Eduard Gromovi kaebus Viru Vangla 07.08.2017 käskkirja nr 6-3/775-1 tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende Kaebaja – Eduard Gromov esindajad Vastustaja – Viru Vangla, volitatud esindaja Agu Rillo Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta Eduard Gromovi kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18. aprillil 2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Halduskohtule saabus 01.11.2017 Eduard Gromovi kaebus, milles kaebaja taotleb Viru Vangla 07.08.2017 käskkirja nr 6-3/775-1 tühistamist.
1.1.Vaidlustatud käskkirjaga määrati kaebajale distsiplinaarkaristusena vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 82 lg 3 rikkumise eest kartserisse paigutamine kaheks ööpäevaks ja VSkE § 641 p 3 rikkumise eest üheks ööpäevaks. Käskkirja kohaselt on kaebaja isiklike asjade
3-17-2248
seast leitud suitsetamistarbeid, mida ta poleks tohtinud enda juures hoida (lahtist tubakat, kaks sigaretipaberit) ning üks väävliga tuletikk, mis on vanglas keelatud esemeks.
1.2. Viru Vangla jättis 05.10.2017 vaideotsusega nr 5-6-12/317-2 rahuldamata kaebaja vaide 07.08.2017 käskkirja kehtetuks tunnistamiseks (tl 20-21).
2.Kohus võttis kaebuse 03.01.2018 määrusega menetlusse. Vastustaja on esitanud vastuse kaebusele 31.01.2018 (tl 53-56). Kaebaja on esitanud täiendavad seisukohad 16.01.2018 (tl 49, tõlge tl 52) ja 22.02.2018 (tl 63-63p, tõlge tl 65).
3.1.Kaebaja pole süüdi vangla sisekorraeeskirja rikkumises. Pärast tema saabumist Viru Vanglasse otsisid vanglatöötajad ta läbi. Kahe päeva pärast (06.07.2017) toimus kambris, kuhu kaebaja paigutati, jälle läbiotsimine, ja kaebaja asjade hulgast leiti keelatud esemed, mis pidid olema ära võetud juba pärast saabumist. Kaebaja arvates oli 03.07.2017 läbiotsimine lohakalt läbi viidud.
3.2.Kaebajal ei ole kohustust pärast läbiotsimist isiklikult kontrollida oma asju seoses seal olevate keelatud esemetega.
3.3.Kaebaja ei ole midagi peitnud ja oleks keelatud esemed vabatahtlikult ära andnud enne 06.07.2017 läbiotsimist, kui oleks teadnud, et tal selliseid esemeid on. Läbiotsimist teostanud vanglatöötajatele vastas kaebaja, et need esemed on tema omad, sest need olid talle saadetud pakiga arestimajas viibides.
3.4.Kaebajale tutvustati sisekorraeeskirja pärast läbiotsimisi, mille kohta peaks olema ka kaebaja allkiri. Eeskirjade tutvustamist on mainitud 04.08.2017 käskkirjas, aga ei ole näidatud tutvustamise kuupäeva. Kui kaebajale oleks eeskirju varem (enne läbiotsimisi) tutvustatud, oleks ta osanud keelatud esemed ära anda. Hilisemas avalduses märgib kaebaja, et Viru Vangla ei esitanud „allkirjalehe“ koopiat, millel on kaebaja allkiri ja märgitud kuupäev, et kaebajale tutvustati vangla kodukorda üks päev enne korduvat läbiotsimist.
3.5.Kohtule esitatud „paki üleandmise taotluses“ kinnitatakse, et kaebaja kasutas arestimajas tubakat ja sigaretipabereid, mis jäid saabumisel pärast läbiotsimist tema asjade hulka.
3.6.Leitud tubaka kogust ja poolt sigaretti ei saa pidada teadlikuks ja sihilikuks rikkumiseks.
4.Vastustaja peab nõuet põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja palub kohtul arvestada vaidlustatud käskkirja ja 05.10.2017 vaideotsuse nr 6-12/317-2 põhjendustega ja esitab vastuseks kaebusele järgmised seisukohad.
