Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Maili Lokk, Madis Ernits
Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number
05.04.2018, Tartu
Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
3-18-424 Viktor Šatski kaebus Viru Vangla 19.01.2018. a taotluse vastuse nr 6-10/43833-3 tühistamiseks ja Viru Vangla kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus pikaajaliseks kokkusaamiseks abikaasaga uuesti läbi Tartu Halduskohtu 15.03.2018. a määrus Viktor Šatski määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja Viktor Šatski Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15.03.2018. a määruse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt määruse põhjendusi.
3.Määruskaebuse esitaja esitas 23.01.2018 Viru Vangla 19.01.2018. a otsuse peale vaide, mille Viru Vangla jättis 22.02.2018. a vaideotsusega nr 6-12/54-2 (tl 20-21p) rahuldamata.
4.Määruskaebuse esitaja esitas 26.02.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-12), milles palus tuvastada Viru Vangla 19.01.2018. a otsuse nr 6-10/43833-3 õigusvastasus ja haldusakt tühistada ning kohustada Viru Vanglat asja uuesti otsustama. Kaebuses taotles määruskaebuse
esitaja esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla 19.01.2018. a otsuse kehtivuse peatamist ning Viru Vangla kohustamist lubama määruskaebuse esitajale pikaajalisi kokkusaamisi abikaasaga. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel on olemas reaalne oht perekonnasuhte lagunemiseks, kohtumenetlus võib kesta pikalt ning määruskaebuse esitaja igakuised taotlused jäetakse rahuldamata. Määruskaebuse esitaja väitis, et ei ole oma abikaasat näinud ligi poolteist aastat.
5.Tartu Halduskohus võttis 09.03.2018. a määrusega (tl 27) kaebuse menetlusse ning kohustas vastustajat esitama omapoolne seisukoht kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse kohta.
6.Viru Vangla palus 14.03.2018 esialgse õiguskaitse taotlusele esitatud seisukohas (tl 31) jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Viru Vangla leidis, et määruskaebuse esitajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus ning esialgse õiguskaitse raames ei saa lahendada põhiasja küsimusi. Määruskaebuse esitaja ei ole süüdimõistetu režiimil olnud veel sedavõrd pikka aega, et saaks rääkida perekonnaelu riive ebaproportsionaalsest pikast ajast, arvestades ka seda, et kinnipeetavatest abikaasade puhul on tegemist kuriteokaaslastega.
7.Tartu Halduskohus jättis 15.03.2018. a määrusega (tl 34) esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohus nõustus määruskaebuse esitajaga, et pikaajaline kokkusaamine võib mõjuda positiivselt peresuhete säilimisele. Samas ei pidanud halduskohus lubatavaks otsustada ette ära põhivaidluse tulemust ning võimalikuks asuda esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel seisukohale, et vangla on õigusvastaselt jätnud määruskaebuse esitaja pikaajalise kokkusaamise taotluse rahuldamata. Samuti ei saa kohus esialgse õiguskaitse korras kohustada vastustajat kaebaja nõutud toimingut sooritama, kuna sellega saavutaks kaebaja oma eesmärgi ning kohtuvaidlus langeks ära. Halduskohus märkis, et selgitas määruskaebuse esitajale juba 30.01.2018. a määruses haldusasjas nr 3-18-202, et kohustamiskaebuse puhul on esialgse õiguskaitse kohaldamine lubatud erandlikel juhtudel ja selleks peab esinema ülekaalukas vajadus. Halduskohtu hinnangul ei ole esitatud taotluses välja toodud selliseid erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid esialgse õiguskaitse kohaldamist. Halduskohus nõustus vanglaga, et taotletud esialgse õiguskaitse abinõu väljub kaebuse piiridest ning leidis, et määruskaebuse esitaja õiguste kaitse on võimalik saavutada positiivse kohtuotsusega ning esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub vajadus.
8.Määruskaebuse esitaja esitas 26.03.2018 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 15.03.2018. a määruse peale, milles palub halduskohtu määruse tühistada ning teha asjas uus määrus, millega kohaldada esialgset õiguskaitset ja peatada Viru Vangla 19.01.2018. a vastuse nr 6-10/43833-3 kehtivus. Määruskaebuse esitaja nõustub halduskohtu seisukohaga, et esialgse õiguskaitse korras ei saa kohustada vastustajat määruskaebuse esitaja nõutud toimingut sooritama, kuna sellega saavutaks määruskaebuse esitaja oma eesmärgi ja kohtuvaidlus langeks ära ning loobub määruskaebuses esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlusest Viru Vangla vastu esitatud kohustamisnõudes. Määruskaebuse esitaja palub esialgse õiguskaitse taotluse rahuldada osaliselt ning peatada Viru Vangla 19.01.2018. a keelduva vastuse kehtivus pikaajalise kokkusaamise lubamiseks abikaasaga. Määruskaebuse esitaja leiab, et talle kehtib absoluutne keeld pikaajalisteks kokkusaamisteks ja tal ei ole mõtet vanglale taas esitada samalaadseid taotlusi, sest vangla jätab need kõik viidates 19.01.2018. a keelduva otsuse kehtivusele ja põhjendustele rahuldamata ning seetõttu tuleb Viru Vangla 09.01.2018. a keelduva vastuse kehtivus peatada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 15.03.2018. a määruse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt määruse põhjendusi.
