lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-1304/16

Riigihanked › Riigihanked

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 27.10.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-1304/16
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Riigihanked › Riigihanked
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
27.10.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
5504
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.10.2017, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1304

Haldusasi

OÜ Articard kaebus Riigi Kinnisvara AS-i vastu kahju hüvitamiseks summas 89 454,64 eurot või alternatiivselt kohtu õiglasel äranägemisel koos seadusjärgse viivisega seoses pakkumuse tagasilükkamisega lihtsustatud korras tellitava teenuse hankemenetluses „Turvateenuse tellimine 21 põhja piirkonna objektile 01.01.2017–31.10.2022“ ja VAKO 18.05.2017 otsuse nr 12.2-9/1848 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – OÜ Articard, volitatud esindaja v.adv Veiko Viisileht Vastustaja – Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, volitatud esindaja v.adv Elmer Muna

Asja läbivaatamine

20.09.2017 istungil

RESOLUTSIOON

1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.11.2017 (HKMS § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Sarnased lahendid

Riigihanked
  • 22.06.20263-25-4566/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-25-4107/24Riigikohtu halduskolleegium
  • 21.05.20263-25-3019/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 20.05.20263-26-1096/23Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 20.05.20263-26-1096/22Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 12.03.20263-25-4467/15Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-17-1304 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (hankija; RKAS) korraldas lihtsustatud korras tellitava teenuse tellimiseks hankemenetluse „Turvateenuse tellimine 21 põhja piirkonna objektile 01.01.2017– 31.10.2022“. Potentsiaalsetele pakkujatele saadeti hinnapäring. Hinnapäringu p 1 kohaselt ei allu hange riigihangete seadusest (RHS) tulenevatele hankemenetlust reguleerivatele sätetele ning menetluses juhindutakse vaid hinnapäringus sätestatud menetluskorrast.
2.Pakkumuse esitasid tähtaegselt (12.12.2016) kaheksa pakkujat, teiste seas OÜ Articard ja P. Dussmann Eesti OÜ. OÜ Articard pakkumuse maksumuseks oli 2 201 722,72 eurot. 13.12.2016 saatis hankija esindaja OÜ-le Articard päringu seoses tema poolt esitatud pakkumuse maksumusega. Päringus tugineti RHS §-le 48 (põhjendamatult madal maksumus) ning paluti pakkumuse maksumuse osas selgitusi RHS § 48 lg 2 kontekstis. OÜ Articard taotles 15.12.2016 päringuga RKAS-lt täiendavat infot, paludes teatada hankija poolt määratletud hankelepingu eeldatav maksumus, millest lähtuvalt on kahtlus tekkinud. Hankija vastas OÜ-le Articard 15.12.2016. OÜ Articard edastas samal päeval (st 15.12.2016) hankijale selgituse oma pakkumuse kohta. Vastuse lõpus märkis OÜ Articard, et „arvestades pakkumuse detailsust ja objektide hulka, kuid eelkõige hankija küsimuse üldsõnalisust ning vastuse esitamiseks antud lühikest aega, siis palume, et kui RKAS-le jääb mistahes aspekt, detail või küsimus endiselt arusaamatuks või ammendava vastuseta, andke palun teada ja vastame operatiivselt“. Hankijalt ühtegi lisaküsimust ei laekunud.
3.Hankija lükkas 19.12.2016 protokollilise otsusega (edaspidi: protokoll) tagasi OÜ Articard pakkumuse kui põhjendamatult madala ning tunnistas edukaks P. Dussmann Eesti OÜ esitatud pakkumuse maksumusega 2 685 305,83 eurot.
4.OÜ Articard vaidlustas 22.12.2016 hankija otsused pakkumuse tagasilükkamise ja P. Dussmann Eesti OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) 27.12.2016 otsusega nr 251-16/- jäeti vaidlustus läbi vaatamata RHS § 122 lg 3 p 1 alusel, kuna riigihanke tulemusena oli juba sõlmitud hankeleping.
5.OÜ Articard esitas VAKO-le 28.02.2017 taotluse kahju hüvitamiseks summas 83 388,64 eurot ja sellelt arvestatava viivise väljamõistmiseks. VAKO jättis 18.05.2017 otsusega OÜ Articard taotluse rahuldamata. 1) Hankija otsus RHS mõttes on protokoll ning OÜ Articard pakkumuse tagasilükkamise otsuse õiguspärasust tuleb kontrollida üksnes protokollis esitatud põhjenduste alusel. Kuivõrd hinnapäringus puudub tegelikult igasugune mehhanism pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimiseks, oli põhjendatud ning mõistlik juhinduda RHS §-st 48, kuigi see on formaalselt vastuolus hinnapäringu p-ga 1. Seaduses sätestatud korra järgimine ei saanud käesoleval juhul rikkuda ühegi isiku, sh taotleja, õigusi. 2) Hankija ei ole teinud riigihanke eeldatava maksumuse (3 025 191 eurot) määramisel ilmseid kaalutlusvigu. Hankija on lähenenud eeldava maksumuse määramisele objektipõhiselt, võttes aluseks konkreetse objekti suhtes menetluse alustamise ajal kehtinud püsitasu suuruse (v.a objekt aadressil Teaduse 2, Saku, millel lepingu hinda näidatud pole) ning lõpuks summeerinud tulemused. 3) OÜ Articard pakkumuse maksumus on kogusummas ca 27% võrra väiksem hankelepingu eeldatavast maksumusest, mistõttu hankijal pidigi tekkima kahtlus OÜ Articard pakkumuse maksumuse põhjendatuse kohta. Selgituses ei ole OÜ Articard sisuliselt vastanud ühelegi hankija selgitusnõudes esitatud küsimusele. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et 2(12)