4.1.Vaidlusaluste distsiplinaarkaristuste määramise aluseks olevate faktiliste asjaolude osas puudub vaidlus.
4.2.Kaebaja isiklikus toimikus asub kaebaja allkirjaga dokument, milles ta kinnitab õigusaktidega tutvumist 05.07.2017, so enne keelatud esemete leidmist. Kaebaja väited eeskirjade tutvustamata jätmise kohta on põhjendamatud ega saa olla käskkirja tühistamise aluseks.
4.3.Enda valduses olevate esemete kohta omab infot eeskätt isik ise. Läbiotsimine on kontrollimeede, mis ei vabasta isikut vastutusest. Vastustaja ei pea usutavaks, et kaebaja 2(7)
3-17-2248
erinevate riietusesemete taskutest oleks läbiotsimisel jäänud kõneksolevad asjad leidmata – tegemist on esemetega, mille omamist kontrollitakse vanglaametnike poolt rutiinselt ning nende leidmine taskutest on igati tõenäoline. Käesoleva vaidluse esemeks ei ole küsimus, millal ja mis asjaoludel kaebaja keelatud asjad omandas.
4.4.Arvestades keelatud asjade leidmise asjaolusid – tubakas oli paigutatud paberilehe peale ja paberisse mässitult taskusse, pidi kaebaja olema teadlik keelatud asjade olemasolust. Kui tegemist oli siiski juhuslikult taskusse jäänud asjadega, jääb arusaamatuks, miks kaebaja neid koos muu prügiga lihtsalt ära ei visanud. Hinnates keelatud asju kogumis – tubakapuru, sigaretipaber ning tuletikk – on eluliselt igati usutav, et asju säilitati nende kasutamise eesmärgil.
4.5.Distsiplinaarmenetlus viidi läbi ja karistused määrati õiguspäraselt. Järgitud on vormi- ja menetlusnõudeid ning käskkiri on põhjendatud. Vajalikus ulatuses on teostatud kaalutlusõigust, diskretsioonireegleid ei ole rikutud. Määratud karistus ei ole ilmselgelt ebaproportsionaalne. Vangla tegevuses ei esine asjaolusid, mis tooks kaasa haldusakti tühistamise.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kaebaja on vaidlustanud talle distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja (tl 3-5). Vaidlustatud käskkirja kohaselt on kaebajale ette heidetud VSkE § 82 lg 3 ja § 641 p 3 rikkumist. Kaebajale ette heidetav tegevus seisnes selles, et 06.07.2017 leiti tema isiklike asjade hulgast kambris lahtist tubakat, kaks sigaretipaberit ja üks väävliga tuletikk. VSkE § 82 lg 3 sätestas teo toimemise aegses sõnastuses: „Kinnipeetaval ei ole õigus enda juures hoida tubakatooteid. Tubakatooted võetakse vanglateenistuse ametniku poolt hoiule. Vanglateenistus väljastab tubakatooted kinnipeetavale vaid ajaks, millal tal on õigus viibida kohtades, kus on lubatud suitsetada.“ VSkE § 641 p 3 nägi sel ajal kehtinud sõnastuses ette, et kinnipeetavale on vanglas keelatud süütamisvahendid, välja arvatud tuletikud avavanglas ja kinnise vangla avavangla osakonnas.
6.Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjast ja kinnipeetava selgitustest (tl 15; tõlge tl 15a) ilmneb, et kaebaja oli distsiplinaarsüüto toimepanemise ajal vanglas vahistatu staatuses. VSkE § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse VSkE kinnipeetava kohta käivaid sätteid ka vahistatule, kui vangistusseadusega või sisekorraeeskirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 101 lg-le 1 kohaldatakse vahistatu suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimisel ja distsiplinaarkaristuse määramisel VangS § 64 sätteid. VangS § 100 lg 1 kohaselt võib vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada vahistatule distsiplinaarkaristusi.
