Kohus Kohtukoosseis Määruse kuupäev Haldusasja number Haldusasi
Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar 12. märts 2018 3-17-394 M.M. kaebus Tallinna Vangla kodukorra punktide 7.1.18 ja 7.1.22 tühistamiseks, Tallinna Vangla 09.01.2017. a vaideotsuse nr 5-15/16/418-3 osaliseks tühistamiseks ja maksikirjadest äravõetud esemete tagastamise kohustamiseks Kaebaja/apellant M.M. Vastustaja Tallinna Vangla
RESOLUTSIOON
Tagastada M.M. apellatsioonkaebus.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kinnipeetav M.M. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla kodukorra punktide 7.1.18 ja 7.1.22 tühistamiseks, Tallinna Vangla 9. jaanuari 2017. a vaideotsuse nr 5-15/16/418-3 osaliseks tühistamiseks ja maksikirjadest äravõetud esemete tagastamiseks kohustamiseks. Kaebaja soovib tagasi saada talle 7. novembril 2016 Tallinna Vanglasse maksikirjaga saabunud ja äravõetud kahte plokki paberit ja 11. novembril 2016 saabunud ja äravõetud väljalõiget ajalehest. Lisaks jättis Tallinna Vangla rahuldamata taotluse tekstikorrektori ja varulintide saamiseks. Kaebaja ei nõustu Tallinna Vangla 9. jaanuari 2017. a vaideotsusega nr 5-15/16/418-3 tekstimarkeri ja vaide osalise tagastamise osas ning Tallinna Vangla kodukorra punktidega 7.1.18 ja 7.1.22. Samuti leiab kaebaja, et vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 72 lg 2 on vastuolus põhiseaduse (PS) § 3 lg-ga 1, kuna ei nõua esemete äravõtmise akti põhjendamist ega vaidlustamisviite märkimist ja vangistusseaduse (VangS) § 15 lg 4 on vastuolus PS § 3 lg-ga 1, §-ga 32 ja §-ga 12, kuna vanglad annavad välja abstraktseid keelavaid üldkorraldusi, mis ei ole üheselt mõistetavad.
26. oktoobri 2017. a otsusega lõpetas Tartu Halduskohus M. M kaebuse menetlemise Tallinna Vangla kodukorra punkti 7.1.22 tühistamise nõude osas ja jättis muus osas kaebuse rahuldamata. Halduskohus leidis, et vangla kodukorra punktist 7.1.22 tulenev negatiivne mõju pidi kaebajale teatavaks saama juba 15. septembril 2016, sest ka sel päeval võeti talle saabunud maksikirjast ära ajalehe väljalõige. Kaebaja vaie jäeti rahuldamata, kuid kaebust ta halduskohtule ei esitanud.
Seetõttu on kaebaja kaotanud kaebeõiguse kodukorra punkti 7.1.22 tühistamise nõudes ning vastavas kaebuse osas tuleb menetlus lõpetada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 2 alusel. Keelatud asjade loetelu kehtestatakse justiitsministri määrusega ning vanglateenistusel on õigus täiendavalt keelata aineid ja esemeid. Niisugune volitus ei ole põhiseadusega vastuolus ega riku võrdse kohtlemise põhimõtet. Vanglateenistusel on õigus keelata VangS § 15 lg-s 2 sätestatud alustel täiendavalt ka asjade saamise kirjavahetuse teel. Teises vanglas viibimise tõttu ei saa kaebaja esitatud tuvastamisnõuet preventiivse huviga põhjendada ning ka viide kahjunõude esitamise soovile ei annaks tuvastamisnõudele piisavat alust.
3.M. M esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
26.oktoobri 2017. a otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist. Kaebaja märgib, et halduskohtu otsus on põhjendamata ja diskrimineeriv. Otsuses ei ole käsitletud kaebaja väiteid, fakte ja kohtulahendeid, kohus ei kaasanud ühtegi eksperti. Kaebaja leiab, et tal on kaebeõigus mõlema vaidlusaluse Tallinna Vangla kodukorra punkti suhtes. Asjaolu, et kaebaja ei pidanud vajalikuks eelmisel korral kaebusega kohtusse pöörduda, ei võta õigust kohtusse pöörduda vangla samasisulise rikkumise puhul kui kohtueelne menetlus on läbitud. Kui vangla soovib keelata esemete saamise kirjaga tuleb seda selgelt öelda ja viidata õiguslikule alusele aga seda ei tehtud. Puudub ka selgitus, miks ei saa kirjaga saadetud asju kontrollida koeraga või läbivalgustusega. Tõele ei vasta väide, et kaebaja on kaotanud kaebeõiguse teise vanglasse paigutamise tõttu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tagastada.
