Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar 29. märts 2018, Tartu 3-17-1303
Haldusasi
Nuvalo Employ OÜ kaebus Tööinspektsiooni
26.aprilli 2017. a ettekirjutuse nr 3-1/2072-7 ja 18. mai 2017. a vaideotsuse nr 1.4 1/1129 tühistamiseks ning järelevalvemenetluse alustamise õigusvastasuse kindlakstegemiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 19. oktoobri 2017. a otsus Nuvalo Employ OÜ apellatsioonkaebus Kirjalikus menetluses Kaebaja/apellant Nuvalo Employ esindaja v.adv A. Noormets Vastustaja Tööinspektsioon esindaja K. Ehala
RESOLUTSIOON
Jätta Nuvalo Employ OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
19.oktoobri 2017. a otsus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 30. aprill 2018.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.6. märtsi 2017. a teatega nr 3-1/2072-2 teavitas Tööinspektsioon Nuvalo Employ OÜ-d järelevalvemenetluse alustamisest töötervishoiu, tööohutuse ja töösuhete õigusaktide nõuete täitmise üle. Teates paluti kaebajal teatada kontrolliks sobiv aeg ning selgitati, et mitteteavitamise korral toimub kontroll
2.26. aprillil 2017. a ettekirjutusega nr 3-1/2072-7 kohustas Tööinspektsioon Nuvalo Employ OÜ-d esitama riikliku järelevalve teostamiseks dokumente ja andmeid 26. maiks 2017. Ettekirjutuses selgitas vastustaja, et 15. märtsil 2017 kontrolli ajal kohal viibinud kaebaja töötaja väite kohaselt ei olnud tal lubatud ettevõtte dokumente kontrollimise läbiviimiseks esitada. Nuvalo Employ OÜ juhatuse liige Vallo Nuuter telefonivestluses kinnitas järelevalvemenetluse teate kättesaamist, kuid väitis, et ei soovi koostööd teha ja keeldus dokumentide esitamisest.
3.18. mai 2017. a vaideotsusega nr 1.4-1/1129 jättis Tööinspektsioon Nuvalo Employ OÜ vaide 26. aprilli 2017. a ettekirjutuse kehtetuks tunnistamiseks.
rahuldamata
4.19. juunil 2017. a esitas Nuvalo Employ OÜ Tartu Halduskohtule kaebuse Tööinspektsiooni
26.aprilli 2017. a ettekirjutuse nr 3-1/2072-7 ja 18. mai 2017. a vaideotsuse nr 1.4-1/1129 tühistamiseks ning järelevalvemenetluse alustamise õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Kaebuse kohaselt 15. märtsi 2017. a telefonikõnes Tööinspektsiooni esindaja ei selgitanud kaebaja esindajale järelevalvemenetluse alustamise põhjust. Põhjus ei nähtu ka järelevalvemenetlusega seotud dokumentidest. Samas enne järelevalvemenetluse alustamist pidi vastustajal olema põhjendatud kahtlus arvata, et kaebaja on toime pannud mingi töötervishoiu või ohutusnõuetega seotud korrarikkumise, mida temalt nõutava dokumentatsiooni esitamisel oleks saanud tõendada või kõrvaldada. Tööinspektsioon käsitleb kaebaja korrarikkumisena aga hoopis dokumentide esitamata jätmist. Samas on tõendamata, et kaebajal oli üldse kohustus dokumente esitada. Ebaproportsionaalne on ilma põhjuse või põhjenduseta sekkuda sellises mahus dokumentide nõudmisega ettevõtte majandustegevuse toimumisse.