7.VangS § 15 lg 2 kohaselt on kinnipeetavale keelatud ained ja esemed, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad eriti vara kahjustamiseks või võivad ohustada vangla julgeolekut. VangS § 15 lg 3 alusel on vangla sisekorraeeskirja (VSkE) §-s 641 kehtestatud kinnipeetavale vanglas keelatud esemete ja ainete loetelu. Eelpool viidatud normidest tulenevalt on kaebaja enda juures tubakatooteid (tubakapuru ja sigaretipaber) hoides pannud toime VsKE § 82 lg 3 rikkumise ning tuletikku kui süütamisvahendit omades rikkunud VsKE § 641 punkti 3 (kuni 30.09.2017 redaktsioon).
8.Kohtupraktika kohaselt peab vangla distsiplinaarmenetluses tuvastama, kas tegemist on kinni peetavale isikule keelatud esemega või mitte ning tuvastades leitud eseme omadused, andma hinnangu selle ohtlikule mõjule (Riigikohtu 21.06.2010 otsus haldusasjas nr 3-3-1-2410, p 12). Vaidlust ei ole selle üle, et kõnealused esemed leiti 06.07.2017 toimunud läbiotsimise ajal kaebaja juurest kambrist.
3(7)
3-17-2248
Vanemvalvur Alar Laanemägi 06.07.2017 ettekandest nr 6-20/3283-1 (tl 11) ilmneb, et läbiotsimise tulemusena leiti ja võeti kaebajalt ära riiulil paberilehel olnud lahtine tubakas (umbes poole sigareti jagu), nagis rippunud jope taskust tulettpaberisse mähitud vähem kui poole sigareti (umbes veerand) jagu lahtist tubakat, nagis rippunud dressipluusi taskust kaks sigaretipaberit ja üks väävliga tuletikk (umbes 1 cm). Esemete leidmine ja äravõtmine on kajastatud aktis (tl 13). Ettekande kohaselt kinnitas kaebaja, et need esemed kuuluvad talle. Vaidlust pole ka selles, et tubakapuru ja sigaretipaber olid esemeteks, mida kaebaja ei tohtinud VSkE § 82 lg 3 ls 1 kohaselt enda juures hoida. VSkE § 82 lg 2 (kuni 30.09.2017) sätestas, et kinnipeetav võib vanglas suitsetada üksnes selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohtades ja ajal, millal kinnipeetaval on õigus seal viibida. VSkE § 82 lg 3 ls-test 2 ja 3 tulenes, et tubakatooted võetakse vanglateenistuse ametniku poolt hoiule ning vanglateenistus väljastab tubakatooted kinnipeetavale vaid ajaks, millal tal on õigus viibida kohtades, kus on lubatud suitsetada. Tubakatoodete hoiustamist ja kasutamist täpsustati vangla kodukorras. Vaidlust pole selles, et kehtinud suitsetamise korraldus Viru Vanglas ei võimaldanud hoida tubakatooteid kinnipeetaval ja vahistatul enda juures. Samuti pole vaidlust, et tuletikk süütamisvahendina oli keelatud esemeks.
9.Kaebaja peab karistamist õigusvastaseks esmalt seetõttu, et tema arvates pidanuks keelatud esemed avastatama juba vanglasse saabumisel 03.07.2017 toimunud läbiotsimisel, mitte kaks päeva hiljem. Teiseks väidab ta, et vastustaja polnud talle vangla sisekorraeeskirja eelnevalt tutvustanud. Kolmandaks leiab kaebaja, et esemete vähest kogust arvestades ei olnud tegemist tahtliku rikkumisega.
