R.K.e kaebus Kiili Vallavolikogu 16.03.2017 otsuse nr 5 „Mõisakülas Papimetsa kinnistu detailplaneeringu mittekehtestamine“ tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja: R.K., volitatud esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup Vastustaja: Kiili vald, volitatud esindajad vandeadvokaat Ramil Pärdi ja vandeadvokaadi abi Sandor Elias
Asja läbivaatamise vorm
Kohtuistungil, 13.03.2018
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada hiljemalt 30.04.2018 apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kiili Vallavalitsuse 19.06.2012 korraldusega nr 254 algatati R.K.e taotlusel Mõisaküla külas asuva Papimetsa kinnistu detailplaneering, kinnistu jagamiseks ja ehitusõiguse määramiseks kuni kolmekorruseliste korruselamute ja kuni kahekorruseliste ridaelamute rajamiseks.
2.Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 „Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine“ kehtestati Kiili valla uus üldplaneering.
3.Kiili Vallavalitsuse 20.05.2014 korraldusega nr 272 võeti vastu Arhitektuuribüroo Foon OÜ poolt koostatud detailplaneering (töö nr 0108/12) ning otsustati korraldada selle avalik väljapanek, mis toimus ajavahemikul 05.-09.juuni 2014. 1(8)
4.Kiili Vallavolikogu jättis 16.03.2017 otsusega nr 5 „Mõisakülas Papimetsa kinnistu detailplaneeringu mittekehtestamine“ (I kd, tl 163-177) detailplaneeringu kehtestamata.
5.R.K. esitas 17.04.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse Kiili Vallavolikogu 16.03.2017 otsuse tühistamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukohad
6.Kaebaja nõuab Kiili Vallavolikogu 16.03.2017 otsuse tühistamist ja vastustajalt menetluskulude väljamõistmist.
7.Kaebaja leiab, et otsuse vastuvõtmisel on rikutud kaebaja ärakuulamisõigust. Kaebajale esitati otsuse eelnõu küll formaalselt arvamuse avaldamiseks, kuid kaebaja esitatud seisukohti haldusmenetluses arvesse ei võetud ning nendega mittenõustumist ei põhjendatud. Kuigi kaebajal võimaldati otsuse eelnõu osas kirjalikult arvamust avaldada, siis ei tehtud seda eesmärgiga seisukohti sisuliselt ära kuulatada. Kaebaja soovinuks osaleda volikogu istungil ning seda soovi oli vastustajale väljendatud.
8.Kiili Vallavolikogu eesmärgiks ei olnud igakülgselt kaalutud ja kaebaja põhjendatud huvidega arvestava haldusakti andmine. Seda kinnitab muu hulgas ka asjaolu, et valla valitud õigusnõustajale tehti ülesandeks negatiivse haldusakti eelnõu koostamine, s.t vald ei soovinudki erapooletut õiguslikku hinnangut.
9.Huvide nõuetekohast kaalumist ei toimunud. Kiili vald on lähtunud ebaõigest eeldusest, et tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga ning et seetõttu peaks eksisteerima mingi erakordne ülekaalukas huvi, mis detailplaneeringu kehtestamist õigustaks. Otsuses puudub mistahes analüüs või selgitus, millest nähtuks, millisel põhjusel on hinnangud ühtedele ja samadele asjaoludele muutunud. On arusaamatu, miks peeti detailplaneeringut vastuvõtmise hetkel asjakohaste õigusaktidega kooskõlas olevaks ning kavandatud ehitustegevust piirkonda sobivaks, kuid detailplaneeringu (edaspidi ka DP) kehtestamisel jõuti vastupidise lõppjärelduseni. Detailplaneeringu vastuvõtmine toimus pärast üldplaneeringu kehtestamist ning Kiili vald ei näinud vastuvõtmise faasis mistahes vastuolusid DP ja üldplaneeringu (edaspidi ka ÜP) vahel. Vastustaja ei ole suutnud viidata ühelegi ÜP tingimusele, millega DP tegelikult vastuolus oleks ning on viidanud üksnes üldplaneeringus „peegelduvatele“ valla ruumilise arengu eesmärkidele.
