Meelis Helbre taotlus kohtuotsuse täitmata jätmise eest Tartu vallale rahatrahvi määramiseks Kaebaja –Meelis Helbre, volitatud esindaja advokaat Sandra Sepp Vastustaja – Tartu vald Trahvitaotluse lahendamine
Menetlusosalised
Menetlustoiming
RESOLUTSIOON
1.Jätta Meelis Helbre taotlus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte enda kanda.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 204 ja § 248 lg 4).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Meelis Helbre esitas 14.03.2018 Tartu Halduskohtule taotluse Tartu vallale rahatrahvi määramiseks kohtuotsuse täitmata jätmise eest haldusasjas nr 3-15-2831 kohtu määratud ulatuses.
Taotlust on põhjendatud järgnevaga.
2.1.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 19.10. 2017. a otsusega haldusasjas nr 3-15-2831 M. Helbre, U. Helbre ja M. Luihka kaebuse, tühistades Tartu Halduskohtu 17. 06.2016. a kohtuotsuse, ning tegi uue otsuse, millega tühistas Tartu Vallavolikogu 23.09.2015. a otsuse nr 66 ja kohustas Tartu valda kaebajate taotlust detailplaneeringu algatamiseks uuesti läbi vaatama, arvestades ringkonnakohtu otsuse põhjendusi. Sama otsusega mõistis ringkonnakohus Tartu vallalt kaebajate kasus välja menetluskulu 90 eurot. Kohtuotsus jõustus 21.11.2017 edasi kaebamata.
2.2.Tartu Ringkonnakohtu 19.10.2017. a otsus tuli täita koheselt pärast selle jõustumist 21.11. 2017. 1(6)
2.3.Taotleja pöördus pärast kohtuotsuse jõustumist 26.11.2017 nii Tartu Vallavolikogu esimehe kui ka Tartu Vallavalitsuse poole palvega täita jõustunud kohtuotsust ning teatada, millal on Tartu vallal plaanis Ööbiku kinnistu detailplaneeringu algatamise küsimust uuesti arutada (e-kirjad tl 10-11). Volikogu esimees vastas taotlejale samal päeval, et informatsioon on vallas teatavaks võetud ja küsimust hakatakse uuesti arutama (tl 11). Vallasekretär teatas vallavalitsuse nimel 20.12.2017, et enne asja arutamist võtab vald ühendust Keskkonnaametiga, küsimaks nende seisukohta, ja siis võetakse asi volikogus jälle arutamisele. Vallasekretär ei teatanud, millisel volikogu istungil seda tehakse. Kuna Tartu vald ei olnud kohtuotsust täitma asunud, esitas taotleja 29.12.2017. a Tartu vallale nõudekirja kohtuotsuse täitmiseks (tl 12-14). Tartu vald täitis 05.01.2018 kohtuotsuse menetluskulude väljamõistmise osas. Ülejäänud osas on kohtuotsus senini täitmata.
2.4.Kohtuotsuse jõustumisest on taotluse esitamise ajaks möödunud ca 4 kuud. Kohtuotsusest ja selles esitatud seisukohtadest ning juhistest on Tartu vald olnud teadlik alates kohtuotsuse kättetoimetamisest vallale (19. oktoobrist 2017). Seega on vallal olnud ca 5 kuud, et läbida vajalikud ettevalmistused ja kohtuotsus täita. Planeerimisseaduse (PlanS) § 128 lõike 4 kohaselt algatatakse või jäetakse detailplaneering algatamata 30 päeva jooksul selle algatamise taotluse saamisest arvates. Seda tähtaega võib sama sätte kohaselt pikendada üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige planeeringuala suurusest, uuringute läbiviimise vajadusest, halduslepingu või planeeringu koostamise tellimise kulude kandmiseks sõlmitava lepingu eelduseks olevate asjaolude selgitamisest või kaasatavate ja koostöötegijate suurest hulgast tingitud põhjusel. Käesoleval juhul ei esine selliseid asjaolusid. Möödas on ka PlanS § 128 lg-s 4 sätestatud 90-päevane tähtaeg.
