Nuvalo Employ OÜ kaebus Tööinspektsiooni 26.04.2017 ettekirjutuse nr 3-1/2072-7 ja 18.05.2017 vaideotsuse nr 1.4-1/1129 tühistamiseks ning järelevalvemenetluse alustamise õigusvastasuse kindlakstegemiseks
Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 20.11.2017 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.
Tööinspektsioon teavitas 06.03.2017 teates nr 3-1/2072-2 Nuvalo Employ OÜ-d tema suhtes järelevalvemenetluse alustamisest töötervishoiu, tööohutuse ja töösuhete õigusaktide nõuete täitmise üle (tl 27). Tööinspektsioon palus ettevõttel teatada kontrolliks sobiv aeg ning selgitas, et mitteteavitamise korral jääb kuupäevaks 15.03.2017. Teates on loetelu dokumentidest ja andmetest, mille Tööinspektsioon kontrollimise käigus tööinspektorile palub esitada.
2.Tööinspektsioon koostas 15.03.2017 kontrolli protokolli nr 3-1/2072-5 (tl 34-35), mille kohaselt väitis juhiabi Merilin Lementa, et temal pole luba ettevõtte dokumente kontrollimise läbiviimiseks esitada. Kohapeal helistatud Nuvalo Employ OÜ juhatuse liikmele Vallo Nuuterile, kes kinnitas järelevalvemenetluse teate kättesaamist, kuid väitis, et ei soovi koostööd teha ja keeldus dokumentide esitamisest. Esitamata jäid järelevalvemenetluse teates kontrollimiseks esitada palutud dokumendid ning seega rikuti korrakaitseseaduse (KorS) § 30 lg 3 nõudeid.
3.Tööinspektsioon 26.04.2017 ettekirjutuses nr 3-1/2072-7 kohustas Nuvalo Employ OÜ-d esitama riikliku järelevalve teostamiseks dokumente ja andmeid tähtajaks 26.05.2017 (tl 5-6).
4.Nuvalo Employ OÜ esitas 12.05.2017 Tööinspektsioonile vaide eelnimetatud ettekirjutuse peale (tl 8-9), mille Tööinspektsioon 18.05.2017 vaideotsuses nr 1.4-1/1129 rahuldamata jättis (tl 11-13).
5.Tartu Halduskohtusse saabus 19.06.2017 Nuvalo Employ OÜ kaebus Tööinspektsiooni 26.04.2017 ettekirjutuse nr 3-1/2072-7 ja 18.05.2017 vaideotsuse nr 1.4-1/1129 tühistamiseks ning järelevalvemenetluse alustamise õigusvastasuse kindlakstegemiseks (tl 2-3).
6.Tartu Halduskohus võttis 20.06.2017 määruses Nuvalo Employ OÜ kaebuse menetlusse (tl 18).
7.Vastustaja esitas 11.07.2017 kohtule vastuse kaebusele (tl 22-25).
8.Tartu Halduskohtu 05.09.2017 määrusega otsustati vaadata haldusasi läbi kirjalikus menetluses, määrati täiendavate menetlusdokumentide ja neile vastuväidete esitamise tähtajad ning teatati kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg (tl 43).
9.Kaebaja esitas kohtule 15.09.2017 täiendavad seisukohad, menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid (tl 44-45, 48-49).
10.Vastustaja esitas kohtule 28.09.2017 täiendavad seisukohad (tl 50-51).
