Tohku Puhkus OÜ kaebus nõuetes keelata Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 20.11.2017. a. täitekorralduse nr 15-6/17/5-35 alusel sunniraha rakendamine ning kohustada PRIA-t esitama kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise avaldus ja kõrvaldama sunniraha rakendamise toimingute tagajärjed
Menetlusosalised ja nende Kaebja – Tohku Puhkus OÜ, seaduslik esindaja Hannes Velt esindajad Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, volitatud esindaja Siim Vellemaa Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tohku Puhkus OÜ kaebus osaliselt. 1.1.Keelata Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 20.11.2017. a. täitekorralduse nr 15-6/17/5-35 alusel sunniraha rakendamine. 1.2.Kohustada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit esitama kohtutäitur Kaire Põltsile täitemenetluse lõpetamise avaldus kolme tööpäeva jooksul käeoleva otsuse jõustumisest.
2.Jätta kaebus ülejäänud osas rahuldamata.
3.Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt Tohku Puhkus OÜ kasuks välja menetluskulu 20 eurot.
4.Tagastada kaebajale koos kaebuse täiendusega 06.12.2017 esitatud lisad, mis on esitatud juba 04.12.2017 kaebuse lisadena (tl 20-28).
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 9. aprillil 2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
3-17-2663
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) algatas Tohku Puhkus OÜ taotluse nr 310008740354 osas täiendava kontrolli eesmärgiga tagada toetuse määramise ja toetussummade väljamaksete õiguspärasus. Menetlus hõlmas järgmisi toiminguid: 1) 14.03.2017 kirjaga nr 15-6/17/5-3 on PRIA teavitanud Tohku Puhkus OÜ-d täiendava kontrolli algatamisest ja selle eesmärgist; 2) 19.04.2017 saatis PRIA Tohku Puhkus OÜ-le järelepärimise nr 15-6/17/5-4 vastamistähtajaga 28.04.2017; 3) 15.05.2017 tegi PRIA Tohku Puhkus OÜ-le ettekirjutuse nr 15-6/17/5-21 vastamistähtajaga hiljemalt 16.06.2017; 4) eelnevaga on PRIA küsinud Tohku Puhkus OÜ filtreerimata pangakonto(de) väljavõtet perioodi 01.01.2010 – 15.09.2013 kohta, pangapoolse digiallkirjaga; 5) 16.06.2017 saatis Tohku Puhku OÜ e-kirja (nr 15-6/17/5-25), milles kirjutas: “ filtreerimata pangakonto väljavõtet pangapoolse digiallkirjaga ei ole võimalik esitada, kuna loobusime SEB Pank AS-i teenustest 2014. aastal ning puudub online ligipääs suletud kontodele. Palun pöörduge oma päringuga otse SEB Pank AS-i poole“. Samas küsiti selgitust dokumentide küsimise aluse kohta; 6) PRIA selgitas 14.07.2017 vastuses nr 15-6/17/5-27 täiendava kontrolli õiguslikke aluseid. Samas juhiti Tohku Puhkus OÜ tähelepanu, et vaatamata SEB Pank AS teenustest loobumisest, on võimalus saada kõigist SEB panga kontoritest pangapoolselt allkirjastatud filtreerimata pangakonto(de) väljavõtted. PRIA andis 22.08.2017 dokumendi nr 15-6/17/5-34 „Hoiatus sunniraha kohaldamiseks Tohku Puhkus OÜ (taotlus nr 310008740354)“ (tl 4), milles märkis: „Tuletame Teile meelde, et Tohku Puhkus OÜ ei täitnud tähtajaks PRIA 15.05.2017 ettekirjutust nr 15-6/17/5-21. Samuti ei ole Tohku Puhkus OÜ vastanud PRIA 14.07.2017 kirjale nr 15-6/17/5-27 ega küsitud dokumente esitanud, mille vastamistähtaeg oli hiljemalt 01.08.2017.“ Samas on märgitud, et tähtajaks kohustuse täitmata jätmise korral rakendab PRIA sunniraha, mille suurus on dokumentide esitamata jätmisel esimesel korral 600 (kuussada) eurot.
