Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
12.03.2018, Tallinn
Haldusasja number
3-17-2221
Haldusasi
Surtur OÜ kaebus SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla kohustamiseks täita Surtur OÜ 26.07.2017 teabenõuet
Menetlusosalised
Kaebaja – Surtur OÜ, esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe Vastustaja – SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, esindaja Kaija Klaasen
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13.11.2017 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Surtur OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Surtur OÜ määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta Tallinna Halduskohtu 13.11.2017 määruse haldusasjas nr 3-17-2221 resolutsioon muutmata, kuid muuta halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) kuulutas välja avaliku konkursi Tallinnas J. Sütiste tee 19 asuvate äriruumide üürile andmiseks üldapteegiteenuse osutamiseks. Konkursi läbi viimiseks kehtestas PERH avaliku konkursi tingimused, mille lisaks on ruumide üürilepingu projekt. Surtur OÜ esitas konkursi raames pakkumuse. PERH teatas 19.07.2017 ekirjaga, et Surtur OÜ pakkumus ei osutunud edukaks.
2.Surtur OÜ esitas 26.07.2017 PERH-le teabenõude, milles palus väljastada konkursi pakkumuste avamise protokollid ja otsus edukaks tunnistamise kohta ning juhul, kui selliseid
3-17-2221 dokumente ei ole vormistatud, teave konkursil osalejate ja nende pakkumuste (sh eduka pakkumuse) kohta muus vormis.
3.PERH keeldus 28.07.2017 e-kirjaga Surtur OÜ teabenõude täitmisest, sest PERH ei täitnud konkursi läbiviimisega avalikku ülesannet.
4.Surtur OÜ esitas 04.08.2017 Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) vaide, mille AKI jättis 29.09.2017 vaideotsusega rahuldamata. AKI leidis, et apteegiteenuse osutamiseks ruumide rendile andmine ei ole seotud PERH-i avalike ülesannete täitmisega, sest seadusest, põhikirjast ega lepingutest ei tulene PERH-le apteegiteenuse osutamise kohustust. Kuna apteegiteenuse osutamiseks ruumide rendile andmiseks ei ole PERH saanud riigilt eelarvelisi (rahalisi) vahendeid, siis ei ole PERH teabenõudes soovitud teabe osas teabevaldajaks ning PERH-l pole avaliku teabe seaduse (AvTS) alusel kohustust täita Surtur OÜ teabenõuet.
5.Surtur OÜ esitas 30.10.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse PERH-i kohustamiseks täita Surtur OÜ 26.07.2017 teabenõue, s.t esitada Surtur OÜ-le viie tööpäeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest PERH-i poolt J. Sütiste tee 19 asuvate äriruumide üürile andmiseks üldapteegiteenuse osutamiseks korraldatud avalikul konkursil esitatud pakkumuste avamise protokoll ja otsus konkursil pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. PERH on teabevaldaja AvTS § 5 lg 2 mõttes. PERH on asutatud sotsiaalministri 25.07.2001 otsusega ning on haiglavõrgu arengukavasse kantud haigla. Seega on PERH riigi sihtasutus riigivaraseaduse (RVS) mõttes. PERH täidab konkursi läbiviimisega avalikku ülesannet, mistõttu on tal AvTS §-dest 17, 18 ja 20 tulenev kohustus täita kaebaja 26.07.2017 teabenõue. Isegi kui asuda seisukohale, et PERH ei ole teabevaldaja ja ei täida konkurssi läbi viies avalikku ülesannet, jaotab PERH ruumide välja üürimisega avalikku ressurssi. Seetõttu on kaebajal väljaspool AvTS-i regulatsiooni õigus nõuda ja PERH-l kohustus väljastada kaebajale teave konkursi kohta. Kuigi ruumide kasutusse andmise konkurss ei ole hankemenetlus riigihangete seaduse (RHS) mõttes, on põhjendatud kohaldada analoogiat RHS-ga. Võrdlus hankemenetlusega on oluline põhjusel, et RHS § 47 lg 1 p 3, 9 ja 10 ning § 113 lg 6 järgi edastab hankija riigihankes osalevale ettevõtjale kolme tööpäeva jooksul pakkumuste avamise protokolli ja pakkuja kvalifitseerimise otsuse, pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuse. Analoogne regulatsioon oli ette nähtud kuni 31.08.2017 kehtinud RHS v.r. § 54 lg-tes 1 ja 2. Lisaks on võimalik analoogia RVS-ga, millest tuleneb, et riigivara kasutusse andmisel kirjaliku või elektroonilise enampakkumise teel avaldab riigivara kasutusse andmise korraldaja osalejatele teabe kas enampakkumise tulemuste kohta või enampakkumise võitja ja paremuselt teise pakkuja nime ja tema pakkumise kohta (RVS § 67 lg-d 2 ja 3).
