AS Aqua Marina kaebus Rakvere Linnavolikogu 14.12.2016 otsuse nr 102 (detailplaneeringu kehtestamine) tühistamiseks või alternatiivselt kahjuhüvitise väljamõistmiseks
Kaebaja – AS Aqua Marina Vastustaja – Rakvere linn Kolmas isik I – AS Pihlaka, esindaja advokaat Maris Tekkel Kolmas isik II - Svetlana Müür
1.Jätta kaebaja 19.03.2018 taotlus asja menetluse peatamise rahuldamata.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Välja mõista kaebajalt kolmanda isiku I kasuks tema poolt kantud menetluskulud summas 378,40 eurot. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 19.04.2018. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Rakvere Linnavolikogu 14.12.2016 otsusega nr 102 kehtestati Rakveres C. R. Jakobsoni ja Parkali tänavate vahelise ala detailplaneering.
1.1.AS Aqua Marina esitas 16.01.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse Rakvere Linnavolikogu 14.12.2016 otsuse nr 102 tühistamiseks või alternatiivselt tekitatud kahju hüvitamiseks.
1.2.Tartu Halduskohtu 15.02.2017 määrusega võeti kaebus menetlusse ja anti menetlusosalistele tähtaeg kuni 20.03.2017 kompromissi sõlmimiseks ning arvamuse esitamiseks võimalike kolmanda(te) isiku(te) kaasamise või arvamuse andmiseks haldusorgani(te) kaasamise kohta.
1.3.Vastustaja esitas 20.03.2017 vastuse kaebusele.
1.4.Tartu Halduskohus kaasas 27.06.2017 määrusega menetlusse kolmanda isikuna AS Pihlaka (kaasatud kolmas isik I) ja Svetlana Müüri (kaasatud kolmas isik II), kohustas kolmandaid isikuid esitama kohtule hiljemalt 01.09.2017 kirjalik vastus kaebusele ja muud asjassepuutuvad tõendid.
1.5.Kolmas isik I esitas kohtule 01.09.2017 vastuse kaebusele.
1.6.Tartu Halduskohus otsustas 02.01.2018 määrusega asja läbi vaadata kirjalikus menetluses.
1.7.Kolmas isik I esitas kohtule 20.02.2018 menetluskulude nimekirja.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
2.Kaebaja
2.1.Kaebaja arvates on Rakvere Linnavolikogu 14.12.2016 otsusega nr 102 rikutud tema õigust võrdsele kohtlemisele, piiratud tema ettevõtlusvabadust ja vähendatud kinnistu asukohaga Rakveres, Parkali 8 turuväärtust. Kaebaja leiab, et kehtestatud detailplaneeringu tõttu halveneb liiklusühendus kaebajale kuuluva kinnistuga (Parkali 8). Võttes arvesse, et kinnistu Parkali 8 sihtotstarbeks on ärimaa ning kinnistul paikneb kütusetankla, on vastustaja otsus Parkali 8 krundile Parkali tänava poolse juurdepääsutee sulgemiseks käsitletav kaebaja ettevõtlusvabaduse olulise piiramisena. Kinnistule ühe juurdepääsutee sulgemine riivab oluliselt kaebaja ärihuve, tema põhiseaduse (PS) §-dest 31 § 32 tulenevaid õigusi ettevõtlusvabadusele ja omandipuutumatusele. Kaebajal puudub võimalus kinnistu kasutamiseks senisel otstarbel, kuna kütuse-, prügi-, kaubaveokid ei pääse enam turvaliselt kaebaja kinnistule. Eeltoodust tulenevalt on piiratud ka vabadus kinnistu tulevasel kasutamisel.
2.2.Kaebaja märkis, et juhul, kui kohus asub lahendis seisukohale, mille kohaselt Rakvere Linnavolikogu 14.12.2016 otsus nr 102 on kehtiv, taotleb kaebaja kohtult halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 38 lg 2 alusel õiglase hüvitise väljamõistmist. Hüvitise väljamõistmine on põhjendatud, kuna vaidlustatud detailplaneeringuga vähendati kaebajale kuuluva kinnistu väärtust ning kaebaja seati teiste Parkali tänavaga piirnevate kinnistute omanikega ebavõrdsesse olukorda kinnistule ligipääsetavuse osas.
