Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Maili Lokk, Madis Ernits
Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number
28.03.2018, Tartu
Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
3-18-321 OÜ Foradona kaebus Maksu- ja Tolliameti 12.01.2018. a maksuotsuse nr 12.2-3/039283-12 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 14.02.2018. a määrus OÜ Foradona määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja OÜ Foradona Esindaja v-adv Villy Lopman Maksu- ja Tolliamet
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.02.2018. a määrus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus on lõplik.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.MTA kohustas 12.01.2018. a maksuotsusega nr 12.2-3/039283-12 OÜ-d Foradona tasuma maksusumma 96 907,70 eurot.
2.OÜ Foradona esitas 12.02.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb MTA 12.01.2018. a maksuotsuse nr 12.2-3/039283-12 tühistamist. Määruskaebuse esitaja palus kohaldada kohtumenetluse ajaks esialgset õiguskaitset ning peatada MTA 12.01.2018. a maksuotsuse nr 12.2-3/039283-12 täitmine. Määruskaebuse esitaja hinnangul tekitaks maksuotsuse kohene täitmine olukorra, kus määruskaebuse esitaja peaks asuma müüma põhivara ja veel võtma maksusumma tasumiseks laenu. See aga ohustaks äriühingu majanduslikku eksistentsi. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei riku aga mitte mingil juhul MTA õigusi. Kaebust ei saa pidada väheperspektiivikaks.
MTA palus esialgse õiguskaitse taotlusele esitatud vastuses (tl 77-78) jätta see rahuldamata.
Foradona OÜ viimane esitatud majandusaasta aruanne on 2016. Selle kohaselt oli äriühingu maksevõime üldine tase nõrk, kuna lühiajalised kohustused ületavad käibevarasid, kuigi aasta lõppes siiski kasumiga (31201 eurot). 2017. aasta viie kuu keskmine käive oli 8200,50 eurot. Töötasusaajaid oli 2018. aasta jaanuaris kolm (tööjõukulud 1453 eurot). Puudub teave hetkeseisu muude kulude ja tegeliku maksevõime kohta. Määruskaebuse esitajal puudub kinnisvara. Talle kuulub viis sõidukit ja Respo haagis. Kehtiv kindlustus ja ülevaatus on ainult haagisel ja Citroen Berlingol. Auto24.ee sõidukite hindasid arvesse võttes võib määruskaebuse esitajale kuuluvate sõidukite hind olla maksimaalselt 2000 eurot. Liisingus on kaks VW Transporterit ja Mercedes-Benz V klass. Puudub teave, kas on tegemist kasutus- või kapitalirendiga, seega antud varaga hetkel võlgade sissenõudmise võimalust hinnates arvestada ei saa. Eelnevat arvestades esineb oht, et õiguskaitse kohaldamisel maksude laekumine ei lükku edasi, vaid maksud jäävad laekumata. Sel juhul on tegemist olulise avaliku huvi kahjustamisega, mis võib kaaluda üles OÜ Foradona huvi vältida maksude sissenõudmist. Ainuüksi asjaolu, et maksuvõla sissenõudmine viib esialgse õiguskaitse taotleja raskesse majanduslikku olukorda, ei ole piisav esialgse õiguskaitse rakendamiseks. Kui puudub võimalus määratud maksusumma koheseks tasumiseks, on määruskaebuse esitajal võimalik esitada taotlus maksuvõla ajatamiseks. See säästaks teda ka laenu võtmise vajadusest.