10.Kaebaja leiab, et Kiili valla argumendid vastuolude kohta on otsitud iseloomuga ning tegelikkuses DP-s kavandatu ÜP nõuetega vastuolus ei ole. Mistahes vastuolusid DP ja ÜP vahel ei näinud planeerimismenetluse käigus ka Kiili vald ise, mistõttu on sel põhjusel DP kehtestamata jätmine õigusvastane. Maavanema arvamus planeeringulahenduse otstarbekusest ei saa valla jaoks tähtsust omada, kuna maavanem ei teosta otstarbekuse kontrolli. Vaidlusega seotud detailplaneering ei ole ühelgi juhul käsitatav ÜP põhilahendust muutva planeeringuna. Kiili vald ignoreerib asjaolu, et ÜP-s pole antud alale maakasutuse juhtotstarvet määratud ning seetõttu pole juba ainuüksi sellest tingituna võimalik DP-ga ÜP-d vastavas osas muuta. Kiili vald on pahatahtlikult moonutanud planeeringulahenduse sisu väites, justkui oleks DP-ga kavandatud rekreatsiooniala mõeldud elamuala teenindamiseks. Tegelikkuses on DP seletuskirja kohaselt plaanis see pärast väljaarendamist tasuta Kiili valla omandisse anda. Seoses kruntide suuruse ja asustustiheduse osas avaldatuga märgib kaebaja, et üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.1.2. kohaselt on võimalik ka üldreeglist väiksemate kruntide moodustamine, 2(8)
mistõttu ÜP ei välista DP planeeringulahenduse kohaste kruntide moodustamist Papimetsa kinnistul. Üldplaneeringu punktides 1.5.4., 2.2.2., 3.2. ja 3.5. ei ole sätestatud imperatiivseid reegleid, mis välistaksid kinnistul DP-ga kavandatud ehitustegevuse, vaid üksnes eelistatud lahendused valla edasise arengu osas. Asjaolu, et DP ei pruugi täies ulatuses kokku langeda ÜP-s toodud eelistustega, ei anna alust väita, et DP on ÜP-ga vastuolus. Kokkuvõtvalt leiab kaebaja, et põhimõttelised vastuolud üldplaneeringuga puuduvad. Isegi kui DP-d käsitada ÜP-d muutvana, ei oleks tegemist põhilahenduse muutmisega. Tegelikkuses on teatud küsimustes tegemist üksnes ÜP-s sätestatud üldreeglist tehtavate eranditega, mida ÜP võimaldab. Isegi kui DP-d tuleks käsitleda ÜP põhilahendust muutvana puuduvad argumendid, miks võimaldaksid pidada menetluse jätkamist perspektiivituks. Valla elanikkond ei saagi kasvada, kui puuduvad sobivad elamispinnad.
11.Kaebaja leiab, et detailplaneeringu menetlemine on toimunud nõuetekohaselt, kuna DP on ÜP-le vastav ning seetõttu puudus vajadus lähtuda menetlemisel nõuetest, mis on seotud ÜP-d muutva planeeringu menetlemisega. Otseselt puudutatud isikud on olnud kaasatud. Samas vald möönab, et menetluslikud probleemid oleksid vajadusel kõrvaldatavad.
12.Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-78-12 selgesõnaliselt märkinud, et naaberkinnistute omaniku vastuseis juurdepääsu tagamiseks nõusoleku andmisele ei ole planeeringulahenduse kehtestamata jätmise põhjendamiseks veenev ega piisav argument, kuna servituudi võib seada ka kohus sõltumata koormava kinnisasja omaniku nõusolekust. Samas on vastustaja viide naaberkinnistute omanike väidetavate huvide väidetavale eiramisele arusaamatu, kuna naaberkinnistute omanikud põhimõttelist vastuseisu juurdepääsu tagamisele väljendanud ei ole. Juurdepääsu lahendamine on võimalik asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 alusel. Kaebaja on samas kinnitanud valmisolekut naaberkinnistu omanikega kokkulepete sõlmimiseks, kui seda peetakse vajalikuks enne DP kehtestamist. Infrastruktuuri rajamise kohustuse üleminek igakordsele omanikule on õiguslike meetmetega tagatav.