2.5.Kaebajad esitasid detailplaneeringu algatamise taotluse Tartu vallale juba 2015. a jaanuarikuus. Nõuetekohase haldusmenetluse läbiviimiseks on Tartu vallal seega olnud aega enam kui 3 aastat. Kohtuotsuses esitatud seisukohad ja põhjendused ei saanud Tartu vallale tulla üllatuslikuna. Põhjendatud ja mõistlik aeg asja uueks läbivaatamiseks on möödunud. Varasem haldusmenetlus vaidlustatud otsuse tegemiseks venis 7 kuu pikkuseks vastustaja tegevuse tõttu.
2.6.Trahvi määramine on vajalik, et suunata vastustajat kohtuotsust täitma, aga ka karistuslikul eesmärgil. Tartu vald on kaebajate huve ja õigusi riivanud juba enam kui 3 aastat. Igasugune suhtlus Tartu vallaga on olnud raskendatud
3.Tartu vald palub jätta taotlus rahuldamata, kuna on Tartu Ringkonnakohtu 21.11.2017. a jõustunud otsuse täitmisel tegutsenud selliselt, et puuduvad alused rahatrahvi määramiseks halduskohtumenetluse seadustiku § 248 alusel, ning jätkab otsuse täitmist. Tartu vald on vastuseks 15.03.2018 kohtunõudele märkinud järgmist.
3.1.Kaebajale on selgitatud, et enne asja arutamist võtab vald ühendust Keskkonnaametiga seisukoha küsimiseks. Teadmata, millal Keskkonnaamet vastab ning kuidas kulgevad läbirääkimised ametiga, ei olnud võimalik ka kindlaks määrata, millisel volikogu istungil küsimust arutatakse.
3.2.Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 43 lõike 3 kohaselt peab volikogu istungi kutse olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Seejuures peab arvestama (mh kuluefektiivsuse seisukohalt) ka sellega, kas on mõistlik kokku kutsuda 25liikmelist volikogu vaid ühe päevakorrapunkti arutamiseks.
3.3.Kohtuotsuse täitmine ei seisne ainult selles, et küsimust arutatakse ja otsustatakse volikogu istungil. Kohtuotsuse täitmiseks on ka enne volikogu istungit tehtav eeltöö. Kuna Ööbiku kinnistu asub Vooremaa maastikukaitseala Vooremaa piiranguvööndis, on vajalik Keskkonnaameti eelnev seisukoht. Tartu vald pöördus Keskkonnaameti poole 19.01.2018 kirjaga nr 7-1/2-1 ning sai vastuse 12.02.2018 kirjaga nr 7-9/18/970-2. Nii enne kui ka pärast Keskkonnaameti poole pöördumist on vallavalitsuse liikmed ning valla spetsialistid arutanud edasisi lahenduskäike. Teemat käsitleti koos 2(6)
kaebajaga vallavolikogu 25.01.2018 istungil. Tartu vallavanem ning vallavalitsuses planeeringute menetlemisega seotud spetsialistid kohtusid Keskkonnaameti esindajatega seoses Ööbiku kinnistu planeeringuga 31.01.2018.
3.4.Tartu Vallavalitsus saatis 13.03.2018 Advokaadibüroole Lepmets&Nõges, Meelis Helbrele, Merike Luihkale ja Urmas Helbrele arvamuse avaldamiseks vallavolikogu asjakohase otsuse eelnõu. Olenevalt arvamuste laekumisest, nende sisust ning edasise koostöö tulemuslikkusest saab vald jätkata tööd eelnõuga ning valmistuda küsimust volikogul arutama.
3.5.Kohtuotsuse tulemusena asus Tartu vald esitatud taotlust uuesti menetlema ning seega on väide kolmeaastasest menetlusest praeguses kontekstis mõneti demagoogiline. PlanS § 128 lg-s 4 sätestatud tähtaegade järgimata jätmine ei saa käesoleval juhul olla põhjuseks vallale rahatrahvi määramiseks kohtuotsuse täitmata jätmise eest. Olles huvitatud Ööbiku kinnistuga seotud ehitusõiguse küsimustes selguse saamisest, loobus Tartu vald Tartu Ringkonnakohtu 19.10.2017. a otsuse edasikaebamisest Riigikohtusse.
