Riigihanked › Muud riigihanked

3-17-2469 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(9)

3-17-2469 kinnitab, et hankija võib nõuda lepingu täitmist ka pärast pakutud teenuse mahu ületamist. Hankija ei ole näinud selleks ette lisarahastust. 2) Pakkuja meeskonnaliikmete töökogemuse hindamiskriteerium on vastuolus RHS § 3 p-ga 3 ning § 85 lg 8 p-ga 1 osas, mille järgi saab 30 punkti pakkuja, kelle kõigil meeskonnaliikmetel on hanke alustamisest alates vähemalt kaheaastane praktiline töökogemus naiste tugikeskuses ja/või naiste varjupaigas. See tingimus on konkurentsi kahjustav ja ebaproportsionaalne, kuna uued pakkujad ei saa pretendeerida maksimumpunktidele. Õigusvastane on ka tehnilise kirjelduse p 5.4, mis näeb ette vähemalt 40-tunnise naistevastase vägivalla alase koolituse või asjakohase ülikooli õppeaine läbimise. Selline koolitus on paljudes organisatsioonides uutele meeskonnaliikmetele tehtav sisekoolitus. Kaebajale teadaolevalt puudub Eestis vastav õppeaine ülikoolides; vajalikud oskused ja teadmised omandatakse sotsiaaltöö eriala raames, mistõttu peaks sotsiaaltöö alane kõrgharidus asendama eelviidatud koolitusi. 3) Teenuse osutamisega kaasneda võivate riskide ja nende maandamise hindamiskriteerium on vastuolus RHS § 3 p-ga 1 ja §-ga 85. See ei taga konkurentsi ega kvaliteeti ning on kontrollimatu, kuna sellise tingimuse kaudu väärtuspunktide jagamine on subjektiivne. Hankija viidatud riskide ilmnemine ei pruugi olla põhjuslikus seoses pakkuja tegevusega ning pole ka pakkuja poolt universaalse mudeli alusel maandatav. 4) Tehniline kirjeldus on õigusvastane osas, milles see ei sätesta nõuet piirkonna voodikohtade miinimumarvule, ning samuti osas, mis võimaldab paigutada ohvreid elama mujale kui spetsiaalsesse tugikeskusesse. Euroopa Nõukogu miinimumstandardid kehtestavad soovituslikuks majutuskohtade miinimumarvuks 1 perekoha (naine lastega) 10 000 elaniku kohta ning sellest lähtus 2017. aastal ka Sotsiaalkindlustusamet (SKA). Majutusettevõtteid ei saa pidada ohvrile turvaliseks majutuskohaks.

Riigi Tugiteenuste Keskus palus jätta kaebus rahuldamata.

1) Lepingu kogumaksumuse küsimine on hankelepinguga üleantava haldusülesande olemust ja asjaolusid arvestades ainuvõimalik ning RHS-ga kooskõlas, sest hankija arvestab majandusliku soodsuse väljaselgitamiseks muu hulgas RHS § 126 lg-s 7 toodud asjaolusid (teenuse terviklikkus, kättesaadavus ja ebasoodsas olukorras olevate isikute erivajadused). OAS § 68 lg 1 järgi on tugikeskuse teenuse maakondliku kättesaadavuse tagamise kohustus SKA-l, seega selle ülesande delegeerimisel peab SKA tagama teenuse katkematu osutamise. Teenuse kirjelduse sisu tuleneb OAS § 65 lg-st 3 ning tehnilise kirjelduse p 8.4 kohaselt sõltub ohvri psühholoogilise nõustamise, psühhoteraapia ning juriidilise nõustamise maht nii ohvri vajadustest kui ka pakkuja võimalustest. Oluline on ka võrgustikutöö toimimine, et tagada ohvrile parim lahendus. Seetõttu ei saa pakkujale ette kirjutada teenuse mahtu ja tellida teenust kindlas mahus ning hankija seda ka ei hinda. Naiste tugikeskuse teenuse osutamise tagamine halduslepingu alusel on suuresti pakkuja nägemus teenuse sisust ja oma töö korraldamisest ning ta võib selleks kasutada ka kolmandaid isikuid. Keelatud ei ole teha koostööd vabatahtlike, ettevõtete, teiste teenuse osutajate, kohalike omavalitsuste või erinevate asutustega. Optimaalses mahus teenuse osutamine sõltub pakkuja nägemusest, ohvri vajadustest, teenuse osutaja koostöövõrgustikust ja sellest, kuidas ta teenuse osutamise kujundab. Kui ohvrile ei ole võimalik osutada vajalikus mahus teenuseid ka koostöös teiste asutustega, teavitab teenuse pakkuja sellest SKA-d esimesel võimalusel. Kõik pakkujad on pakkumuste esitamisel võrdses positsioonis ning nende esitatud kogumaksumusi hinnatakse võrdsetel alustel. Sellega on tagatud RHS § 3 järgimine. 2) Hankija ei ole vastavustingimustes sätestanud 2-aastase kogemuse nõuet ning pakkumuse saavad esitada kõik isikud, s.t ka võimalikud uued teenuse osutajad. Kõrgemalt hinnatakse pikemaajalist kogemust naiste tugikeskuses/varjupaigas, kuna see vähendab taasohvristamise 3(9)