2.Kohtutäitur on kaebajale 01.12.2017 esitanud täitmisteate täiteasjas nr 025/2017/3495, kohtutäituri tasu ja täitekulu väljamõistmise otsuse, täitemenetluses õigusi ja kohustusi selgitava teabe ning täitedokumendi koos lisadega (PRIA täitmisavaldus ja täitedokumendiks olev PRIA 20.11.2017. a täitekorraldus, tl 3-10). Täitekorraldusest (tl 9) nähtuvalt on rakendatava sunniraha suurus 600 eurot.
3.Tohku Puhkus OÜ esitas 04.12.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada PRIA 20.11.2017. a. täitekorraldus nr 15-6/17/5-35 ning peatada täiteasja nr 025/2017/3495 edasine menetlemine. Kaebaja esitas 06.12.2017 kaebuse täienduse, milles täpsustab kaebuse nõuet. Kaebaja taotleb keelata PRIA 20.11.2017. a. täitekorralduse nr 15-6/17/5-35 sunniraha rakendamine ja teha ettekirjutus eelnimetatud toimingute tagajärgede kõrvaldamiseks ning kohustada PRIA-t esitama täitemenetluse lõpetamise avaldus kohtutäiturile.
4.Kohus rahuldas 11.12.2017 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja keelas PRIA 20.11.2017. a. täitekorralduse nr 15-6/17/5-35 alusel sunniraha rakendamise ja 2(8)
3-17-2663
sissenõudmise kuni käesolevas haldusasjas kohtuotsuse või muu menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni (resolutsiooni p 6.1). Samas kohustas kohus PRIA-t esitama kohtutäitur Kaire Põltsile avalduse täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 025/2017/3495 (resolutsiooni p 6.2).
6.Kaebaja taotleb nõuete muutmise tulemusena keelata vastustajal 20.11.2017. a. täitekorralduse nr 15-6/17/5-35 alusel sunniraha rakendamine ning kohustada vastustajat esitama kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise avaldus ja kõrvaldama sunniraha rakendamise toimingute tagajärjed. Kaebaja väidab järgmist.
6.1.PRIA ei ole 22.08.2017.a. hoiatust nr 15-6/17/5-34 kaebajale kätte toimetanud, mistõttu ei olnud kaebajal seda võimalik täita. Kaebaja sai kohtutäituri kaudu täitekorralduse ja hoiatuse kätte alles 01.12.2017.
6.2.Kaebajal oli viimane kirjavahetus PRIA-ga 16.06.2017, kus anti nõusolek PRIA-l endal pöörduda panga poole ja kontoväljavõte välja nõuda. PRIA dokumendiregistri põhjal esitas PRIA pangale taotluse 18.08.2017. PRIA ei ole kaebajaga pärast 16.06.2017 kontakti võtnud. PRIA käitumine jääb arusaamatuks olukorras, kus nõusolek on antud ja PRIA seda kasutanud.
6.3.Kaebuse täienduses (06.12.2017) märkis kaebaja, et PRIA-l ei ole korrakaitse seaduses korrakaitseorganile antud õigusi, kaasa arvatud kaebajalt korrakaitseseadusele viidates dokumente ja sunniraha nõuda. PRIA ei ole ka selgitanud, milles seisneb oht ja millised andmed aitavad selle ära hoida.
6.4.Kaebaja märgib 30.01.2018 täiendavas seisukohas järgmist.
6.4.1.Kaebaja kasutab Google gmaili teenust, mille serveri logidele Google ligipääsu ei võimalda. Seetõttu ei ole võimalik logisid esitada. PRIA väide, et Google serveri vastuvõtmise teadet võib käsitleda juhatuse liikme e-kirja vastuvõtmise kinnitusena, ei ole korrektne. PRIA oleks pidanud nõudma kirja kättesaamise kinnitust. PRIA tunnistab ka ise 08.12.2017 vastuses, et PRIA-l e-kirjaga saadetud hoiatuse kättesaamise kinnitust ei ole, sest PRIA e-kirjade kättesaamise automaatset kontrolli ei teosta.
