Riigihanked › Riigihanked

3-17-1304 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(13)

3-17-1304

3(13)

3-17-1304 summalt alates 28.02.2017 kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Isegi kui hankija võiks ka lihtsustatud korras tellitava teenuse puhul üldjuhul lähtuda riigihangete üldpõhimõtetest ja seeläbi analoogia korras RHS §-st 48, siis antud juhul ei ole võimalik sellisele seisukohale asuda. Hinnapäringu punktis 6 on ebamõistlikult madala hinnaga pakkumuste osas sätestatud eriregulatsioon. Seetõttu tuleb lähtuda vaid sellest, kas OÜ Articard pakkumuse maksumus on tellitavate teenuste olemusega võrreldes ebaharilikult madal või mitte. Hankija ega riigihangete vaidlustuskomisjon ei ole näidanud, et see nii on. Riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus on ka vastuoluline, sest selles leiti, et RHS § 48 regulatsioon ei kohaldu, ent selle kohaldamist hankija poolt peeti põhjendatuks. Hankija on eksinud hanke eeldatava maksumuse suuruse määramisel, mis on omakorda kaasa toonud põhjendamatu ebaharilikult madala pakkumuse kahtluse tekkimise kaebaja pakkumuse osas. Turul kehtivad teenuste maksumused toetavad otseselt OÜ Articard positsiooni. Eeldatavast pakkumusest oluliselt soodsamad pakkumused esitasid neli pakkujat. Edukaks tunnistatud pakkuja pakkumus on eeldatavast maksumusest ca 365 000 eurot soodsam. Kindlasti ei saa hankija automaatselt välistada mõnda pakkumust ja seda tagasi lükata ainuüksi pakkumust hankelepingu eeldatava maksumusega kõrvutades (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas 3-14-53094). Väide kaebaja pakkumuse põhjendamatult madalast maksumusest on üldsõnaline ja põhjendamata. Hankija on aktsepteerinud analoogsetes hangetes nr 172279, 179618 ja 176287 samalaadseid ja veelgi soodsamaid hindu. Kõikide valveobjektide nõudmised turvatöötajatele on samasugused (keeleoskus, turvatöötaja kvalifikatsioon ja kutsetase, tehniliste seadmete kasutamise oskus, suhtlemisoskus jne), kuigi valvatavad objektid erinevad. OÜ Articard osutab hetkel samasisulisi kvaliteetseid teenuseid RKAS-le soodsama hinnaga kui vaidlusaluses hankes pakutud hind. Analüüsitud ei ole ka pakkuja selgitust, et vastavalt hankelepingu projekti p-le 10.3 on lepingut võimalik mõlemal poolel ühepoolse korralise ülesütlemisega lõpetada 31.10.2018 või 31.10.2020. Hankija ja riigihangete vaidlustuskomisjon ei ole hinnanud pakkuja võimalikke tööjõukulusid ning konkreetse pakkumuse tingimusi ja hankelepingu täitmisega seonduvaid asjaolusid. RKAS on kuues hiljutises riigihankes ise aktsepteerinud turvateenuse osutamist ja täidab hetkel lepinguid (mille kestvusperiood on 2–6 aastat ehk kuni 2022. aastani) samalaadse või odavama hinnaga, mistõttu ei saa väita, et tegemist on alapakkumisega. On üldiselt teadaolev, et G4S Eesti AS-l on kõige kõrgemad turvateenuste hinnad turvateenuste turul. Tema veebilehel (http://kampaania.g4s.ee/mehvalve) näidatud teenuse maksumus on samaväärne kaebaja pakutud teenuse maksumusega. Riigihangete vaidlustuskomisjon heitis kaebajale ette, et tehnilise valveteenuse maksumus peab sisaldama proportsionaalses osas juhtimiskeskuse, objekti valvamiseks vajaminevaid seadmete, patrullsõitude kulusid ja kasumit. Tehnilisse valveteenistusse puutuvad väited puudusid hankija protokollist ning need ei olnud kaebaja pakkumuse tagasilükkamise aluseks. Kaebajal on välja kujunenud märkimisväärne kliendibaas, kellele osutatakse teenust igapäevaselt, mistõttu on selge, et juhtimiskeskus ja patrullid on püsikulu ning töötavad ka ilma antud hankes sõlmitava lepinguta. Tehnilise valveteenuse hinnad on viimaste aastatega oluliselt vähenenud nii efektiivsema ja soodsama tehnika kui ka oluliselt tugevnenud konkurentsi tõttu. Hankeleping oleks sõlmitud kaebajaga, kui hankija ei oleks lugenud kaebaja pakkumust põhjendamatult madala maksumusega pakkumuseks. Kaebaja kahjunõude suuruseks on 89 454,64 eurot, mis koosneb otsesest varalisest kahjust (hankemenetluses osalemise kulu) summas 912 eurot, saamata jäänud tulust (eeldatav puhaskasum) summas 82 476,64 eurot ning täiendavast varalisest kahjust (vaidlustusmenetluse õigusabikulud ja tasutud lõiv) summas 6066 eurot. Hankijalt tuleb välja mõista OÜ Articard kasuks ka viivis väljamõistetavalt hüvitise 4(13)