13.Õiguslikult arusaamatu ja asjakohatu on otsuse punktis 1.4. toodud etteheide, mille kohaselt ei esitanud kaebaja üldplaneeringu menetlemise ajal ega pärast selle kehtestamist mitte ühtegi ettepanekut või vastuväidet üldplaneeringu lahendusele. Käesoleval juhul puudus kaebajal mistahes vajadus ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks, kuna kaebajale arusaadavalt vastas detailplaneeringu lahendus igati üldplaneeringule. Kaebaja arusaama kinnitas ka Kiili valla tegevus, kuna Kiili Vallavalitsus võttis pärast üldplaneeringu kehtestamist detailplaneeringu vastu.
14.Planeering on realiseeritav ning selle majanduslik tasuvus kaebaja jaoks ei saa olla vastustajale otsustamisel tähtsust omav argument. Vastustaja seisukohad
15.Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja mõista menetluskulud välja kaebajalt.
16.Vastustaja jääb kõigi volikogu otsuses sisalduvate põhjenduste juurde. Volikogu otsuses toodud põhjendustel on detailplaneering üldplaneeringu põhilahendust muutev. Volikogu otsuse p 2.53-2.64 põhjendustel puudub ÜP põhilahenduse muutmiseks põhjendatud vajadus.
17.Detailplaneeringu kehtestamine oleks õigusvastane, kuna selle lahendus oleks vastuolus üldplaneeringu põhilahenduse ja seal sätestatud (või vähemalt äratuntavate) valla ruumilise 3(8)
arengu eesmärkidega. Kaebajal ei ole õiguspärast ootust, et vastustaja eiraks planeerimisseaduses sisalduvaid norme või valla üldplaneeringut, ka juhul kui asjaolud ei ole muutunud.
18.Planeerimisdiskretsiooni olemusest ja kohtupraktikast tulenevalt oli õigus algatatud ja vastu võetud detailplaneering kehtestamata jätta. Kaebuses esitatud käsitlus, justkui kaasneks õigusvastase detailplaneeringu vastuvõtmisega kohustus õigusvastane DP kehtestada, ei ole õige. Kohaliku omavalitsuse üksuse organ saab tuvastada DP õigusvastasuse ka planeerimismenetluse lõppfaasis.
19.Ainuüksi see, et detailplaneering jäeti kehtestamata ning kaebaja väidetega ei nõustutud, ei tähenda, et kaebajale pole antud võimalust arvamuse avaldamiseks. Kaebaja vastuväited olid volikogu otsuse eelnõu koostamise ajaks teada juba kaebaja 19.08.2016 seisukohtadest, lisaks sai ta esitada volikogu otsuse eelnõule arvamuse ja vastuväited, mida ta tegi 13.01.2017. Volikogu istung oli avalik ning aeg ja päevakord valla kodulehel avaldatud, mistõttu saanuks kaebaja soovi korral seal osaleda.
20.Kohalik omavalitsus on kaalunud kõiki huve ning leidnud, et käesoleval juhul puudub põhjendatud vajadus üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks ja seal sätestatud või vähemalt peegelduvate valla ruumilise arengu eesmärkide eiramiseks. Massiivse tiheasustusala loomine metsaalale eemale tiheasustusest ja üldplaneeringus tiheasustuseks piisaval hulgal ettenähtud aladest, olukorras, kus eiratakse ka naaberkinnistute omanike huve (sundides neid taluma juurdepääsu üle nende maade uuele tiheasustusalale), ei ole põhjendatud.