3-17-1304 selgitusnõudes toodud küsimused on üldsõnalised ja formaalsed (nt küsimuse nr 4 osas, mis puudutab riigiabi), on ilmne, et nende eesmärgiks oli saada OÜ Articard sisulist selgitust pakkumuse maksumuse kujundamisel arvestatud asjaolude kohta (küsimused nr 1, 2 ja 5). Niisugust selgitust OÜ Articard andnud ei ole. Enda pakkumuse maksumuse kohta toob OÜ Articard selgituses välja tegelikult üksnes selle, et ühe mehitatud valve tunni hinnaks on kõikide objektide puhul arvestatud 5,86 eurot, mis on (oluliselt) kõrgem, kui 2017. aasta töötaja tunnitasu alammäär (2,78 eur/h) ning mis võimaldab pakkuja väitel maksta konkurentsivõimelist töötasu, osutada ettenähtud tingimustel teenust ning saada tulu mõistliku kasumimarginaaliga. OÜ Articard eeltoodud üldsõnalised väited tegelikult maksumuse põhjendatust kontrollida ei võimalda. 4) Ühes riigihankes esitatud pakkumuse maksumuse põhjendatust ei saa tõendada pelgalt teiste isikute poolt teistes hankemenetlustes esitatud pakkumuste maksumusega ega ka pakkuja enda poolt teistes hankemenetlustes esitatud pakkumuste maksumuste ning nende menetluste tulemusel sõlmitud lepingute maksumusega. Pakkumuse maksumuse põhjendatust saab kontrollida iga hanke puhul eraldi ning vaid selle hanke spetsiifikast (nt objekt, tingimused) lähtudes. OÜ Articard pakkus kõikidele objektidele tehnilist valveteenust hinnaga 20 eurot / kuus, mis on oluliselt madalam hankija poolt ettepaneku lisas 1 toodud objektipõhisest eeldatavast maksumusest (hankija hinnangul on vastav mediaankeskmine 40 eurot). Selgituses ei ole OÜ Articard tehnilise valveteenuse pakutud hinda kuidagi põhjendanud ega selle kujunemist selgitanud. Ei ole võimalik asuda seisukohale, et tehnilise valveteenuse osutamise kulud kaetakse üksnes teiste objektide/lepingute arvelt ning vaidlusaluse hanke tulemusel oleks OÜ-le Articard tekkinud tehnilise valveteenuse osutamisest üksnes tulu. Tehnilise valveteenuse maksumus peab sisaldama proportsionaalses osas juhtimiskeskuse, objekti valvamiseks vajaminevaid seadmete, patrullsõitude kulusid ja kasumit. 5) On õige, et 15.12.2016 selgituses pöörab OÜ Articard tähelepanu hankelepingu ühepoolse ülesütlemise võimalusele, kuid seda ei ole võimalik käsitleda ühelt poolt (taotleja) pakkumuse maksumuse põhjendusena ega teiselt poolt taotleja kavatsusena hankeleping ennetähtaegselt lõpetada.

