Kaebaja – mittetulundusühing Tähtvere Avatud Naistekeskus, volitatud esindaja vandeadvokaat Rene Varul Vastustaja (hankija) – Riigi Tugiteenuste Keskus, volitatud esindaja Erle Eks Kolmas isik – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindajad Leila Siiroja ja Triin Raudsepp
Asja läbivaatamise vorm
Avalikul kohtuistungil 15. detsembril 2017
RESOLUTSIOON
1.Jätta mittetulundusühingu Tähtvere Avatud Naistekeskus kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 01.02.2018. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
1.Riigi Tugiteenuste Keskus viib läbi sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusega riigihanget „Naiste tugikeskuse teenuse osutamine“ (viitenumber 189872; edaspidi riigihange). Riigihange viiakse läbi 10 piirkonnas (s.t 10 osas) ning riigihanke eeldatav kogumaksumus on 465 000 eurot. Teade riigihanke korraldamise kohta avalikustati riigihangete registris 17.10.2017. Samal päeval avaldati ka halduskoostööseaduse (edaspidi HKTS) § 13 lg 5 kohane teade ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
2.Mittetulundusühing Tähtvere Avatud Naistekeskus (edaspidi MTÜ Tähtvere Avatud Naistekeskus) esitas 27.10.2017 Riigihangete Vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO) vaidlustuse riigihanke alusdokumentide peale. VAKO jättis 17.11.2017 otsusega vaidlustuse läbi vaatamata, kuna tulenevalt ohvriabi seaduse (edaspidi OAS) § 68 on vaidlustatud riigihanke tulemusel sõlmitav leping haldusleping HKTS § 13 lg 1 mõttes ning selliste lepingute suhtes ei kohaldu riigihangete seaduse (edaspidi RHS) 8. ja 9. peatükis sätestatu.
3.Hankija muutis riigihanke alusdokumente nii pakkumuse hindamise kriteeriumide kui ka tehnilise kirjelduse osas vastavalt 31.10.2017 ja 07.11.2017.
4.MTÜ Tähtvere Avatud Naistekeskus esitas halduskohtule kaebuse 17.11.2017 ning taotles riigihanke alusdokumentide õigusvastasuse tuvastamist ning hankija kohustamist viia riigihanke alusdokumendid kooskõlla õigusaktides sätestatud nõuetega.
5.Riigi Tugiteenuste Keskus avaldas 04.12.2017 riigihangete registris teate, et viib läbi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust „Naiste tugikeskuse teenuse osutamine Sotsiaalkindlustusametile“ (viitenumber 192848), mille eesmärgiks on 4 kuuks naiste tugikeskuse teenuse osutamise halduslepingu sõlmimine.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja seisukoht
6.1.Pakkumuse maksumuse hindamiskriteerium on vastuolus RHS § 3 punktidega 3 ja 5, kuna see ei sätesta, millises mahus tellib hankija turvalise majutuse ning juriidilise ja psühholoogilise nõustamise teenust. Pakkuja otsustada on jäetud, millises mahus ta teenust osutab. Seda ei muuda ka tehnilise kirjelduse punkt 8.4., mille kohaselt sõltub ohvri psühholoogilise ja juriidilise nõustamise maht nii ohvri vajadusest kui teenuse pakkuja võimalustest. Hankija kohustus on fikseerida hanke alusdokumentides liitteenuse komponentide miinimummaht. Selle fikseerimata jätmine tähendab, et hankijal ei ole võimalik tuvastada mahu ja kvaliteedi poolest parimat pakkumist. Kui hanke alusdokumendid jäävad antud kujul püsima, siis on pakkujal huvi viia maksimaalsete väärtuspunktide saamiseks juriidilise ja psühholoogilise nõustamise maht ja tunnihinne niivõrd minimaalseks, et sellest hakkab koguteenuse kvaliteet ilmselgelt kannatama. Ka lepingu projekt kinnitab, et hankija soovib lepingu täitmist hoolimata sellest, millist mahtu pakkumises esitatud on, s.t hankija võib nõuda lepingu täitmist ka peale pakutud teenuse mahu ületamist. Lisarahastust hankija selle eest ette näinud ei ole.