3-17-1304 summalt alates 28.02.2017 (riigihangete vaidlustuskomisjonile taotluse esitamine) kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

RKAS palus jätta kaebuse rahuldamata.

Pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontroll oli põhjalik ja õiguspärane. Vastustaja esitas protokollis üksikasjalikud põhjendused, miks loeti kaebaja pakkumus põhjendamatult madalaks. Enam kui 27% võrra eeldatavast maksumusest allapoole jääv hind on vaid üks argument, millega hankija oma järeldusi põhjendas. Sisuliselt ei esitanud kaebaja enda 15.12.2016 vastuses ühtegi vastust vastustaja küsimustele. Kui pakkuja ei pea vajalikuks tähtaegselt esitada hankijale nõutud põhjendusi ja dokumente, ei pea hankija neid pakkujalt korduvalt ja pärast selleks ettenähtud tähtaja möödumist uuesti küsima. Lähtuda saab üksnes hankemenetluses esitatud tõenditest. Vaidlustus- ja kohtumenetluses esitatud pakkuja lisaargumendid, arvutused ja tõendid tuleb jätta tähelepanuta. Kohtupraktikas on korduvalt kinnitatud põhimõtet, et lihthangetel ja lihtsustatud korras teenuse tellimisel tuleb lähtuda RHS §-s 48 sätestatud protseduurireeglite analoogiast, kui täpsem menetluskord puudub. Pakkumuse tagasilükkamise õiguslik alus on hinnapäringu p 6, kuid protseduurireeglite puudumise tõttu on kasutatud olukorra lahendamisel RHS §-st 48 tulenevat loogikat. RHS § 20 lg 2 sätestab põhimõtte, et riigihanke eeldatava maksumuse arvestamisel peab lähtuma hankemenetluse või ideekonkursi alustamise või ehitustööde kontsessiooni teate registris avaldamise hetke keskmisele turuhinnale vastavast hinnatasemest. Vastustaja on seda põhimõtet enda hanke korraldamise ettepanekus järginud ja määranud hinnad keskmiste turuhindade järgi. Varasemad lepingud ei näita hankemenetuse aegset keskmist turuhinda. Lepingute ja objektide põhine eeldatava maksumuse arvutuskäik on vastustaja ja tema lepingupartnerite ärisaladus, mida ei ole võimalik kaebajale avaldada. Arvestades, et kaebaja pakutud mehitatud valve tunnihind oli juba pakkumuse esitamise ajal nö minimaalse kriitilise piiri lähedal, ei olnud kaebaja pakkumus jätkusuutlik. Ta esitas pakkumuse kavatsuseta lepingut täita kuni selle tähtaja lõpuni 2022. aastal ning tema pakutud hind ei taganud teenuse jätkusuutlikku osutamist kuni lepingu lõpuni. Kaebaja pakkumuse ebaharilikult madal hind ei olnud juhuslik, vaid see nähtus läbivalt kõikidest hinnakomponentidest. Kuigi kaebaja tõi 15.12.2016 vastuses esile ainult mehitatud valveteenuse tunnihinna, nähtusid enam kui kahekordsed hinnaerinevused ka tehnilise valveteenuse hinnast, mida kaebaja selgituses üldsegi ei käsitlenud. Adekvaatne mehitatud valve tunnihind on 2017. a kasvanud võrreldes 2016. a sama hinnaga 44 sendi võrra. Eeldatavalt kasv jätkub. Töötasu minimaalne lubatav alammäär ei selgita vähimalgi määral kaebaja makstava tasu vastavust valdkonna keskmisele mõistlikule tasemele (mis võimaldab osutada jätkusuutlikult kvaliteetset teenust). Muude sama madala või veelgi madalama hinnaga lepingute täitmine hoopiski suurendab kaebajaga seonduvaid riske. Muud suuremahulised lepingud ei võimalda kahjusid katta ja lõpetada tuleb suurel hulgal vastustajaga sõlmitud lepinguid. Ebausutav ja ebaloogiline on kaebaja põhjendus, et talle ei kaasne tehnilise valveteenuse osutamise, juhtimiskeskuse teenuse osutamise jms teenustega mitte mingisuguseid täiendavaid kulusid, mida peaks kandma hindades üle vastustajale.