KOHTU SEISUKOHT
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 248 lg-st 1 tulenevalt määrab kohus kohtulahendi täitmata jätmise eest süüdiolevale menetlusosalisele rahatrahvi kuni 32 000 eurot. Rahatrahvi määramine ei vabasta kohtuotsuse ettekirjutuse täitmata jätnud menetlusosalist kohustusest ettekirjutust mõistliku tähtaja jooksul täita ega võta menetlusosaliselt, kelle huvides ettekirjutus on tehtud, õigust taotleda kohtult kohtuotsuse ettekirjutuse täitmata jätmise eest uue rahatrahvi määramist. Ringkonnakohtu otsuse täitmata jätmise eest määrab rahatrahvi halduskohus (HKMS § 248 lg 3).
5.Kaebaja pöördus kohtusse, et vaidlustada Tartu Vallavolikogu 23.09.2015. a otsust nr 66, millega otsustati mitte algatada Saadjärve külas asuva Ööbiku maaüksuse detailplaneeringut. Kaebaja soovis taotletava detailplaneeringu alusel olemasoleva maatulundusmaa sihtotstarbega Ööbiku maaüksuse jagada kuueks eraldiseisvaks elamumaa sihtotstarbega krundiks ning kruntidele ehitusõiguse määramist üksikelamute ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks. Tartu Ringkonnakohus leidis 19.10.2017 otsuses haldusasjas nr 3-15-2831 (p 16), et vastustaja keeldumine detailplaneeringu algatamisest oli õigusvastane ning tuleb tühistada. Ringkonnakohus leidis, et vastustajal tuleb kaebajate taotlus detailplaneeringu algatamiseks uuesti läbi vaadata, arvestades ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.
6.Vastustaja ei ole ringkonnakohtu otsust edasi kaevanud ning otsus jõustus 21.11.2017. Vastustajal tuli ringkonnakohtu põhjendusi järgides uuesti läbi vaadata kaebaja 15.01.2015 avaldus detailplaneeringu algatamiseks. HKMS § 246 lg 1 kohaselt täidetakse kohtulahend pärast jõustumist. Ringkonnakohus ei määranud Tartu vallale kohtuotsuse resolutsioonis otsuse täitmiseks konkreetset tähtaega.
7.Vaidlust pole selles, et kaebaja avaldust pole praeguseks lõplikult lahendatud, st kohtuotsuse resolutsiooni p-s 2 tehtud ettekirjutust pole täidetud. Kohtuotsus on täidetud üksnes menetluskulude väljamõistmise osas (resolutsiooni p 3).
8.Kohtuotsuse ettekirjutuse mittetäitmise eest kohaldatav rahatrahv on sunnivahend, mis täidab nii kohustuse täitmisele stimuleerivat kui ka karistuslikku funktsiooni (Riigikohtu 08.08.2013 määrus asjas nr 3-3-1-21-13, p 18).
3(6)
9.Riigikohus on selgitanud, et kohtuotsuse ettekirjutuse täitmata jätmine tähendab nii juhtumit, kus menetlusosaline ei ole üldse kohtu ettekirjutust täitma asunud (tegevusetus), kui ka juhtumit, kus menetlusosaline on küll asunud ettekirjutust täitma, kuid ei ole ettekirjutust mõistliku aja jooksul täielikult täitnud (viivitus) (Riigikohtu halduskolleegiumi 03.04.2003. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-22-03, p 16). Seega tuleb rahatrahvi määramise taotluse lahendamisel kontrollida nii seda, kas vastustaja on asunud kohtuotsust täitma, kui ka seda, kas ta on kohtuotsuse täitmiseks vajalike toimingute sooritamisel viivitanud (Tartu Ringkonnakohtu 15.11.2017 määrus asjas nr 3-17-725, p 22). Rahatrahvi määramisel võtab kohus arvesse kohtuotsuse jõustumisest möödunud aega ja muid asjaolusid, mis omavad rahatrahvi ning selle suuruse määramisel tähtsust (HKMS § 248 lg 3 ls 1). Kohtupraktikas on arvestatud planeerimismenetluse senist ja eeldatavat järgnevat kestust (Riigikohtu 13.03.2018. a määrus asjas nr 3-17-643, p 14).