21.Isegi juhul, kui nõustuda kaebaja seisukohaga, et DP ei muuda antud juhul ÜP põhilahendust, on DP vastuolus valla ruumilise arengu eesmärkidega, mis on ÜP-s sätestatud või vähemalt äratuntavad. Valla ruumilise arengu eesmärkide eiramiseks puudub põhjendatud vajadus.
22.Kaebus sisaldab väärhinnanguid. Näiteks Maa-amet on selgelt väljendanud oma vastuseisu planeeringulahendusele ning kaebaja vastuväiteid on volikogu otsuses käsitletud.
23.DP menetlus vallavalitsuse poolt on olnud volikogu otsuse p 2.38-2.52. nimetatud põhjendustel õigusvastane. Menetlusvead on osaliselt tagantjärele parandatavad, ent DP tuleb sellele vaatamata kehtestamata jätta, kuna ÜP põhilahenduse muutmiseks puudub põhjendatud vajadus.
24.Kahjunõue detailplaneeringu menetlusega seoses ei ole tühistamiskaebuse esemeks.
25.Kokkuvõtvalt leiab vastustaja, et kaebaja ja kõikide puudutatud isikute ning avalikkuse ja valla huve on kohaselt ja põhjendatult kaalutud. Õigusvastase DP kehtestamise vastu ei saa juba põhimõtteliselt olla ülekaalukat huvi. Arvestades, et kaebajal säilib võimalus elamuarenduseks ja teiselt poolt puudub nii valla kui maavanema hinnangul põhjendus uue tiheasustusala rajamiseks eemale valla asustusest ja taristust, ei ole koostatud DP järgne lahendus mõistlik ega realiseeritav.
KOHTU PÕHJENDUSED
26.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
27.Puudub vaidlus, et Paplimetsa kinnistust 12,84 ha ehk valdava enamuse moodustab metsamaa, maa-alast on 59% kõrghaljastatud. Detailplaneeringu kohaselt muudetaks maa sihtotstarve elamumaaks (kinnistu pindalast enamus) ning üld- ja transpordimaaks elamuala teenindamise tarbeks. 13,25 ha suurusele alale kavandati DP kohaselt korter- ja ridaelamuid kokku 85 korteriga (tl 32, I kd, DP vastuvõtmise korraldus). Ridaelamu bokside arv on vastuvõtmise korralduses märkimata. DP algatamisel nähti ette maksimaalne korterite arv 110. DP seletuskirja p 3.1 kohaselt on Kiili valla antud piirkond praegu hõredalt asustatud. Kiili alev jääb ca 3 km kaugusele, Tallinna ringtee asub linnulennult 750 m kaugusel ning lähim tee ca 270 4(8)
m kinnistust lõuna suunas. Lähemal asub Rae valla keskus Jüri (ca 1,5 km) ning Rae valla teede kaudu on kavandatud juurdepääs planeeringualale. Naaberkinnistud on hoonestamata. Kontaktvööndi arengusuund on kõrghaljastusega elamukrundid. Rae valla aladel Tallinn-Tartu maanteest läänes on kehtestatud äri- ja tootmistegevust ettenägevaid detailplaneeringuid. Keskkonnamõju strateegilist hindamist planeeringule ei algatatud (Kiili Vallavalitsuse 19.06.2012 korraldus nr 254).
28.Puudub vaidlus, et enne 01.07.2015 algatatud planeeringu menetlemisel tuli kohaldada algatamise ajal kehtinud planeerimisseadust. Puudub vaidlus, et detailplaneering peab kehtestamiseks vastama kehtivale üldplaneeringule.
29.Kohus nõustub kaebajaga selles, et osa vaidlustatud otsuses väljatoodud puudusi võinuks olla kõrvaldatavad planeerimismenetluse jätkumisel edasise menetluse käigus (juurdepääsuteede osas naaberkinnistu omanikelt vajadusel täiendava nõusoleku küsimine või eelkokkulepete sõlmimine ja juurdepääsu lahenduse täpsustamine; koostöö Rae valla ja Maa-ametiga jm). Ka vastustaja nõustus istungil sellega, kuid leidis, et vastuolu üldplaneeringuga ei võimaldanud menetlust jätkata. Kaebaja ei väitnud kohtumenetluses, et oleks nõustunud planeeringulahenduses korterelamutest loobuma ning selle üle ei toimunud kompromissläbirääkimisi.