2.3.Sellest tulenevalt palus kaebaja kohtult Rakvere Linnavolikogu 14.12.2016 otsuse nr 102 tühistamist või alternatiivselt kahju hüvitise väljamõistmist kohtu äranägemisel. 2.4.19.03.2018 esitas kaebaja kohtule taotluse asja menetluse peatamiseks. Kaebajal on käimas läbirääkimised naaberkinnistu omanikuga naaberkinnistule planeeringuga Parkali tänava kaudu võimaldatava ligipääsu nihutamiseks kaebajale kuuluvale kinnistule niisuguselt, et Parkali 10 kinnistule tekiks juurdepääs kaebajale kuuluvalt Parkali 8 kinnistult. Kaebaja on teinud ettepaneku seada Parkali 8 kinnistule Parkali 10 kinnistu igakordse omaniku kasuks
läbisõiduservituut. Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes HKMS § 94 lausele 1, palub kaebaja kohtul haldusasja nr 3-17-100 menetluse peatada kaheks (2) kuuks, s.o kuni 15. maini 2018.a.
3.Vastustaja ei nõustunud kaebusega ning vaidles sellele vastu.
3.1.Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et kaebajat koheldi ebavõrdselt. Kaebajal on sõidukitega juurdepääs oma kinnistule C. R. Jakobsoni tänavalt ehk juurdepääs Parkali tänavalt ei ole kaebaja krundile ainus sõidukitega juurdepääsu võimalus. Seega ei ole võimalik väita, et kaebaja ei ole sarnases olukorras kruntidega 2, 3, 4 ja 6.
3.2.Vastustaja kinnitusel ei ole kaebaja kinnistul tanklat. Kinnistul küll tegutses kunagi tankla, kuid selle tegevus on lõppenud juba mõned aastad tagasi. Kinnistul ei ole enam ka tankureid. Vastustajale teadaolevalt on eemaldatud ka kütusemahutid ning käesoleval ajal ei toimu seal üldse mingit äritegevust. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, missugust äritegevust piirab juurdepääsu kaotamine Parkali tänava kaudu. Seetõttu on paljasõnalised kaebaja väited, et kütuse-, prügi- ja kaubaveokid ei pääse turvaliselt kaebaja kinnistule. Rakvere Linnavalitsuses on koostamisel Parkali platsi detailplaneering, mille planeeringuala piirneb kaebajale kuuluva kinnistuga. Detailplaneeringus on ette nähtud kaebaja kinnistule tema vajadustele vastav juurdepääs C.R. Jakobsoni tänavalt.
3.3.Vastustaja arvates ei takista vaidlustatud detailplaneering kaebajal ettevõtlusega tegelemist ja ei takista kinnistu kasutamist ärimaana. Vaidlustatud detailplaneering ei piira kaebaja ettevõtlusvabadust ja omandipuutumatust.
3.4.Kaebaja ei ole kahju tekkimist tõendanud. Detailplaneeringu kehtima jäämise korral peaks hüvitamise nõude eeldusena olema tõendatud varalise kahju tekkimine, kaebaja õiguste ja vabaduste piiramine peaks olema erakordne ning tõendatud peab olema põhjuslik seos õiguste ja vabaduste piiramise ning kahju tekitamise vahel. Antud juhul nõude rahuldamise eeldused on täitmata.
3.5.Sellest tulenevalt palus vastustaja kohtul jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda.
4.Kolmas isik I – ei nõustunud kaebusega ja vaidles sellele vastu.
4.1.Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt kavandatakse Parkali tänav muuta jalakäijate alaks ning sellel eesmärgil lubatakse sõidukitega juurdepääs Parkali tänavalt vaid sellistele kinnistutele, millele see on ainsaks juurdepääsuks. Vaidlus puudub selles, et kaebaja kinnistule on tagatud juurdepääs C.R. Jakobsoni tänavalt – tegemist on olemasoleva juurdepääsu teega, mida kaebaja on ka senini kasutanud. Vaidlus puudub ka selles, et kruntidele 3, 4 ja 6 on võimalik sõidukiga juurde pääseda vaid Parkali tänava kaudu. Kuna kruntidele 3 ja 6 on juurdepääs lahendatud AS-le Pihlaka kuuluva krundi kaudu (detailplaneeringu kohaselt jääb juurdepääs krundile 2 küll vaid osaliselt), siis faktiliselt on krundile 2 tõesti võimalik pääseda nii Parkali kui ka C. R. Jakobsoni tänavalt. Nagu aga vastustaja on õigesti selgitanud, siis ehkki juurdepääs kruntidele 3 ja 6 asub osaliselt krundil 2 ja ka AS Pihlakal on võimalik seda kasutada oma krundile pääsemiseks, on eelkõige siiski tegemist juurdepääsuga kruntidele 3 ja 6, sest teisiti ei ole võimalik neile juurdepääsu tagada. Eelnevast tulenevalt ei ole kaebaja võrreldavas olukorras teiste kruntide omanikega, sh kolmanda isikuga ning seega ei ole ka põhjendatud heita vastustajale ette võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist kaebaja kahjuks.