5.Vastuses kaebusele vaidles Tööinspektsioon kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vastustaja selgitas, et kaebaja juures viidi läbi järelevalvet põhjusel, et riskianalüüsi alusel on ettevõte järelevalve valimis. Kaebaja kohustuste täitmine ei ole kontrollitav kirjalikke dokumente hindamata. Kaebajal oli piisavalt aega nõutud dokumentide kogumiseks ja esitamiseks. Järelevalvemenetluse alustamisest teavitamine ja kontrollkülastuse läbiviimine on menetlustoimingud, mis ei ole iseseisvalt kaebaja õigusi rikkunud. Tööinspektsioon on töösuhete ja töökeskkonnajärelevalve valdkonnas korrakaitseorganiks. Kui tööinspektor on tuvastanud tööandja poolt töösuhete, töötervishoiu või tööohutuse nõuete täitmata jätmise, on tööinspektoril õigus rakendada ettekirjutuse tegemist korrarikkumise kõrvaldamiseks korrakaitseseaduse (KorS) § 28 alusel. Tõendite kogumise võimalikkuse tagamiseks on seadusandja näinud tööinspektorile ette õiguse KorS § 30 lg 3 alusel nõuda isikult dokumentide esitamist.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
6.Tartu Halduskohtu 19. oktoobri 2017. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata.
7.Otsuse põhjenduste kohaselt seisneb vaidlus selles, kas vastustajal oli õigus kaebaja suhtes järelevalvemenetlust alustada, kas kaebajal on kohustus vastustajale järelevalvemenetluse raames dokumente ja andmeid esitada ning kas kaebaja pani toime rikkumise, mis andis aluse ettekirjutuse koostamiseks.
8.Töölepingu seaduse (TLS) § 115 lg 1 järgi on Tööinspektsioonil kohustus teostada riiklikku ja haldusjärelevalvet samas sättes viidatud töölepingu seadusest tulenevate nõuete täitmise üle. Samuti peab Tööinspektsioon töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 25 lg 1 kohaselt teostama riiklikku ja haldusjärelevalvet samas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle. Seega on Tööinspektsioon korrakaitseorgan KorS § 6 lg 1 mõttes.
9.Järelevalvemenetluse alustamiseks ei pea Tööinspektsioonil olema põhjendatud kahtlust või alust arvata, et isik on toime pannud korrarikkumise. KorS § 2 lg-st 4 tulenevalt on riiklik järelevalve korrakaitseorgani tegevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine. Kaebaja sattus järelevalve valimisse, kuna viis aastat varem toimunud järelevalvemenetluses tuvastati mitmeid töö- ja puhkeaja rikkumisi, lisaks on kaebaja ettevõttes toimunud viimase viie aasta jooksul viis tööõnnetust ning kaebajaga seotud töövaidlusi on sel perioodil töövaidluskomisjonis lahendatud 12. Arvesse võeti ka kaebaja tegevusvaldkonnas, milleks on renditööjõu vahendamine, esinevaid rikkumisi ning töövaidluste ja töötajate arvu. Seega ei olnud järelevalvemenetluse alustamine meelevaldne ega õigusvastane.
10.Tööinspektsioonil on TLS § 115 lg 2 ja TTOS § 26 alusel riikliku ja haldusjärelevalve teostamiseks õigus kohaldada ka KorS §-s 30 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid samas seaduses sätestatud alustel ja korras. KorS § 30 lg 3 annab Tööinspektsioonile õiguse nõuda isikult dokumentide esitamist, kui on alust arvata, et isikul on ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks või kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse tagamiseks vajalikke andmeid, ning selle ohu ennetamine, väljaselgitamine, tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine või isiku kaitsmine või objekti valvamine on dokumente nõudva korrakaitseorgani pädevuses. Eeltoodud säte ei anna Tööinspektsioonile õigust nõuda dokumente üksnes korrarikkumise kõrvaldamiseks, vaid ka korrarikkumiste ennetamiseks. Ka haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg 1 kohaselt on Tööinspektsioonil õigus nõuda menetlusosalistelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud.