KAEBAJA VÄITED
11.Kaebaja seaduslik esindaja Vallo Nuuter kinnitab, et Tööinspektsiooni esindaja ei selgitanud talle 15.03.2017 telefonikõnes järelevalvemenetluse alustamise põhjust. Põhjust ei nähtu ka ühestki järelevalvemenetlusega seotud dokumendist. Tööinspektsioonil pidi enne järelevalvemenetluse algatamist olema põhjendatud kahtlus arvata, et kaebaja on toime pannud mingi töötervishoiu või -ohutusnõuetega seotud korrarikkumise, mida temalt nõutava dokumentatsiooni esitamisel oleks saanud tõendada või kõrvaldada. Tööinspektsioon käsitleb kaebaja korrarikkumisena aga hoopis dokumentide esitamata jätmist. Samas on tõendamata, et kaebajal oli üldse kohustus dokumente esitada. Ebaproportsionaalne on ilma põhjuse või põhjenduseta sekkuda sellises mahus dokumentide nõudmisega ettevõtte majandustegevuse toimimisse.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
12.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Tööinspektsioon on töösuhete ja töökeskkonnajärelevalve valdkonnas korrakaitseorganiks. Kui tööinspektor on tuvastanud tööandja poolt töösuhete, töötervishoiu või tööohutuse nõuete täitmata jätmise, on tööinspektoril õigus rakendada ettekirjutuse tegemist korrarikkumise kõrvaldamiseks KorS § 28 alusel. Tõendite kogumise võimalikkuse tagamiseks on seadusandja näinud tööinspektorile ette õiguse KorS § 30 lg 3 alusel nõuda isikult dokumentide esitamist. 06.03.2017 edastas Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Egon Raim kaebajale teate järelevalvemenetluse alustamise kohta. Juba järelevalve alustamise teatises on kirjas, et Tööinspektsiooni eesmärgiks on riikliku järelevalve teostamine töötervishoiu ja tööohutuse ning töösuhete õigusaktide nõuete täitmise üle ning toodud nimekiri dokumentidest ja andmetest, mida tööinspektor järelevalve käigus tööandjalt saada soovib. Kaebaja ei esitanud kontrollimiseks dokumente ning sellega rikkus KorS § 30 lg 3 nõuet. Riikliku järelevalve meetme kohaldamine eeldab ohu olemasolu kas abstraktsena või reaalsena ning menetluse alustamine on korrakaitseorgani kaalutlusotsus. Kaebaja juures viidi läbi järelevalvet põhjusel, et ettevõte on riskianalüüsi alusel järelevalve valimis ning seda selgitas tööinspektor tööandjale kohapeal. Kaebajal on hulgaliselt erinevaid kohustusi, mida tuleb täita ka ilma Tööinspektsiooni järelevalveta. Küll aga ei ole kohustuste täitmine kontrollitav ilma kirjalikke dokumente hindamata. Kaebajal oli piisavalt aega tööinspektori nõutud dokumentide kokku kogumiseks ja esitamiseks. Samuti pole kaebaja teatanud tähtaega, millal tal oleks võimalik
dokumente esitada, vaid on järjepidevalt keeldunud nende esitamisest. Järelevalvemenetluse alustamisest teavitamine ja kontrollkülastuse läbiviimine on menetlustoimingud, mis ei ole iseseisvalt kaebaja õigusi rikkunud.
KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
13.Kaebaja on vaidlustanud järelevalvemenetluse alustamist, Tööinspektsiooni 26.04.2017 ettekirjutust nr 3-1/2072-7 ning 18.05.2017 vaideotsust nr 1.4-1/1129. Vaidlus seisneb selles, kas vastustajal oli õigus kaebaja suhtes järelevalvemenetlust alustada, kas kaebajal on kohustus vastustajale järelevalvemenetluse raames dokumente ja andmeid esitada ning kas kaebaja pani toime rikkumise, mis andis aluse ettekirjutuse koostamiseks.
14.Töölepingu seaduse (TLS) § 115 lg 1 järgi on Tööinspektsiooni kohustus teostada riiklikku ja haldusjärelevalvet samas sättes viidatud töölepingu seadusest tulenevate nõuete täitmise üle. Samuti peab Tööinspektsioon töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 25 lg 1 kohaselt teostama riiklikku ja haldusjärelevalvet samas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle. Seega on Tööinspektsioon korrakaitseorgan KorS § 6 lg 1 mõttes.