6.2.RHS § 3 punktiga 3 ning § 85 lg 8 punktiga 1 ei ole kooskõlas tingimus, mille kohaselt saab 30 punkti pakkuja, kelle kõigil meeskonnaliikmetel on hanke alustamisest alates vähemalt kaheaastane praktiline töökogemus naiste tugikeskuses ja/või naiste varjupaigas. Ka on tingimus konkurentsi kahjustav ja ebaproportsionaalne, kuna uued pakkujad ei saa pretendeerida maksimum punktidele. Arusaamatu ja õigusvastane on ka tehnilise kirjelduse punkti 5.4. nõue, mis näeb ette vähemalt 40-tunnise koolituse läbimise, kuna see on paljudes organisatsioonides uutele meeskonnaliikmetele tehtav sisekoolitus. Kaebajale teadaolevalt puudub Eestis vastav õppeaine ülikoolides, vajalikud oskused ja teadmised omandatakse sotsiaaltöö eriala raames, mistõttu peaks kõrgharidus sotsiaaltöös asendama ülal viidatud koolitusi.
6.3.Hindamiskriteerium “teenuse osutamisega kaasneda võivad riskid ja nende maandamine” on tervikuna ebaõnnestunud ja RHS §-ga 85 vastuolus. See ei taga konkurentsi ja kvaliteeti ning on
2(7)
pretsedenditu ja kontrollimatu, kuna sellise tingimuse kaudu väärtuspunktide jagamine saab olema pelgalt subjektiivne. Hankija viidatud riskide ilmnemine ei pruugi olla põhjuslikus seoses pakkuja tegevusega ning pole ka pakkuja poolt universaalse mudeli alusel maandatav. Pakkujal puudub võimalus riski juhtida, kuna nt hankija toodud risk, mille kohaselt koostöö ei suju pakkuja ja võrgustiku vahel, siis ei saa pakkuja kohustada võrgustikku (näiteks kohalikke omavalitsusi) mingiks tegevuseks (tugiisiku määramine või sotsiaalkorteri andmine), kui kohalik omavalitsus seda ei soovi või tal ei ole selleks võimalusi. Ka teisena nimetatud riski puhul (meeskonnaliige lahkub töölt, kuid asemele pole võimalik samaväärse kogemusega isikut leida) sõltub samuti riski maandamise võimalus konkreetsetest asjaoludest. Kolmanda tingimuse puhul (ohvrite teenusevajadus on suurem, kui pakkuja väljatoodud maht) on hankija ootus selles, et riskide maandamise sildi all võtab pakkuja vastutuse teenuse osutamise osas ka siis, kui teenusevajadus osutub pakkumuses väljatoodust suuremaks ehk teisisõnu, kui pakkumises esitatud rahaline maksumus on otsas, aga teenusevajadus on osutunud suuremaks, peab pakkuja teenust edasi osutama. Võib oletada, et taolise riski ilmnemisel on hankija ootus, et pakkuja leiab ise lisarahastamise võimalused või finantseerib lisanduva teenusemahu omavahenditest, kuid juba ainuüksi sel põhjusel ei ole kriteerium seaduslik, kuna hankija surub väärtuspunktide saamise nimel pakkujale peale teenusemahu suurenemisest tulenevad riskid. Pakkujal on võimalik vastava riski maandamise juures tuues esile vaid abstraktse jutu riski maandamisest, millel ei pruugi reaalsusega jällegi midagi ühist olla.