30.Kohus märgib, et kaebaja isiklik teavitamata jätmine volikogu avalikust istungist, kus otsustati detailplaneeringu kehtestamise küsimus, oli vastuolus hea halduse põhimõttega, arvestades, et varasemas menetluses toimus isiklik teavitamine ja kaebaja esindaja oli avaldanud soovi istungil osaleda. Kaebaja esindaja ärakuulamine istungil ei oleks tähendanud lõputut seisukohtade vahetamist ega takistanud otsuse tegemist. Kohus leiab, et see ei too kaasa kaevatava haldusakti tühistamist, kuna kaebaja sai oma seisukohad esitada eelnevalt korduvalt kirjalikult (sh DP vastuvõtmist kehtetuks tunnistava haldusakti eelnõule, tl 114-118, I kd) ning kohtuistungil ei ilmnenud, mis olnuks see uus teave, mille kuulamata jätmine võinuks otsust mõjutada (HMS § 58).
31.Kohus nõustub vastustajaga, et detailplaneeringu kehtestamisest keeldumise tõi kaasa vastuolu üldplaneeringuga ning volikogul oli planeerimisdiskretsioonist tulenevalt õigus hinnata, kas üldplaneeringu muutmiseks esineb ülekaalukas põhjendatud erahuvi. Sellise hinnangu andmist ei välista see, et detailplaneering ei ole menetluses üldplaneeringut muutvana.
31.1.PlanS § 9 lg 7 p 1 ja 3 kohaselt on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine mh vastava maa-ala üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine ja muu kohaliku omavalitsuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. PlanS § 8 lg 3l kohaselt on maakasutuse juhtotstarve üldplaneeringuga määratav territooriumi kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratletud piirkonnale või kvartalile edaspidise maakasutuse põhisuunad. Planeering koosneb seletuskirjast ja joonistest (PlanS § 3 lg 2).
31.2.DP algatamise järgselt kehtestati Kiili valla üldplaneering volikogu 16.05.2013 otsusega nr
26.Volikogu 20.03.2014 otsusega nr 6 jäeti kehtiv üldplaneering ülevaatamise tulemusena kehtima.
31.3.Puudub vaidlus, et kehtiv üldplaneering ei tähista vaidlusalust ala elamumaana ega näe selle juhtotstarvet ka perspektiivse elamumaana. Tegemist on alaga, mis on juhtotstarbeta ehk kasutamisel tuleb lähtuda senisest katastriüksuse sihtotstarbest (100% maatulundusmaa). Kiili
5(8)
valla ÜP seletuskirja p 2.2.4 kohaselt on Kiili vald määratud stabiilse asundusega ja lisanduva asundusega aladeks. Lisanduva asunduse ala on perspektiivne tiheasustus. (vt ÜP kaart1) Vaidlusalune DP ala kuulub ÜP mõttes stabiilse asundusega alade hulka, milleks on hajaasustus, miljööväärtuslik hajaasustus ja hajaasustus rohevõrgustikus (ÜP seletuskirja p 1.5.4). Nendel aladel on peamisteks tunnusjoonteks suured krundid (2 ha ja suuremad) ja suur vahekaugus eramute vahel. Kohus juhib tähelepanu, et eramu ei ole korterelamu. DP kaustas oleva Rae valla üldplaneeringu väljavõttelt nähtuvalt jääb kinnistu ühe servaga Rae valla ÜP-ga täpsustatud rohevõrgustiku alale. Kiili valla ÜP p 3.3.3.1 kohaselt metsamaa raadamine pole rohelise võrgustiku tugialadel ja koridorides lubatud ning muudel juhtudel raadamine maa sihtotstarbe muutmiseks eeldab ÜP-d muutvat DP-d. Kuigi kohus nõustub sellega, et juhtotstarbeta maal ei ole iseenesest