11.Kaebajale edastati teade järelevalvemenetluse alustamise ning dokumentide nõudmise kohta elektronposti teel 6. märtsil 2017 (tl 26) ja meeldetuletav kiri 8. (tl 30) ja 13. (tl 32) märtsil 2017 Kuigi kaebaja ei kinnitanud kirjade kättesaamist, tuleb eeldada, et ta tutvus nendega, kuna kirjad saadeti kaebaja äriregistris ja kaebaja võrgueheküljel märgitud elektronposti aadressidele. Isegi kui kaebaja ei saanud kirja järelevalvemenetluse alustamise kohta kätte enne kontrolli toimumist, sai ta dokumentide esitamise kohustusest teada hiljemalt kontrolli toimumise ajal 15. märtsil 2017. Kaebaja esindaja ei eita telefonivestluse toimumist 15. märtsil 2017 ning on ebatõenäoline, et vestluse käigus järelevalvemenetlusest ja dokumentide esitamise vajadusest ei räägitud. Kohapealse kontrolli protokollis anti kaebajale veel kord võimalus nõutud dokumentide esitamiseks. 16. märtsil 2017 edastati protokoll ja 22. märtsil 2017 meeldetuletus kaebaja elektronposti aadressidele. Lisaks saadeti protokoll ka paberkandjal kaebaja äriregistris märgitud aadressile.
12.KorS § 23 lg 3 kohaselt on isikul kohustus taluda tema suhtes kohaldatavaid riikliku järelevalve meetmeid. Nõutud dokumente ja andmeid ei saa pidada nii mahukaks, et nende esitamine võiks segada ettevõtte toimimist. Seega rikkus kaebaja KorS § 30 lg-s 3 sätestatud kohustust esitada Tööinspektsioonile nõutud dokumendid ning vastustajal oli KorS § 28 lg-st 1 tulenevalt õigus panna kaebajale ettekirjutusega korrarikkumise kõrvaldamise kohustus. Tööinspektsiooni 26. aprilli 2017. a ettekirjutus nr 3-1/2072 7 vastab HMS § 54 nõuetele, s.t on välja antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Seega on ettekirjutus õiguspärane ning puudub alus selle tühistamiseks. Kuna puudub alus vaidlustatud käskkirja tühistamiseks, siis ei ole põhjendatud ka vaideotsuse tühistamine.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
13.Nuvalo Employ OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.
14.Apellatsioonkaebuses on kaebaja jätkuvalt seisukohal, et ohu ennetamise või väljaselgitamise meetmete rakendamisel KorS § 30 lg 3 alusel on kõrgem põhjendamiskohustus võrreldes muudel juhtudel KorS-s ettenähtud erimeetmete rakendamisega. Vastustaja sisuliselt ei ole oma põhjendamiskohustust täitnud. Seletus, mille kohaselt kaebajale ettekirjutuse tegemine oli õigustatud seetõttu, et kaebaja oli keeldunud dokumente esitamast, on asjakohatu ja ekslik olukorras, kus vastustaja ei ole põhjendanud menetluse algatamise ning algselt dokumentide nõudmise vajadust. Kaebaja ei eita telefonikõne toimumist 15 märtsil 2017 ega asjaolu, et vestluse raames räägiti järelevalvemenetlusest ning sellest, et inspektor soovib dokumente näha, kuid dokumentide nõudmise seaduslikule alusele (KorS § 30 lg 3) ning Tööinspektsiooni järelevalvepädevusele (TLS § 115 lg 1 ja TTOS § 25 lg 1) viitamisel ei avaldatud kaebajale menetluse läbiviimise vajalikkuse põhjendust, hoolimata selle küsimuse püstitamisest kaebaja poolt.