6.4.Tehniline kirjeldus on õigusvastane osas, milles see ei sätesta nõuet piirkonna miinimum voodikohtade arvule, ning samuti osas, mis võimaldab paigutada ohvreid elama mujale, kui spetsiaalsesse tugikeskusesse. Euroopa Nõukogu miinimumstandardid kehtestavad soovituslikuks majutuskohtade miinimum-arvuks 1 perekoha (naine lastega) 10 000 elaniku kohta ning sellest lähtus 2017. aastal ka Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA). Pakkujal jääb teadmata, palju voodikohti vaja on. Mis puudutab aga isikute paigutamist majutusettevõttesse, siis ei saa majutusettevõtteid pidada turvaliseks majutuskohaks, mida ohvrile pakkuda.
6.5.15.12.2017 toimunud kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde, v.a tehnilise kirjelduse punkti 5.4. osas, mille osas märkis kaebaja, et ta loobub sellest väitest (kohtuisutngi helisalevestis alates 11:03).
7.Vastustaja seisukoht
7.1.Hindamiskriteeriumide kehtestamine on hankija ainuõigus ning lepingu kogumaksumuse küsimine on arvestades hankelepinguga üleantava haldusülesande spetsiifilist olemust ja asjaolusid sisuliselt ainuvõimalik ning kooskõlas RHS-ga, kuna hankija arvestab muuhulgas majandusliku soodsuse väljaselgitamiseks sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse läbiviimisel RHS § 126 lg-s 7 toodud asjaolusid. Teenuse kirjelduse sisu tuleneb OAS § 65 lg-st 3 ning tehnilise kirjelduse punkti 8.4 kohaselt sõltub ohvri psühholoogilise nõustamise, psühhoteraapia ning juriidilise nõustamise maht nii ohvri vajadustest kui pakkuja võimalustest. Oluline on võrgustikutöö toimimine, st et teenuse osutajad teevad omavahel aktiivset koostööd, samuti on oluline koostöö teiste asutustega. Seetõttu ei saa teenuse mahtu pakkujale ette kirjutada ja teenust tellida kindlas mahus ning hankija seda ka ei hinda. Naiste tugikeskuse teenuse osutamise tagamine halduslepingu alusel on suuresti pakkuja oma nägemus teenuse sisust ja töö korraldamisest ning ta võib kasutada selleks muuhulgas kolmandaid isikuid. Keelatud ei ole teha koostööd vabatahtlike, ettevõtete, teiste piirkondade teenuseosutajatega, kohalike omavalitsuste või erinevate asutustega. Optimaalses mahus teenuse osutamine sõltub pakkuja nägemusest, ohvri vajadustest, teenuse osutaja koostöövõrgustikust ja kuidas ta teenuse osutamise kujundab. Kui ohvrile täies vajalikus mahus teenuseid ei ole võimalik osutada ka koostöös teiste asutustega,
3(7)
informeerib teenuse pakkuja sellest SKA-d esimesel võimalusel. Kõik pakkujad on pakkumuste esitamisel võrdses positsioonis ning nende esitatud kogumaksumusi hinnatakse võrdsetel alustel. Sellega on tagatud RHS § 3 järgimine. Hankija ei hinda teenuste mahtu.
7.2.Hankija ei ole sätestanud 2-aastase kogemuse nõuet vastavustingimustes ning pakkumuse saavad esitada kõik isikud, s.t ka võimalikud uued teenuse osutajad. Kõrgemalt hinnatakse pikemaajalist kogemust naiste tugikeskuses/varjupaigas, kuna see vähendab taasohvristamise riski ja tõstab kvaliteetse teenuse osutamise tõenäosust. Senise spetsiifilise töökogemuse arvestamise nõue tõstatati ka naiste tugikeskuse teenuse arendusrühmast saadud tagasisides. Sihtgrupi huvidega ei ole kooskõlas, kui töötajal on mõnes muus sotsiaalvaldkonnas töötamise kogemus, kuid konkreetselt selle sihtgrupiga töötamise kogemus puudub.