10.Kehtiv õigus näeb detailplaneeringu algatamise taotluse menetlemiseks ette üldjuhul 30-päevase tähtaja (PlanS § 128 lg 4) ning samas loetletud erandite olemasolul tähtaja pikendamise võimaluse kuni 90 päevani. Tegemist on avatud loeteluga, mis ei välista tähtaja pikendamist muudel olulistel asjaoludel. Seaduses sätestatud tähtaegade puudumisel hindab kohus haldusorgani tegevust mõistliku aja kontekstis. Kohus peab põhjendatuks võtta menetlusaja õiguspärasuse hindamisel aluseks 19.10.2017 kohtuotsuse jõustumise aja (21.11.2017), mitte lähtuda otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Täitmiseks kohustuslik on üksnes jõustunud kohtulahend ning vastustajal oli kuni kassatsioonitähtaja lõpuni aega kaaluda kohtuotsuse edasikaebamist. Seega ei saa eeldada, et vastustaja tegevus kohtuotsuse täitmiseks pidi algama juba enne selle jõustumist ning asjakohane pole kaebaja väide, et vastustaja sai ettevalmistusi teha juba alates 19.10.2017.
11.Kuna ringkonnakohus ei ole kohtuotsuse täitmiseks tähtaega määranud, on põhjendatud lähtuda seaduses detailplaneeringu algatamise avalduse läbivaatamiseks sätestatud tähtaegadest (PlanS § 128 lg 4). Kohtule praeguses menetluses esitatud dokumente ning haldusasja nr 3-15-2831 materjali silmas pidades on ilmne, et tegemist on juhtumiga, mille puhul on mõistlik ja põhjendatud täiendav uurimine, asjaolude ja seisukohtade väljaselgitamine ning lähtumine seetõttu kuni 90-päevasest tähtajast.
12.Praegusel juhul ei ole vastustaja kohtuotsuse ettekirjutust täitnud ei PlanS § 128 lg-s 4 sätestatud tähtajal ega ka kuni praeguse määruse tegemiseni – endiselt puudub kaebaja avaldust lahendav haldusakt. Vastustaja on kohtule esitanud Tartu Vallavolikogu otsuse eelnõu teksti („Saadjärve külas asuva Ööbiku maaüksuse detailplaneeringu algatamisest keeldumine“) (tl 21-22). Eelnõule on märgitud kuupäev „22. märts 2018“. Tartu valla vastusest kohtunõudele ilmneb, et Tartu Vallavalitsus saatis 13. märtsil 2018 Advokaadibüroole Lepmets&Nõges, Meelis Helbrele ja haldusasja teistele kaebajatele arvamuse avaldamiseks vallavolikogu asjakohase otsuse eelnõu. Kuigi tegemist on hetkel veel projektiga, mille arutamise aeg volikogu istungil pole kindlaks määratud, on kohus seisukohal, et puudub vajadus trahvi kohaldamiseks vastustaja tegevuse mõjutamise eesmärgil. Kohtul puudub alus eeldada, et vastustaja loobuks koostatud eelnõu projekti edasisest menetlemisest. Tartu vald märgib põhjendatult, et küsimuse täpne arutamine volikogu istungil võib sõltuda arvamuste laekumisest ja sisust ning edasise koostöö tulemuslikkusest, ning prognoosib arutelu vallavolikogu aprillis toimuval istungil.
13.Kohus nõustub Tartu vallaga, et kaalutlusotsust detailplaneeringu algatamise taotluse lahendamisel ei saa teha ilma ettevalmistusteta lähimal ajaliselt võimalikul volikogu istungil. Samas peab haldusmenetluse üldpõhimõtete kohaselt taotleja olema teadlik, millise tähtaja jooksul haldusorgan 4(6)
tema avaldust menetleb, sh menetlustähtaja pikendamisest, ning milliseid toiminguid haldusorgan avaldust menetledes teeb ja miks menetlus pikeneb. Kinnistuomanikul on õigus nõuda, et planeerimismenetlus toimuks seaduses sätestatud tähtajal või mõistliku aja jooksul. Pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist 21.11.2017 on vastustaja pöördunud 19.01.2018 kirjaga nr 7-1/2-1 Keskkonnaameti poole ning sai vastuse 12.02.2018 kirjaga nr 7-9/18/970-2. Ka kaebaja ise on taotluses kohtule märkinud, et vallasekretär on 20.12.2017 selgitanud talle vajadust enne otsustamist küsida seisukoht Keskkonnaametilt. Vastustaja esitatud Tartu Vallavolikogu 25.01.2018 protokollist (tl 23-27) ilmneb, et Ööbiku kinnistu detailplaneeringu teema oli kõne all kohapeal algatatud küsimuste hulgas. Vastustaja vastuse kohaselt on Tartu vallavanem ning vallavalitsuses planeeringute menetlemisega seotud spetsialistid kohtunud Keskkonnaameti esindajatega 31.01.2018 seoses Ööbiku kinnistu planeeringuga.
14.Riigikohtu praktikast tuleneb, et rahatrahvi määramise menetluses tuleb hinnata tehtud sammude vajalikkust ja õiguspärasust, et otsustada, kas kohtuotsust on täidetud või mitte. Sealjuures võib osutuda vajalikuks ka uute asjaolude tuvastamine (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 03.04.2003. a otsus asjas nr 3-3-1-22-03, p 13). Kohtu hinnangul ei esine vastustaja tegevuses ka sellist ebamõistlikku viivitust ei PlanS § 128 lg-s 4 sätestatu ega mõistliku aja tähenduses, mis õigustaks trahvi määramist karistuslikul eesmärgil. Vastustaja on kirjaga Keskkonnaameti poole pöördunud 19.01.2018, st vähem kui kahe kuu möödudes ringkonnakohtu otsuse jõustumisest. Keskkonnaameti seisukoha küsimine ja vastuse äraootamine on olnud vajalik ja põhjendatud tegevus, kuna planeeringu alustamist taotletakse Vooremaa maastikukaitseala Vooremaa piiranguvööndis. Volikogu otsuse eelnõus esitatud kaalutlustes on viidatud ka Keskkonnaameti seisukohale. Ettevalmistatud volikogu otsuse eelnõu on valminud kuu aja jooksul Keskkonnaameti seisukoha saamisest (saadetud kaebajale 13.03.2018). Samuti ilmneb vastustaja vastusest vastustaja ametnike suhtlus Keskkonnaametiga jaanuaris 2018. Käesolevas menetluses esitatud tõendite ja teabe põhjal on kohus arvamusel, et vastustaja käitumine kaebaja avalduse menetlemisel Tartu Ringkonnakohtu 19.10.2017. a otsuse täitmiseks ei ole olnud nii ebamõistlikult pikaajaline, et vääriks reageerimist trahvimisega. Vastustaja tegevus on olnud suunatud avaldust lahendava otsuse andmisele (võrdluseks on Riigikohus pidanud põhjendatuks trahvi määramist olukorras, kus haldusorgan ei täitnud kohtu ettekirjutust lõplikuks otsustamiseks, vaid otsustas menetluse jätkamise, viidatud määrus asjas nr 3-17-643).
15.Sisulise otsustuse tegemine kaebaja avalduse suhtes, isegi kui lõpptulemus osutub kaebajale ebasoodsaks, võimaldab kaitsta oma õigusi haldusakti vaidlustamise teel. Muuhulgas on kaebajal võimalus taotleda ka väidetavalt ebamõistlikult pika menetluse õigusvastasuse tuvastamist. Kui kohtulahendi õigeaegse täitmata jätmisega on menetlusosalisele tekitatud kahju, on isikul võimalik taotleda kahju hüvitamist selleks ettenähtud korras väljaspool trahvi määramise menetlust (viidatud määrus asjas nr 3-3-1-21-13, p 20).
Eelnevat arvestades tuleb taotlus jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUD
17.Kaebaja on koos trahvimistaotlusega esitanud ka taotluse menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt ning menetluskulude koosseisu kajastava arve menetluskulude tasumiseks (tl 15-16). Kuna taotlus jääb rahuldamata, puudub ka alus menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt (analoogia HKMS § 108 lg 1 ls-ga 1). 5(6)
Riigikohus on viidatud määruses haldusasjas nr 3-17-643 (p 15) leidnud, et halduskohtul ei ole kohtulahendi täitmise menetluses kohustust anda menetlusosalisele tähtaega kuludokumentide esitamiseks. Menetlusosaline peab ise hoolitsema selle eest, et kuludokumendid saaks esitatud trahvitaotlust lahendavale kohtule. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud ning väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei oleks haldusorgani menetluskulude väljamõistmine tema põhitegevusega seonduvas vaidluses kaebajalt ka tõenäoline (Riigikohtu 28.06.2017 otsus asjas nr 3-3-173-16, p 48 ja seal viidatud praktika).