5(13)

3-17-1304 Kaebaja ei ole vähimalgi määral põhjendanud ja tõendanud, et tal oleks väidetava õigusvastase otsuseta olnud üldsegi võimalik vastustajaga hankeleping sõlmida ning kulusid vältida. Kaebaja nõue ei võta arvesse käesoleva hankelepingu täitmiseks ettenähtud ressursside alternatiivse kasutuse mõjusid (VÕS § 127 lg 5). Kaebaja saab vabanenud ressursse kasutada muude lepingute täitmiseks. Lepingulise esindaja kulu hankementluses oli põhjendamatult suure maksumusega. Vastustaja ei ole kaalutlusotsuse tegemisel jätnud järgimata käibes vajalikku hoolt ega kohaldanud teadvalt õigust ebaõigesti ega süüdi kahju tekkimises.

6(13)

3-17-1304 Ebausutav on miinimumtasu saava isiku leidmine hankes esitatud kvalifikatsiooni nõudvale ametikohale ning sellisena teenuse kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse tagamine. Teiseks ei ole kaebaja ka tõendanud, et esitatud pakkumus võimaldaks turvatöötajale terve lepinguperioodi vältel maksta tunnitasu alammäärast oluliselt suuremat töötasu. Turvatöötaja palk ei sõltu üksnes hanke tehnilises kirjelduses esitatud üldistest nõuetest (turvatöötaja taseme 3 kutsetunnistus), vaid mh konkreetse objekti turvatöötaja tööülesannetest. Kui turvatöötajalt eeldatakse asutuse külastajatega suhtlemist (klienditeenindaja pädevust), seda lisaks eesti keelele ka vene ja inglise keeles, eeldab see kõrgemat kvalifikatsiooni (ja turvatöötaja tasu) kui tühjalt seisva hoone valvamine. Samuti esitab turvateenuse kvaliteedile täiendavaid nõudeid see, kui valvatavas hoones asuvad riigisaladuse ruumid. Antud hankes hangiti turvateenust riiklikult olulistesse esindusobjektidesse, mis seab ka turvateenuse tasemele kõrgendatud nõudmised. Kaebaja pakkumuse tunnihinnas sisalduvad lisaks palgale ka kõik turvateenuse osutamisega seotud kulud, mh turvatöötajate täienduskoolituse kulu, arstliku kontrolli kulud, kulud vormiriietele ja objekti kontrollimisele, turvajuhi sõidukulud, turvaekipaažide ülalpidamise kulud ja üldkulud laiemalt (n-ö keskkontori ülalpidamine). Samuti peab summa sisaldama kasumit, mida kaebaja hindab 5%-le. Kui turvatöötaja palgale kulub 80% kuludest (sellest lähtub pakkumuse eeldatav maksumus), võimaldab kaebaja pakkumus maksta turvatöötajale kuise brutopalgana 616 eurot eeldusel, et töötundide arv kuus on 176. Selline tunnitasu jääb allapoole turvatöötajatele 2016. a makstud keskmist tasu („Eesti Turvaturg 2016“ andmetel 777 eurot). Arvestades kaebaja väiteid, et esitatud pakkumus peab silmas 5%-list kulude kasvu aastas, peaks 2017. a kulude baas olema veelgi madalam, st turvatöötaja palk oleks üsna miinimumtunnitasu lähedane. Pakkuda pea kuue aasta vältel teenust, kui juba esimesel aastal jääks turvatöötaja tasu allapoole turul keskmisest makstavast tasust, ja selle tõstmiseks reservi ei ole, ei ole realistlik ega jätkusuutlik. Olukorras, kus eksisteerib põhjendatud kahtlus ebamõistlikult madalast maksumusest, mida pakkumuse esitaja ei ole selgitustega hajutanud, on hankelepingu mittekohase täitmise risk suur. Sellisel juhul võib pakkuja jääda lepingu täitmisega hätta või selle ennetähtaegselt üles öelda. On võimalik, et kaebaja otsustanuks hankelepingut täita ka juhul, kui tema kasum jõuab nulli või tekib väike kahjum. See ei muuda aga asjaolu, et kaebaja on esitanud alapakkumuse. Alapakkumus moonutab konkurentsi. Hankija 19.12.2016 protokolliline otsus on õiguspärane. Seetõttu ei ole vaja analüüsida, kas kahju hüvitamise teised eeldused on täidetud. Vastustaja on taotlenud õigusabikulude väljamõistmist summas 2500 eurot käibemaksuta. RKAS põhitegevusalaks on RKAS põhikirja kohaselt mh riigi kinnisvara haldamine ja hooldamine. Riigihangete läbiviimine kuulub RKAS igapäevase põhitegevuse hulka. Varasemas kohtupraktikas ei ole peetud põhjendatuks RKAS kasuks hankemenetlusest võrsunud kohtuvaidluses kantud väliste õigusabikulude väljamõistmist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 17.09.2014 määrus ja Tallinna Halduskohtu 25.06.2014 otsus haldusasjas 314-50783). Praeguses asjas ei esine selliseid asjaolusid, mis sunniksid kohtupraktikas võetud seisukohti revideerima.