7.3.Esitades pakkumust peab pakkuja olema veendunud, et tal on võimalik tagada nn madala läve teenuste kättesaadavus halduslepingu perioodil kõigile sihtrühma klientidele, olenemata teenusele saabuvate isikute arvust. Nendeks teenusteks on vastavalt OAS-ile turvaline ajutine majutus, ohvri ja tema laste esmane kriisinõustamine, juhtumipõhine nõustamine ohvritele ja nendega kaasas olevatele lastele. Pakkuja peab oma pakkumuse koosseisus esitataval riskide hindamise vormil kirjeldama, kuidas maandab riski, kui saabuvate klientide arv ületab nende prognoose või kui teenusele saabub korraga rohkem inimesi, kui tugikeskuses kohti. On oluline, et teenuse osutaja on oma pakkumuse sisu läbi mõelnud, võimeline pakkuma teenust kogu perioodi ja maandama osutamisega kaasnevaid riske ning teeb koostööd võrgustikus. Riskide realistlik kaardistamine ja lahenduste leidmine võimaldab ka uutel teenusepakkujatel hinnata, kas hankelepinguga üleantava haldusülesande täitmine on jõukohane, kas pakkumuse koosseisus esitatava meeskonna suurus, kogemus ja pädevused on piisavad kvaliteetse teenuse osutamiseks ning hankijal veenduda, et pakkuja on halduslepingu täitmiseks usaldusväärne, st et ta on teenuse osutamise läbi mõelnud ka siis, kui erinevad riskid realiseeruvad. Riskide maandamisvõimaluste kaudu on hankijal võimalik veenduda teenuse osutamise kvaliteedis ja selles, et vägivalla all kannatanud naistel oleks alati tagatud teenuse kättesaadavus ehk ohvriabi seaduses sätestatud haldusülesande täitmine.
7.4.Tehnilist kirjeldust täiendati eelnevatel aastatel teenusele pöördujate arvuga ning see peaks lihtsustama pakkumuse koostamist. Iga ohver ei vaja kõiki tugikeskuse teenuseid ning oluline on, et haldusülesande täitja eelistab vajaduste hindamisel ja abi osutamisel selliseid abimeetmeid, mis ohvri suutlikkuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt (tehnilise kirjelduse p 3.3). Pakkujatele ei määrata ette, millises mahus või kuidas teenuste osutamine peaks olema korraldatud, oluline on halduslepingu koguhind ning ohvritele vajaliku abi kättesaadavuse tagamine lepingu perioodil. Võimalused teenuse rahastamisel on piiratud riigieelarveliste võimalustega, mistõttu on avaldatud eeldatavad maksumused, et pakkujad teaksid haldusülesande täitmisega kaasnevaid tegevusi realistlikult planeerida.
8.Kolmanda isiku seisukoht
8.1.SKA nõustub hankija esitatud seisukohtadega neid kordamata. 2017. aasta aprillis kutsuti kokku erinevad huvirühmad, kes kohtusid üheksal korral ning kelle ülesandeks oli ühetaolise praktika kujundamine ning sisendi andmine 2018. aasta teenusekirjelduse väljatöötamiseks. Sellest tööst on lähtutud ka tehnilise kirjelduse koostamisel ning hindamiskriteeriumide väljatöötamisel. Arvestades teenuse eripära, siis on põhjendatud selliste hindamiskriteeriumide seadmine, mis arvestab lisaks hinnale ka sedavõrd spetsiifilise teenuse kättesaadavust ja kvaliteeti.
4(7)
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ning see tuleb jätta rahuldamata. Hankele kehtestatud hindamistingimuste eesmärgiks on hankemenetluse läbipaistvuse ja kontrollitavuse tagamine ning objektiivne hindamine eeldab muu hulgas, et puuduvad hankija subjektiivsed eelistuskriteeriumid ning et hankemenetluses osalemisest huvitatud isikutel oleks hankedokumentidest eelnevalt teada, millistele tingimustele vastavat pakkumust peab hankija teistest paremaks ning hindab vastavalt kõrgemalt. Need nõuded on riigihankes täidetud ning kohtu hinnangul ei too vaidlustatud hindamiskriteeriumid või hanketingimused endaga kaasa hankija suvaotsust. Kaebaja väidetud hirm alapakkumuste esitamisest on iga riigihankega kaasnev risk, millega hankija peab tegelema pakkumuste hindamise ja parima pakkuja väljaselgitamise menetluses.