Menetluse läbiviimise põhjendused tuli kaebajale igal juhul esitada, et tal oleks võimalik hinnata järelevalveorgani tegevuse õiguspärasust, st kas lisaks õigusliku aluse olemasolule esinevad ka selle kohaldamise sisulised eeldused või on tegemist isiku õiguste põhjendamatu piiramisega. Vastustaja 28. septembri 2017. a menetlusdokumendis esitatud põhjendus apellandi suhtes menetluse algatamise kohta tulnuks esitada juba haldusmenetluses, kuid ka hilinenult esitatud väited ja põhjendused ei ole tõendatud ning igal juhul ei ole esitatu piisav menetluse alustamiseks. Kaebaja igapäevaseks majandustegevuseks on tööjõu rentimine kolmandatele isikutele ning selles valdkonnas on paratamatult töövaidluste ja tööõnnetuste arv tavalisest kõrgem tulenevalt renditöö (sageli ajutisest) iseloomust ning sellest, et apellandil ei ole otsest ja vahetut kontrolli selle üle, mis toimub töötajatega rendiettevõttes.
15.Vastuses apellatsioonkaebusele vaidles Tööinspektsioon apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vastustaja osutas, et 6. märtsi 2017. a teates järelevalvemenetluse alustamise kohta, 15. märtsi 2017. a telefonivestluses kaebaja esindajaga kui ka 26. aprilli 2017. a ettekirjutuses on kaebajale selgitatud, et Tööinspektsioon on korrakaitseorganiks töösuhete ja töökeskkonnajärelevalve valdkonnas. 18. mai 2017. a vaideotsuses on lisaks välja toodud, et järelevalve meetme kohaldamine eeldab ohu olemasolu abstraktsena või reaalsena ning selgitatud, milliste kriteeriumide alusel vastustaja koostab ohuprognoose ja kavandab järelevalvet ettevõtetes. Ka selgitati kaebajale, et järelevalvemenetlust alustati põhjusel, et ettevõte on riskianalüüsi alusel järelevalve valimis. Kuna riiklikku järelevalvet võib läbi viia ka ohu väljaselgitamiseks, siis ei pea vastustajal menetluse alustamiseks olema põhjendatud kahtlust, et isik on toime pannud korrarikkumise. Ohuhinnangu teostab korrakaitseorgan lähtudes talle teadaolevatest asjaoludest. Kui valdkond on kaardistatud ja kõikide isikute kontrollimine ei ole võimalik, on korrakaitseorganil õigus välja valida need subjektid, kelle suhtes konkreetselt riiklikku järelevalvet läbi viiakse. Selleks, et selgitada välja, kas tööandja järgib töösuhteid, töötervishoidu ja –ohutust reguleerivaid õigusakte, peab menetlusosaline tegema korrakaitseorganiga koostööd, sh andma selgitusi ja esitama järelevalve teostamiseks vajalikke dokumente. Seega on Tööinspektsioon tegutsenud kaebaja suhtes vastustajale antud pädevuse raames ja menetlusreegleid järgides ning vastavalt on vaidlustatud ettekirjutus õiguspärane.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16.Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Halduskohus on põhjalikult selgitanud riikliku järelevalvemenetluse olemust, hinnanud selle alustamise õiguspärasust ning kaebaja suhtes riikliku järelevalve erimeetme kohaldamise lubatavust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning HKMS § 201 lg 4 alusel ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
17.Nuvalo Employ OÜ apellatsioonkaebuse keskseks seisukohaks on, et vaidlustatud ettekirjutuse andmisel ja sellele eelnenud menetluses ei ole Tööinspektsioon täitnud põhjendamiskohustust ning menetluse alustamine oli lubamatu. Enne menetlust halduskohtus ei ole vastustaja esitanud põhjendusi kaebaja suhtes järelevalvemenetluse alustamise kohta, mistõttu ei saanud kaebaja veenduda menetluse läbiviimise ega konkreetselt talle kohustuste panemise õiguspärasuses. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.
18.Vaidlust ei ole selles, et vastustaja alustas kaebaja suhtes järelevalvemenetlust sellekohase teate (tl 27) elektroonilise saatmisega kaebajale (HMS § 35 lg 1 p 2). Teatest nähtub üheselt, et alustati riiklikku järelevalvet töötervishoiu ja tööohutuse ning töösuhete õigusaktide nõuete täitmise üle. Järelevalve teostamise õigusliku alusena on täpsemalt viidatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) §-le 25 ja töölepinguseaduse (TLS) §-le 115.