6.Tallinna Halduskohus tagastas 13.11.2017 määrusega Surtur OÜ kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtul kaebuse läbivaatamiseks pädevuse puudumise tõttu. Sama määrusega tagastas halduskohus kaebuse esitamiselt tasutud riigilõivu 15 eurot. J. Sütiste tee 19 äriruumide üürileandmise konkursi korraldamisega ja selle tulemusel lepingu sõlmimisega ei ole kaebaja ja PERH-i vahel tekkinud avalik-õiguslikku suhet. PERH ei täitnud talle kuuluvate J. Sütiste tee 19 äriruumide üürileandmise konkursi korraldamisega avalikku ülesannet. Seda järeldust ei muuda asjaolu, et konkursi tingimuseks oli üürniku kohustus kasutada ruume sihtotstarbeliselt üldapteegiteenuse osutamiseks. PERH-l puudub kohustus üldapteegiteenuse osutamiseks ning üldapteegiteenust ei hakka nimetatud ruumides osutama
PERH.
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 22 lg 3 võimaldab haiglal tegeleda tervishoiuteenuse osutamise kõrval mh kinnisasja kasutusse andmisega patsiendi mugavuse või paranemise kiirendamise eesmärgil (TTKS § 22 lg 3 muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, 2(6)
3-17-2221 Riigikogu XIII koosseisu 73 SE). J. Sütiste tee 19 äriruumide sihtotstarbelist üürileandmist tulebki lugeda haigla selliseks lubatud kõrvaltegevuseks, mis ei ole tervishoiuteenuse osutamine ega muu avaliku ülesande täitmine. J. Sütiste tee 19 kinnistu on PERH-i kui eraõigusliku juriidilise isiku omandis. Tegemist ei ole riigivaraga RVS § 1 lg 3 tähenduses ega riigivara valitsemisega RVS § 1 lg 2 (koostoimes § 4 lg-ga 2) tähenduses. Eeltoodud järeldust ei muuda asjaolu, et PERH-i puhul on tegemist riigi sihtasutusega RVS § 3 lg 1 p 8 tähenduses. Sihtasutuse omandis olevat vara ei saa käsitada riigivarana (või vara omamist riigivara valitsemisena) ainuüksi seetõttu, et sihtasutus on asutatud riigi poolt ja sihtasutuse vara on antud sihtasutuse omandisse riigi poolt. PERH ei ole teadaolevalt saanud riigilt apteegiteenuse osutamiseks ruumide rendile andmiseks eelarvelisi (rahalisi) vahendeid ning saadav üüritulu ei pärine riigi- ega kohaliku omavalitsuse eelarvest. Seega ei ole kõnealuste ruumide kasutusse andmise puhul tegemist avaliku ressursi jaotamisega. Konkursi korraldamine on võimalik mh tsiviilõiguslikus suhtes (võlaõigusseaduse
49.pt 2. jagu), mistõttu ei saa avalik-õiguslikku suhet järeldada ka konkursi korraldamise faktist. Kuna PERH ei täida talle kuuluvate J. Sütiste tee 19 äriruumide üürileandmise konkursi korraldamisega avalikku ülesannet ning PERH ei ole selleks saanud riigilt rahalisi vahendeid, ei ole tegemist avaliku teabega AvTS tähenduses, PERH ei ole teabevaldaja AvTS § 5 lg-te 2 ja 3 tähenduses ning PERH-l ei ole kohustust AvTS alusel kaebaja teabenõuet täita.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
Surtur OÜ palub määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 13.11.2017 määrus tühistada.