10.Vaidlust ei ole selle üle, et praegusel juhul on tegemist riigihankega, mille eesmärgiks on haldusülesande täitmiseks halduslepingu sõlmimine (OAS § 68 lg 3 kooskõlas HKTS § 13 lg-g 1) Samuti ei ole vaidlust selles, et hankija viib läbi hankemenetlust sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusena (CPV kood 853110000-2), millele kohalduvad RHS § 126 ja 127 ning samuti riigihanke üldpõhimõtted, arvestades seejuures sotsiaal- ja eriteenuste eripärasid, mille mitteammendav loetelu on toodud ka RHS § 126 lg-s 7 teises lauses. Sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke läbiviimisel peab hankija järgima RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, võttes arvesse sotsiaal- ja eriteenuste eripärasid. Hankija võib arvesse võtta teenuste kvaliteedi, katkematuse, ligipääsetavuse, taskukohasuse, kättesaadavuse ja terviklikkuse tagamise kaalutlusi, erinevate kasutajagruppide, sealhulgas ebasoodsas olukorras olevate isikute erivajadusi, kasutajate kaasamist ja innovatsiooni (RHS § 126 lg 7). Seega on sotsiaal- ja eriteenuste hankemenetluses hankijal oluliselt laiemad õigused hankemenetluse kujundamisel.
11.Vaidlustatud riigihanke tehniline kirjeldus ja hindamistingimused arvestavad RHS üldpõhimõtteid ning OAS põhimõtet, mille kohaselt peavad tugikeskuse teenused (sh nii nõustamine kui turvaline ajutine majutus) olema kättesaadavad ööpäevaringselt kõigile naistevastast vägivalda kogenud naistele ja nende lastele olenemata nende elukohast (vt ka ohvriabi seaduse muutmise seaduse seletuskiri 236 SE). RHS eesmärk on tagada eelkõige avaliku sektori rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine ning seda saab pidada ka halduslepingu eesmärgiks HKTS tähenduses.
12.Kaebaja hinnangul on õigusvastane ja RHS § 3 punktidega 3 ja 5 vastuolus pakkumuse hindamise kriteeriumi „pakkumuse maksumus“ alapunktid 6 ja 7, kuna hankedokumentides ei ole ette nähtud minimaalseid juriidilise- ja psühholoogilise nõustamise teenuse mahtusid. Kohus kaebajaga ei nõustu. Arvestades haldusülesande eripära, siis ei saagi riik ette öelda, millises mahus juriidilise või psühholoogilise nõustamise teenust tellitakse, kuna riigihanke eesmärgiks on haldusülesande üleandmine, st isik, kellega haldusleping sõlmitakse peab tagama katkematu ja vajaduspõhise teenuse osutamise (vt OAS 23 ptk). Sel põhjusel ei saa riik ette näha ka konkreetseid näitajaid, palju üht või teist teenust osutada on vaja. Naiste tugikeskuse teenus on liitteenus, mille eesmärk on aidata kaasa naistevastase vägivalla ohvriks langenud naise vägivallast pääsemisele ja iseseisva toimetuleku saavutamisele, pakkudes turvalist keskkonda ja nõustamist ning vajaduse korral ajutist majutust naisele ja temaga kaasas olevatele lastele (OAS § 65 lg 1). Liitteenuse komponendid on toodud sama paragrahvi lõikes 3 ning selle punktide 1, 4 ja 5 kohaselt on liitteenuse osaks ka ohvri psühholoogiline ja juriidiline nõustamine ning ajutise turvalise majutuse pakkumine. Seejuures tuleb arvestada, et nii psühholoogiline kui ka juriidiline nõustamine on
5(7)
vajaduspõhine, s.t mitte iga ohver ei vaja vastavat teenust, vaid see tuleb vajaduspõhiselt välja selgitada (vt tehnilise kirjelduse punktid 7.3.7, 7.4.3, 8.4 ja 8.6.). Sel põhjusel ei saa riik haldusülesannet delegeerides ka ette öelda, millises mahus teenuse osutamine vajalik on, kuna halduslepingu alusel peab isik osutama seadusest tulenevat ülesannet. Kui pakkuja hindab teadlikult teenuse mahu tegelikust väiksemana, siis võtab ta endale riski, et ta ei suuda lepingut täita.
