lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-277/10

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 03.04.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-277/10
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
03.04.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1060
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Janar Jäätma

Määruse tegemise aeg ja koht

3. aprill 2018, Tartu

Kohtuasja number

3-18-277

Kohtuasi

Igor Ginzburgi kaebus Viru Vangla 28. novembri 2017. a käskkirja nr 6-2/970-1 õigusvastasuse tuvastamiseks ja vangla kohustamiseks andma erialast tööd

RESOLUTSIOON

Tagastada Igor Ginzburgi kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Vangla määras 28. novembri 2017. a käskkirjaga nr 6-2/970-1 I. Ginzburgi tööle finantsja majandusosakonna majandustööde abitööliseks, koristaja ametikohale, alates
28.novembrist 2017–28. veebruarini 2018.
2.I. Ginzburg esitas 7. detsembril 2017 Viru Vanglale vaide käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. I. Ginzburg esitas vaides ka taotluse pakkuda talle erialast tööd.
3.Viru Vangla jättis 17. jaanuari 2018 vaideotsusega nr 6-12/623-4 I. Ginzburgi vaide rahuldamata.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
4.
I. Ginzburg esitas 4. veebruaril 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla
28.novembri 2017. a käskkirja nr 6-2/970-1 tühistamiseks ja vangla kohustamiseks andma talle erialast tööd (abikokana). Kaebaja ei nõustu tööle määramise käskkirjaga ning leiab, et tema inimväärikust alandatakse, teda sunnitakse tegema mitte erialast tööd. Kaebaja ei ole rahul koristaja töötasuga ning leiab, et kuna K4 sektori koristajaks on määratud 14 inimest, on see ilmselgelt üle vangla majandusvajaduste. Kaebaja ei nõustu veel sellega, et meditsiiniosakond andis loa töötamiseks. I. Ginzburg taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist.
5.Tartu Halduskohus jättis 8. märtsi 2018 määrusega kaebuse käiguta. Halduskohus selgitas, et Viru Vangla vaidlusalune käskkiri kaotas kehtivuse 28. veebruaril 2018. Seega ei avalda käskkiri enam kaebajale mõju ja käskkirja tühistamisnõue ei ole enam asjakohane. Kaebajal tuli teatada, kas ta soovib käskkirja õigusvastasuse tuvastamist ning esitada vastavad põhjendused. Selguse huvides tuli kaebajal kohtule märkida, kas ta esitab eraldiseisva kohustamisnõude, et talle võimaldataks töötada abikokana.
6.I. Ginzburg palub 15. märtsi 2018 avalduses tuvastada vangla käskkirja õigusvastasus, kuna antud momendil tehakse talle uut, identset käskkirja (tähtajatut). Ühtlasi palub kaebaja kohustada vanglat andma talle erialast tööd. Kuna abikokk kulub samuti vangla majandusvajaduste hulka, ei ole kaebaja soov vastuolus vangla kodukorraga.