10.Kaebaja esitatud paki üleandmise taotlusest (tl 50) nähtub, et kaebaja on arestimajas olles saanud 21.06.2017 pakiga sigaretipaberit, tubakat ja filtreid. Kaebaja saabus Viru Vanglasse arestimajast, kus suitsetamine ja suitsetamistarbed olid lubatud. Vaidlust pole selles, et Viru Vanglasse saabumisel 03.07.2017 otsiti kaebajal kaasas olnud asjad läbi ja mõned asjad anti kambrisse kaasa. Kaebaja arvates on tema juurest keelatud esemete leidmise põhjuseks 06.07.2017 läbiotsimise käigus lohakus eelmisel (03.07.2017) läbiotsimisel, mistõttu ei avastatud keelatud esemeid juba vanglasse saabudes. Kohus on seisukohal, et isegi juhul, kui läbiotsimisel kaebaja vanglasse saabumisel jäid vanglas keelatud esemed (tuletikk) avastamata ja suitsetamistarbed jäid kaebaja enda kätte, ei saaks see asjaolu õigustada keelatud eseme omamist ega suitsetamistarvete õigusvastaselt enda juures hoidmist. Isegi vanglaametnike varasem hooletus või inimlik eksitus läbiotsimisel ei too kaasa luba omada keelatud esemeid või eirata suitsetamistarvete hoidmise korda. Korduvate läbiotsimiste käigus ongi vanglaametnikel võimalus vangla julgeoleku tagamiseks leida seni näiteks inimliku eksituse tõttu avastamata keelatud esemeid ja vältida nende õigusvastast valdamist. Ka varasemas kohtupraktikas on leitud, et distsiplinaarkaristuse määramisel ei oma tähtsust see, et kaebaja väidete kohaselt ei leitud eelnevate läbiotsimiste käigus temalt ühtegi keelatud eset (nt Tartu Ringkonnakohtu 10.02.2015. a otsus asjas 3-13-901, p 10).
11.Kaebaja väide sisekorraeeskirjade tutvustamata jätmisest on ekslik. Allkirjalehest õigusaktidega tutvumise kohta (tl 56) ilmneb, et kaebaja on 05.07.2017 oma allkirjaga kinnitanud vangistust reguleerivate õigusaktidega (sh vangla sisekorraeeskiri) tutvumist. Seega on alusetu kaebaja seisukoht, et vangistust reguleerivate õigusaktide tutvustamata jätmise tõttu ei teadnud ta kõnealuseid esemeid õigeaegselt ära anda.
12.Kaebaja on seisukohal, et leitud tubaka kogust ja poolt sigaretti ei saa pidada teadlikuks ja sihilikuks rikkumiseks. VangS § 63 kohaselt kohaldatakse distsiplinaarvastutust vaid kinnipeetava süülise tegevuse korral, kuid täpsustamata on jäänud nõutava süü vorm. Riigikohus on 21.06.2010. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-24-10 (p 11) leidnud, et distsiplinaarkorras on karistatav nii tahtluse kui ka hooletusega toime pandud süütegu. Seega ei 4(7)
3-17-2248
välista ka keelatud esemete vähene kogus süüd ega distsiplinaarkorras karistamist süülise tegevuse eest. Küll aga võib esemete olemus või kogus kohtu hinnangul omada tähtsust karistuse valikul ja selle proportsionaalsuse hindamisel. Kaebaja ei ole otsesõnu vaidlustanud distsiplinaarkaristust selle ebaproportsionaalsuse argumendil, kuid viitab ebaõigele karistamisele leitud esemete väikese koguse tõttu. Ka distsiplinaarmenetluses antud seletuses (tõlge, tl 15a) on kaebaja palunud ennast mitte väga rangelt karistada.
13.VangS § 100 lg 1 kohaselt võib vahistatule kohaldada distsiplinaarkaristusena noomitust, isiklike vahendite arvel lisatoitlustamise õiguse keelamist kuni kaheks kuuks ning kartserisse paigutamist kuni 30 ööpäevaks. Distsiplinaarkaristuse määrajal on kaalumisruum nii karistuse liigi kui ka kartserikaristuse pikkuse valikul ning vastustajal on hindamisruum ka teo määratlemisel raske rikkumisena ning hindamisel, milline karistus oma eesmärki just konkreetse teo ja isiku puhul kõige paremini teenib. Vanglal on ka kaalumisruum, kas teole üldse karistusega reageerida.