10.Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu põhjendustega osas, et esialgse õiguskaitse võimaldamisest tuleb keelduda ka põhjusel, et pikaajalise kokkusaamise võimaldamisega esialgse õiguskaitse korras saavutaks kaebaja oma eesmärgi ning kohtuvaidlus langeks ära. Ringkonnakohus juhib selles osas halduskohtu tähelepanu Riigikohtu seisukohale: „Kolleegium möönab, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse äraotsustamist. Ka see põhimõte ei tähenda kohtu jaoks vääramatut keeldu, vaid seda tuleb arvestada koos muude asjaoludega. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud“ (RKHKo 22.09.2014, 3-3-1-59-14, p 19). HKMS § 249 lg 1 ls 1 järgi võib kohus teha kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 ls 1 järgi hindab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel muu hulgas kaebuse perspektiive. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtul on võimalik kontrollida summaarselt kaebuse eduväljavaateid, hinnata pöördumatu tagajärje tekkimise ohtu, kaaluda poolt ja vastu argumente ning otsustada esialgse õiguskaitse korras vangla kohustamine kokkusaamise võimaldamiseks.
11.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ülejäänud osas ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks loa andmisest keeldumist tuleb käsitada haldusaktina, sest loa andmisest keeldumine vastab oma sisult haldusmenetluse seaduse § 51 lg-s 1 sätestatud tunnustele ning seetõttu on määruskaebuse esitajal võimalik taotleda esialgset õiguskaitset vangla keelduva otsuse kehtivuse peatamiseks.
13.HKMS § 249 lg-test 1 ja 3 tulenevalt peab kohus esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel prognoosima, millised võivad olla esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise tagajärjed taotluse esitajale ja kas ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata võib kaebaja õiguste kaitse muutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Ringkonnakohus selgitab, et esialgse õiguskaitse vajadus esineb juhul, kui selle kohaldamata jätmisega kaasneksid isiku jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Ringkonnakohtule ei nähtu esitatud asjaolude pinnalt, et määruskaebuse esitaja suhtes esineks esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel pöördumatute või hiljem raskesti kõrvaldatavate tagajärgede tekkimise oht. Mõlemad kokkusaamise pooled viibivad vanglas ja nende vabadus on piiratud. Arvestada tuleb, et kuna nad on ise oma varasema tegevusega ennast antud olukorda asetanud, siis tuleb neil paratamatult taluda pikemat lahusolekut.
14.Käesolevas haldusasjas luges halduskohus vaidluse esemeks Viru Vangla 19.01.2018. a keelduva vastuse ning võttis menetlusse kohustamisnõude 21.12.2017. a taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kohtul ei ole võimalik esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel asuda seisukohale, et vangla on õigusvastaselt jätnud määruskaebuse esitaja 21.12.2017 esitatud taotluse 19.01.2018. a vastusega rahuldamata.
15.Määruskaebuse esitaja on viidanud määruskaebuses halduskohtu 20.03.2018. a veel jõustumata otsusele haldusasjas nr 3-17-2501, milles halduskohus märkis, et kuigi abikaasad on kinnipeetavad ja erinevates vanglates, ei saa väita, et neil üldse puudub võimalus pikaajalise kokkusaamise võimaldamiseks. Määruskaebuse esitaja väidab, et vangla jätab kõik taotlused viidates 19.01.2018. a keelduvale ja kehtivale otsusele rahuldamata. Ringkonnakohus selgitab, et kuigi ei haldusmenetluse seadus ega vangistusseadus ei sea arvulist piirangut haldusorganile taotluste esitamisele, möönab ringkonnakohus, et määruskaebuse esitaja kahtlus saada kõigi samalaadsete taotluste esitamisel keelduv otsus, on põhjendatud. Samas märgib ringkonnakohus, et iga taotluse lahendamisel peab haldusorgan, antud juhul siis Viru Vangla, lähtuma kõigi asjas tähtsust omavatest asjaoludest konkreetsel ajahetkel ning seetõttu ei pruugi igakordse taotluse sisulisel läbivaatamisel olla välistatud ka teistsugune otsustus.
16.Lähtuvalt eelnevast jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.
17.Määruskaebuse esitaja on määruskaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot. Alates 01.01.2018 kehtivas redaktsioonis riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta haldusasjas määruskaebuse esitamisel riigilõivu. HKMS § 104 lg 5 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Sama paragrahvi lõike 8 kolmanda ja neljanda lause kohaselt võib kohus tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastada vajaduse korral omal algatusel ning riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Ringkonnakohus tagastab määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 15 eurot määruskaebuse esitajale.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.