4.2.Käesoleval hetkel kaebaja krundil mingisugust äritegevust (sh kütusetankla tööga seonduvat) ei toimu. Kaebusest ei selgu, millise äritegevusega on kaebajal tulevikus kavas kinnistul tegelema hakata. Samuti ei ole kaebaja kohtule ja menetlusosalistele põhistanud, kuidas Parkali tänava juurdepääsu sulgemine tema tuleviku äritegevust takistab või miks on vajalik planeeritava äritegevuse jaoks kinnistule kahte juurdepääsu. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid asjaolude kohta, millele rajanevad tema väited ning on vaid üldsõnaliselt märkinud, et tegemist on ettevõtlusvabaduse piiramisega.
4.3.Kolmas isik II ei ole hiljemalt 01.09.2017 kirjalikku vastust kaebusele esitanud. Alates 29.09.2017 on kinnistu nr 4214831 Parkali 10, Rakvere ühisomanikud Maivi ja Lembit Kaljuvee.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kaebaja on 19.03.2018 esitanud kohtule asja menetluse peatamise taotluse. Taotluse kohaselt toimuvad läbirääkimised naaberkinnistu omanikuga naaberkinnistule planeeringuga Parkali tänava kaudu võimaldatava ligipääsu nihutamiseks kaebajale kuuluvale kinnistule niisuguselt, et Parkali 10 kinnistule tekiks juurdepääs kaebajale kuuluvalt Parkali 8 kinnistult. Kaebaja on teinud ettepaneku seada Parkali 8 kinnistule Parkali 10 kinnistu igakordse omaniku kasuks läbisõiduservituut.
5.1.Halduskohus jätab kaebaja taotluse asja menetluse peatamiseks rahuldamata.
5.2.Kohus leiab, et detailplaneering ei ole ilmtingimata ainus võimalus juurdepääsu lahendamiseks. Detailplaneering ei asenda poolte asja- või võlaõiguslikku kokkulepet eratee kasutamiseks, samuti ei ole detailplaneering seadusjärgne kinnisasja kitsendus (vt Riigikohtu
22.märtsi 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-06, p 22). Halduskohus märgib, et antud hetkel on põhjendatud järeldada, et kaebaja näeb hetkel lihtsat võimalust, kuidas saavutada Parkali tänava kaudu ligipääsu enda kinnistule niisuguselt, et Parkali 10 kinnistule tekiks juurdepääs kaebajale kuuluvalt Parkali 8 kinnistult. Nagu eelnevalt märgitud, ei ole detailplaneeringu menetlus ainus võimalus kindlaks määrata juurdepääsud ja lahendada servituutide küsimus, vaid seda on võimalik teha ka tsiviilõiguslike vahendite abil.
6.Kohus tutvus haldusasja materjalidega ja on seisukohal, et kaebus ei kuulu rahuldamisele.
6.1.Rakvere Linnavolikogu 14.12.2016 otsusega nr 102 kehtestati Rakvere linnas C. R. Jakobsoni ja Parkali tänavate vahelise ala detailplaneering. Otsuse kohaselt näeb detailplaneeringu lahendus ette, et Parkali tn 8 kinnistule on tagatud juurdepääs C. R Jakobsoni tänavalt, mis on olemasolev juurdepääs. Parkali tänava poolt Parkali tn 8 kinnistule juurdepääsu ei kavandata. Parkali tänav muudetakse jalakäijate tänavaks.
6.2.Kohus märgib, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kaebajale kuuluv kinnistu Rakveres Parkali tn 8 piirneb vaidlustatud C. R. Jakobsoni ja Parkali tänavate vahelise ala detailplaneeringu alaga.