Mõlemast viidatud sättest tulenevalt on Tööinspektsioonil kohustus ja õigus teostada riiklikku järelevalvet teates nimetatud valdkondades. Seejuures näevad TTOS § 26 ja TLS § 115 lg 2 sarnaselt ette Tööinspektsiooni õiguse riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduses (KorS) sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
19.Apellatsioonkaebuses on kaebaja kinnitanud, et 15. märtsil 2015 telefonivestluses kaebaja esindajaga viitas vastustaja ametnik samuti järelevalvepädevust ettenägevatele sätetele ning lisaks KorS § 30 lg-le 3, mille kohaselt korrakaitseorgan võib nõuda isikult dokumentide esitamist, kui on alust arvata, et isikul on ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks või kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse tagamiseks vajalikke andmeid, ning selle ohu ennetamine, väljaselgitamine, tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine või isiku kaitsmine või objekti valvamine on dokumente nõudva korrakaitseorgani pädevuses. Seega sõltumata sellest, kas järelevalve alustamise teatise saab lugeda kättetoimetatuks, oli kaebajal hiljemalt 15. märtsil 2017 teada, et tema suhtes on käimas riikliku järelevalve menetlus, mille läbiviimisel nõutakse temalt andmete ja dokumentide esitamist.
20.Tegemist on eriliigilise haldusmenetlusega, mis toimub KorS alusel ja selles sätestatud korras ning haldusmenetluse seaduse regulatsioon kohaldub selles menetluses arvestades KorS-s sätestatud erisusi (KorS § 1 lg 2). Vastustaja on selgitanud, et kaebaja suhtes järelevalve alustamisel puudus tal põhjendatud kahtlus, et kaebaja tööandjana on rikkunud töötervishoiu ja tööohutuse või töösuhete õigusaktide nõudeid. Järelevalvet võidi alustada seega ohu väljaselgitamiseks või ennetamiseks (KorS § 2 lg 4). Kuna aga riikliku järelevalve erimeedet on lubatud kohaldada ohu ennetamiseks, kui ohuprognoosile tuginedes saab pidada võimalikuks olukorda, mille realiseerumisel tekib oht (KorS § 24 lg 1), siis pidi ka kaebaja suhtes toimuv menetlus vastama tingimustele, mis on ette nähtud riiklikule järelevalvele ohu ennetamiseks, et selles menetluses oleks õigustatud riikliku järelevalve erimeetmena kaebajalt teabe ja dokumentide nõudmine KorS § 30 lg 3 alusel. Vastavalt KorS § 5 lg-le 7 ohu ennetamine on see osa korrakaitsest, kus puudub ohukahtlus, kuid saab pidada võimalikuks olukorda, mille realiseerumisel tekib ohukahtlus või oht. Ohu ennetamine on muu hulgas teabe kogumine, vahetamine ja analüüs, toimingute kavandamine ja elluviimine ning riikliku järelevalve meetmete kohaldamine avalikku korda tulevikus ähvardada võivate ohtude tõrjumiseks, sealhulgas süütegude ennetamine.