3-17-2469 riski ja tõstab kvaliteetse teenuse osutamise tõenäosust. Sihtgrupi huvidega ei ole kooskõlas, kui töötajal on mõnes muus sotsiaalvaldkonnas töötamise kogemus, kuid puudub konkreetselt selle sihtgrupiga töötamise kogemus. 3) Pakkuja peab pakkumust esitades olema veendunud, et tal on halduslepingu perioodil võimalik tagada nn madala läve teenuste kättesaadavus kõigile sihtrühma klientidele, olenemata teenusele saabuvate isikute arvust. Nendeks teenusteks on vastavalt OAS-le turvaline ajutine majutus, ohvri ja tema laste esmane kriisinõustamine ning juhtumipõhine nõustamine ohvritele ja nendega kaasas olevatele lastele. Pakkuja peab oma pakkumuse koosseisus esitataval riskide hindamise vormil kirjeldama, kuidas ta maandab riski, kui saabuvate klientide arv ületab nende prognoose või kui teenusele saabub korraga rohkem inimesi, kui on tugikeskuses kohti. On oluline, et teenuse osutaja on võimeline pakkuma teenust kogu perioodil, maandama osutamisega kaasnevaid riske ning tegema koostööd võrgustikus. Riskide realistlik kaardistamine ja lahenduste leidmine võimaldab teenusepakkujatel hinnata, kas hankelepinguga üleantava haldusülesande täitmine on jõukohane ja kas pakkumuse koosseisus esitatava meeskonna suurus, kogemus ja pädevus on kvaliteetse teenuse osutamiseks piisavad. Riskide maandamisvõimaluste kaudu on hankijal võimalik veenduda teenuse osutamise kvaliteedis ja selles, et vägivalla all kannatanud naistel oleks alati tagatud teenuse kättesaadavus. 4) Tehnilist kirjeldust täiendati eelnevatel aastatel teenusele pöördujate arvuga ning see peaks lihtsustama pakkumuse koostamist. Iga ohver ei vaja kõiki tugikeskuse teenuseid ning on oluline, et haldusülesande täitja eelistaks selliseid abistamise meetmeid, mis suurendavad ohvri suutlikkust korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt (tehnilise kirjelduse p 3.3). Pakkujatele ei määrata ette, millises mahus või kuidas peaks olema korraldatud teenuste osutamine, oluline on halduslepingu koguhind ning ohvritele vajaliku abi kättesaadavuse tagamine lepingu perioodil. Võimalused teenuse rahastamisel on piiratud riigieelarveliste võimalustega, mistõttu on avaldatud eeldatavad maksumused, et pakkujad teaksid haldusülesande täitmisega kaasnevaid tegevusi realistlikult planeerida.

Sotsiaalkindlustusamet palus jätta kaebus rahuldamata, nõustudes hankija seisukohtadega.

Tallinna Halduskohus jättis 02.01.2018 otsusega kaebuse rahuldamata.

1) Riigihanke eesmärk on haldusülesande täitmiseks halduslepingu sõlmimine (OAS § 68 lg 3 kooskõlas HKTS § 13 lg-ga 1). Hankija viib läbi hankemenetlust sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusena (CPV kood 853110000-2), millele kohalduvad RHS §-d 126 ja 127 ning riigihanke üldpõhimõtted, arvestades sotsiaal- ja eriteenuste eripärasid. Hankija võib arvesse võtta teenuste kvaliteedi, katkematuse, ligipääsetavuse, taskukohasuse, kättesaadavuse ja terviklikkuse tagamise kaalutlusi, erinevate kasutajagruppide, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevate isikute erivajadusi, kasutajate kaasamist ja innovatsiooni (RHS § 126 lg 7). Seega sotsiaal- ja eriteenuste hankemenetluses on hankijal hankemenetluse kujundamisel avar kaalutlusruum. 2) Riigihanke tehniline kirjeldus ja hindamistingimused arvestavad RHS-i üldpõhimõtteid ning OAS-i põhimõtet, mille kohaselt peavad tugikeskuse teenused olema ööpäevaringselt kättesaadavad kõigile naistevastast vägivalda kogenud naistele ja nende lastele, olenemata ohvrite elukohast. 3) Riik ei saa ette öelda, millises mahus tellitakse juriidilise või psühholoogilise nõustamise teenust, kuna riigihanke eesmärgiks on haldusülesande üleandmine, st isik, kellega haldusleping sõlmitakse, peab tagama katkematu ja vajaduspõhise teenuse osutamise (vt OAS 23. ptk). Naiste tugikeskuse teenus on liitteenus, mille eesmärk on aidata kaasa naistevastase vägivalla ohvriks langenud naise vägivallast pääsemisele ja iseseisva toimetuleku saavutamisele, pakkudes turvalist keskkonda ja nõustamist ning vajaduse korral ajutist majutust naisele ja temaga kaasas 4(9)