6.4.2.PRIA pole vastanud kaebaja 06.12.2017 väitele, et PRIA käitub nõuet esitades ebaseaduslikult ning algatatud menetluse õiguslikud alused ei ole tuvastatavad. Arusaamatuks jääb, millisele õigusnormile tuginedes on PRIA asunud tagasiulatuvalt kontrollima 2008. a. taotletud toetusega seotud asjaolusid ning millisele õigusnormile tuginedes nõuti pangakonto filtreerimata väljavõtet. Varasemalt on kaebaja esitanud PRIA-le kõik pangakonto väljavõtted, mida PRIA-l oli seadusest tulenevalt õigus nõuda.
6.4.3.Kaebaja taotles toetust 2008. aastal, mil kehtis „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ 10.04.2008–20.11.2008 redaktsioonis ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) 26.03.2007–31.07.2008 kehtinud redaktsioon. Ringkonnakohus on varasemalt sama toetustaotluse raames otsuses asjas nr 3-102573 leidnud, et PRIA on ületanud haldusorganina enda volitusi ja õigusi.
Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata, esitades järgmised seisukohad.
7.1.PRIA 20.11.2017 täitekorraldus sunniraha kohaldamiseks on õiguspärane, vastates mh asendustäitmise ja sunniraha seaduses (ATSS), sh selle § 9 lõikes 1 sätestatud nõuetele.
3(8)
3-17-2663
7.2.PRIA infohaldussüsteemi logide andmetel on PRIA hoiatuse nr 15-6/17/5-34 kaebaja epostiaadressile [email protected] saatnud 22.08.2017 kell 16:16:14, s.t kaebaja e-maili serverisse (gmail) on sellisel ajal PRIA kiri kohale jõudnud (lisatud on väljavõte PRIA serveri logist). PRIA logide järgi ei ole nimetatud e-kirja (automaatselt) tagasi saadetud. Seega on hoiatus e-kirjana kaebaja e-postkasti (serverisse) jõudnud 22.08.2017.
7.3.Ajavahemikus 26.11.2013 kuni 06.04.2017 oli PRIA kliendiregistris taotleja Tohku Puhkus OÜ ametlikuks e-posti aadressiks [email protected]. Tohku Puhkus OÜ kontrollorgani liige Hannes Velt on teinud uues e-PRIA portaalis muudatuse e-postiaadressi osas 06.04.2017 kell 18:10:24, muutes Tohku Puhkus OÜ ametlikuks e-postiaadressiks [email protected]. Pärast seda on PRIA ja kaebaja vaheline suhtlus toimunud nimetatud e-posti aadressil.
7.4.Kaebaja on PRIA 22.08.2017 hoiatuse nr 15-6/17/5-34 mõistlikul ajal pärast selle saatmist kätte saanud. Kaebaja täitis 01.12.2017 kätte saadud täitekorralduse ja (väidetavalt alles siis esmakordselt kohtutäituri kaudu kätte saadud) hoiatuse 04.12.2017.
7.5.Kaebaja on äriühing, kes eeldatava hoolsuskohustuse tõttu peab seisma hea selle eest, et ka tema e-kirjavahetus toimiks. Kaebajast äriühing on PRIA toetuse taotleja, kes peab hoolitsema PRIA kliendiregistrisse edastatud andmete korrektsuse eest ning tagama, et haldusorganil oleks võimalik taotlejaga suhelda. Asjaolu, et kaebajast taotleja ei ole justkui ligi kolme kuu jooksul talle saadetud hoiatust nr 15-6/17/5-34 tema ametlikul elektronpostiaadressil kätte saanud, ei ole PRIA hinnangul usutav.