21.Seega ei saanud järelevalve alustamine kaebaja suhtes toimuda juhusliku valiku teel, vaid Tööinspektsiooni pidi valiku tegemisel, milliste ettevõtete suhtes järelevalvet teostada, hindama valdkonda tervikuna ja andma eelhinnangu ka konkreetse ettevõtte riskidele. Vastustaja väitel tugines ta valiku tegemisel ohuprognoosile. Selline prognoos peab põhinema faktidel või korrakaitseorgani teaduslikel või tehnilistel teadmistel või Euroopa Liidu õigusaktist tuleneval järelevalvekohustusel ning lähtuma võrdse kohtlemise põhimõttest (KorS § 24 lg 2) ja võis olla nii suuline kui kirjalik (KorS § 24 lg 5) ning on sellisena sobiv järelevalve alustamise otsustamise alusena. Kaebajale tehtud ettekirjutuse kehtetuks tunnistamise vaiet lahendades on vastustaja 18. mai 2017. a vaideotsuses (tl 12p, p 3.5) selgitanud, et järelevalve alustamise just kaebaja suhtes tingis ohuprognoos, milles arvestati varasemaid rikkumisi, tööõnnetusi, töövaidlusi, viimasest külastusest möödunud aega, ettevõtte tegevusalast tulenevaid riske. Ohuprognoosi alusel sattus kaebaja nende ettevõtete valimisse, kelle suhtes vastustaja järelevalvet läbi viib. 28. septembril 2017. a halduskohtule esitatud menetlusdokumendis (tl 50p, p 1.3) on vastustaja kaebaja valimisse sattumist tinginud asjaolusid veelgi täpsustanud, märkides, et kaebaja suhtes toimus järelevalve viimati viis aastat tagasi, selle käigus tuvastati mitmeid rikkumisi, mis viisid kaebaja karistamiseni väärteo toimepanemise eest, ettevõttes on viimase viie aasta jooksul toimunud viis tööõnnetust ja kaebaja on pooleks olnud kaheteistkümnes töövaidluses.
22.Ringkonnakohtu hinnangul on eeltoodu piisav põhjendamaks isikule, mis asjaoludel ning millistele kriteeriumidele tuginedes tema suhtes järelevalvet alustati. Ülemäärane oleks nõuda haldusorganilt ohuprognoosi ja selle aluseks olevate asjaolude tõendamist ja põhjendamist vastavuses
haldusakti põhjendamisstandardiga. Sellisel juhul muutuks järelevalve menetluse alustamise põhjendamine haldusorgani jaoks sedavõrd koormavaks, et võib hakata takistama talle seadusega pandud riikliku järelevalve kohustuse sisulist täitmist. Seetõttu tuleb järelevalve läbiviimise õiguspärasuse kontrollimisel pidada piisavaks, et haldusorgan põhistab järelevalve alustamist. Käesoleval juhul on kaebaja heitnud vastustajale ette põhjendamis- ja tõendamiskohustuse täitmata jätmist, kuid ei ole kohtumenetluses osutanud, millises osas on vastustaja lähtunud ebaõigetest andmetest või tuginenud ohuprognoosis asjakohatutele kaalutlustele. Halduskohtumenetluses tuvastatu pinnalt ei saa asuda seisukohale, et järelevalve alustamisel oleks koheldud kaebajat ebavõrdselt teiste ettevõtjatega võrreldes või alustatud järelevalvet meelevaldselt. Seetõttu on halduskohus põhjendatult leidnud, et järelevalve alustamine kaebaja suhtes oli õiguspärane, vastates ühtlasi ohu ennetamisele suunatud järelevalve tingimustele. Vastavalt oli vastustaja õigustatud rakendama TTOS-s ja TLS-s nimetatud riikliku järelevalve erimeetmeid järelevalve raames.
23.Kaebajaga tuleb nõustuda selles, et olukorras, kus KorS § 30 lg 3 alusel kaebajale kohustuse panemisele võib järgneda samasisulise ettekirjutuse tegemine ja selle täitmata jätmisel sunniraha määramine (KorS § 23 lg 4) on põhjendatud selgitada isiku suhtes järelevalve alustamise asjaolusid võimalikult menetluse alguses, näiteks menetluse alustamise teates. See tagab, et isikule on järelevalve alustamine ja ka isiku enda õigused ja kohustused arusaadavad. Teisest küljest lubab selgituse andmine kirjalikus dokumendis vaidluse korral kergesti tõendada millise menetlusega on tegemist ning samuti ka isiku teadlikkust nimetatud asjaolust. Käesolevas asjas puuduvad tõendid selle kohta, kas kohapealse kontrolli ajal kaebaja tegevuskohas menetluse alustamise asjaolusid selgitati või mitte. Siiski said need asjaolud kaebajale selgeks hiljemalt vaideotsuse andmisega, kuna selles selgitati järelevalve alustamist tinginud asjaolusid ja täpsemalt järelevalve olemust.