Kaebuse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. PERH täidab ruume apteegiteenuse osutamiseks välja üürides avalikku ülesannet. PERH on riigi sihtasutus ning haiglavõrgu arengukavasse kantud haigla. Vaatamata sellele, et kehtivast õigusest ei tulene kellelegi kohustust üldapteegiteenuse osutamiseks, on apteegiteenus seotud ravimite kättesaadavusega ja seeläbi PS § 28 lg-s 1 sätestatud igaühe õigusega tervise kaitsele. PERH-i poolt ruumide üürile andmine on avaliku ressursi jagamine. Kuna PERH on asutatud avalike huvide, mitte tema enda erahuvide teenimiseks, moodustab PERH-i vara, sh ruumid avaliku ressursi. Järelikult peab PERH kui riigi sihtasutus järgima tema vara kasutusse andmisel läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtteid. Apteegiteenust osutav ettevõtja, kes omandab PERH-i hoones asuvate ruumide kasutusõiguse, saab olulise konkurentsieelise teiste apteegiteenuste osutajate ees. PERH on üks suurimaid Eesti riiklikke haiglaid ning PERH-i haiglas asuv apteek on esimene apteek, mida haiglast retsepti saanud isikud külastavad. PERH-i hoones asuvate ruumide üürilepingul on kontsessioonilepingu tunnused. PERH on asutatud riigi poolt ja PERH-i põhikirja p-i 14 järgi määrab PERH-i nõukogu liikme ametisse ja kutsub tagasi sotsiaalminister, st riik. Apteegiteenus on Euroopa Komisjoni 28.11.2007 määruse (EÜ) nr 213/2008 (CPV määrus) VII lisas (kategoorias nr 25) nimetatud teenus. Konkursiga antakse teenuste kontsessioon RHS v.r § 6 lg 2 tähenduses, mistõttu on tegemist halduslepinguga, mille sõlmimisega seotud vaidluste lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Konkurss on suunatud kontsessioonisuhte kujunemisele, sest konkursil osaletakse vaid eesmärgiga osutada haiglahoone ruumides apteegiteenust ja teenida seeläbi tulu. Kontsessioonilepingu sõlmimisele suunatust kinnitab see, et PERH kohustab üürnikku osutama haigla ruumides just apteegiteenust, kusjuures konkreetsetel tingimustel. Tegemist ei ole pelgalt asjade müügiga, vaid teenuse osutamisega. Apteegiteenuse osutamiseks ruumide välja üürimise korral ei kohaldu RHS v.r § 14 lg 1 p 6, mille kohaselt ei ole RHS-s sätestatud korra 3(6)
3-17-2221 rakendamine kohustuslik, kui leping sõlmitakse kinnisasja või sellega seotud õiguste omandamiseks, üürimiseks või rentimiseks, sõltumata lepingu liigist. Konkursi tulemusena sõlmitud leping ei ole ainult kinnisasja üürileping, vaid sellega pannakse üürnikule kohustus osutada haigla ruumides apteegiteenust.
SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla palub jätta määruskaebus rahuldamata.
PERH ei täida ruumide välja üürimisel apteegiteenuse osutamiseks avalikku ülesannet ega ole ruumide konkursiga seonduva teabe osas teabevaldaja AvTS § 5 lg 2 tähenduses. PERH ei ole üldapteegiteenuse osutamise edasi delegeerimiseks pädev asutus, kuna tegemist ei ole riigiasutuse ega muu avalik-õigusliku juriidilise isikuga ning PERH-le ei ole õigusakti või lepinguga antud volitust või pandud kohustust üldapteegiteenuse osutamiseks. PERH-i poolne ruumide üürile andmine ei ole piiratud avaliku ressursi jagamine. PERH on eraõiguslik juriidiline isik ning PERH-i kinnistu ja sellel asuv hoone kuulub eraõiguslikku omandisse. PERH-i kinnistu ei ole enam Eesti Vabariigi poolt pakutav rahaliselt hinnatav hüve, sest riik andis selle Vabariigi Valitsuse 25.07.2001 korraldusega nr 556 „Sihtasutuse PõhjaEesti Regionaalhaigla asutamine“ (asutamiskorraldus) PERH-i kui eraõigusliku isiku omandisse. Tervishoiuteenuse osutamiseks mittekasutatavate ruumide üürile andmine eraõiguslike suhete läbi tulu teenimiseks eesmärgil, mis on kasulik PERH-s avalikke teenuseid kasutavatele isikutele, ei ole seaduse ega põhikirjaga vastuolus olev tegevus. Kuna RHS v.r § 6 lg 2 kohaldamise üks tingimus on kontsessionääri õigus saada selle teenuse kasutajatelt tasu teenuse osutamise eest, ei ole RavS § 29 lg-s 1 ja § 30 lg 1 p-s 1 nimetatud üldapteegiteenuse osutamine teenuste kontsessioon RHS v.r § 6 lg 2 tähenduses. Asjaolu, et CPV määruse VII lisas on märgitud „farmaatsiateenus“, ei tähenda automaatselt, et PERH peab oma eraomandis olevate ruumide rendile andmisega andma teenuste kontsessiooni RHS v.r § 6 lg 2 alusel. Üldapteegiteenuse põhiolemus on ravimite jaemüük ning nõustamis- ja muu teenuse osutamine kujutab endast kõrvaltegevust. Seega oli üürikonkursi läbiviimise eesmärk leida üürnik, kes pakuks üldapteegiteenust, s.t müüks eelkõige klientidele ravimeid ning vajadusel osutaks sellega kaasnevaid kõrvalteenuseid. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 26.02.2014 direktiivi 2014/23/EL art 20 lg-st 5 tuleneb, et kui lepingu eri osasid ei ole objektiivselt võimalik lahutada, lähtutakse kohaldatava õiguskorra üle otsustamisel lepingu põhiesemest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel pädevuse puudumise tõttu.