KOHTU SEISUKOHT
8.Asjas on vaidlustatud kaebajale sunniraha kohaldamine PRIA 20.11.2017 täitekorralduse nr 15-6/17/5-35 (tl 9) alusel. Seetõttu ei ole praeguse vaidluse raames asjakohased väited vastustaja poolt toetuse määramise asjaolude tagasiulatuva kontrolli lubatavuse ja õiguspärasuse kohta.
9.Kaebaja taotleb keelata selle täitekorralduse alusel sunniraha rakendamine ning kohustada PRIA-t esitama kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise avaldus ja kõrvaldama sunniraha rakendamise toimingute tagajärjed Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on sunniraha tasumise nõue menetlustoiming (mitte haldusakt) ning sunniraha rakendamise peale ei saa esitada tühistamiskaebust. Kohtupraktikas on leitud, et kohaseks kohtu poolt rakendatavaks õiguskaitseabinõuks on keelata haldusorganil sunniraha rakendamine või teha ettekirjutus toimingute tagajärgede kõrvaldamiseks ning kui kohtutäitur on juba alustanud sunniraha sissenõudmist, võib kohustada haldusorganit esitama täitemenetluse lõpetamise avalduse (Riigikohtu 09.06.2016 otsus haldusasjas nr 3-3-1-7-16, p 16 ja seal viidatud kohtupraktika).
10.Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 8 lg 1 järgi on sunnivahendit lubatud rakendada, kui adressaadile on tehtud teatavaks ettekirjutus, mis kehtib, ning seda ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud. Sunniraha on hoiatuses kindlaksmääratud summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ei täida (ATSS § 10 lg 1). Sunnivahendi rakendamist ei käsitata ATSS § 3 lg-st 2 tulenevalt karistusena, vaid sunniraha võib rakendada üksnes ettekirjutuse täitmisele kallutamiseks (HMS § 107 lg 2, ATSS § 3 lg‐d 2 ja 3; Riigikohtu 22.04.2015 otsus haldusasjas nr 3-3-1-72-14, p 14). Sunnivahend peab täitma oma eesmärki kohustuse täitmise tagajana ning olema proportsionaalne (ATSS § 3 lg 3). 4(8)
3-17-2663
11.PRIA 22.08.2017 hoiatuse nr 15-6/17/5-34 (tl 4–4p) kohaselt oli adressaadil kohustus esitada PRIA-le hoiatuses märgitud ajaks (22.09.2017) üks järgnevalt nimetatud dokumentidest: 1) SEB panga kontorist väljastatud pangapoolselt allkirjastatud Tohku Puhkus OÜ filtreerimata pangakonto(de) väljavõtted perioodi 01.01.2010 –15.09.2013 kohta; 2) notariaalne volitus PRIA-le Tohku Puhkus OÜ filtreerimata pangakonto(de) väljavõte(te) saamiseks SEB Pank AS-ilt perioodi 01.01.2010 –15.09.2013 kohta.
12.Pooled ei vaidle selle üle, et vastustaja ettekirjutus oli vaidlusaluse täitekorralduse andmise ajal – 20.11.2017 – täitmata. Vaidlus on poolte vahel selle üle, kas kaebajale oli kätte toimetatud sunniraha hoiatust sisaldanud korduv ettekirjutus, milles vastustaja andis dokumentide esitamise tähtajaks 22.09.2017 (tl 4-4p), st kas oli kehtiv ettekirjutus, mida kaebaja üldse pidi täitma ja mille täitmata jätmisel oli vastustajal alus sunniraha rakendada. Kaebaja väidab 22.08.2017. a ettekirjutust sisaldava hoiatuse nr 15-6/17/5-34 kättesaamist alles 01.12.2017 kohtutäiturilt saadud dokumentide hulgas. Vastustaja ei ole suutnud tõendada ettekirjutuse kättetoimetamist, kuid on esitanud PRIA infohaldussüsteemi logide väljavõtte, mille kohaselt on ettekirjutust sisaldav hoiatus kaebajale saadetud 22.08.2017 ja teistkordselt 23.11.2017 (vastus kohtunõudele, tl 34; tl 66). Vastustaja väitel ei ole kirju saatjale ka automaatselt tagastatud.