4.Tartu Halduskohus jättis 14.02.2018. a määrusega (tl 86-87p) taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. Halduskohus oli seisukohal, et esialgset õiguskaitset on võimalik kohaldada, kui kohtu arvates on olemas suur õiguslik tõenäosus kaebus rahuldada. Seega peaksid esialgse õiguskaitse rahuldamiseks eksisteerima ilmselged õiguslikud alused vaidlustatud maksuotsuse tühistamiseks, mis esialgse asja läbivaatamise järgselt nii ei ole. Antud juhul ei ole tõendatud, et määruskaebuse esitaja jaoks saaksid esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel pöördumatult kahjustatud määruskaebuse esitaja õigused või osutuks kohtuotsuse täitmine hilisemalt selle jõustumisel võimatuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamise kahjuks räägib see, et määruskaebuse esitaja võib muuta end kohtuvaidluse ajal teadlikult maksejõuetuks ja vältida lõppkokkuvõttes oma maksukohustuse täitmist täies ulatuses. Määruskaebuse esitajal puudub vara, mille suhtes saaks hiljem sissenõuet pöörata, mis räägib selle kasuks, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud. Maksuvõla sissenõudmine võib viia esialgse õiguskaitse taotleja raskemasse majanduslikku olukorda, kuid see iseenesest ei ole põhjus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Määruskaebuse esitaja võib esitada taotluse maksusumma maksmise ajatamiseks, mis säästaks teda laenu võtmise vajadusest ja vara müümisest. Kui ettevõte on tegus, nagu väidetakse kaebuses, on võimalik osadena tasuda määratud maksusummat ja see ei ohusta ka määruskaebuse esitaja majanduslikku eksistentsi. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel maksude laekumine ei lükku mitte edasi, vaid maksud võivad jääda üldsegi laekumata. Sel juhul on tegemist olulise avaliku huvi kahjustamisega, mis võib kaaluda üles OÜ Foradona huvi vältida maksude sissenõudmist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MÄÄRUSKAEBUSMENETLUSES
5.Määruskaebuse esitaja esitas 28.02.2018 Tartu Halduskohtu 14.02.2018. a määruse peale määruskaebuse (tl 94-97p), milles palub halduskohtu määruse tühistada ja kohaldada esialgset õiguskaitset. Halduskohus oleks pidanud hindama seda, kas kaebus on ilmselgelt perspektiivitu või mitte. Halduskohus ei ole arvestanud kaebaja majandusnäitajate, olemasolevate lepingute, olemasolevate töötajate ja tulevikuperspektiividega. Halduskohus on piirdunud üksnes tõdemusega, et maksuotsuse kohene täitmine ei ohusta määruskaebuse esitaja eksistentsi, kuna määruskaebuse esitajal on võimalik maksuvõlg ajatada.
Käesolevaks ajaks on pangakontod blokeeritud. Üksnes asjaolust, et määruskaebuse esitajal puuduvad käesoleval hetkel likviidsed varalised vahendid maksuotsuse koheseks tasumiseks, ei saa teha järeldust, et määruskaebuse esitaja võib hakata maksuotsuse täitmist vältima. Määruskaebuse esitajal on võimalik raha teenida ettevõtluse käigus ja selliselt enda kohustusi finantseerida. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et maksuotsus on tendentslik ja maksuhaldur on kõik võimalikud kahtlused tõlgendanud kaebaja kahjuks. Maksuotsuse täitmine summas 96 907,70 eurot – lisandub veel maksuintress ning tulumaks intressilt – lõpetab sisuliselt ettevõtte majandusliku eksistentsi. Lisaks satub ohtu töötajate töökoht ja nende perede majanduslik toimetulek. Määruskaebuse esitaja on aastast 2007 reaalselt tegutsev ettevõte ja MTA avaldatud andmete kohaselt oli 2017. a III kvartalis kaebaja käive 22 594,50 eurot, 6 töötajat, kellelt määruskaebuse esitaja tasus tööjõumakse summas 2 343,90 eurot. Määruskaebuse esitajal oli 2017. a IV kvartalis käive 44 153,50 eurot, töötajaid 4, kellelt tasus tööjõumakse summas 3 167,04 eurot. Avaliku huvina tuleb arvesse võtta ka määruskaebuse esitaja edasist tegutsemist tööandjana. Maksuotsuse peale esitatud kaebust ei ole alust pidada väheperspektiivikaks, sest maksuotsuses esinevad ilmselged puudused (motiveerimiskohustuse täitmata jätmise osas), mida määruskaebuse esitaja selgitas kaebuse põhjendavas osas.