välistatud ehitamine, tuleb kõiki ÜP tingimusi vaadata kogumis. ÜP seletuskirja p-s 1.5.4 on mh märgitud, et Tallinnast tekkiv pendeldajate surve määrab vajadust planeerida vallas piisavalt elamuehitusalasid, vastavalt valla arengueelistustele valdavalt eramute ehitamiseks. Ka see viitab üheselt soovile mitte planeerida korterelamuid väljapoole tiheasustust. Samuti on ÜP seletuskirja p-s 2.1.2 (ehitustingimused) märgitud, et uute elamualade rajamisel tuleb lähtuda üldplaneeringus märgitud asukohtadest ning kui tekkib vajadus korterelamute järele, siis on neid võimalik ehitada olemasolevate korterelamute läheduses Kiili alevis, kusjuures korterelamu korruselisus üldjuhul ei ületa 3 korrust. Ka see tähendab, et ei soovita tekitada uusi tiheasustusalasid korterelamute ehitamiseks. ÜP seletuskirja p 2.1.1 kohaselt, detailplaneering koostatakse üldjuhul saavutamaks üldplaneeringuga kavandatu elluviimist, kuid sellega võib põhjendatud vajaduse korral taotleda ka üldplaneeringu osalist muutmist. Viidatu tähendab, et kui DP on ÜP-ga vastuolus on selle menetlemine võimalik üksnes ÜP-d osaliselt muutva detailplaneeringuna. Kohus nõustub ka vaidlustatud otsuses väljatoodud vastuoludega muude ÜP tingimuste osas ega korda siinkohal vastustaja põhjendusi (HKMS § 165 lg 2). Seega, kuigi ÜP ei ole kõigi asjakohaste tingimuste osas sõnastatud kaalutlusõigust mittevõimaldavana, tuleneb kõiki asjassepuutuvaid tingimusi koosmõjus vaadates möönda, et kaebaja soovitud detailplaneering on üldplaneeringut muutev. ÜP-s juhtotstarbeta jäetud maale määratakse DP-ga maakasutus ja ehitustingimused, mis toovad kaasa ÜP olulise muutmise arvestades ÜP-s sätestatud ruumilise arengu põhimõtteid. Kohalik omavalitsus ei ole kohtu arvates sisustanud üldplaneeringu olulist muudatust PlanS § 9 lg 7 p 3 tähenduses meelevaldselt. Kuigi üldplaneering peab eluga kaasas käima ning pole välistatud, et kunagi võidakse antud alale kavandada ka tiheasustusala, mis võimaldab mh kortermajade ehitamist, ei ole asjas ilmnenud, et see võiks olla Kiili valla plaan lähemas tulevikus. Seega ei ole kaalumisel mitte avalik huvi, vaid kaebaja erahuvi planeerida oma kinnistu endale meelepäraselt.
31.4.Kohus nõustub seega vastustajaga, et vaidlusaluse planeeringuga kavandati uut tiheasustusala väljapoole kompaktset asustust. Elamumaa juhtotstarbeta alale (13,25 ha) planeeriti uut elamugruppi, sh korterelamutega, mis vastab olemuselt tiheasutusele iseloomulikule hoonestusele. Planeeringuga kavandati 24 ridaelamuboksi ja 85 korterit (DP põhijoonis) kokku viies hoones, neist 3 osaliselt kolmekorruselised. Maavanem on õigesti välja toonud, et arvestades Eesti keskmise leibkonna suurust (2,3) oleks eluasemed mõeldud ca 250 inimesele, mis moodustab 5% Kiili valla elanikkonnast. Kahtlemata on sobivate eluasemete kättesaadavus ja valla elanikkonna kasv omavahel seotud, kuid neid eesmärke ei pea saavutama
ÜP-ga vastuolusoleva detailplaneerimisega ning arvestada tuleb, et lisaks eluasemetele peab vallas olema kättesaadav ka elementaarne infrastruktuur (nt lasteaia- ja kooli näol).