3-17-2469 olevatele lastele (OAS § 65 lg 1). Liitteenuse osaks on ohvri psühholoogiline ja juriidiline nõustamine ning ajutise turvalise majutuse pakkumine. Psühholoogiline ja juriidiline nõustamine on vajadusepõhine (vt tehnilise kirjelduse p-d 7.3.7, 7.4.3, 8.4 ja 8.6). Kuna halduslepingu alusel peab isik täitma seadusest tulenevat ülesannet, ei saa riik haldusülesannet delegeerides teenuse mahtu ette öelda. Kui pakkuja hindab teadlikult teenuse mahtu tegelikust väiksemana, võtab ta riski, et ei suuda lepingut täita. 4) RHS §-d 126 ja 127 välistavad RHS § 85 kohaldamise. Hindamiskriteeriumite kohaselt on töökogemusega kaasnevad punktid diferentseeritud vastavalt meeskonnaliikmete töökogemusele. Arvestades teenuse iseloomu, on töökogemuse nõue pakkumuse hindamise kriteeriumina põhjendatud ning see ei piira konkurentsi, kuna tegemist ei ole kvalifitseerimistingimusega ning hindamiskriteerium ei piira pakkumuse esitamist. RHS §-d 3, 126 ja 127 ei välista töökogemuse arvestamist pakkumuste hindamisel, kui hindamiskriteerium on seotud hankelepingu esemega ning hankelepinguga üle antava haldusülesande kvaliteedi tagamisega. Asjaolu, et kaebaja meeskonnaliikmed ei võimalda kandideerida maksimaalsetele punktidele, ei anna alust järelduseks, et hindamiskriteerium on õigusvastane või konkurentsi piirav. 5) Hindamiskriteerium, mis puudutab teenuse osutamisega kaasnevaid riske ja nende maandamist, ei ole õigusvastane. Riskide hindamise ja maandamise oskus on teenuse iseloomu arvestades vajalik halduslepingu kohaseks täitmiseks. Hindamiskriteeriumites on üksikasjalikult välja toodud riskide hindamise osa ning pakkumuse hindamise metoodika ning riskide hindamine hindamiskriteeriumina ei ole meelevaldne. RHS § 126 lg 7 sätestab, et sotsiaal- ja eriteenuste hankes võib hankija võtta muu hulgas arvesse teenuse kvaliteeti ja katkematust, samuti selle kättesaadavuse ja terviklikkuse tagamist. Andes erasektorile halduslepinguga üle riigi poolt ööpäevaringselt osutatava teenuse osutamise, peab riik tagama, et isik saaks teenuse olemusest ning sellega kaasnevatest riskidest aru ning esitaks adekvaatse pakkumuse. Vastustaja on põhjendatult märkinud, et riskide realistlik kaardistamine ning nendele lahenduste leidmine võimaldab pakkujatel hinnata, kas haldusülesande täitmine on jõukohane, kas pakkumuse koosseisus esitatava meeskonna suurus, kogemus ja pädevused on piisavad teenuse osutamiseks ning kas teenuse osutamine on võimalik ka siis, kui riskid realiseeruvad. 6) Tehnilise kirjelduse p-d 7.1.12 ja 3.7, mille kohaselt ei ole riigihanke tingimustes määratud voodikohtade minimaalset arvu, ning p 7.1.1, mis võimaldab paigutada ohvreid elama spetsiaalsest tugikeskusest väljapoole, ei ole õigusvastased. Teenust tuleb osutada vajadusepõhiselt, s.t teenuse osutamisest ei saa keelduda põhjusel, et kõik majutusteenuseks ettenähtud voodikohad on täitunud (OAS § 66). Tugikeskuse teenused peavad olema kättesaadavad kõigile naistevastast vägivalda kogenud naistele ja nende lastele, olenemata nende elukohast. OAS-st ei tulene, et turvaliseks saab pidada üksnes sellist majutust, mis toimub vahetult tugiteenuse osutaja majutusüksuses. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

