otsuse tegemine, toimub haldusmenetluses, toetavad õiguskantsleri 26.05.2011 menetlusdokumendis nr 6-1/110739/1102693 esitatud seisukohad. Kaebuse läbivaatamine halduskohtumenetluses on kooskõlas varasema kohtupraktikaga (Tallinna Halduskohtu 28.08.2017 otsus nr 3-17-1153, Tallinna Halduskohtu 03.01.2017 määrus nr 3-17-8, Tartu Halduskohtu 19.07.2016 määrus nr 3-16-805). Kaebaja on esitanud haldusasjas nr 3-17-2024 Riigikohtule 06.12.2017 määruskaebuse. Nimetatud asjas on tõstatatud käesoleva määruskaebusega sarnased küsimused halduskohtu pädevuse kohta, mistõttu palub kaebaja oodata enne käesoleva asja lahendamist ära Riigikohtu lahend haldusasjas nr 3-17-2024.
8.Tallinna Vangla palub 02.04.2018 kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Tallinna Vangla nõustus halduskohtu määruses toodud põhjendustega ja oli seisukohal, et vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.
9.Tallinna Ringkonnakohus teavitas 04.04.2018 kirjaga menetlusosalisi, et peab menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt ning kohtupraktika ühetaolisuse ja sisulise õigsuse tagamiseks otstarbekaks enne käesolevas asjas määruskaebuse lahendamist oodata ära Riigikohtu halduskolleegiumi lahend haldusasjas nr 3-17-2024.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Riigikohus ei ole käesoleva määruse tegemise ajaks küll lahendanud XX 06.12.2017 määruskaebust haldusasjas nr 3-17-2024, kuid on 20.04.2018 määruses haldusasjas nr 3-18170, mille ajendas sarnaselt praeguse vaidlusega kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusametniku KarS § 75 lg 1 p 6 alusel tehtud otsustus, võtnud seisukoha halduskohtu pädevuse osas nimetatud otsustuste vaidlustamisel. Seega puudub kohtul vajadus oodata ära lahend haldusasjas nr 3-17-2024.
11.Halduskohus jättis XX kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust 3(5)
3-17-2470 menetluskorda. Sellest sättest tulenevalt peab kohus esmalt kontrollima, kas vaidlus on oma üldiselt laadilt avalik-õiguslik, ning teiseks, kas eriseadus teeb konkreetset liiki avalikõiguslike vaidluste puhul erandi, nähes ette teistsuguse kohtumenetluse korra.
12.Kaebaja suhtes on Tartu Maakohtu 07.07.2016 otsusega nr 1-16-5409 kohaldatud käitumiskontrolli (KarS § 75) ning tal tuleb 3 aasta pikkuse katseaja jooksul alluda kriminaalhooldaja kontrollile. Kaebaja on vaidlustanud kriminaalhooldusametniku KarS § 75 lg 1 p 6 alusel tehtud otsuse, millega jäeti rahuldamata tema taotlus Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vaidlust ei ole selles, et tegemist on isiku suhtes avaliku võimu teostamisega ning olemuslikult avalik-õigusliku suhtega.
13.Kriminaalhoolduse täitmisel tekkivate küsimuste lahendamise kord on reguleeritud KrMS §-s 427. Nimetatud sätte kohaselt on maakohtu täitmiskohtuniku pädevuses küll süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise, kohustuste kergendamise või tühistamise, katseaja pikendamise ning karistuse täitmisele pööramise otsustamine, kuid see säte ei reguleeri kriminaalhoolduse käigus tehtud kriminaalhooldusametniku toimingute ja otsustuste vaidlustamise korda.
14.Riigikohtu erikogu sedastas 20.04.2018 määruse nr 3-18-170 p-s 8 järgmist: „Otsustus selle üle, kas süüdimõistva kohtuotsusega isikule KarS § 75 lg 1 alusel pandud kontrollnõuetest erandi lubamine on põhjendatud, ning kas see on kooskõlas kriminaalhooldusega taotletavate eesmärkidega, kujutab endast kriminaalhoolduse täitmisel tekkinud küsimust. Vastavasisulise kaebuse lahendamiseks peab kohus hindama kriminaalhoolduse senist käiku, süüdimõistetu isikut iseloomustavaid andmeid ning loa andmise mõju süüdimõistvast kohtuotsusest tulenevate kontrollnõuete ja -kohustuste täitmisele. Samuti peab kohus vajadusel sisustama karistusõiguse norme, sh KarS § 75 lg-t 1. Kuna kaebuse lahendamise tulemus võib mõjutada kriminaalhoolduse edasist käiku, on tegemist karistusõiguse valdkonda kuuluva kohtuotsuse täitmise küsimusega. Erikogu leiab seetõttu, et otstarbekas ei ole lähenemine, mille kohaselt peaks halduskohus erandlikult sekkuma mõne kriminaalhoolduse täitmisel kerkinud üksikküsimuse lahendamisse vaid põhjusel, et konkreetne vaidlus on oma olemuselt avalik-õiguslik.“
15.KrMS § 431 sätestab täitmiskohtuniku ulatusliku pädevuse kohtuotsuse täitmisel tekkivate probleemide lahendamiseks. Seda on rõhutanud Riigikohus ka 16.09.2015 määruses nr 3-3-1-45-15; 21.11.2012 otsuses nr 3-3-1-52-12; 03.10.2012 määruses nr 3-3-4-2-12 ja 08.06.2016 määruses nr 3-3-4-1-16. Nimetatud haldusasjades asus Riigikohus maakohut pädevaks kohtuks lugedes seisukohale, et erinevates kohtutes toimuv menetlus ei oleks otstarbekas ega aitaks vaidluse kiirele lahendamisele kaasa. KrMS § 431 lg 1 sätestab, et KrMS §-des 424‒4281 ja §-s 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik määrusega. Viidatud 20.04.2018 määruses nr 3-18-170 asus Riigikohtu erikogu seisukohale, et kuna KarS § 75 lg 1 p 6 alusel tehtud otsustuse vaidlustamisel on tegemist kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimusega KrMS § 431 mõttes, siis ei kuulu sellise vaidluse lahendamine seaduses sätestatud teistsuguse menetluskorra olemasolu tõttu halduskohtu pädevusse.
16.Viidatud Riigikohtu praktikale tuginedes asub ringkonnakohus seisukohale, et XX kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebaja saab kaitsta oma õigusi seoses talle KarS § 75 lg 1 p 6 alusel tehtud otsusega KrMS § 432 lg-s 1 ette nähtud korda järgivalt. Kuna KarS § 75 lg 1 p-s 6 märgitud loa andmise üle otsustamine on kriminaalhooldusametniku pädevuses, saab KrMS § 431 lg 1 ja § 432 lg 1 alusel kaebust
4(5)
3-17-2470 lahendav maakohtu täitmiskohtunik kontrollida kõnealuse otsustuse seaduslikkust ning anda vajadusel juhiseid asja uueks otsustamiseks.
17.Eelnevast tulenevalt on halduskohus õigesti tagastanud kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtul pädevuse puudumise tõttu. Määruskaebus jääb rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 02.03.2018 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.