13.Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et õigusvastane ja RHS § 3 punktiga 3 ja RHS § 85 lg 8 punktiga 1 on vastuolus hindamiskriteerium pakkuja meeskonnaliikmete töökogemuse osas. RHS § 126 ja 127 välistavad RHS § 85 kohaldamise, mistõttu ei ole kaebaja väide selles osas asjakohane. Hindamiskriteeriumide kohaselt on töökogemusega kaasnevad punktid diferentseeritud vastavalt sellele, milline on meeskonnaliikmete töökogemus. Arvestades teenuse iseloomu on pakkumuse hindamise kriteeriumina töökogemuse nõue põhjendatud ning see ei piira konkurentsi, kuna tegemist ei ole kvalifitseerimistingimusega ning pakkumuse esitamist hindamiskriteerium ei piira. Hindamiskriteeriumites on selgelt ära toodud, milliste meeskonnaliikmete kasutamine millised punktid annab ning kaebajal on võimalik sellest lähtuvalt ka oma meeskond moodustada. Ka RHS §-d 126 ja 127 ning § 3 ei välista töökogemuse arvestamist pakkumuste hindamisel, kui hindamiskriteerium on seotud hankelepingu esemega ning hankelepinguga üle antava haldusülesande kvaliteedi tagamisega. Asjaolu, et kaebaja meeskonnaliikmed ei võimalda kandideerida maksimaalsetele punktidele, ei anna alust järelduseks, et hindamiskriteerium on sel põhjusel õigusvastane või konkurentsi piirav. Seejuures märgib kohus, et RHS § 85 lg 8 punkt 2 lubab pakkumuse hindamise kriteeriumina kogemuse arvestamist, kui sellest sõltub hankelepingu täitmise kvaliteet.
14.Kuna kaebaja loobus kohtuistungil kaebuse punktis 2.1.2 väitest tehnilise kirjelduse punkti 5.4 vastuolu kohta, siis kohus sellel täiendavalt ei peatu, vaid märgib lühidalt, et selles osas on tehniline kirjeldus kooskõlas OAS § 67 lg-ga 2 ja §-ga 346.
15.RHS § 3 punkti 1 kohaselt tegutseb hankija riigihanke korraldamisel läbivpaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt. Kohus ei nõustu kaebajaga, et õigusvastaseks ning RHS § 3 punktiga 1 vastuolus olevaks tuleb pidada hindamiskriteeriumit, mis puudutab teenuse osutamisega kaasnevaid riske ja nende maandamist. Kohtu hinnangul on riskide hindamise ja maandamise oskus igal juhul teenuse iseloomu arvestades vajalik hankelepingu kohaseks täitmiseks, mistõttu vastav nõue seondub selgelt pakkuja suutlikkusega lepingut täita. Seejuures on asjakohatud kaebaja väited, mille kohaselt kohalike omavalitsuste suutmatuse aadressil, kuna kohalikud omavalitsused on kohustatud täitma neile õigusaktidega pandud ülesandeid (nt varjupaigateenust, turvakoduteenust). Praegusel juhul on hindamiskriteeriumides üksikasjaliselt välja toodud riskide hindamise osa ning pakkumuse hindamise metoodika ning kohtule ei nähtu, et riskide hindamine hindamiskriteeriumina oleks meelevaldne. RHS § 126 lg 7 sätestab, et sotsiaal- ja eriteenuste hankes võib hankija võtta muu hulgas arvesse teenuse kvaliteedi, katkematuse kui ka selle kättesaadavuse ja terviklikkuse tagamise. Andes erasektorile halduslepinguga üle riigi poolt ööpäevaringselt osutatava teenuse osutamise, on ilmselge, et riik peab tagama, et isik saaks teenuse olemusest ning sellega kaasnevatest riskidest aru ning esitaks adekvaatse pakkumuse. Vastustaja on põhjendatult märkinud, et riskide realistlik kaardistamine ning nendele lahenduste leidmine võimaldab pakkujatel hinnata, kas haldusülesande täitmine on jõukohane ning ka pakkumuse koosseisus esitatava meeskonna suurus, kogemus ja pädevused on piisavad teenuse osutamiseks ning kas teenuse osutamine on võimalik ka siis, kui erinevad riskid realiseeruvad.