6.MTA palub määruskaebusele esitatud vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Isegi olukorras, kus kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks, ei tähenda see, et tingimata tuleb kohaldada esialgset õiguskaitset. Kaebuse perspektiivikuse kõrval tuleb arvestada ka avaliku huviga. Määruskaebuse esitajal puudub kinnisvara. Määruskaebuse esitaja on küll viidanud tulude suurenemisele 2018. aastal, kuid MTA hinnangul on tegemist paljasõnaliste väidetega. 2016. ja 2017. aasta andmete võrdlusest nähtuvalt on määruskaebuse esitaja käive viimase aasta jooksul oluliselt langenud. Vähenenud on ka töötajate hulk – 2017. a III kvartalis oli töötajaid 6, kuid IV kvartalis on töötajate arv vähenenud neljale ja 2018. aasta jaanuaris on tehtud väljamakseid vaid kolmele töötajale. Eeltoodud informatsioon on vastuolus määruskaebuse esitaja väitega tulude suurenemise osas, viidates määruskaebuse esitaja tegevuse vähenemisele, mis võib kokkuvõttes tuua kaasa selle, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel jäävad määratud maksusummad laekumata. Sel juhul on tegemist olulise avaliku huvi kahjustamisega, mis võib kaaluda üles OÜ Foradona huvi vältida maksude sissenõudmist. Maksuotsuse kohene sundtäitmine võib omada negatiivset mõju määruskaebuse esitaja majandustegevusele, kuid ei pea tõenäoliseks pöördumatute kahjustuste või hiljem oluliselt raskesti kõrvaldatavate kahjustuste tekkimist. Halduskohus on asjakohaselt juhtinud tähelepanu ajatamise võimalusele, kuivõrd ajatamine tooks kaasa ka määruskaebuse esitaja pangakontode arestist vabastamise.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 14.02.2018. a määruses esitatud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist.
8.Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik siis, kui esineb kahjulike tagajärgede oht, kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu ning kahjulike tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlikul viisil võimalik. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel tuleb arvestada avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Avaliku huvi arvestamine tähendab seda, et kohus peab
kaaluma mitte üksnes vaidlustatud haldusakti täitmise peatamise tagajärgi kaebajale, vaid ka peatamise tagajärgi avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva isiku avalik-õiguslikule tegevusele ja üldsusele (RKHKm 29.11.2001, 3-3-1-57-01, p 2). Esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb seega kohtul ka arvestada, et kaebuse rahuldamata jätmise korral oleks maksusummade sissenõudmine pärast kohtumenetluse lõppemist reaalselt võimalik.
9.Määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotluse eesmärk on vältida oma majandustegevuse seiskumist juba maksuotsuse üle peetava vaidluse ajal. Asja materjalidest nähtub, et määruskaebuse esitajal puudub kinnisvara ning määruskaebuse esitajale kuuluvate sõidukite müügihind ei kataks maksuotsusega nõutavad summat. MTA vastusest nähtuvalt on 2016. ja 2017. aasta andmeid võrreldes määruskaebuse esitaja käive langenud ja vähenenud on ka töötajate arv ning 2018. a jaanuaris on tehtud väljamakseid veel vaid kolmele töötajale. Ringkonnakohtu hinnangul on asjas esitatud materjalidest nähtuvalt usutav, et määruskaebuse esitajal ei ole vahendeid 96 907,70 euro maksusumma koheseks tasumiseks. Eelnev aga ei tähenda, et määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse vajaduse saaks täielikult välistada, kuna vaidlust ei ole selles, et määruskaebuse esitajal hetkel üldse mingit käivet ei ole. Seega vajab määruskaebuse esitaja tegutsemiseks vahendeid hoolimata sellest, et käive on vähenenud. Seega möönab kohus esialgse õiguskaitse vajaduse olemasolu maksuotsusega nõutava summa koheseks tasumiseks.
10.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa praeguses menetlusstaadiumis kaebust pidada ka ilmselgelt perspektiivituks. Maksuotsuse õiguspäraseks kontrollimiseks on vajalik põhjalikult kontrollida ja uurida tõendeid, mida saab teha aga alles asja sisulise läbivaatamise käigus. Määruskaebuse esitaja väide, et tema kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu, ei anna aga alust esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel ei saa lähtuda kaebuse perspektiivikusest põhimõttel, et mida perspektiivikam kaebus, seda suurem vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
11.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti leidnud, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel võib hilisem maksuvõla sissenõudmine osutuda raskendatuks või võimatuks. Maksuvõla sissenõudmise võimalikkus on konkreetne avalik huvi, millega kohus peab esialgse õiguskaitse abinõude kohaldamisel arvestama. Ringkonnakohus selgitab, et tulenevalt kohtupraktikast ei saa maksude kohest laekumist üldjuhul käsitleda ülekaaluka avaliku huvina, kuna esialgne õiguskaitse lükkab vaid maksu laekumise edasi. Samas aga on siiski avalikes huvides tagada see, et vaidlustatud maksuotsuse täitmise võimalus ei muutuks oluliselt keerukamaks või langeks sootuks ära.