10.HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Sellest sättest tulenevalt peab kohus esmalt kontrollima, kas vaidlus on oma üldiselt laadilt avalik-õiguslik.
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas PERH on kohustatud väljastama kaebajale tema teabenõudes palutud dokumendid, s.o PERH-i poolt Tallinnas J. Sütiste tee 19 asuvate äriruumide üldapteegiteenuse osutamise eesmärgil üürile andmiseks korraldatud avalikul konkursil esitatud pakkumuste avamise protokolli ja otsuse pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. Kaebaja leiab, et PERH-le tuleneb nimetatud dokumentide avaldamise kohustus muu hulgas AvTS-st. Seega sisuliselt vaidlevad pooled selle üle, kas PERH-l on avalik-õiguslikest normidest tulenev kohustus edastada kaebajale teavet. Ringkonnakohus leiab, et selline vaidlus on avalik-õiguslik ja selle lahendamiseks on pädev halduskohus. AvTS alusel esitatud teabenõude täitmisel tõusetunud vaidluse puhul ei oma halduskohtu pädevuse kindlakstegemisel määravat tähtsust see, kas PERH täidab konkursi läbiviimisel avalikku ülesannet või jagab avalikku ressurssi. Halduskohus on pädev hindama, kas PERH on 4(6)
3-17-2221 teabevaldajaks AvTS või mõne muu avalik-õigusliku normi alusel (vrd nt Riigikohtu 27.09.2010 määrus nr 3-3-1-58-10 ja Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2011 otsus nr 3-09-2809; Tallinna Ringkonnakohtu 06.04.2017 otsus nr 3-15-1050). Eelneva tõttu ei olnud kaebust õige tagastada halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.
12.Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on kaebuse kokkuvõttes siiski õigesti tagastanud. Enne 01.01.2018 kehtinud HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel oli kohtul õigus tagastada kaebus, millega ei olnud võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Nimetatud tagastamise alus hõlmas muu hulgas juhtumeid, kus kaebuse esitamine ja menetlemine oli küll võimalik, kuid kaebust ei oleks ilmselgelt saanud rahuldada (Riigikohtu 04.06.2013 määrus nr 3-3-1-86-12, p 15).
13.Puudub vaidlus, et PERH on eraõiguslik juriidiline isik (sihtasutus). AvTS § 5 lg 2 kohaselt laienevad eraõiguslikule juriidilisele isikule teabevaldaja kohustused, kui isik täidab seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid, sealhulgas osutab haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- või muid avalikke teenuseid, – teabe osas, mis puudutab nende ülesannete täitmist. AvTS § 5 lg 3 p 2 alusel võrdsustatakse teabevaldajaga ka sihtasutus, – teabe osas, mis puudutab riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest avalike ülesannete täitmiseks või toetusena antud vahendite kasutamist.
14.Kuigi halduskohus tagastas kaebuse halduskohtu pädevuse puudumise tõttu, on ta määruse põhjendustes sisuliselt leidnud, et PERH ei ole teabevaldaja AvTS § 5 lg-te 2 ja 3 tähenduses, sest ta ei täitnud J. Sütiste tee 19 äriruume üürile andes avalikke ülesandeid ega andnud kasutada avalikke vahendeid, ning seetõttu ei olnud PERH-l kohustust täita kaebaja teabenõuet. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga ja lisab halduskohtu põhjendustele järgmist.
15.Ringkonnakohus leiab, et eristada tuleb üldapteegiteenuse osutamist ja ravimite kättesaadavuse tagamist. Kuigi PS § 28 lg-st 1 saab tuletada riigi kohustuse tagada apteegiteenuse kaudu ravimite kättesaadavus riigis (vt ka Riigikohtu 09.12.2013 otsus nr 3-41-2-13, p 120), ei ole sellist kohustust pandud PERH-le. Üldapteegiteenuse osutamist ennast ei saa aga pidada avalike ülesannete täitmiseks. Tegemist on loakohustusliku ettevõtlusharuga, millega tegelemine ei muuda ettevõtjat avalike ülesannete täitjaks.