5.HKMS § 187 lg 31 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse tagastada, kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
6.HKMS § 133 lg 1 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kaebaja vaidlustab tühistamis- ja kohustamisnõudega Tallinna Vangla kodukorra punkte ja vaideotsust, mis on seotud kaebajale saabunud maksikirjadest kahe kirjaploki ja ajaleheväljalõike äravõtmisega ning tekstikorrektori saamise keeluga. Samuti soovib kaebaja, et kohus kohustaks vastustajat kaebajale tagastama maksikirjadest äravõetud esemed. Kuna kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et kõik temale adresseeritud maksikirjaga vanglasse saabuvad esemed talle väljastataks ja soovitud esemete näol on tegemist kontoritarvete ja ajalehe väljalõikega, mis ei ole kinnipeetavale eluliselt vajalikud igapäevaseks toimetulekuks, siis on kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne ning asja saab läbi vaadata lihtsustatud korras. Ringkonnakohus on veendunud, et kaebajale 7. ja 11. novembril 2016 saabunud maksikirjadest äravõetud esemete väärtus ei ületa 1000 eurot, mistõttu oleks kaebuse läbivaatamine lihtmenetluses lubatav isegi juhul, kui kaebaja väidaks oma õiguste rikkumist äravõetud esemete hävitamise tõttu.
7.Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata, leides, et vaidlusaluste keeldude kehtestamisel on täidetud kõik haldusakti õiguspärasuse eeldused ning need vastavad nii vangistuse täideviimise eesmärgile kui ka inimväärikuse põhimõttele ega saa moonutada kinnipeetava teiste seaduses sätestatud õiguste ja vabaduste olemust. Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja, et halduskohus vaatas kaebuse läbi ühepoolselt ja kaebus jäi sisuliselt menetlemata. Halduskohus kohaldas valesti seadust, otsus on põhjendamata ja tugineb eelarvamustel. Samas ei ole kaebaja apellatsioonkaebuses väitnud, et halduskohus oleks kaebust lahendades tuvastanud vaidluse asjaolud ebaõigesti.
8.Tallinna Vangla kodukorra punkt 7.1.18 sätestab, et kinnipeetavale on keelatud kunsti- ja kontoritarbed, kirjutus- ja joonistusvahendeid, v.a nimetatud erandid ning punkt 7.1.22 keelab perioodika ja selle väljalõiked jm sarnased esemed, mis ei ole vanglateenistuse vahendusel soetatud või vanglateenistuse väljastatud, v.a vahistatutele pakiga saadetud perioodika. Tallinna Vangla on vastuses kaebusele (tl 104-106) märkinud, et vaidlustatud Tallinna Vangla kodukorra
punktides nimetatud esemeid on vajalik keelata vangla julgeoleku tagamiseks, kuna nende läbiotsimine on raskendatud. Kinnipeetavatel on võimalik soetada vangla kauplusest kirjapaberit ja tellida vangla vahendusel perioodikat, mis tagab selle, et vanglasse ei satu kirjapaberi või ajalehtede kaudu keelatud aineid. Seega on vastustaja esitanud asjakohased põhjendused, miks soovitud esemeid kaebajale ei väljastata. Halduskohus on neile tuginedes jätnud kaebuse rahuldamata. Kaebaja ei ole aga ka apellatsioonkaebuses esitanud väiteid vastustaja põhjenduste kummutamiseks. Eeltoodu põhjal on ringkonnakohus seisukohal, et käesoleva asja asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Isegi kui möönda M. M kaebeõigust Tallinna Vangla kodukorra punkti 7.1.22 uuesti vaidlustamiseks seoses 11. novembril 2016 saabunud maksikirjast äravõetud ajalehe väljalõikega, ei saa väita, et vastustaja tegutses õigusvastaselt. Mainimist väärib asjaolu, et kuna kaebaja ei viibi enam Tallinna Vanglas, ei avalda Tallinna Vangla kodukord talle käesoleval enam regulatiivset mõju. Nendel asjaoludel ei saa tõusetuda küsimus VSkE § 72 lg 2 ja VangS § 15 lg 4 regulatsiooni kaebaja õigusi ebaproportsionaalselt piiravast toimest olukorras, kus kaebaja ei ole isegi üritanud selgitada, millised toimingud või hüved on jäänud regulatsiooni kohaldamise tõttu sooritamata või saamata ja kuidas kirjaplokkide ning ajaleheväljalõike äravõtmine riivab kaebaja muid õigusi lisaks omandiõigusele. Kuna kaebaja võimalused oma väidetavalt rikutud õiguste kaitseks on vähesed, siis ei ole põhjendatud suunata kaebajat kaebuse nõuet osaliselt muutma, s.o minna tühistamiskaebuselt üle tuvastamiskaebusele või kaasata menetlusse vastustajana Viru Vangla.
9.Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et täidetud on HKMS § 187 lg 31 eeldused ning ringkonnakohus tagastab apellatsioonkaebuse. Tegemist ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puudusega, mida saaks kõrvaldada. Seetõttu puudub vajadus ka HKMS § 187 lg 4 alusel apellatsioonkaebuse käiguta jätmiseks. HKMS § 187 lg 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
10.HKMS § 187 lg 7 kohaselt võib apellant määruse peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, esitada määruskaebuse Riigikohtule.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.