6.2.1.Kaebaja leidis, et vaidlusaluse otsusega rikkus vastustaja kaebaja õigust võrdsele kohtlemisele, kuna võrreldes kaebajaga, saavad teiste kruntide nr 2, 3, 4 ja 6 omanikud enda kruntidele ligi Parkali tänavalt. Kohus kaebajaga ei nõustu. Detailplaneeringu koostamine oli algatatud 18.02.2015 Rakvere Linnavolikogu otsusega nr 28. 18.02.2015 seisuga kehtinud
planeerimisseaduse (PlanS) § 1 lg 6 kohaselt kohaldatakse käesolevas seaduses ettenähtud menetlusele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2 kohaselt kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Vastustaja kohustus kohelda menetlusosalisi võrdselt tuleneb põhiseaduse (PS) § 12 esimesest lausest.
6.2.2.Vaidlusaluse otsuse kui ka 30.11.2016 maavanema detailplaneeringu järelevalve kokkuvõtte nr 12-2/16-1847-2 kohaselt, on Parkali tänaval lubatud autodel liigelda üksnes ligipääsuks kruntidele, millele ei ole võimalik mujalt tagada juurdepääsu. Vastustaja selgitas kohtule, et detailplaneeringus on krunt 2 ja 3 kõrvuti asuvad kinnistud, millele detailplaneeringu kohaselt pääseb juurde Parkali tänavalt. Kuigi juurdepääs krundile 3 ja 6 asub osaliselt krundil 2, on siiski tegemist eelkõige juurdepääsuga kruntidele 3 ja 6, lähtudes juba olemasolevast juurdepääsust. Olemasolev juurdepääs asub täies ulatuses krundil 2, kuid detailplaneeringu kohaselt see enam nii ei ole. Detailplaneeringu kohane juurdepääs jääb krundile 2 ainult osaliselt. Krundi 2 omanikul on tõepoolest võimalik seda juurdepääsu kasutada täiendavalt juurdepääsule C.R. Jakobsoni tänavalt, kuid krundi 2 peamine juurdepääs on ja jääb C. R. Jakobsoni tänavale. Juurdepääs Parkali tänavalt ei võimalda krundi 2 omanikule sõidukiga läbisõitu ühelt tänavalt teisele. Lisaks on kavandatud krundile 2 laohoone rajamine, mille tulemusena on krundil 2 juurdepääs Parkali tänava kaudu pigem formaalne. Eelkõige ja peamiselt on see juurdepääsuks kruntidele 3 ja 6, millele sõidukiga muul viisil pääseda ei ole võimalik. Krundile 4 pääseb sõidukiga juurde ainult Parkali tänavalt. Krunt 4 piirneb Lai ja Parkali tänavatega. Krundile 4 ei pääse sõidukiga juurde Lai tänava poolt, kuna seal on keelatud nii peatumine kui ka parkimine ning puudub sissesõit krundile. Seega on kohus seisukohal, et kruntide nr 3, 4 ja 6 omanikud ei ole samal positsioonil nagu kaebaja, kuna nende ainuke juurdepääs kinnistule läheb Parkali tänava kaudu. Vastupidi, kui planeeringuga oleks kaebajal lubatud sissepääs kinnistule nii C.R. Jakobsoni kui ka Parkali tänavalt, siis oleksid teised kruntide omanikud kaebajaga võrreldes ebavõrdses seisundis. Kohus rõhutab, et kehtestatud detailplaneeringu järgi on kaebajal olemas juurdepääs kinnistule C. R. Jakobsoni tänavalt, mida kruntide nr 3, 4 ja 6 omanikel ei ole. Krundile nr 2 on küll tagatud juurdepääs nii C. R. Jakobsoni tänavalt kui ka Parkali tänavalt, kui see on tehtud eesmärgiga tagada ainuke juurdepääs kruntidele 3 ja 6. Samas Parkali tänavalt krundile nr 2 on pigem formaalne. Sellest tulenevalt ei ole kaebaja ja kruntide nr 2, 3, 4 ning 6 omanikud võrreldavad isikud. Halduskohus leiab, et antud juhtumil ei rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet. Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ning samadel eeldustel. Ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude korral. Võrdse kohtlemise rikkumisega on tegemist siis, kui ühesuguseid asjaolusid käsitletakse ilma nähtavate mõistlike põhjendusteta erinevalt. Võrdse kohtlemise põhimõtet pole rikutud, kui haldusorgani kaalutlusotsus rajanes kohtumenetluses tuvastamist leidnud asjaoludest tulenevatel asjakohastel kaalutlustel.