31.5.Ükski Kiili Vallavalitsuse 21.05.2015 kirjas (tl 60-62, I kd) toodud põhjendustest (p 2) ei veena selles, et tegemist poleks üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Asjaolu, et planeeringuala jääb Tallinna ringteest lõunasse ja ÜP ei ütle üheselt, et ala tuleks säilitada puhkeotstarbelise metsaalana, ei tähenda, et sinna võiks rajada korterelamuid. Detailplaneeringu kohustus teatud tegevuste planeerimiseks hajaasustuses ei anna alust järeldada, et detailplaneeringut ei peaks antud juhul koostama üldplaneeringut muutvana.
31.6.Üldplaneeringu muutmiseks ei nähtu sellist ülekaalukat erahuvi, mis seda õigustaks, mis tõttu pole alust volikogu otsust pidada kaalutlusveaga otsuseks. Vastustaja on viidanud asjakohasele Riigikohtu praktikale, millest nähtuvalt ei peaks DP-ga üldplaneeringu muutmine olema tavapraktika, vaid erand (RKHK lahend asjas nr 3-3-1-96-13, p 26). Avalik huvi sellise planeeringulahenduse kehtestamiseks puudub samuti, arvestades ÜP-s sätestatut maakasutuse ja ehitustingimusi. DP-st huvitatud isik peab esmalt ise ära näitamata, miks tema arvetes on üldplaneeringu DP-ga muutmiseks olemas kaalukas põhjus. Haldusorgan ei pea täiendavalt põhjendama, mis on ülekaalukas avalik huvi ÜP muutmata jätmiseks, kuivõrd sellised huvid on üldplaneeringus kui ühiskondlikus kokkuleppes juba fikseeritud. Vastupidiselt kaebaja arvamusele, peab põhjendama üldplaneeringu detailplaneeringuga muutmise vajadust. Selleks ei saa olla pelgalt eraisikust maaomaniku soov. Põhjendamiskohustust ei pööra ümber ka asjaolu, et vallavalitsus menetles detailplaneeringut järjekindlalt üldplaneeringut mittemuutvana. Üldplaneeringus määratletud valla ruumilise arengu eesmärgid kajastuvad ÜP põhilahenduses ning on sündinud ühiskondliku kokkuleppena ning sellest kokkuleppest kõrvalekaldumine on ÜP kohaselt lubatav vaid põhjendatud vajaduse korral üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.
31.7.Kaevatav haldusakt on vajalikul määral põhjendatud. Vastustaja on vaidlustatud otsuse punktides 2.1-2.64 oma seisukohti põhjendanud piisavalt ning kohus ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 165 lg 2). Nähtuvalt vaidlustatud otsuse punktist 2.64 oli kehtestamata jätmise põhjuseks vastuolu üldplaneeringuga. Sellele lisaks on vastustaja välja toonud lisakaalutlused (p 2.65-2.86), mille detailsemat käsitlemist kohus vajalikuks ei pea, kuna haldusaktist nähtuvalt oli piisav juba vastuolu üldplaneeringuga, mida põhjendati haldusakti punktides 2.1-2.64. Nagu kohus eelnevalt (p 29) märkis, olnuks osa haldusaktis esitatud puudusi tõenäoliselt kõrvaldatavad edasisel menetlemisel. Detailplaneeringu realiseeritavuse (kaevatava otsuse p 2.87-2.88) ja õiguspärase ootuse osas (kaevatava otsuse p 2.89-2.90) nõustub kohus samuti vastustajaga.
31.8.Vastuväidetega arvestamise kohustus ei saa seisneda vaid nendega nõustumises, kuid arvestamata jätmist tuleb haldusorganil põhjendada, mida on käesoleval juhul tehtud (kaevatava otsuse p 3).
