Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Virgo Saarmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
05.04.2018, Tallinn
Haldusasja number
3-17-923
Haldusasi
XX kaebus Tartu arestimaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Triin Randoja
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 10.11.2017 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 07.05.2018, välja arvatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab
3-17-923 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-17-923 selgitanud, millistel päevadel ta veel jalutada soovis ning millal temale jalutamise võimaldamisest keelduti. Kuupäevade 31.12.2015, 01.01.2016, 03.–05.01.2016 osas on arestimaja tööraamatu kannetes eraldi ära märgitud, et kaebaja ei soovinud jalutama minna. 27.11.2015 oli kaebaja vastustaja selgituste kohaselt arestimajas kella 09:00-ni, mil ta etapeeriti vanglasse. 30.12.2015 osas arestimaja tööraamatus jalutamist puudutavad kanded kaebaja kohta puuduvad ja kaebaja ei ole selgitanud, kas ta soovis sel päeval arestimajas jalutama minna. 06.01.2016 osas puuduvad arestimaja tööraamatus kaebaja kohta mistahes kanded, mistõttu võib eeldada, et kaebaja toimetati sama päeva hommikul arestimajast ära. See oli ta viimane arestimajas viibitud päev. ASkE § 32 lg 1 p 5 kohaselt on kinnipeetu kohustatud hoolitsema isikliku hügieeni eest, hoidma puhtust kambris ja arestimaja teistes ruumides. Kui kaebaja arvates olid kambrid seal viibimise ajal räpased ja pesemata, pidanuks ta pöörduma koheselt vastava märgukirjaga arestimaja ametnike poole. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks seda teinud. Seega ei ole kaebaja vastavad väited kontrollitavad ega usutavad. ASkE § 13 lg 1 kohaselt kuuluvad kambri sisustusse ühe- või kahekordsed voodid ning võimaluse korral laud, istekoht igale kinnipeetavale, valjuhääldi, riidenagi, pesemiskoht, WC ja isiklike asjade hoiukoht. Seega on arestimaja kambrite sisustuses kohustuslik vaid voodi olemasolu. Muude esemete (sh riidenagi ja isiklike asjade hoiukoht) puudumine iseenesest ei ole ka selline intensiivne riive, mis annaks aluse jaatada inimväärikuse rikkumist. Vastustajal on kohustus tagada arestikambri julgeolek ja kinnipeetute järelevalve, mistõttu ei saa tualeti eraldamata jätmist pidada kaebaja õigusi ebaproportsionaalselt piiravaks. Kahekesi teise vahistatuga viibis kaebaja kambris üksnes ühel päeval (27.11.2015). Seega ei ole kohtu hinnangul kaebaja privaatsust rohkem riivatud, kui see on vangistusseaduse (VangS) § 90 lg 4 ja § 156 lg 2 järgi vajalik ja mõistlik. Selline jälgimise nõue on sätestatud eelkõige vahistatu enda julgeoleku tagamiseks ja on eesmärgi suhtes proportsionaalne (Riigikohtu 17.11.2008 otsus nr 3-3-1-54-08, p 16). Kambris, kus asub avatud WC, ei ole võimalik täielikult vältida ebameeldiva lõhna teket, kuid see on arestimajas kinnipidamisega paratamatult kaasnev asjaolu. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kaebaja oleks arestimajas viibimise ajal esitanud seoses haisva WC-ga kaebusi või taotlusi. Kuna kaebaja viibis aknata kambris vaid mõned tunnid, ei saa vastustaja tegevus selleski osas olla õigusvastane. Kaebaja väited kambris suitsuhaisu talumise kohta ei ole usutavad. ASkE § 28 järgi on arestimaja kambrites suitsetamine keelatud ning välistatud on sigarettide jõudmine kambritesse. Kui kaebaja vaatamata sellele nägi kambrikaaslast kambris suitsetamas, pidanuks ta koheselt konkreetse isiku suhtes pöörduma arestimaja ametniku poole. Seda kaebaja aga kohtule esitatud materjalist nähtuvalt teinud ei ole, mistõttu ei saa vastustaja tegevust pidada õigusvastaseks. Öösiti kambrisse kostuv lärm võis küll olla häiriv, kuid praegusel juhul ei ole selle lärmi määra võimalik tagantjärele kindlaks teha. Asja materjalist ei nähtu, et kaebaja oleks arestimajas viibimise ajal pöördunud sellesisuliste kaebustega arestimaja ametnike poole. Vaidlus puudub, et Tartu arestimajas on vahistatutel võimalus lugeda ajalehti. Sellega on VangS § 93 lg 3 nõuded täidetud. Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks arestimajas viibimise ajal avaldanud soovi tellida isiklike vahendite arvelt endale ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust. ASkE § 31 lg 1 p 12 kohaselt on kinnipeetul õigus tehnilise võimaluse korral hoida arestimaja juhi loal kambris isiklikku raadiot või televiisorit, kui nende kasutamine ei häiri arestimaja tööd ja teisi isikuid. Kaebaja ei taotlenud arestimajas viibimise ajal kambrisse raadiot ja televiisorit.
3(4)
3-17-923 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.