14.Vastustaja on kaebajat VSkE § 82 lg 3 järgi kvalifitseeritud teo eest karistanud kartserisse paigutamisega kaheks ööpäevaks ja VSkE § 641 p 3 järgi kvalifitseeritud teo eest üheks ööpäevaks, seega kokku kolme ööpäeva pikkuse kartserikaristusega. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebajale ette heidetavad teod on tõendatud (valvuri ettekanne, kaebaja enda seletus) ning käsitatavad distsiplinaarkorras karistatavate tegudena.
15.Vastustaja on vaidlustatud käskkirjas põhjendanud vajadust reageerida etteheidetavatele tegudele distsiplinaarvastutuse kohaldamisega järgmiselt. Suitsetamistarvete ja süütamisvahenditega seotud rikkumisi loetakse vangla hinnangul rasketeks rikkumisteks, kuna nad ohustavad otseselt vangla julgeolekut. Nimelt võib kambris suitsetades tahtlikult või hooletusest tekkida/tekitada tulekahju, milles võib kannatada saada nii vangla vara kui ka kinnipeetavate ja vanglaametnike tervis. Tubakatoodete kambrisse mittelubamine on oluline ka rahvatervise tagamise seisukohast – Viru Vangla aknad ei ole avatavad, siseruumides levib suitsulõhn kiiresti kambris ja väljaspool kambrit nii avatud kambriuste kui ka ventilatsioonisüsteemi kaudu. Seetõttu peaksid seda sisse hingama ka mittesuitsetavad kinnipeetavad ja vanglaametnikud. Vangla on pidanud vajalikuks taolistele rikkumistele distsiplinaarkaristusega reageerida ka põhjusel, et vältida sama või teiste kinnipeetavate poolt selliste rikkumiste edaspidist toimepanemist ja anda signaal vangla tõsisest suhtumisest niisugustesse rikkumistesse. Kohtu hinnangul on vastustaja kaalutlused tegude tõsiduse ja neist lähtuvate ohtude ja tagajärgede hindamisel kooskõlas haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg-s 2 sätestatud kaalutlusreeglitega. Riigikohus on tunnustanud vangla ulatuslikku kaalumisruumi võimaliku ohu hindamisel, sh arvestades vanglaolustiku eripära (Riigikohtu 25.10.2012 otsus haldusasjas nr 3-3-1-28-12, p 14 ning seal viidatud lahendid). Vangla on vangistuse ja eelvangistuse täideviimiseks loodud asutus, kellel on vangistuse täideviimise spetsiifikast lähtuv kogemus ohtude avastamisel ja ennetamisel ning vanglal on kohustus tagada vangla julgeolek ning seal viibivate inimeste elu ja tervise kaitse (mh VangS § 66 lg 1). Vastustaja poolt välja toodud ohud vangla julgeolekule ja varale ning inimeste tervisele on tõsised ning vastustaja poolt välja toodud väärtused kaalukad. Kohtu hinnangul on vastustaja käskkirjas välja toonud huvisid ja ohtusid õiguspäraselt kaalunud ja vastavaid põhjendusi ka käskkirjas kajastanud.
16.Vastustaja on kaebajale kohaldatava karistuse valikul märkinud, et kuna tegemist on raske distsipliinirikkumisega ja kaebajat ei ole võimalik karistada kergema distsiplinaarkaristusega, siis kergemate karistuste valikut ei kaaluta. Üksnes süüteo hindamine raskeks ei anna iseenesest veel alust automaatselt välistada leebemad karistused. Kohtu hinnangul on vastustaja aga veenvalt põhjendanud, milles seisneb nii suitsetamistarvete kui ka keelatud 5(7)
3-17-2248
eseme (tuletikk) õigusvastase omamise ja enda juures hoidmise ohtlikkus iseäranis vangla olustiku eripära arvestades (sh mitteavatavad aknad). Kohaldades kaebajale distsiplinaarsüütegude eest vastavalt ühe ja kahe ööpäeva pikkust kartserikaristust võimalikust 30 ööpäeva pikkusest maksimaalsest, on vastustaja arvesse võtnud, et kaebaja on tutvunud vangitust reguleerivate õigusaktidega ja oli teadlik distsiplinaarvastutusest neis sisalduvate sätete rikkumise korral. Kartserikaristuse pikkuse valikul on vastustaja arvestanud, et varasemad rikkumised küll puuduvad, samas peab vastustaja raske rikkumise korral kartserikaristust kohaseks, et anda signaal vangla reaktsioonist ja juhtida õiguskuulekalt käituma nii konkreetset isikut ennast edaspidi kui ka ülejäänud kinnipeetavaid.