6.3.Kaebaja väitis, et Parkali tn 8 kinnistule Parkali tänavalt juurdepääsu sulgemise tõttu piirati tema ettevõtlusvabadust ja omandipuutumatust (vähenes kinnistu turuväärtus). Kaebajal puudub võimalus kinnistu kasutamiseks senisel otstarbel, kuna kütuse-, prügi-, kaubaveokid ei pääse enam turvaliselt tema kinnistule.
6.3.1.Kohus kaebajaga ei nõustu. PS § 31 kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegeleda ettevõtlusega ning koonduda tulundusühingutesse ja -liitudesse. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. PS § 32 sätestab, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada.
Kitsendused sätestab seadus. Kohus märkis käesoleva otsuse p-s 5.2, et detailplaneering ei ole ilmtingimata ainus võimalus juurdepääsu lahendamiseks kaebaja kinnistule ning samuti ei ole detailplaneering seadusjärgne kinnisasja kitsendus asjaõigusseaduse mõttes. Riigikohus on leidnud, et ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest. See põhjus peab johtuma avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja enesestmõistetavalt õiguspärane.1 Omandit saab kitsendada igal põhiseadusega kooskõlas oleval eesmärgil.2
6.3.2.Haldusasja materjalide kohaselt Parkali tänava rekonstrueerimise eesmärgiks, mille tagajärjel kaob juurdepääs Parkali tänavalt kaebaja kinnistule, on muuta tänav ainult jalakäijatele ettenähtud tänavaks, kuna tegemist on Rakvere linna keskväljaku lähedase alaga, ehk tiheda jalakäijate liikumise piirkonnaga, mis omakorda vajab kõrgendatud turvalisust (t.lk. 40).
6.3.3.Esmalt märgib kohus, et vaidlusaluse detailplaneeringuga tagatakse kaebajale seni kasutatud juurdepääs kinnistule C. R. Jakobsoni tänavalt. Vastustaja kinnitusel, millele kaebaja ei vaielnud vastu, ei ole kaebajale kuuluval kinnistul hetkel tanklat, tankureid ega ka kütusemahuteid. Kohtu jaoks ei ole usutav kaebaja väide selle kohta, et C. R. Jakobsoni tänavalt ei ole tagatud turvaline juurdepääs kaebaja kinnistule. Kaebaja jättis enda väite C. R. Jakobsoni tänavalt puuduliku juurdepääsu kohta täielikult põhistamata. Kohus märgib, et varem kaebaja kasutas juurdepääsuks enda kinnistule just C. R. Jakobsoni tänavat ja tal ei tekkinud juurdepääsuga probleeme. Vaidlusalune detailplaneering C. R. Jakobsoni tänavalt tulevat juurdepääsu kaebaja kinnistule ei kitsenda. Seda kinnitavad ka haldusasja materjalid. Seega ei pea kohus kaebaja väidet selle kohta, et kütuse-, prügi-, kaubaveokid ei pääse enam turvaliselt tema kinnistule, usutavaks. Kohus leiab, et jalakäijate ohutu liikumise tagamise vajadus on piisavalt kaalukas avalik huvi, et kaaluda üles kaebaja huvi omada enda kinnistule kahte juurdepääsu erinevatelt tänavatelt. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et vaidlusaluse detailplaneeringuga piiratakse kaebaja õigusi proportsionaalselt selle legitiimse eesmärgiga, mistõttu Rakvere Linnavolikogu 14.12.2016 otsus nr 102 ei riku kaebaja ettevõtlusvabadust ja omandipuutumatust. Kaebaja saab endiselt takistamatult kasutada talle kuuluvat kinnistut ärilisel või muul eesmärgil C. R. Jakobsoni tänavalt tuleva juurdepääsu abil.
6.4.Ühtlasi märgib kohus, et Rakvere Linnavolikogu 14.12.2016 otsus nr 102 vastab HMS §-s 54 sätestatud õiguspärase haldusakti nõuetele, mistõttu selle tühistamiseks puudub alus.
6.5.Lähtudes eeltoodust, jätab kohus kaebuse Rakvere Linnavolikogu 14.12.2016 otsuse nr 102 tühistamise nõudes rahuldamata.