15.Järelevalvemenetluse alustamiseks ei pea Tööinspektsioonil olema põhjendatud kahtlust või alust arvata, et isik on toime pannud korrarikkumise. KorS § 2 lg-st 4 tulenevalt on riiklik järelevalve korrakaitseorgani tegevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine. Vastustaja kavandab järelevalvet ohuprognoosi alusel ning ettevõtete valimisel võetakse arvesse erinevaid aspekte (tl 23 pöördel). Kaebaja sattus järelevalve valimisse, kuna viimati viis vastustaja kaebaja juures järelevalvemenetluse läbi viis aastat tagasi, mille käigus tuvastati mitmeid töö- ja puhkeaja rikkumisi, lisaks on kaebaja ettevõttes toimunud viimase viie aasta jooksul viis tööõnnetust ning kaebajaga seotud töövaidlusi on sel perioodil töövaidluskomisjonis lahendatud 12. Arvesse võeti ka kaebaja tegevusvaldkonnas, milleks on renditööjõu vahendamine, esinevaid rikkumisi ning töövaidluste ja töötajate arvu (tl 50 pöördel). Kohus ei ole tuvastanud Tööinspektsiooni poolt järelevalvemenetluse meelevaldset alustamist. Vastustaja lähtus riskianalüüsist, mille tõttu sattus kaebaja järelevalve valimisse (tl 23 pöördel). Seega ei olnud järelevalvemenetluse alustamine õigusvastane.
16.Tööinspektsioon ei saa järelevalvet teostada, kui tal puudub selleks vastav teave, mistõttu haldusorgan palus kaebajal 06.03.2017 teates nr 3-1/2072-2 kontrollimise käigus 15.03.2017 tööinspektorile esitada teates loetletud dokumente ja andmeid (tl 27). Tööinspektsioonil on TLS § 115 lg 2 ja TTOS § 26 alusel riikliku ja haldusjärelevalve teostamiseks õigus kohaldada ka KorS §-s 30 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid samas seaduses sätestatud alustel ja korras.
17.KorS § 30 lg 3 annab Tööinspektsioonile õiguse nõuda isikult dokumentide esitamist, kui on alust arvata, et isikul on ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks või kaitstava isiku või valvatava objekti ohutuse tagamiseks vajalikke andmeid, ning selle ohu ennetamine, väljaselgitamine, tõrjumine või korrarikkumise kõrvaldamine või isiku kaitsmine või objekti valvamine on dokumente nõudva korrakaitseorgani pädevuses. Eeltoodud säte ei anna Tööinspektsioonile õigust nõuda dokumente üksnes korrarikkumise kõrvaldamiseks, vaid ka korrarikkumiste ennetamiseks, s.t ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks. KorS § 24 lg 1 kohaselt on korrakaitseorganil lubatud kohaldada riikliku järelevalve erimeedet ohu ennetamiseks, kui ohuprognoosile tuginedes saab pidada võimalikuks olukorda, mille realiseerumisel tekib oht. Ka haldusmenetluse seaduse (HMS) § 38 lg 1 kohaselt on Tööinspektsioonil õigus nõuda menetlusosalistelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud.
18.Kaebajale edastati teade järelevalvemenetluse alustamise ning dokumentide nõudmise kohta elektronposti teel 06.03.2017 (tl 26). Meeldetuletav kiri on kaebajale edastatud 08.03.2017 (tl 30) ja 13.03.2017 (tl 32). Kuigi kaebaja ei kinnitanud kirjade kättesaamist, tuleb eeldada, et ta tutvus nendega, kuna need saadeti kaebaja Äriregistris märgitud (tl 16 pöördel) ning kaebaja interneti koduleheküljel märgitud (tl 53) elektronposti aadressidele. Samuti kinnitas kaebaja juhatuse liige vastustaja väidete kohaselt tööinspektorile, et on järelevalvemenetluse alustamise teate kätte saanud, kuid ei soovi Tööinspektsiooniga koostööd teha (tl 34).