13.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 62 lg 1 kohaselt tehakse haldusakt menetlusosalisele teatavaks vabas vormis, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti. Erandina sellest sättest tuleb HMS § 86 lg 1 teise lause kohaselt toimetada vaide esitajale kätte vaideotsus. Kättetoimetamine on HMS tähenduses haldusakti teatavakstegemise formaalsem, seadusega põhjalikumalt reguleeritud viis, mis peab tagama isiku tulemuslikuma teavitamise. Kättetoimetamine praeguse vaidluse ajendanud ettekirjutuse kättetoimetamise ajal toimus vastavalt HMS § 25 lg-le 1 (kuni 31.01.2018 kehtinud redaktsioon) vastavalt seaduses või määruses ettenähtud korrale või taotluses tehtud valikule kas postiga, dokumendi väljastamisel haldusorgani poolt või elektrooniliselt. Eriseaduse puudumisel (sh praegusel juhul) tuleb lähtuda HMS-st üldseadusena. HMS § 27 lg 1 järgi saadetakse dokumendi elektroonilise kättetoimetamise korral dokument taotleja poolt taotluses näidatud elektronposti aadressil. Dokumendile peab olema lisatud digitaalallkiri ning vajaduse korral digitaalne tempel. Kaebaja ei vaidle vastu vastustaja väidetele, et eelnev suhtlus vastustajaga oli toimunud samuti elektrooniliselt ning kaebaja on teavitanud vastustajat e-posti aadressi muutmisest ja seda aadressi ([email protected]) on varasemas suhtluses kasutatud. HMS § 27 (kuni 31.01.2018 redaktsioon) ega sama seaduse mõni teine norm ei näinud haldusakti elektroonilisel kättetoimetamisel ette haldusorgani kohustust nõuda haldusakti kättetoimetamise kinnitust (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 13.02.2017 määrus asjas nr 3-16-1791, p 22-23; jõustunud Riigikohtu 05.06.2017 määrusega). HMS § 27 lg 2 (kuni 31.01.2018) nägi ette, et dokument toimetatakse isikule elektrooniliselt kätte, kui isik on sellega nõus. Asja materjalide põhjal ei ole kahtlust selles, et kaebaja oli aktsepteerinud dokumentide elektroonilist kättetoimetamist, mh esitanud uuendatud e-posti aadressi haldusorganile. Kui kaebaja toetuse taotlejana on olnud huvitatud haldusorganilt teabe saamisest ja nõustunud elektroonilise kättetoimetamisega, ei saa selline nõustumine olla valikuline ja kehtida üksnes kaebaja hinnangul talle soodsatele dokumentidele või teadetele. Erinevalt viidatud haldusasjast on praegusel juhul tegemist äriühinguga, kes on teatanud ise haldusorganiga suhtlemiseks e-posti aadressi ja sama aadress nähtub ka äriregistrist. Asja materjalidest võib järeldada, et kaebaja on toimiv äriühing. Näiteks täiendavas esialgse õiguskaitse taotluses 18.12.2017 (tl 49-50) peab kaebaja kohtutäituri poolt tema kinnistule seatud keelumärget äritegevust (investeeringuteks laenu saamine ja laenu tagamiseks hüpoteegi 5(8)
3-17-2663
seadmine) takistavaks asjaoluks. Alates 01.02.2018 kehtiv HMS § 27 lg 2 p 3 näeb ette, et elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument loetakse kättetoimetatuks kui dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressil.