24.Riikliku järelevalve raames isikult teabe ja dokumentide nõudmise kord ja tingimused on reguleeritud KorS-s, mistõttu HMS vastavad sätted ei kuulu kohaldamisele. Seega ei piisa dokumentide ja teabe nõudmiseks ainuüksi kohase menetluse toimumisest (HMS § 38). Tulenevalt KorS § 30 lg-st 3 on teabe ja dokumentide nõudmine lubatud muu hulgas, kui on alust arvata, et isikul on ohu ennetamiseks või väljaselgitamiseks vajalikke andmeid, ning selle ohu ennetamine ja väljaselgitamine on dokumente nõudva korrakaitseorgani pädevuses. Tööinspektsiooni pädevus töötervishoiu ja tööohutuse ning töösuhete õigusaktide nõuetest kinnipidamise riikliku järelevalve teostamiseks tuleneb vahetult seadusest. Väljaspool kahtlust on seegi, et kaebaja on isik, kes eeldatavalt valdab andmeid ja dokumente, mille alusel on võimalik välja selgitada asjaomastes valdkondades kehtestatud nõuetest kinnipidamine ning vajadusel võtta samme ohu ennetamiseks. Sellekohased andmed valdavas osas ei ole kättesaadavad seaduse alusel asutatud andmekogust. Seega 6. märtsi 2017. a järelevalve alustamise teatisega alustatud menetluses oli vastustaja õigustatud nõudma kaebajalt järelevalve teostamiseks vajaliku teabe ja dokumentide esitamist. Selle kohustuse täitmata jätmisel aga tegema ettekirjutuse kohustuse täitmiseks (KorS § 23 lg 4).
25.Vaidlustatud ettekirjutuse õigusvastasust ei saa järeldada ka sellega nõutud andmete ja dokumentide mahust. Kaebaja ei ole väitnud, et temalt oleks nõutud andmeid või dokumente, mis ei seondu kaebaja suhtes toimuva järelevalvega. Samuti ei ole vastustaja selgitanud, miks ta peab nõutud teabe ja dokumentide mahtu ülemääraseks või kuidas oleks vastustajal võimalik veenduda kaebaja poolt töötervishoiu ja tööohutuse ning töösuhete õigusaktide nõuete täitmises ettekirjutuses nimetatud teavet ja dokumente saamata. Ringkonnakohtu hinnangul saab nõutud teabe ja dokumentide loetelust järeldada, et nende esitamine kontrollitavaid nõudeid täitva ettevõtte kohta ei koorma ettevõtjat ülemääraselt. Andmed ja dokumendid on sel juhul ettevõtjal juba olemas ning vajalik on üksnes nende esitamine. Samas, kui ettevõte ei ole pööranud tähelepanu kontrollitavate valdkondade nõuete täitmisele, võib nõutava teabe ja dokumentide esitamine olla koormav. Kuid ettekirjutuse õigusvastasus ei saa tuleneda nõutava tegevuse koormavast iseloomust olukorras, kus isik ise oma tegevuse või tegevusetusega on koormavuse põhjustanud.
26.Nendel asjaoludel on ringkonnakohus seisukohal, et kaebajalt andmete ja dokumentide nõudmine oli põhjendatud, kaebajat oli sellest kohustusest teavitatud ning kohustuse täitmata jätmisel oli õigustatud ettekirjutuse tegemine kohustuse täitmiseks. Seega on Tööinspektsiooni 26. aprilli 2017. a ettekirjutus õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Vastavalt on Tartu Halduskohtu 19. oktoobri 2017. a otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Nuvalo Employ OÜ apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
27.Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1). Tööinspektsioon ei ole apellatsioonimenetluses esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 ls-st 3 vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.