32.DP menetlus on kaebaja jaoks olnud nördimust tekitav, kuid see ei muuda haldusakti õigusvastaseks. 03.12.2015 suunas Kiili Vallavalitsus DP kehtestamise eelnõu vallavolikogule otsustamiseks, kuid volikogu leidis, et tegemist on ÜP-d muutva DP-ga ja soovis maavanema järelevalve läbiviimist. Kiili Vallavalitsus edastas materjalid järelevalvemenetluseks 21.05.2015. Maavanem selgitas 02.03.2015 kirjas, et tegemist on ÜP-d muutva DP-ga. Vallavalitsus 21.05.2015 vastuskirjas maavanemaga ei nõustunud. DP kehtestamise eelnõu suunati 18.06.2015 uuesti vallavolikogule. Kiili Vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjon leidis 28.07.2015 koosolekul, et tegemist on ÜP-d muutva DP-ga ning tehti ettepanek vastuvõtmise otsus tühistada (tl 97, I kd); sama seisukoht oli komisjonil 09.12.2015 (tl 102, I kd). 13.04.2016 otsustas komisjon, et DP tuleb saata volikogule otsustamiseks (tl 110, I kd). Volikogu arvas eelnõu päevakorrast 21.04.2016 7(8)
välja (tl 111, I kd). Maavanem edastas uuesti seisukoha 06.07.2015, jäädes selle juurde, et tegemist on ÜP-d muutva DP-ga. Asja materjalidest nähtub, et vallavalitsus ja vallavolikogu on olnud antud planeeringu osas eriarvamusel. DP algatamisel praegu kehtiv valla ÜP veel ei kehtinud, kuigi oli toimunud selle avalik väljapanek. Menetluses oleva ÜP-ga tuli DP koostamisel arvestada. Vastuvõtmata DP-d üldplaneeringus juhtotstarbe määramisel aluseks võtta ei saanud, kuna selle kehtestamise pädevus oli vallavolikogul, kelle menetluses planeering sellel hetkel veel ei olnud. Vallavalitsus pidanuks juhtima kaebaja tähelepanu vastuoludele menetletava ÜP-ga. Vallavalitsusel tulnuks teha kaebajale ettepanek menetleda DP-d üldplaneeringut muutvana. See oleks kaasa toonud mitmete menetlustoimingute kordamise, mida on maavanema järelevalvemenetluse kohta koostatud kirjades (17.06.2014, 02.03.2015, 06.07.2015) ja haldusorgan kaevatavas otsuses käsitlenud. Vallavalitsuse ekslikud juhised kaebajale DP menetluses võisid kaasa tuua tarbetud kulutused. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et juhul, kui vallavalitsus on algatatud DP, mis on ÜP-ga vastuolus, ei pea volikogu seda kehtestama. Selline kohustus ei teki õiguspärase ootuse põhimõttest, kuna arvestada tuleb planeerimismenetluse olemusega. Iga algatatud detailplaneeringut ei kehtestata. Küll oleks problemaatiline, kui asjaolude muutumatuna püsimisel muutuks otstarbekusele antud hinnang. Valla seisukoht volikogu arvamuse alusel muutus õiguslikus küsimuses, mitte planeerimisdiskretsiooni osaks olevas otstarbekuse küsimuses. Tuleb möönda, et vallavalitsuse seisukoht oli ekslik ning seda on vastustaja kohtumenetluses tunnistanud. Kui vallavalitsuse eksimuste tõttu on kaebajale tekkinud kahju, siis selle hüvitamiseks saab kaebaja esitada nõude vallale või pöörduda kahjunõudega kohtusse. Kahjunõude eelduste täidetus käesoleva vaidluse objektiks ei ole.
33.Kohus leiab, et ei ole alust kaevatava otsuse tühistamiseks.
34.HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus ei näe käesolevas asjas alust kalduda kõrvale Riigikohtu kujundatud ulatuslikust kohtupraktikast haldusorgani kasuks menetluskulude välja mõistmata jätmisel. Planeeringute menetlemine on kahtlusteta haldusorgani põhitegevus. Käesolevat asja ei saa ka pidada õiguslikult erakordselt keerukaks ega mahukaks. Alust kaebajalt vastustaja õigusabikulude väljamõistmiseks ei ole. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Maimann
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.