14.Puudub vaidlus selles, et kaebaja on vaidlusaluse haldusakti saanud kätte hiljemalt 01.12.2017 kohtutäiturilt saadud täitemenetluse dokumentide koosseisus ning selles sisaldunud ettekirjutuse ka 04.12.2017 täitnud. Vastustaja märgib selgesõnaliselt vastuses kaebusele, et kaebaja täitis hoiatust sisaldanud dokumendis tehtud ettekirjutuse 04.12.2017 (tl 64-65). Samuti ei ole vastustaja olnud vastu asjas esialgse õiguskaitse kohaldamisele põhjusel, et kaebaja on selleks ajaks täitnud ettekirjutusega pandud kohustuse dokumentide esitamiseks – saatnud PRIA-le nõutud pangakonto väljavõtte (vastus esialgse õiguskaitse taotlusele, tl 34). Kohtupraktika on kohustanud isikuid nende õigusi puudutavate haldusaktide olemasolust teada saades tegema neist oleneva, et haldusakt välja nõuda ja tutvuda selle sisuga ning vaidlustamise võimalustega (vt Riigikohtu 21.12.2000 määrus asjas nr 3-3-1-52-00, p 2, 28.01.2008 otsus nr 3-3-1-82-07; 09.05.2007 määrus nr 3-3-1-23-07). Eelnevat arvestades nõustub kohus vastustajaga, et pole eluliselt usutav, et toimiv äriühing tema enda poolt edastatud e-posti aadressile saadetud kirju pole saanud, st et kaebaja ei saanud e-postiga edastatud ettekirjutust juba oluliselt varem kätte. Nagu ilmneb vastustaja poolt 22.08.2017 hoiatuses kirjeldatud varasemast suhtlusest täiendava kontrolli menetluses (tl 4), ei ole kaebaja ka varasemalt suhtunud hoolikalt talle antud tähtaegadesse ja pandud kohustustesse.
15.Vastustaja viitab 20.11.2017 täitekorralduses nr 15-6/17/5-35 (tl 9) ATSS § 9-lg-le 1. See säte näeb ette, et kui ettekirjutust ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud, annab sunnivahendit rakendav haldusorgan sunnivahendit haldusorgani nimel vahetult rakendavale isikule kirjaliku täitekorralduse, mis peab sisaldama samas lõikes loetletud andmeid. Täitekorralduse andmise alusena viitab vastustaja PRIA 22.08.2017 hoiatuse nr 15-6/17/5-34 täielikult täitmata jätmisele selles märgitud tähtajaks, so 22.09.2017. Sunniraha nõutakse sisse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, kusjuures sissenõudjaks on sunnivahendit rakendanud haldusorgan (ATSS § 15 lg 1). Enne sunniraha sissenõudmist (ATSS § 15) peab haldusorgan kontrollima sunniraha rakendamise eeldusi, sh tuvastama ettekirjutuse täitmata jätmise ja muud sunniraha rakendamist mõjutavad asjaolud (ATSS 8).
16.Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vastustaja pole korrakaitseorgan KorS tähenduses, kellel oleks õigus ettekirjutusega dokumente nõuda ja sunniraha määrata. Vastustaja tugines 22.08.2017 hoiatuses nr 15-6/17/5-34 (tl 4) sunniraha kohaldamiseks ELÜPS § 108 lg-le 1, millest tulenevalt võib korrakaitseorgan selles seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse (KorS) §-des 30, 32 ja 49–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. KorS § 6 lg 1 järgi on korrakaitseorgan seaduse või määrusega riikliku järelevalve ülesannet täitma volitatud asutus, kogu või isik. Samas viitas vastustaja KorS § 23 lg-tele 3 ja 4. KorS § 23 lg 3 kohaselt on isikul kohustus taluda tema suhtes seaduses sätestatud alusel ja korras kohaldatavaid riikliku järelevalve meetmeid. Selle kohustuse täitmise tagamiseks on korrakaitseorganil õigus teha järelevalve subjektile ettekirjutus ning rakendada sunniraha ATSS-s sätestatud alusel ja korras. Sunniraha ülemmäär on 9600 eurot, kui eriseaduses ei ole sätestatud teisiti (KorS § 23 lg 4).