KOHTU SEISUKOHT

7.Reeglina on tööle määramise käskkirja tühistamine võimalik ka pärast selle kehtivuse lõppemist, kui see omab kaebaja õigustele mõju ja praktilist tähendust (vt RKHKo 3-3-1-44-14, p-d 9–12). Halduskohtu hinnangul ei ole vaidlustatud käskkirja tühistamise nõue praegusel juhul aktuaalne. Vaidlustatud käskkiri on kaotanud edasiulatuvalt oma kehtivuse ning sellest ei tule kaebajale kohustust töötada (haldusmenetluse seadus § 61 lg 2; vt ka RKHKo 3-3-1-63-10, p 16). Kaebaja eesmärgiks on vaidlustada käskkirja põhjusel, et ta määratakse uue käskkirjaga taas koristajaks, ta ei olnud rahul töötasu suurusega, 14 kinnipeetavat oli juba määratud tööle samale ametikohale ning kaebaja ei nõustunud arsti otsusega tema töövõimelisuse kindlaksmääramisel. Kaebaja teisi põhjusi käskkirja vaidlustamiseks ei esitanud. Halduskohtu hinnangul ei kinnita kaebaja esitatud põhjendused, et käskkirja tühistamine oleks tema õiguste kaitseks vajalik ja omaks tema õiguste kaitse seisukohalt praktilist tähendust. Ühtlasi ei ole kohus tühistamisnõuet menetlusse võtnud. Seega kaebuses esitatud väidete kohaselt on tühistamisnõue muutunud tänaseks ainetuks.
8.Kaebaja esitas pärast kohtu selgitusi nõude, et kohus tuvastaks Viru Vangla 28. novembri 2017 käskkirja nr 6-2/970-1 õigusvastasuse.
9.Isiku õigust esitada tuvastamiskaebust on seadusega piiratud. Isikul on õigus halduskohtusse esitada tuvastamiskaebus, kui see on vajalik tema õiguse kaitseks (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 38 lg 4, RKHK 3-3-1-28-15, p 18) ning kui isiku õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid, nt tühistamis- või kohustamisnõue (HKMS § 45 lg 2). Tuvastamiskaebus võib olla vajalik isiku õiguste kaitseks, nt preventiivse huvi korral (vt RKHKo 4.11.2015, 3-3-1-48-15, p 10). Tuvastamisnõuet ei saa esitada üksnes haldusorgani tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks.
10.Käskkirja õigusvastasuse tuvastamist taotleb kaebaja põhjusel, et ta määratakse uuesti koristajaks. Halduskohtu hinnangul taotleb kaebaja seega sisuliselt preventiivsel kaalutlusel vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse tuvastamist. Riigikohtu praktika kohaselt on piisav põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks ka preventiivne huvi, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust kaebaja suhtes. Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab aga olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (RKHKo 4.11.2015, 3-3-1-48-15, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika).
11.Kohtu hinnangul ei esine praeguses asjas reaalset ohtu, et Tartu Vangla võiks kaebaja suhtes ka edaspidi väidetavalt õigusvastaselt käituda. Käesolevas asjas vangla käskkirja õigusvastasuse tuvastamine ei aita kaitsta kaebaja õigusi tulevikus võimaliku käskkirja väljaandmisel. Vaidlusaluse käskkirja tuvastamisnõude menetlemine ei taga, et vangla jätaks tulevikus uue tööle määramise käskkirja kaebaja suhtes andmata. Kinnipeetava töötamise kohustus tuleb seadusest ning töötamist välistavad asjaolud on samuti seaduses sätestatud (vangistusseadus (VangS) § 37). Seejuures langetab vangla igakordselt uue otsuse, kas kinnipeetav on võimeline töötama või mitte.
12.Kaebaja ei nõustu, et meditsiiniosakond andis loa töötamiseks. Kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst (VangS § 37 lg 3). Kohus selgitab, et juhul, kui vangla otsustab tulevikus kaebaja uuesti majandustööle määrata, viiakse meditsiiniosakonna poolt läbi uus tervisliku seisundi hindamine. Kuna kaebaja tervislik seisund ja arsti hinnang sellele on ajas muutuv, ei oma vaidlustatud käskkirja õiguspärasus või vastasus preventiivset eesmärki. Isiku tervislik seisund ning selle mõju kinnipeetava õigustele ja kohustustele on sõltuv konkreetse ajahetke asjaoludest. Preventiivset huvi võiks jaatada ainult üldist laadi menetlusvigade korral, sellistele vigadele kaebaja ei ole tuginenud. Halduskohus ei saa tuvastada asjaolu, kas arst hindas õigesti kaebaja terviseseisundit või mitte, kuna tegemist on ravikvaliteedi küsimusega, mida on pädev lahendama maakohus (RKEKm 3-17-1076). Seejuures otsustab arst enne tööle määramist uuesti, kas isik on võimeline töötama või mitte. Kohtul puudub teave selle kohta, kuidas arst otsustab.
13.Kaebaja õiguste kaitseks ja taotletava eesmärgi saavutamiseks on tõhusam vaidlustada uut tööle määramise käskkirja tühistamisnõudega. Kui vangla otsustab kaebaja tööle määrata ning kaebaja sellega ei nõustu, on tal võimalik esitada vanglale vaie ja nõuda käskkirja kehtetuks tunnistamist. Samaaegselt vaide esitamisega vanglale on kaebajal õigus kohtult taotleda esialgse õiguskaitse korras käskkirja kehtivuse peatamist. Kui vaie jäetakse rahuldamata, on kaebajal õigus esitada halduskohtule kaebus uue tööle määramise käskkirja tühistamiseks. Seega ei jääks kaebaja õigused kaitseta.
14.Eelnevast tulenevalt tagastab halduskohus tuvastamisnõude HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
15.I. Ginzburg taotleb kaebuses kohustada Tartu Vanglat andma talle erialast tööd abikokana. Kaebaja leiab, et kuna koka abi ametikoht kuulub samuti vangla majandusvajaduste hulka, ei ole kaebaja soov vastuolus vangla kodukorraga. Kinnipeetava üldine kohustus töötada tuleneb seadusest (VangS § 37 lg 1). Vanglateenistus kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel (VangS § 38 lg 1). Halduskohtu hinnangul ei ole kaebajal subjektiivset õigust nõuda endale sobilikku tööd, s.o töötamist abikokana (riigivastutuse seadus § 6 lg 1). Seetõttu tagastab kohus Igor Ginzburgi kohustamisnõude HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium