Riigihanked › Riigihanked

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-17-1304 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-17-1304 selgitusnõudes toodud küsimused on üldsõnalised ja formaalsed (nt küsimuse nr 4 osas, mis puudutab riigiabi), on ilmne, et nende eesmärgiks oli saada OÜ Articard sisulist selgitust pakkumuse maksumuse kujundamisel arvestatud asjaolude kohta (küsimused nr 1, 2 ja 5). Niisugust selgitust OÜ Articard andnud ei ole. Enda pakkumuse maksumuse kohta toob OÜ Articard selgituses välja tegelikult üksnes selle, et ühe mehitatud valve tunni hinnaks on kõikide objektide puhul arvestatud 5,86 eurot, mis on (oluliselt) kõrgem, kui 2017. aasta töötaja tunnitasu alammäär (2,78 eur/h) ning mis võimaldab pakkuja väitel maksta konkurentsivõimelist töötasu, osutada ettenähtud tingimustel teenust ning saada tulu mõistliku kasumimarginaaliga. OÜ Articard eeltoodud üldsõnalised väited tegelikult maksumuse põhjendatust kontrollida ei võimalda. 4) Ühes riigihankes esitatud pakkumuse maksumuse põhjendatust ei saa tõendada pelgalt teiste isikute poolt teistes hankemenetlustes esitatud pakkumuste maksumusega ega ka pakkuja enda poolt teistes hankemenetlustes esitatud pakkumuste maksumuste ning nende menetluste tulemusel sõlmitud lepingute maksumusega. Pakkumuse maksumuse põhjendatust saab kontrollida iga hanke puhul eraldi ning vaid selle hanke spetsiifikast (nt objekt, tingimused) lähtudes. OÜ Articard pakkus kõikidele objektidele tehnilist valveteenust hinnaga 20 eurot / kuus, mis on oluliselt madalam hankija poolt ettepaneku lisas 1 toodud objektipõhisest eeldatavast maksumusest (hankija hinnangul on vastav mediaankeskmine 40 eurot). Selgituses ei ole OÜ Articard tehnilise valveteenuse pakutud hinda kuidagi põhjendanud ega selle kujunemist selgitanud. Ei ole võimalik asuda seisukohale, et tehnilise valveteenuse osutamise kulud kaetakse üksnes teiste objektide/lepingute arvelt ning vaidlusaluse hanke tulemusel oleks OÜ-le Articard tekkinud tehnilise valveteenuse osutamisest üksnes tulu. Tehnilise valveteenuse maksumus peab sisaldama proportsionaalses osas juhtimiskeskuse, objekti valvamiseks vajaminevaid seadmete, patrullsõitude kulusid ja kasumit. 5) On õige, et 15.12.2016 selgituses pöörab OÜ Articard tähelepanu hankelepingu ühepoolse ülesütlemise võimalusele, kuid seda ei ole võimalik käsitleda ühelt poolt (taotleja) pakkumuse maksumuse põhjendusena ega teiselt poolt taotleja kavatsusena hankeleping ennetähtaegselt lõpetada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3(12)

3-17-1304 2) Hankija on eksinud hanke eeldatava maksumuse suuruse määramisel, mis on omakorda kaasa toonud põhjendamatu ebaharilikult madala pakkumuse kahtluse tekkimise kaebaja pakkumuse osas. Hanke eeldatav maksumus on hankija väitel arvutatud, arvestades turul kehtivaid teenuse maksumusi ning viimaste hangete keskmisi hindasid. Turul kehtivate teenuste maksumusega on selline eeldatav hind selgelt vastuolus ja turul kehtivad teenuste maksumused toetavad otseselt OÜ Articard positsiooni. Seda kinnitab mh asjaolu, et ka käesolevas hankes esitasid eeldatavast maksumusest oluliselt soodsamad pakkumused koguni neli pakkujat, sealjuures on hankija pidanud mõistlikuks ja tunnistanud edukaks P. Dussmann Eesti OÜ pakkumuse, mis on eeldatavast maksumusest ca 365 000 eurot soodsam. Ainuüksi fakt, et hanke eeldatava maksumuse määramisel on võetud aluseks viimaste hangete keskmised hinnad, viitab eksimusele. Keskmine pakutud hind ei ole kunagi hind, millega hange võidetakse ehk millega teenust osutatakse, seega ei saa keskmist hinda võtta aluseks ka eeldusliku hinna määramisel konkreetse hanke puhul (või keskmist hinda siiski kasutades on korrektne eeldada, et edukaks osutub pakkumus, mis on keskmisest hinnast oluliselt soodsam). Kindlasti ei saa hankija automaatselt välistada mõnda pakkumust ja seda tagasi lükata ainuüksi pakkumust hankelepingu eeldatava maksumusega kõrvutades (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas 314-53094). 3) Toimunud ei ole sisulist kontrollimenetlust ega kaalumist: hankija on üldsõnaliselt viidanud vaid pakkumuse maksumusele, hanke eeldatavale maksumusele ja temal tekkinud kahtlusele, kuid hankija ei ole toonud esile ühtegi asjaolu, mis tema hinnangul näitaks, et OÜ Articard pakkumuse maksumus ei ole tõsiseltvõetav ja pakkumus tuleks tagasi lükata. Seda ei ole hankija esile toonud algses päringus ega ka otsuses/protokollis pakkumuse tagasilükkamise kohta. OÜ Articard vastuses esitatud selgitusi ja põhjendusi ei ole pakkumuse tagasilükkamise otsustuse tegemisel sisuliselt analüüsitud. See, kas pakkumuse maksumus oli põhjendamatult madal või mitte, oleneb ainuüksi sellest, kas oleks reaalselt võimalik katta pakutud hinnaga ära vähemalt hankelepingu täitmisega kaasnevad otsesed kulud (Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 316-559, p 19), sealjuures tuleb iga pakkuja puhul lähtuda konkreetselt temaga seotud asjaoludest. 4) Hankija on ise hiljutistes analoogsetes hangetes nr 172279, 179618 ja 176287 aktsepteerinud samalaadseid ning veelgi odavamaid hindu. Ehkki kõik erinevatel aadressidel olevad valveobjektid on tõepoolest mõnevõrra erinevad (korruste arv, materjal, aadress), on kõikide valveobjektide nõudmised turvatöötajatele täpselt samasugused (keeleoskus, turvatöötaja kvalifikatsioon ja kutsetase, tehniliste seadmete kasutamise oskus, suhtlemisoskus jne). OÜ Articard osutab hetkel samasisulisi kvaliteetseid teenuseid RKAS-le soodsama hinnaga kui vaidlusaluses hankes pakutud hind ning mistahes etteheiteid ega probleeme ei ole esinenud. Analüüsitud ei ole ka pakkuja selgitust, et vastavalt hankelepingu projekti p-le 10.3 on lepingut võimalik mõlemal poolel ühepoolse korralise ülesütlemisega lõpetada 31.10.2018 või 31.10.2020. Ebaõige on VAKO väide, et hankelepingu ühepoolse ülesütlemise võimalusele viitamist ei ole võimalik käsitleda pakkumuse maksumuse põhjendusena. Olukorras, kus hankija esmalt oma küsimust ei täpsusta ega seejärel isegi selgita, kas ja mis talle pakkuja vastuses ei sobi, vaid lükkab pakkumuse lihtsalt tagasi, olles varasemalt korduvalt sellise turuhinnaga pakkumusi selgelt aktsepteerinud, ei saa olla tegemist õiguspärase käitumisega. Isegi kui hüpoteetiliselt väita, et OÜ Articard vastus oli ebatäpne või ebapiisav, oli see põhjustatud hankija enda veast, st esitatud selgitusnõude ebapiisavusest. Hankija ja VAKO ei ole üldse hinnanud pakkuja võimalikke tööjõukulusid ning ei ole hinnanud konkreetse pakkumuse tingimusi ja hankelepingu täitmisega seonduvaid asjaolusid. Otsusest ei nähtu ühtegi mõistlikku kaalutlust, vaid ainult üldsõnaline väide, et OÜ Articard vastuses toodud „komponendid“ ei ole põhjendatud, sealjuures on paljasõnaliselt ja arusaamatult väidetud, et hankija poolt varasemalt selliste hindade aktsepteerimine ei tähenda käesoleva hanke puhul midagi. Hankija on läbivalt esitanud viiteid vaid eeldatavale maksumusele ja teiste pakkujate 4(12)

3-17-1304 pakutud hindadele, kuid need viited ei saa olla pakkumuse tagasilükkamise aluseks. RKAS on kuues hiljutises riigihankes ise aktsepteerinud turvateenuse osutamist ja täidab hetkel lepinguid (mille kestvusperiood on 2–6 aastat ehk kuni 2022. aastani) samalaadse või odavama hinnaga, mistõttu ei saa väita, et tegemist on alapakkumisega. 5) Hankija on vaidlustusmenetluses viidanud G4S Eesti AS-i turunduskampaania jaoks tehtud kalkulaatorile (http://kampaania.g4s.ee/mehvalve) kui usaldusväärsele allikale, mida kasutab Maksu- ja Tolliamet. Nimetatud kanali usaldusväärsus ei ole kontrollitav, kuna ei ole teada lähteülesannet, sisendit ega väljundeid (sh kasumimarginaali). On teada-tuntud fakt, et G4S Eesti AS-l on kõige kõrgemad turvateenuste hinnad turvateenuste turul. Eeltoodust hoolimata on kaebaja pakutud mehitatud valveteenuse tunnihind 5,86 eurot nimetatud kalkulaatori kohaselt igati korrektne ehk selline, millega on töötajatele tagatud vähemalt kehtiva miinimumpalga suurune või sellest suurem töötasu. 6) VAKO heitis kaebajale ette, et tehnilise valveteenuse maksumus peab sisaldama proportsionaalses osas juhtimiskeskuse, objekti valvamiseks vajaminevaid seadmete, patrullsõitude kulusid ja kasumit. Esiteks on kõik tehnilisse valveteenistusse puutuvad väited asjakohatud, kuivõrd protokoll neid ei käsitle ning tehnilise valveteenusega seonduv ei ole olnud kaebaja pakkumuse tagasilükkamise aluseks. Teiseks on kaebajal välja kujunenud märkimisväärne kliendibaas, kellele osutatakse teenust igapäevaselt, mistõttu on selge, et juhtimiskeskus ja patrullid on püsikulu ning töötavad ka ilma antud hankes sõlmitava lepinguta. Juhtimiskeskuse ja patrulli kulu ei suurene mõne objekti lisandumise tõttu. Tehnilise valveteenuse hinnad on viimaste aastatega oluliselt vähenenud nii efektiivsema ja soodsama tehnika kui ka oluliselt tugevnenud konkurentsi tõttu. 7) Kaebaja pakkumuse maksumus oli hankes esitatud pakkumustest madalaim. Hinnapäringu punkti 6.1 kohaselt oli ainsaks hindamiskriteeriumiks pakkumuse maksumus ning hankija pidi tunnistama edukaks kõige madalama hinnaga pakkumuse. Seega oleks hankija pidanud tunnistama edukaks kaebaja pakkumuse ning hankija ja kaebaja oleksid sõlminud hankelepingu. Eeltooduga on RHS § 115 ja § 117 lg 3 tähenduses põhistatud, et kaebajal jäi hankeleping RKAS-iga sõlmimata viimase õigusvastase otsuse tõttu. Kui hankija ei oleks õigusvastast otsust ja/või protokolli kaebaja pakkumuse tagasilükkamiseks teinud, oleks hankelepingu saavutanud kaebaja, mistõttu eksisteerib põhjuslik seos kaebaja õiguste rikkumise ja kahju tekkimise vahel. Kaebaja kahjunõude suuruseks on 89 454,64 eurot, mis koosneb otsesest varalisest kahjust (hankemenetluses osalemise kulu) summas 912 eurot, saamata jäänud tulust (eeldatav puhaskasum) summas 82 476,64 eurot ning täiendavast varalisest kahjust (VAKO menetluse õigusabikulud ja tasutud lõiv) summas 6066 eurot. RKASlt tuleb välja mõista OÜ Articard kasuks ka viivis väljamõistetavalt hüvitise summalt, alates 28.02.2017 (VAKO-le taotluse esitamine) kuni nõude täitmiseni, võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3-17-1304 objektiivsetel andmetel. Seejuures ei ole tegemist automaatse tagasilükkamisega, lähtudes matemaatilisest protsendist, mille võrra pakkumuse hind hankelepingu eeldatavast maksumusest erineb. Enam kui 27% võrra eeldatavast maksumusest allapoole jääv hind on vaid üks argument, millega hankija oma järeldusi põhjendas. Sisuliselt ei esitanud kaebaja enda 15.12.2016 vastuses ühtegi vastust vastustaja küsimustele. Piirduti vaid märkusega, et mehitatud valve tunnihind on 5,86 eurot, mis on töötasu minimaalsest lubatavast tunnimäärast kõrgem. Sellised selgitused ei olnud piisavad, et usaldusväärselt veenduda pakkumuse hinna adekvaatsuses. Kui pakkuja ei pea vajalikuks tähtaegselt esitada hankijale nõutud põhjendusi ja dokumente, ei pea hankija neid pakkujalt korduvalt ja pärast selleks ettenähtud tähtaja möödumist uuesti küsima. Pärast tähtaega esitatud info ja tõendite aktsepteerimine ei oleks kooskõlas hankemenetluse formaliseerituse põhimõttega. Pakkuja võib oma selgitustes küll juhtida hankija tähelepanu väidetavatele rikkumistele eeldatava maksumuse määramisel, kuid seetõttu ei saa jätta esitamata sisulisi põhjendusi, mis selgitavad konkreetselt tema pakkumuse madalat maksumust. 2) Lähtuda ei saa kaebaja põhjendustest ja tõenditest, mis on esitatud pärast hankemenetlust. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt hankija poolt põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse tagasilükkamise otsuse õiguspärasuse hindamisel on asjassepuutuvad üksnes enne otsuse tegemist pakkuja poolt hankijale esitatud tõendid ja põhjendused ning hilisemas vaidlustus- ja kohtumenetluses esitatud pakkuja lisaargumendid, arvutused ja tõendid tuleb jätta tähelepanuta. Kaebaja pidi 13.12.2016 päringust ja 15.12.2016 põhjalikust täiendavast selgitusest aru saama, et temalt nõuti konkreetsete ebaharilikul määral säästlikkust võimaldavate meetmete kirjeldamist ja tõendamist lisaks juba pakkumusest nähtuvatele tabeliandmetele. Sellest hoolimata tugines kaebaja oma 15.12.2016 selgituses suures osas pakkumuses esitatud andmetele ja ei esitanud mitte ühtegi tõendit. Kaebusele lisatud kaebaja koostatud arvutustabelid, teiste hangete hankedokumendid, kalkulaatorite ja tööjõumaksude väljavõtted jm (kaebuse lisad 17-27) tuleb seetõttu jätta HKMS § 62 lg 2 kohaselt asja materjalide juurde võtmata või alternatiivselt otsuse tegemisel arvesse võtmata. Dokumendid on esitatud pärast 19. detsembri 2016. a otsuse tegemist. 3) Hinnapäringu p 6 kolmandas lauses sisaldub üldsõnaline viide, et hankijal on õigus pakkumus tagasi lükata, kui selle maksumus on tellitavate teenuste olemusega võrreldes ebaharilikult madal. Menetlusreegleid hankedokument ei sätesta. Kohtupraktikas on korduvalt kinnitatud põhimõtet, et lihthangetel ja lihtsustatud korras teenuse tellimisel tuleb lähtuda RHS §-s 48 sätestatud protseduurireeglite analoogiast, kui täpsem menetluskord puudub. Pakkumuse tagasilükkamise õiguslik alus on hinnapäringu p 6, kuid protseduurireeglite puudumise tõttu on kasutatud olukorra lahendamisel RHS §-st 48 tulenevat loogikat. 4) RHS § 20 lg 2 sätestab põhimõtte, et riigihanke eeldatava maksumuse arvestamisel peab lähtuma hankemenetluse või ideekonkursi alustamise või ehitustööde kontsessiooni teate registris avaldamise hetke keskmisele turuhinnale vastavast hinnatasemest. Vastustaja on seda põhimõtet enda hanke korraldamise ettepanekus järginud ja määranud hinnad keskmiste turuhindade järgi. Eeldatava maksumuse määramisel ei ole tehtud mis tahes kaalutlusvigu. Asjakohased ei ole kaebaja väited, et varasemad lepingud on sõlmitud madalamate hindadega ja konkurendid tõstavad kunstlikult hindasid. Oluline on käesoleva hanke hetke turuhindadega arvestamine, mida varem sõlmitud lepingud ei näita. Teiseks ei moodustu turuhind üksnes kõige madalamat hinda pakkuvate ettevõtjate tingimuste alusel, vaid arvestada tuleb kogu turu spektrit. Lepingute- ja objektidepõhine eeldatava maksumuse arvutuskäik on vastustaja ja tema lepingupartnerite ärisaladus, mida ei ole võimalik kaebajale avaldada. 5) Tulenevalt riigihankeõiguse üldpõhimõtetest on põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste kontrollimise eesmärgiks veenduda, kas pakkumusel lasub hankelepingu mittekohase täitmise risk. Vastustaja huviks on tellida peaaegu kuueaastaseks perioodiks 6(12)

3-17-1304 riiklikult tähtsatele objektidele kvaliteetne valveteenus. See eesmärk eeldab ühtlasi, et teenuse osutajal ei teki lepingu täitmise vältel liigselt optimistlike prognooside tõttu raskusi personali leidmisel ja teenuse osutamisel, sest teenuse hind on määratud liiga madal. Seetõttu peab pakkuja oskama prognoosida pakkumuse koostamisel kuueaastase lepinguperioodi vältel enda kulude märkimisväärset kasvu. Arvestades, et kaebaja pakutud mehitatud valve tunnihind on juba täna n-ö minimaalse kriitilise piiri lähedal, kinnitab see, et kaebaja pakkumus ei ole jätkusuutlik. Ta on pakkumise esitanud kavatsuseta lepingut täita kuni selle tähtaja lõpuni 2022. aastal ning tema pakutud hind ei taga teenuse jätkusuutlikku osutamist kuni lepingu lõpuni. Kaebaja on ise viidanud, et pakkumuse aluseks olevate tingimuste muutumisel lõpetab ta lepingu korraliselt. See näitabki, et pakkumus ei võta arvesse lepinguperioodil toimuvaid arenguid ja pakkuja kulude kallinemist, st teenuse osutamine ei ole jätkusuutlik. Kaebaja pakkumuse ebaharilikult madal hind ei olnud juhuslik, vaid see nähtus läbivalt kõikidest hinnakomponentidest. Kuigi kaebaja tõi 15.12.2016 vastuses esile ainult mehitatud valveteenuse tunnihinna, nähtusid enam kui kahekordsed hinnaerinevused ka tehnilise valveteenuse hinnast, mida kaebaja selgituses üldsegi ei käsitlenud. Kaebaja pakkus teenuse hinnaks ühes kuus kokku 380 eurot (20 eurot ühe objekti kohta), turuhindade alusel prognoositud eeldatav maksumus oli aga 835 eurot kuus. 6) Mõlemad pooled on menetluses esile tõstnud G4S-i veebilehel asetsevat mehitatud valveteenuse hinnakalkulaatorit. Kaebaja jätab märkimata selle, et tunnihind 5,86 eurot on juba 2017. aastal (esimene teenuse osutamise aasta) kriitilise ja maksupettuse kahtluse piiri lähedal. Tunnihind 5,74 eurot annab kalkulaatoris maksupettuse kahtluse, hind 5,78 eurot on esimene n-ö puhas hind. 2016. aastal oli esimene puhas hind 5,34 eurot tunnis. Seega on n-ö adekvaatne mehitatud valve tunnihind kasvanud perioodil 2016–2017 44 sendi võrra. Eeldatavasti kasv jätkub. 7) Töötasu minimaalne lubatav alammäär ei selgita vähimalgi määral kaebaja makstava tasu vastavust valdkonna keskmisele mõistlikule tasemele (mis võimaldab osutada jätkusuutlikult kvaliteetset teenust). Muude sama madala või veelgi madalama hinnaga lepingute täitmine hoopiski suurendab kaebajaga seonduvaid riske. See tähendab, et kui turusituatsiooni paratamatu muutuse ja hinnatõusu tõttu osutub hankelepingu täitmine kaebajale majanduslikult koormavaks, on see mõju temale ulatuslik. Muud suuremahulised lepingud ei võimalda kahjusid katta ja lõpetada tuleb suurel hulgal vastustajaga sõlmitud lepinguid. Ebausutav ja ebaloogiline on kaebaja põhjendus, et talle ei kaasne tehnilise valveteenuse osutamise, juhtimiskeskuse teenuse osutamise jms teenustega mitte mingisuguseid täiendavaid kulusid, mida peaks kandma hindades üle vastustajale. Väide on absurdne juba ainuüksi põhjusel, et tegemist ei saa olla kaebaja-spetsiifilise asjaoluga, mis võimaldaks tal kõikidest konkurentidest oluliselt madalama hinnaga teenust osutada. Kõikidel pakkujatel on olemas valvekeskused ja olemasolevad tehnilise järelevalve lepingud ning muud püsivad tegevuskulud. Seega ei saa see asjaolu mitte kuidagi selgitada kaebaja pakkumuse ebaharilikult madalat maksumust. 8) Otsene varaline kahju ehk hankemenetluse vältel kasutatud lepingulise esindaja teenus on põhjendamatult suur kulu. Kaebaja saamata jäänud tulu nõue on täielikult põhjendamata ja tõendamata. Täitmata on ka muud kahju hüvitamise eeldused, mis tulenevad VÕS § 127 lg-test 2, 4 ja 5. Kaebaja ei ole tõendanud põhjusliku seose olemasolu vastustaja 19.12.2016 otsuse ja väidetud summas kahju tekkimise vahel. Kaebaja ei ole vähimalgi määral põhjendanud ja tõendanud, et tal oleks väidetava õigusvastase otsuseta olnud üldsegi võimalik vastustajaga hankeleping sõlmida ning kulusid vältida. Kaebaja nõue ei võta arvesse käesoleva hankelepingu täitmiseks ettenähtud ressursside alternatiivse kasutuse mõjusid (VÕS § 127 lg 5). Kaebaja saab vabanenud ressursse kasutada muude lepingute täitmiseks, st tema tegelik kahju ei saa mitte kuidagi võrduda käesolevast hankelepingust loodetud matemaatilise tuluga. Vastustaja ei ole kahju tekkimises süüdi. Vastustaja ei ole kaalutlusotsuse tegemisel jätnud järgimata käibes

7(12)

3-17-1304 vajalikku hoolt ega kohaldanud teadvalt õigust ebaõigesti. RHS § 48, § 129 ja hinnapäringu p 6 eesmärgiks ei ole tagasi lükatud pakkumuse teinud pakkujale tema loodetud tulu hüvitamine.

KOHTU PÕHJENDUSED

3-17-1304 OÜ pakkumuse tagasilükkamise põhjendused. Sellisena on kohtu hinnangul formaalselt RHS § 48 menetluse nõuded täidetud. RHS § 48 lg 1 näeb ette hankija kohustuse küsida pakkujalt selgitust. RHS § 48 lg-st 3 tulenevalt, kui hankija leiab ka peale selgituse saamist, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, võib ta selle oma kirjaliku otsusega tagasi lükata. Sellise otsusena tulebki protokolli käsitada. Kohus nõustub kaebajaga selles, et pakkumuse tagasilükkamise otsuse õiguspärasuse kontrollimisel tuleb arvesse võtta üksnes neid kaalutlusi, mida hankija on esile toonud protokollis. Protokollis on peamiselt käsitletud küll mehitatud valveteenuse tunnihinda, kuid vastustaja väited puudutavad kaebaja pakkumuse ebaadekvaatsust ka üldisemalt. Seetõttu ei pea kõrvale jätma tehnilise valveteenuse hindasid, mida käsitleti põhjalikult VAKO menetluses.

3-17-1304 Kaebaja kinnitas kohtuistungil, et see on see hind, millega hankijale teenust osutatakse ning seda kogu hankelepingu perioodi vältel. Põhjendamatult madala maksumuse kahtluse hajutamiseks ei piisa väitest, et kaebaja pakutud mehitatud valve tunnitasu määr on oluliselt kõrgem kui 2017. a töötaja tunnitasu alammäär (2,78 eurot tunnis). Esiteks on ebausutav miinimumtasu saava isiku leidmine hankes esitatud kvalifikatsiooni nõudvale ametikohale ning sellisena teenuse kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse tagamine. Teiseks ei ole kaebaja ka tõendanud, et esitatud pakkumus võimaldaks turvatöötajale terve lepinguperioodi vältel maksta tunnitasu alammäärast oluliselt suuremat töötasu.

10(12)

3-17-1304

3-17-1304 riigihangete läbiviimine kuulub RKAS igapäevase põhitegevuse hulka. Varasemas kohtupraktikas ei ole peetud põhjendatuks RKAS kasuks hankemenetlusest võrsunud kohtuvaidluses kantud väliste õigusabikulude väljamõistmist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 17.09.2014 määrus ja Tallinna Halduskohtu 25.06.2014 otsus haldusasjas 3-14-50783). Käesolevas asjas ei esine selliseid asjaolusid, mis kohtupraktikas võetud seisukohti revideerima sunniksid. Kohus ei pea vastustaja kantud õigusabikulude kaebajalt väljamõistmist põhjendatuks. Vastustaja menetluskulud jäävad HKMS § 109 lg 6 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Janek Laidvee

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.