6.6.Kaebaja esitas kohtule alternatiivse nõude, milles palus kohtult Rakvere Linnavolikogu 14.12.2016 otsuse nr 102 kehtivuse korral välja mõista talle tekitatud kahju kohtu äranägemisel.
6.6.1.Kohus tõlgendab kaebaja kahjunõuet kui nõuet, milles kaebaja palub kohtul välja mõista talle õiguspärase haldusaktiga tekitatud varaline kahju kohtu äranägemisel vastavalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 16 lg-le 1.
6.6.2.RVastS § 16 lg 1 kohaselt isik võib nõuda õiguspärase, kuid tema põhiõigusi või vabadusi erakordselt piirava haldusakti või halduse toiminguga tekitatud varalise kahju
RKHKo 3-3-1-75-15; RKPJKo 3-4-1-3-02
RKÜKo 3-4-1-1-14, p 113;
hüvitamist õiglases ulatuses. Riigikohus on leidnud, et juhul kui omandipõhiõiguse riive on sedavõrd intensiivne, et pole võimalik leida mõistlikku tasakaalu üldiste ja üksikisiku huvide vahel, tuleneb PS §-st 32 kohustus maksta hüvitist. Õiglase hüvitise maksmise korral ei ole omandipõhiõiguse riive ebaproportsionaalne ning riik ei riku isiku põhiõigust.3
6.6.3.Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole täidetud RVastS § 16 lg 1 kohaldamise eeldusi. Rakvere Linnavolikogu 14.12.2016 otsusega nr 102 ei saabu kaebajale mitte ühtegi sellist negatiivset tagajärge, mille eest oleks ta väärinud rahalise kompensatsiooni määramist. Kohus rõhutab veel kord, et vaidlusaluse detailplaneeringu alusel ei saa kaebaja ligi enda kinnistule läbi Parkali tänava, kuid talle on tagatud juurdepääs enda kinnistule C. R. Jakobsoni tänavalt, mida kaebaja kasutas ka varem. Rakvere Linnavolikogu 14.12.2016 otsus nr 102 ei takista kaebajal kasutada talle kuuluvat kinnistut ärilise eesmärgil 100% ulatuses. Järelikult on täitmata ka teine eeldus – õiguspärase haldusaktiga tekitatud varaline kahju.
6.6.4.Lähtudes eeltoodust, jätab kohus kaebuse varalise kahju hüvitamise nõude osas rahuldamata.
7.Menetluskulud.
7.1.HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis kaebuse rahuldamata tervikuna, kuid vastustaja ei taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist. HKMS § 108 lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.
7.2.Haldusasja materjalide kohaselt Tartu Halduskohus 27.06.2017 määrusega kaasas menetlusse muu hulgas kolmandana isikuna I AS Pihlaka ja kohustas teda vastama kaebusele. Kolmas isik I esitas kohtule 01.09.2017 vastuse kaebusele, milles ei nõustunud kaebusega ja vaidles sellele vastu. Hiljem esitas kolmas isik I kohtule menetluskulude nimekirja, milles palus kohtul välja mõista tema poolt haldusasja nr 3-17-100 raames kantud menetluskulud kaebajalt. Kolmanda isiku I menetluskulud koosnevad esindajale tasust vastavalt esitatud arvetele nr 31072017-03M ja 31082017-07MT summas kokku 378.40 eurot.
7.3.Kohus on seisukohal, et kolmandal isikul I tekkinud menetluskulusid saab lugeda vajalikuks ja põhjendatuks menetluskuludeks. Kohus ei pea kaebusele vastamisega seoses kolmanda isikul I tekkinud menetluskulusid ülemääraselt suurteks menetluskuludeks. Eluliselt on usutav, et kaebuse ja detailplaneeringu materjalidega tutvumiseks ning kaebusele vastuse koostamiseks kulutas kolmanda isiku I esindaja kokku 2 tundi ja 47 minutit. Kohtul ei ole ka etteheiteid seoses õigusteenuse tunnihinnaga summas 110 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Sellest tulenevalt ja juhindudes HKMS § 108 lg-st 8 ja § 109 lg-st 6, mõistab kohus kaebajalt AS Aqua Marina kolmanda isiku I AS Pihlaka kasuks välja kantud menetluskulud summas 378.40 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Ülle Polluks kohtunik
RKÜKo 3-3-1-69-09, p 63; RKTKo 3-2-1-87-14, p 32.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.