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-17-1304 RHS § 48 lg 1 kohaldamine oli õigusvastane. Hankedokumentides on selgelt sätestatud, et RHS-i ei kohaldata. See tähendab ka keeldu kohaldada viidatud sätet. Isegi kui sätte kohaldamist lubada, ei ole hankija viinud läbi nõuetekohast kontrolli tuvastamaks, kas kaebaja pakutud hinnaga teenuse osutamisel on kaetud vähemalt teenuse osutamisega seotud otsesed kulud, ega oma seisukohta põhjendanud. Kui pakkuja soovib sellises menetluses saada sisulist vastust, peab ta ka selgitusi küsima sisuliselt ja vajadusel konsulteerima pakkujaga teistkordselt. Pakkumuse tagasilükkamine vaid võrdluse põhjal hanke eeldatava maksumusega ei ole lubatud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 16.06.2016 otsus haldusasjas nr 3-16-559). Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et kindlasti ei saa hankija automaatselt välistada mõnda pakkumust ja seda tagasi lükata ainuüksi pakkumust hankelepingu eeldatava maksumusega kõrvutades (vt 3-14-53094). Sealjuures viitas ringkonnakohus Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktikale, mille kohaselt on liidu õigusega vastuolus, kui omal algatusel välistatakse hankest pakkumused mingi matemaatilise kriteeriumi alusel (Euroopa Kohtu otsus asjas T402/06, Hispaania Kuningriik vs komisjon, p 74). Seega saab eeldatav maksumus olla vaid hankijal kahtluse tekkimise aluseks, kuid see ei saa olla pakkumuse tagasilükkamise aluseks. Hinnata tuleb hankija ja pakkuja käitumist järgnevas kontrollimenetluses. Kaebaja ei pidanud ümber lükkama hankija poolt määratud hanke eeldatava maksumuse (2014– 2015 Põhja piirkonna hangete keskmine hind mehitatud valveteenuse puhul 6,2 eurot tunnis) õigsust, sest see väide tugineb tõenditele, millele kaebajal ei ole juurdepääsu olnud. Hankija on lähtunud pakkumuste keskmisest hinnast, mitte kõige odavamatest hindadest. Turul kehtivad teenuse maksumused on hankija poolt eeldatavast maksumusest odavamad. Vaidlusaluses hankes esitasid neli pakkujat odavama pakkumuse kui hanke eeldatav maksumus. Turvateenuste turul on üldteada asjaolu, et ainuüksi nt G4S Eesti AS ja Securitas Eesti AS pakutavad liiga kallid hinnad viivad igal riigihankel keskmise maksumuse üles. Hankija ei esitanud kaebajale sisulisi küsimusi. Kontrollimenetlus oli formaalne. Hankija ei toonud esile ühtegi probleemkohta kaebaja pakkumuses. RHS § 48 näidisloetelu ligikaudne märkimine ei võimalda konkreetse hanke ja turvateenuste valdkonna kontekstis aru saada, kus ja miks näeb hankija probleeme. Apellant ei saanud aru, milliste tõendite esitamist temalt kahe tööpäeva jooksul oodatakse. Selgituse küsimine pakkumuse maksumuse kohta peab olema võimalikult täpne. Hankija poolt väljapakutud hankelepingu eeldatav maksumus peab põhinema kontrollitavatel andmetel ja arvutustel. Sellisel juhul ei kujuta endast probleemi ka selgituste küsimine pakkumuse osade kohta. Konkreetsete küsimuste korral on pakkujal võimalik RHS §-le 48 lg 2 tuginedes oma hinna kujunemist põhjendada (vt Tallinna Halduskohtu otsus asjas nr 3-091344). Kaebaja tõi 15.12.2016 vastuses hankijale välja kõik hinna kujunemist selgitavad arvandmed. Tabelist nähtusid pakkumuse üldmaksumus (sh püsitasu ja reserv), valvurite arv, tunnitasud, prognoositavad töötunnid, tehnilise valve tasu, valeväljakutsete tasustamisega jm lisateenusega seonduv). Mehitatud valve tunnihind on 5,86 eurot (käibemaksuta), mis võimaldab töötajatele maksta konkurentsivõimelist töötasu, arvestades muu hulgas asjaoluga, et tunnihind on ca kaks korda kõrgem 2017. aastaks riigi poolt kinnitatud töötaja tunnitasu alammäärast. Pakkumuse esitamisel on arvesse võetud kõikide objektide maksumust (sh tasud tehnilise valve eest) ning hankelepingu kestvust. Kaebaja selgitas, et tasustab oma töötajaid mõistlikult ning ei ole koormatud suurte laenukohustustega, mis võimaldab opereerida konkurentsivõimeliselt, sh madalama kasumimarginaaliga, ning puudub surve ja oluline vajadus hinna tõstmiseks. Kui 8(13)