19.Isegi kui kaebaja ei saanud kirja järelevalvemenetluse alustamise kohta kätte enne 15.03.2017 kontrolli toimumist, sai ta dokumentide esitamise kohustusest teada hiljemalt kontrolli toimumise ajal. Kohus peab usutavaks 15.03.2017 kontrolli protokollis nr 3-1/2072-5 märgitut, et kohapeal helistati kaebaja juhatuse liikmele Vallo Nuuterile ning selgitati järelevalve alustamise põhjust ja kontrolliks vajalike dokumentide esitamise kohustust, kuid Vallo Nuuter keeldus dokumentide esitamisest (tl 34). Kaebaja ei eita telefonivestluse toimumist ning on ebatõenäoline, et vestluse käigus järelevalvemenetlusest ja dokumentide esitamise vajadusest ei räägitud. Eelnimetatud protokollis anti kaebajale veel kord võimalus nõutud dokumentide esitamiseks. Ühtlasi selgitati, et ettekirjutust ei koostata, kui tööandja kõrvaldab rikkumise viie tööpäeva jooksul pärast kontrollimist ja on sellest Tööinspektsiooni teavitanud (tl 35). 16.03.2017 edastati protokoll kaebaja elektronposti aadressidele (tl 33) ning 22.03.2017 saadeti kaebajale meeldetuletuskiri protokolli saatmise kohta (tl 38). Lisaks saadeti protokoll ka paberkandjal kaebaja Äriregistris märgitud aadressile (tl 16 ja 39). Kohtule teadaolevalt ei ole kaebaja senini vastustajale nõutud dokumente esitanud (tl 24).
20.Kuigi kaebaja leiab, et on ebaproportsionaalne sekkuda suures mahus dokumentide nõudmisega ettevõtte majandustegevuse toimimisse, siis KorS § 23 lg 3 kohaselt on isikul kohustus taluda tema suhtes kohaldatavaid riikliku järelevalve meetmeid. Nõutud dokumente ja andmeid ei saa pidada nii mahukaks, et nende esitamine võiks segada ettevõtte toimimist. Samuti ei ole kaebaja Tööinspektsioonilt palunud dokumentide esitamise tähtaja pikendamist. Seega rikkus kaebaja KorS § 30 lg-s 3 sätestatud kohustust esitada Tööinspektsioonile nõutud dokumendid ning vastustajal oli KorS § 28 lg-st 1 tulenevalt õigus panna kaebajale ettekirjutusega korrarikkumise kõrvaldamise kohustus, milleks on Tööinspektsiooni 26.04.2017 ettekirjutuses nr 3-1/2072-7 (tl 5-6) loetletud dokumentide esitamine.
21.Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Tööinspektsiooni 26.04.2017 ettekirjutus nr 3-1/2072-7 vastab HMS § 54 nõuetele, s.t on välja antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Seega on ettekirjutus õiguspärane ning puudub alus selle tühistamiseks. Kuna puudub alus vaidlustatud käskkirja tühistamiseks, siis ei ole põhjendatud ka Tööinspektsiooni 18.05.2017 vaideotsuse nr 1.4-1/1129 tühistamine. Kaebuse põhjendustest nähtuvalt ei riku vaideotsus kaebaja õigusi eraldiseisvalt vaidlustatud ettekirjutusest.
22.Kuna kaebaja suhtes järelevalvemenetluse alustamine, Tööinspektsiooni 26.04.2017 ettekirjutus nr 3-1/2072-7 ja 18.05.2017 vaideotsus nr 1.4-1/1129 on õiguspärased, siis jätab kohus Nuvalo Employ OÜ kaebuse rahuldamata.
23.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole kohtule esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks ega menetluskulude nimekirja. Seega jäävad kaebaja kanda tema enda menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.