17.Sarnaselt Riigikohtu 27.10.2015 määruses haldusasjas nr 3-3-1-31-15 lahendatud vaidlusega on ka praeguses asjas kujunenud olukord, kus kohtusse pöördumise ajaks on kohtutäitur täitemenetlust küll juba alustanud, kuid mitte veel lõpule viinud. Kohtupraktika on sellises olukorras pidanud võimalikuks, et sunniraha rakendamise õigusvastasuse korral saab halduskohus kohustada haldusorganit lõpetama kohtutäituri kaudu sunniraha sissenõudmine, st
6(8)
3-17-2663
esitama täiturile täitemenetluse lõpetamise avaldus (täitemenetluse seadustik (TMS) § 48 lg 1 p 1, Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-72-14).
18.Sunniraha rakendamisel peab haldusorgan kontrollima vaid sunnivahendi rakendamise, mitte ettekirjutuse tegemise eeldusi (viidatud määrus asjas nr 3-3-1-31-15, p 14). Sunnivahendit ei tohi rakendada, kui ATSS § 8 lg-s 1sätestatud sunni rakendamise alused on ära langenud (ATSS § 8 lg 3 p 1). Viidatud lahendis haldusasjas nr 3-3-1-31-15 (p 17) on Riigikohus leidnud, et pärast ettekirjutuse täielikku täitmist ei ole sunnirahaga enam võimalik isiku käitumist suunata. Seega ei täidaks sunniraha enam pärast ettekirjutusega pandud kohustuse täitmist oma eesmärki, milleks on ettekirjutuse täitmise tagamine. Ettekirjutuse täitmine muudab alusetuks haldusorgani edasised toimingud sunniraha rakendamisel, mitte aga selleks hetkeks juba tehtud haldusorgani toimingud (viidatud määrus asjas nr 3-3-1-31-15, p 17). Eeltoodu põhjal puudub alus järeldada sunniraha sissenõudmise aluseks olnud täitekorralduse õigusvastasust selle andmise ajal, kuid ettekirjutuse täitmisega 04.12.2017 on sunni rakendamise alus ära langenud.
19.Riigikohus on samas leidnud, et kui haldusorgan saab pärast täitmisavalduse esitamist ja sunniraha sissenõudmist teada ettekirjutuse täitmisest, peab ta ATSS § 3 lg-test 2 ja 3 tulenevalt esitama kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks (TMS § 48 lg 1 p 1). Kui haldusorgan rikub seda kohustust ja see toob kaasa sunniraha sissenõudmise, võib adressaat nõuda haldusorganilt sunniraha tagastamist. Kohus on praeguses asjas kohaldanud esialgset õiguskaitset ja keelanud täitekorralduse nr 156/17/5-35 alusel sunniraha rakendamise ja sissenõudmise kuni käesolevas haldusasjas kohtuotsuse või muu menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni ja kohustanud vastustajat esitama kohtutäiturile täitemenetluse avalduse peatamiseks. Vastustaja ei ole seda kohtumäärust vaidlustanud ja pole vaidlust, et vastustaja on kohtumääruse täitnud. Vastustaja on kohtule esitanud kohtutäiturile tehtud avalduse täitemenetluse peatamiseks (tl 83) ja kinnitab selle edastamist kohtutäiturile 13.12.2017 (tl 82). Kaebaja ei ole ka väitnud, et oleks täitekorralduse alusel sunniraha tasunud, mistõttu puudub ka vajadus ja võimalus juba tasutud sunniraha tagasi nõuda.