3-17-1304 pakkuja maksaks töötajatele miinimumpalka mehitatud valve puhul 24 tundi ööpäevas, oleksid riigipühadel tööjõukulud 8,004 eurot tunnis ja muudel päevadel 4,336 eurot tunnis. Selle hinna juures ei ole arvesse võetud muid kulusid (patrullekipaaži väljasõidud, üldkulud, reserv tulevikuks ja kasumitaotlus). Kokku oleks seega ühe objekti hind 39 039,744 eurot aastas. Kaebaja pakutud hind oli 51 314 eurot aastas, seega 12 315 eurot rohkem, mida saab kulutada miinimumpalga võimalikule tõusule, vormiriietele jm. Eraldi ridadel oli tabelis välja toodud ka muud kulud. Kasumimarginaali puhul tuleb arvesse võtta valvatavate objektide arvu ja lepingu kestust. Hankega hõlmatud objektide suur arv ning lepingu tähtaeg tagavad stabiilse rahavoo ning pakkuja jaoks mõistliku kasumimarginaali. Tarbijahinnaindeksi tõusu korral on võimalik lepingu hinda lepingu kohaselt suurendada. Halduskohus võttis lubamatult arvesse kallutatud eraõigusliku isiku Eesti Turvaettevõtjate Liit valikuliselt kogutud andmeid. Turvateenuse osutamise turumahust ca 40% on G4S AS teenindada ning G4S AS pakutavad hinnad on ebamõistlikud kõrged. Ainuüksi see asjaolu viib turvatöötaja keskmist hinda oluliselt üles ja moonutab tegelikkust. Suur osa turvatöötajatest töötab kaubandusobjektidel ja väga palju on patrullteenistuse- ning juhtimiskeskuse töötajaid, kelle töötasud algavad 5,0–5,5 eurost tunnis. Valvatavatel objektidel töötavatel turvatöötajatel on palk väiksem. Apellandi pakutav palk on võrdväärne konkurentsivõimeliste turvaettevõtjate pakutavate töötasudega (3,2–3,3 eurot tunnis). Kohtud on asjades nr 3-16-599 (p 19) ja 3-15-95 (p 22) rõhutanud, et see, kas pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal või mitte, oleneb ainult sellest, kas pakkujal on reaalselt võimalik katta pakutud hinnaga ära vähemalt hankelepingu täitmisega kaasnevad otsesed kulud. Samades asjades on kohtud ka märkinud, et hankelepingu eeldatav maksumus ega teiste pakkumuste maksumused ei saa ega tohi olla pakkumuse tagasilükkamise aluseks. Riigihangete vaidlustuskomisjoni istungil selgitas hankija esindaja, et kaebaja pakkumuse tagasilükkamisel lähtuti üksnes võrdlusest hanke eeldatava maksumusega. Sellist praktikat on hankija asunud kasutama ka edaspidi, nähes selle tingimuse sõnaselgelt hanketingimustes ette. Hankija on viidanud G4S hinnakalkulaatorile, mis sisaldab lisaks otsekuludele ka üldhalduskulusid; vastav teenuseosutamine on kasumlik. Hankija on ka ise nentinud, et kaebaja saaks vähemalt esimesel kahel aastal osutada teenust suure kasumimarginaaliga. Kaebaja 5% kasumimarginaal on kogu lepinguperioodi keskmine. Teenus jääb lõpuni kasumlikuks. Hankija esindaja kinnitas, et kõik pakkumused, mis on 15% eeldatavast maksumusest odavamad, lükatakse tagasi. Selline pakkumuse tagasilükkamise alus on ette nähtud ka hilisemates hankedokumentides. Ka teistes hankemenetlustes on sellised pakkumused lükatud sisuliste põhjendusteta tagasi. Selline pakkumuse automaatne tagasilükkamine on õigusvastane. Sarnastes hangetes on hankija aktsepteerinud palju odavamaid hindu, pidamata neid põhjendamatult madalateks. Hankija kinnitas, et kui komisjonil oleks teave teiste RKAS korraldatud hangete hindade kohta olnud olemas, ei oleks ta apellandi pakkumust tagasi lükanud.