17.Kaebaja on rõhutanud tema käes olnud keelatud esemete ja suitsetamistarvete väikest kogust (üks tuletikk, poole ja veerandi sigareti jagu tubakat, kaks sigaretipaberit). Samas ei ole põhjust järelduseks, et nende esemete abil poleks kaebaja saanud suitsetada ajal ja kohas, mis pole selleks ette nähtud. Vastustaja on kohtu hinnangul põhjendatult leidnud, et nende esemete olemasolu kaebajal üheaegselt viitab soovile neid ka eesmärgipäraselt kasutada – suitsetada. Kuigi eluliselt usutav oleks kaebaja seisukoht, et tubakapuru ja poolik tuletikk võisid tema taskutesse jääda arestimajas ning vanglasse saabudes jäid need läbiotsimisel avastamata, ei ole juhuslikkuse argumendiga põhjendatav tubakapuru hoidmine lahtiselt paberilehel või tualettpaberisse mähitult taskus (ettekanne, tl 11) . Vastustaja poolt käskkirja põhjendustes välja toodud ohud on tõenäolised ka üksnes ühe sigareti, sh tubakast ja sigaretipaberist valmistatava sigareti puhul, mida on võimalik süüdata ka ainsa tuletikuga. Kohtupraktika on ka varasemalt pidanud õiguspäraseks lühiajalisi kartserikaristusi tubakatoodete hoidmise eest ning seejuures näiteks üheainsa sigareti avastamisel (viidatud lahend asjas 3-13-901) või kolmepäevast kartserikaristust ka üheainsa sigareti nõuetekohaselt sigarettide hoiukappi panemata jätmise korral ning seda olukorras, kus isikul polnud varasemaid distsiplinaarkaristusi sellise teo eest (Tallinna Halduskohtu 04.02.2016 otsus asjas nr 3-15-1372, p 14). Eelnevat arvestades leiab kohus, et vastustaja on karistuse valiku teinud samuti õiguspärase kaalumise tulemusena.
18.Kohtu hinnangul ei ole rikutud ka distsiplinaarmenetluse läbiviimisele kehtestatud nõudeid (VangS § 64). Kaebajale on teatatud menetluse alustamisest ja tutvustatud tema kohta koostatud ettekande sisu (tl 16) ning võimaldatud end seletuste ja vastuväidete andmise läbi kaitsta (tl 15-15a). Menetluse käik on protokollitud (tl 8-10) ning kaebajale on antud võimalus talle tutvustatud distsiplinaarmenetluse protokollile vastuväiteid esitada (tl 10). Vaidlustatud käskkirjas on käsitletud süüteo asjaolusid, asjas kogutud tõendeid ning karistatu ja asjassepuutuva vanglaametniku seletusi. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui see on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 2 kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus ning kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud (HMS § 56 lg 3). Kohtu hinnangul vastab vaidlustatud käskkiri eeltoodud nõuetele, kajastades muuhulgas ka vastustaja kaalutlusi karistusotsustuse tegemisel.
19.Eeltoodu põhjal leiab kohus, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane ning vastab eelnevalt viidatud haldusmenetluse seaduse ja vangistusseaduse nõuetele. Seega puuduvad alused käskkirja tühistamiseks ja kaebus tuleb jätta rahuldamata. 6(7)
3-17-2248
MENETLUSKULUD
20.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot, mis jääb tema enda kanda. Vastustaja märgib vastuses kaebusele, et tal ei ole kulusid, mille väljanõudmist kaebajalt ta taotleks. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.