6(7)
16.Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et õigusvastased on tehnilise kirjelduse punktid, mille kohaselt ei ole riigihanke tingimustes määratud miinimum voodikohtade arvu, mistõttu peab olema võimalus võtta vastu piiramatu arv ohvreid, sh väljapoolt (punktid 7.1.12 ja 3.7) ning mis võimaldab paigutada ohvreid elama mujale, kui spetsiaalsesse tugikeskusesse (punkt 7.1.1). Analoogselt juriidilise ja psühholoogilise nõustamise teenusega, nii ei saa ette näha ka miinimum voodikohtade arvu turvalise majutusteenuse pakkumiseks, kuna teenust tuleb osutada vajaduspõhiselt, s.t teenuse osutamisest ei saa keelduda pelgalt põhjusel, et kõik majutusteenuseks ettenähtud voodikohad on täitunud (OAS § 66). Samuti tuleb arvestada, et tugikeskuse teenused peavad olema kättesaadavad kõigile naistevastast vägivalda kogenud naistele ja nende lastele olenemata nende elukohast. Seega olukorras, kus nt suvilas vägivallaohvriks langenud naine pöördub lähimasse tugikeskusesse ning vajaduspõhise hindamise tulemusel on vajalik talle pakkuda ajutist turvalist majutust, siis ei saa keelduda isikule majutuse osutamisest pelgalt põhjusel, et tegemist ei ole isiku elukohajärgse keskusega. Samuti ei saa keelduda isiku elukohajärgne tugikeskus isiku vastuvõtmisest, kui ta on pöördunud teise tugikeskusesse.
17.Mis puudutab aga hostelite vms kasutamist turvalise ajutise majutuse pakkumisel, siis ei näe OAS ette, et turvaliseks saab pidada üksnes sellist majutust, mis toimub vahetult tugiteenuse osutaja majutusüksuses ning et ühelgi juhul ei võiks ajutine turvaline majutusteenus olla tagatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 23.05.2012 määruse nr 43 „Nõuded majutusettevõttele“ nõuetele vastavas majutusettevõttes või mujal. Ka majutusettevõtete kohustus on tagada turvaline majutuskeskkond.
18.Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et riigihanke tehniline kirjeldus ja pakkumuse hindamise metoodika on vaidlustatud osas kooskõlas kehtiva õigusega ning kaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Vaidlustatud tehnilise kirjelduse punktid ning pakkumuse hindamise kriteeriumid on seotud sõlmitava hankelepingu eseme ja eesmärgiga, sisaldades endas objektiivse hindamise läbiviimiseks vajalikke osi, st nii hindamisele kuuluvaid asjaolusid kui ka punktide omistamise metoodikat. Menetluskulud
19.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna otsus tehakse kaebaja kahjuks, jäädavad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Kolmas isik ja vastustaja ei ole menetluskulud hüvitamiseks taotlust esitanud, mistõttu jäävad nende menetluskulud nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Prigoda
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.