9(13)

3-17-1304 Hankija päring pakkumuse maksumuse kohta ei olnud kaebaja jaoks arusaamatu. Kaebajat esindasid juba hankemenetluses vandeadvokaadid, kellele oli teada, et hankijal puudub kohustus anda pakkujale pakkumuse maksumuse selgitamiseks korduvalt tähtaegu ning ka juhul, kui pakkuja esitab põhjendused, miks ta leiab, et hankija on ebaõigesti seadnud pakkuja poolt teenuse osutamise jätkusuutlikkuse kahtluse alla, tuleb tal ikkagi esitada ka selgitused, miks pakkumuse hind ei ole põhjendamatult madal. Hankija ei saa esitada pakkujale üksikasjalikku päringut kalkulatsioonide ja algandmete kirjeldustega, sest hankijale ei ole pakkuja organisatsioon, hinnakujundus ja võimalikud pakkumuse maksumust mõjutavad tegurid teada. Päringud olid vastavuses riigihankeõiguse põhimõtete ja RHS §-ga 48. Pakkuja ei esitanud hankemenetluses tõendeid ja selgitusi, miks on temal võimalik esitada pakkumus maksumusega, mis on kümneid protsente odavam kui teiste turuosaliste pakkumused. Lähtuda ei saa selgitustest, mis on esitatud hilisemas vaidlustus- või kohtumenetluses. Apellatsioonimenetluses esitatud tõendid ei ole seetõttu asjakohased. Kõik apellandi koostatud arvutustabelid, teiste hangete hankedokumendid, kalkulaatorite ja tööjõumaksude väljavõtted jm tuleb seetõttu jätta HKMS § 62 lg 2 kohaselt asja materjalide juurde võtmata või otsuse tegemisel arvesse võtmata. Halduskohus leidis õigesti, et riigihanke eeldatav maksumus määrati RHS § 20 lg 2 alusel ja õiguspäraselt. Teiste pakkumuse väike hinnaerinevus ja erinevus eeldatavast maksumusest kinnitab hankija määratud maksumuse adekvaatsust. Hind määratakse antud lepingule vastava teenuse hanke alustamise hetke turuhinna alusel. Üksnes varasemate hankelepingute hindadest lähtumine oleks selle nõudega vastuolus, sest varasemad sama teenust puudutavad hankelepingud on sõlmitud mitmeid aastaid tagasi ja ei kajasta hankemenetluse alustamise hetke hindasid. Pakkuja esitas hankija üldise selgituse, et ta tasub töötajatele miinimumpalgast kõrgemat konkurentsivõimelist töötasu, pakkumus vastab seadusele ja hanketingimustele ning töö tunnihinnaks on 5,86 eurot tunnis kõikidel objektidel kogu hankeperioodi kestel. Need selgitused ei kõrvaldanud hankija kahtlusi ega veennud pakutava teenuse kvaliteetsuses ja jätkusuutlikkuses. Pakkumuse maksumuse kõrvalekalle eeldatavast maksumusest ei toonud kaasa kaebaja pakkumuse põhjendamatult madalaks pidamist, vaid üksnes lõi sellekohase kahtluse. Tiheda