3-17-2469 Teenuse osutajale ei saa sel juhul ette heita halduslepingu mittenõuetekohast täitmist, kuid ohvrid jäävad vajaliku teenuseta. Kui hankedokumendid ei võimalda teha adekvaatset pakkumust, on hange manipuleeritav ja läbipaistmatu ning parima pakkumuse tuvastamine ei ole võimalik. 2) Riske ja nende maandamist puudutav hindamiskriteerium on kontrollimatu ja võimaldab subjektiivset hindamist. Jääb selgusetuks, kuidas see hindamistingimus tagab konkurentsi ja teenuse kvaliteeti. Sisuliselt eeldab see hindamiskriteerium, et pakkuja annab pakkumust tehes ja riskide maandamist kirjeldades hankijale lubaduse, et jätkab teenuse osutamist ka rahaliste vahendite lõppemisel, otsides ise täiendavaid vahendeid. Riik ei tohi nõuda pakkujalt riskide maandamise sildi all lisarahastuse leidmist, st riigi ülesannete täitmise finantseerimist. 3) Hanke alusdokumentides peab olema fikseeritud minimaalne vajalik voodikohtade arv. Võimalus majutada ohvreid hotelli vms majutusasutusse on vastuolus ohvri vajaduste ja hanke eesmärgiga.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-17-2469 hankelepingu kehtivuse perioodil naiste tugikeskuse naistevastase vägivalla ohvritele, kes seda teenust vajavad.

teenuse

kättesaadavuse

kõigile

3-17-2469 nähtu, et neil riskidel puuduks seos riigihanke eesmärgi ja tellitava teenuse sisuga. Maksimumpunktide saamiseks peab pakkuja neile riskidele välja pakkuma asjalikud ja realistlikud maandamisvõimalused ning riskide maandamise eest vastutavate isikute nimed. Lisaks tuleb pakkujal välja tuua täiendavaid riske, mis on tema seisukohalt olulised ja põhjendatud, ning pakkuda nende maandamiseks välja realistlikud meetmed koos vastutavate isikutega (vt hindamismetoodika lisa 1). Ringkonnakohus leiab, et pakkuja enda poolt täiendavalt nimetatud riske saabki pidada oluliseks ja põhjendatuks juhul, kui need seostuvad hanke eesmärgi ja tellitava teenuse sisuga ning arvestavad ka pakkujast tulenevate eripäradega. See, et hankijale jääb selle hindamiskriteeriumi sisustamisel teatav hindamisruum või et erinevate pakkujate jaoks võivad olulised olla erinevad riskid, nt tulenevalt nende tegutsemise piirkonnast, ei muuda sellist hindamiskriteeriumit iseenesest läbipaistmatuks ega kontrollimatuks. Hankijal on hindamiskriteeriumite kehtestamisel avar kaalutlusruum. Majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks kasutatavad kriteeriumid ei pea tingimata olema laadilt kvantitatiivsed või puudutama ainuüksi hindu; eeskätt on oluline kriteeriumite objektiivne ja ühetaoline kohaldamine pakkumuste võrdlemisel (vt Euroopa Üldkohtu 19.03.2010 otsus nr T-50/05: Evropaiki Dynamiki, p 108).

3-17-2469 subjektiivsete avalike õiguste kaitseks, mitte kolmandate isikute või avalikes huvides (HKMS § 44 lg 1). Käesoleva vaidluse esemeks on kaebaja välja toodud hankedokumentide tingimuste kooskõla RHS §-s 3 sätestatud riigihanke üldpõhimõtetega ning kohus saab kontrollida nende tingimuste õiguspärasust ulatuses, mis riivavad kaebaja kui potentsiaalse riigihankel osaleja õigusi. Hanke alusdokumentide õigusvastasuse tuvastamiseks või tühistamiseks peab olema juba hanke väljakuulutamise staadiumis ilmselge, et nende hankedokumentide põhjal ei ole hankijal võimalik teha pakkumuste suhtes õiguspäraseid otsuseid (vrd Riigikohtu 15.03.2006 otsus nr 33-1-6-06, p 22). Ringkonnakohus leiab, et kaebaja väited ei anna alust arvata, et riigihanke üldpõhimõtetega kooskõlas olevate otsuste tegemine on ilmselgelt välistatud. Hankija hilisemate otsuste õiguspärasus on eraldi kohtulikult kontrollitav.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.