12.Määruskaebuse esitaja palub esialgse õiguskaitse kohaldamisel arvestada maksenõude suurust koos intressidega ning määruskaebuse esitaja majanduslikku olukorda ja ettevõtte tulevikuperspektiivi. Määruskaebuse esitaja väidab, et tal on tänaseks töös olevad objektid Paiste lehmalaut, Varudi lehmalaut, Vinni lehmalaut ning ettevõttes töötab neli töötajat. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist paljasõnaliste väidetega, mille kinnitamiseks ei ole määruskaebuse esitaja täiendavaid tõendeid esitanud. Määruskaebuse esitaja väidab lisaks, et meeskonda tuleb suurendada eelduslikult kuni kaheksa töötajani ning sellise töötajate arvu kasvu tingib koostöö intensiivistamine tellijatega Agrisilos OÜ ja Rantipol OÜ ning majanduse üldine olukord. Määruskaebuse esitaja viitab asjaolule, et 2018. a märtsis algavad Tartu viljakuivatuspunkrite ehitustööd, mille tarvis vajab OÜ Rantipol vähemalt nelja meest.
Määruskaebuse esitaja on ringkonnakohtule esitanud Rantipol OÜ juhatuse liikme 01.03.2018 allkirjastatud ja määruskaebuse esitajale esitatud 2018. a tööde loetelu, milles palub määruskaebuse esitajal arvestada OÜ Weiss lüpsikaruselli paigaldusega (tööde periood 01.02.– 15.06.2018, 1-3 töötajat); Rakvere Farmid OÜ Ekseko seafarmi seadmete paigaldamisega (tööde periood 20.03.–30.06.2018, 2 töötajat); TÜ Farmln rapsitehase teraviljalao montaažiga (koheselt pärast eelnimetatud tööde lõppu, 4-6 töötajat). Kuigi määruskaebuse esitaja on välja toonud eeldatavate tulevaste tööde loetelu, ei ole kohtule piisavalt veenvalt näidatud, et määruskaebuse esitaja tulud 2018. aastal suurenevad ning ettevõte on jätkusuutlikum võrreldes varasema ajaga. 2016. ja 2017. a andmete võrdluses on määruskaebuse esitaja käive vähenenud ning vähenenud on ka töötajate hulk. Määruskaebuse esitaja väide tulude suurenemise osas ning võimalike tööde loetelu ei näita veel käibe suurenemist 2018. aastal.
13.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et avalik huvi maksude laekumisel kaalub üles määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse vajaduse. On väga tõenäoline, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel ei lükkuks maksu laekumine üksnes edasi, vaid maks võib olulises ulatuses jääda laekumata määruskaebuse esitaja jätkusuutlikkusest lähtuvalt.
14.Määruskaebuse esitaja on esitanud kohtule kaebuse, millest selgelt nähtub, et ta ei nõustu maksunõudega. Halduskohus ja maksuhaldur on asjakohaselt juhtinud tähelepanu maksuvõla ajatamise võimalusele. Ringkonnakohus selgitab, et nõude ajatamise taotlemine ei tähenda nõudega nõustumist. Maksuvõla ajatamine tooks kaasa ka pangakontode aresti alt vabastamine. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kui ettevõte on tegus, siis on ettevõttel võimalik osadena tasuda määratud maksusumma ja see ei saa kuidagi ohustada määruskaebuse esitaja majanduslikku eksistentsi. Ka määruskaebuse esitaja on ise viidanud asjaolule, et määruskaebuse esitajal on võimalik raha teenida ettevõtluse käigus ja selliselt enda kohustusi finantseerida. Seega on määruskaebuse esitajal võimalik taotleda maksuvõla ajatamist, mis võimaldab määruskaebuse esitajal maksukoormust ning kohustusi optimeerida. Kui maksuhaldur määruskaebuse esitaja ajatamistaotluse rahuldab, on määruskaebuse esitajal võimalik tasuda maksusumma pikema perioodi jooksul osamaksetena. Asjaoludest ei nähtu, et määruskaebuse esitaja oleks seda võimalust kasutanud ning maksuhaldur oleks ajatamisest keeldunud. Seega ajatamistaotluse rahuldamisel ei oleks määruskaebuse esitajal kohustust käesolevas asjas vaidlustatud maksuotsusega määratud maksusumma koheseks tasumiseks. Põhjendatud ei saa olla esialgse õiguskaitse kohaldamine selleks, et tagada määruskaebuse esitajale kohtumenetluse ajaks rohkem rahalisi vahendeid, mille arvelt ettevõtte majandustegevust teostada.
15.Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 14.02.2018. a määruse muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.