konkurentsiga valdkonnas ei pea kahtluse tekkimiseks olema maksumuse kõrvalekalle suur. Ka teised turuosalised on kinnitanud, et apellandi pakutud hinnaga ei ole võimalik kvaliteetse ja jätkusuutliku teenuse pakkumine kogu hankelepingu perioodi vältel. Apellandi põhjendused selle kohta, milliseid pakkuja kulutusi tuli pakkumuse hinna põhjendatuse kontrollimisel arvestada, on vastuolulised. Kahju hüvitise suurus on tõendamata. Hüvitise suurust ei saa kindlaks määrata kohtu siseveendumuse põhjal. HKMS § 61 lg 5 kohaldub üksnes olukorras, kus kahju tekkimine on tõendatud, kuid selle summa selgekstegemine on võimatu või ebaproportsionaalselt kulukas. Säte ei kohaldu olukorras, kus kaebaja ei ole omal vabal valikul soovinud nõuet tõendada.

10(13)

3-17-1304 Viide Tallinna Halduskohtu 25.06.2014 otsusele asjas 3-14-50783 on ebaõige, sest selles asjas oli tegemist tavapärase hankevaidlusega, mitte kahju hüvitamise vaidlusega. Hankija põhitegevuse hulka ei kuulu kahju hüvitamisega seotud vaidlused. Hankijal pole selliste vaidlustega igapäevaselt tegelemiseks personali. Tegemist on keeruka vaidlusega. Hankeasjades on kohus haldusorgani kasuks menetluskulusid teiselt poolelt välja mõistnud juhtudel, kus tegevus on väljunud haldusorgani igapäevasest põhitegevusest. Tartu Ringkonnakohtu otsuses haldusasjas nr 3-12-775 (p 18) leiti, et isegi kui SA Tartu Kliinikum on läbi viinud hankeid, ei saa lugeda seda SA Tartu Kliinikum põhitegevuseks. Hankijat pole põhjust samasuguses olukorras erinevalt, sh koormavamalt, kohelda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11(13)

3-17-1304 Selgituse andmise lühike tähtaeg ei saanud seetõttu pakkujat takistada teabe üksikasjalikult esitamisel.

3-17-1304 Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et isegi selle seisukoha ebaõigsuse korral ei oleks kahju hüvitamise nõue saamata jäänud tulu osas põhjendatud. Kaebaja pakkumus oli sedavõrd madala maksumusega, et pole usutav, et kaebajal oleks olnud võimalik hankelepingu sõlmimise korral temaga turvateenust osutada kasumlikult. Saamata jäänud tulu hüvitamise eelduseks on VÕS § 128 lg 4 kohaselt, et isik oleks tõenäoliselt saanud sellist kasu, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sellise kasumi saamist ei pea ega saagi kaebaja tõendada, vaid üksnes põhistatult väita, ent praegusel juhul ei pea ringkonnakohus kaebaja poolt kasumise saamist üldse usutavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.