16.Puudub vaidlus, et PERH on riigi sihtasutus RVS § 3 lg 1 p 8 mõttes ning eraõiguslik juriidiline isik. Samuti puudub vaidlus, et PERH-i põhikirja p-i 9 järgi on PERH-i ülesandeks osutada kõrgekvaliteedilist eriarstiabi ja kiirabi, olla tervishoiutöötajate kvalifikatsiooni omandamisele eelneva ja järgneva koolituse õppebaasiks ning tegeleda tervishoiualase õppeja teadustööga. PERH-le ei ole põhikirjaga pandud kohustust osutada talle tema asutamisel riigi poolt üle antud hoonetes üldapteegiteenust. Sellist kohustust ei tulene PERH-le ka seadusest, määrusest ega lepingust. Asjaolu, et apteekides ravimite jaemüügi ja sellega seotud teenuste osutamisega tegelevaid proviisoreid ja farmatseute käsitatakse tervishoiuteenuse osutajatena (TTKS § 3 lg-d 4 ja 5 ning RavS § 29 lg 3 ja § 55 lg 1), ei tähenda, et PERH oleks kohustatud osutama oma ruumides ka üldapteegiteenust ning selle teenuse osutamiseks ruumide üürile andmise näol oleks tegemist avaliku ülesande delegeerimisega.
17.Ringkonnakohus ei jaga kaebaja seisukohta, et J. Sütiste tee 19 äriruumide üürilepingut saab pidada kontsessioonilepinguks. RHS v.r § 6 lg 2 järgi toimub teenuste kontsessiooni andmine hankelepinguga, mille esemeks on CPV määruse VI ja VII lisas nimetatud teenuste tellimine ja mille kohaselt tasu teenuse osutamise eest seisneb kontsessionäärile antud õiguses osutada seda teenust ja saada selle teenuse kasutajatelt tasu teenuse osutamise eest või selles õiguses koos hankija rahalise maksega. Halduskohus on õigesti selgitanud, et PERH ei andnud J. Sütiste tee 19 äriruumide üürilepinguga eraõiguslike isikute käsutusse piiratud avalikku ressurssi, vaid eraõigusliku juriidilise isiku omandis olevat vara (vrd Riigikohtu 15.12.2005 otsus nr 3-3-1-5905, p-d 16 ja 17; Riigikohtu 29.12.2012 otsus nr 3-3-1-29-12, p 14). PERH ei delegeerinud 5(6)
3-17-2221 üürilepinguga ka õigust osutada avalikku teenust, mille osutamise eest oleks tavaolukorras olnud vastutav PERH ise.
18.PERH-le tuleneb TTKS 22 lg-st 3 õigus käsutada talle kuuluvat kinnisasja, sh anda seda üürile. TTKS § 22 lg-s 3 sisalduv kinnisasja käsutamise õigus anti haiglat pidavale sihtasutusele 09.01.2016 jõustunud TTKS muudatustega. Selle muudatuse eesmärk oli patsiendi heaolu suurendamine selliselt, et erinevaid tervishoiuteenuseid saaks pakkuda patsiendi jaoks mugavavalt (n-ö ühe katuse all). Lisaks on patsiendile võimalik pakkuda teenuseid, mis ei ole küll tervishoiuteenus, kuid mille eesmärgiks on kas patsiendi mugavus või paranemise kiirendamine (seletuskiri tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde, Riigikogu XIII koosseisu 73 SE, lk-d 6-7). Seega võib PERH temale kuuluvat kinnisasja üürile anda ka selliselt, et see ei seondu tervishoiuteenuse osutamise või muu avalike ülesannete täitmisega. Eelneva põhjal saab J. Sütiste tee 19 äriruumide üürilepingut pidada võlaõiguslikuks lepinguks, milles üürileandja on määranud kindlaks üürile antavate ruumide kasutamise sihtotstarbe.
19.Kuna PERH ei täitnud äriruume üürile andes avalikku ülesannet ega jaganud piiratud avalikku ressurssi, sh ei andnud kontsessiooni, ei tulene PERH-i teabe andmise kohustus ka RHS v.r või RVS sätetest, mille järgi peab hankija või riigivara kasutusse andmise korraldaja esitama riigihankes või enampakkumises osalejatele hanke- või pakkumismenetluses tehtud otsused. PERH-i läbiviidud konkursile kohaldub VÕS 49. ptk (§-d 1009-1013) ning sellest ei tulene PERH-le avalik-õiguslikku kohustust edastada kaebajale tema nõutud dokumente.
20.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.11.2017 määruse resolutsioon muutmata, kuid ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.