20.Kaebaja eesmärk on vältida temalt sunniraha sissenõudmist. Olukorras, kus vastustaja on juba esitanud täitekorralduse kohtutäiturile ja kohtutäitur on menetlusega alustanud, ei saa kohtumenetluses enam ära hoida täitemenetluseks avalduse esitamist. Eesmärgi vabaneda sunniraha määramisest saavutab kaebaja seeläbi, et kohus rahuldab tema nõude sunniraha väljamõistmise keelamiseks ning vastustaja kohustamiseks esitama avaldus täitemenetluse lõpetamiseks vastavalt TMS § 48 lg 1 p-le 1. Asjas ei ole ilmnenud, et sunniraha sissenõudmisele suunatud menetluses oleks tekkinud kaebajale tagajärgi, mille kõrvaldamiseks peaks kohus vastustajat kohustama. Kui kaebajalt ei ole sunniraha sisse nõutud, puudub vajadus sissenõutud summa tagastamiseks. Kaebaja ei ole vastavalt 13.12.2018 kohtumäärusele esitanud tõendeid täitekulude kandmise kohta. Kohus on viidatud määruses selgitanud kaebajale, et kohtupraktikas (nt Tartu Ringkonnakohtu 02.03.2017 otsus haldusasjas nr 3-14-52260, jõustunud Riigikohtu 15.06.2017 määrusega) on täitemenetluse kulusid sunniraha õigusvastasel sissenõudmisel käsitatud kahjuna. Kohus selgitas, et kui kaebaja on kandnud täitemenetluse kulusid ja soovib seeläbi tekkinud kahju hüvitamist, on otstarbekaks kaebuse nõuete täiendamine kahju hüvitamise nõudega. Kaebajal tuli kohtu antud tähtajal teatada, kas ta soovib kaebuse nõudeid täiendada, ning teatada, kas ta on tasunud (tema kontolt on debiteeritud) käesoleva kohtumenetluse ajendanud täitemenetluse kulusid. Selliste kulude kandmisel tulnuks kohtule esitada ka vastav tõend (väljavõte pangakontost).
7(8)
3-17-2663
Kaebaja ei ole kohtule sellist teavet ega tõendeid esitanud. Kohus ei lubanud kaebajal täiendada kaebust nõudega kahju hüvitamiseks, mis seisnes kaebaja ajalises panuses seoses täite- ja kohtumenetlusega (20.02.2018 kohtumäärus, mida kaebaja pole vaidlustanud). Kaebaja arvamuse kohaselt saanuks ta seda aega otstarbekamalt rakendada ettevõtluses muudeks tegevusteks, kuid ei ole väitnud konkreetset kahju tekkimist, vaid on lähtunud hinnanguliselt keskmise brutokuupalga suurusest (t 75). Kaebaja isiklikku ajalist panust ei ole kohtupraktika pidanud ka menetluskuluks, mida teiselt menetlusosaliselt välja mõista (nt Tallinna Ringkonnakohtu 30.12.2015. a määrus haldusasjas nr 3-14-52845).
21.Kohustamisnõude rahuldamise tulemusena lõpetatakse täitemenetlus, sh kohtutäituri poolt juba rakendatud abinõud (sh kaebaja 18.12.2017 avalduses nimetatud kinnisasja käsutamise keelumärge kinnistusregistris) ja selliste tagajärgede kõrvaldamiseks ei ole vajalik eraldi korralduste andmine kohtuotsuse resolutsioonis. Kohus selgitab kaebajale, et kui kaebaja hinnangul on tal tekkinud kahju kohtutäituri tegevusest, siis sellised vaidlused kuuluvad väljakujunenud kohtupraktika järgi lahendamisele maakohtutes (nt Riigikohtu erikogu 13.12.2011 määrus asjas nr 3-3-4-11; kohtutäituri seaduse (KTS) § 9 lg 8). Kohtutäituri toimingute vaidlustamise vajaduse korral tuleks aga esmalt läbida kohtueelne menetlus vastavalt TMS §-le 217, millele järgneb võimalus pöörduda maakohtusse (TMS § 218).
MENETLUSLIKUD OTSUSTUSED JA MENETLUSKULUD
22.Eelnevat arvestades rahuldab kohus kaebuse osaliselt, so keelamis- ja kohustamisnõude osas ning jätab rahuldamata heastamisnõude osas.
23.HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Kaebaja on tasunud kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu kokku 30 eurot (tl 77-80). Muude menetluskulude kandmist asjas ei ilmne. Kuna kohtu hinnangul on kaebus rahuldatud kahe nõude osas kolmest, saab kaebuse rahuldatuks lugeda kahe kolmandiku ulatuses ja samas proportsioonis on põhjendatud ka vastustajalt menetluskulude väljamõistmine kaebaja kasuks, st 20 euro ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Kaljumäe kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.