6.OÜ Articard esitas Tallinna Halduskohtule 19.06.2017 kaebuse tühistada VAKO 18.05.2017 otsus nr 12.2-9/1848; mõista RKAS-lt OÜ Articard kasuks välja kahjuhüvitis summas 89 454,64 eurot või alternatiivselt kohtu õiglasel äranägemisel; mõista RKAS-lt OÜ Articard kasuks välja viivitusintress (viivis) väljamõistetavalt hüvitise summalt, alates 28.02.2017 kuni nõude täitmiseni, võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7.Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Hankija ei ole põhjendanud ega isegi viidanud, miks ja kuidas on OÜ Articard pakkumuse maksumus tellitavate teenuste olemusega võrreldes ebaharilikult madal. Selline käsitlus puudub täielikult ka VAKO otsusest, mis on vastuoluline – esmalt kinnitab VAKO, et RHS-i regulatsioon ei kohaldu ja selle rakendamine on vastuolus hinnapäringuga, kuid seejärel märgib, et hankija poolt RHS §-i 48 regulatsiooni kohaldamine oli ikkagi põhjendatud ja õiguspärane. Isegi kui hankija võiks ka lihtsustatud korras tellitava teenuse puhul üldjuhul lähtuda riigihangete üldpõhimõtetest ja seeläbi analoogia korras RHS §-st 48, siis antud juhul ei ole võimalik sellisele seisukohale asuda. Hinnapäringu punktis 6 on ebamõistlikult madala hinnaga pakkumuste osas sätestatud eriregulatsioon. Seetõttu tuleb lähtuda vaid sellest, kas OÜ Articard pakkumuse maksumus on tellitavate teenuste olemusega võrreldes ebaharilikult madal või mitte. Antud juhul ei ole hankija ega VAKO näidanud, millest saaks sellist ebaharilikkust järeldada.

3(12)

3-17-1304 2) Hankija on eksinud hanke eeldatava maksumuse suuruse määramisel, mis on omakorda kaasa toonud põhjendamatu ebaharilikult madala pakkumuse kahtluse tekkimise kaebaja pakkumuse osas. Hanke eeldatav maksumus on hankija väitel arvutatud, arvestades turul kehtivaid teenuse maksumusi ning viimaste hangete keskmisi hindasid. Turul kehtivate teenuste maksumusega on selline eeldatav hind selgelt vastuolus ja turul kehtivad teenuste maksumused toetavad otseselt OÜ Articard positsiooni. Seda kinnitab mh asjaolu, et ka käesolevas hankes esitasid eeldatavast maksumusest oluliselt soodsamad pakkumused koguni neli pakkujat, sealjuures on hankija pidanud mõistlikuks ja tunnistanud edukaks P. Dussmann Eesti OÜ pakkumuse, mis on eeldatavast maksumusest ca 365 000 eurot soodsam. Ainuüksi fakt, et hanke eeldatava maksumuse määramisel on võetud aluseks viimaste hangete keskmised hinnad, viitab eksimusele. Keskmine pakutud hind ei ole kunagi hind, millega hange võidetakse ehk millega teenust osutatakse, seega ei saa keskmist hinda võtta aluseks ka eeldusliku hinna määramisel konkreetse hanke puhul (või keskmist hinda siiski kasutades on korrektne eeldada, et edukaks osutub pakkumus, mis on keskmisest hinnast oluliselt soodsam). Kindlasti ei saa hankija automaatselt välistada mõnda pakkumust ja seda tagasi lükata ainuüksi pakkumust hankelepingu eeldatava maksumusega kõrvutades (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas 314-53094). 3) Toimunud ei ole sisulist kontrollimenetlust ega kaalumist: hankija on üldsõnaliselt viidanud vaid pakkumuse maksumusele, hanke eeldatavale maksumusele ja temal tekkinud kahtlusele, kuid hankija ei ole toonud esile ühtegi asjaolu, mis tema hinnangul näitaks, et OÜ Articard pakkumuse maksumus ei ole tõsiseltvõetav ja pakkumus tuleks tagasi lükata. Seda ei ole hankija esile toonud algses päringus ega ka otsuses/protokollis pakkumuse tagasilükkamise kohta. OÜ Articard vastuses esitatud selgitusi ja põhjendusi ei ole pakkumuse tagasilükkamise otsustuse tegemisel sisuliselt analüüsitud. See, kas pakkumuse maksumus oli põhjendamatult madal või mitte, oleneb ainuüksi sellest, kas oleks reaalselt võimalik katta pakutud hinnaga ära vähemalt hankelepingu täitmisega kaasnevad otsesed kulud (Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 316-559, p 19), sealjuures tuleb iga pakkuja puhul lähtuda konkreetselt temaga seotud asjaoludest. 4) Hankija on ise hiljutistes analoogsetes hangetes nr 172279, 179618 ja 176287 aktsepteerinud samalaadseid ning veelgi odavamaid hindu. Ehkki kõik erinevatel aadressidel olevad valveobjektid on tõepoolest mõnevõrra erinevad (korruste arv, materjal, aadress), on kõikide valveobjektide nõudmised turvatöötajatele täpselt samasugused (keeleoskus, turvatöötaja kvalifikatsioon ja kutsetase, tehniliste seadmete kasutamise oskus, suhtlemisoskus jne). OÜ Articard osutab hetkel samasisulisi kvaliteetseid teenuseid RKAS-le soodsama hinnaga kui vaidlusaluses hankes pakutud hind ning mistahes etteheiteid ega probleeme ei ole esinenud. Analüüsitud ei ole ka pakkuja selgitust, et vastavalt hankelepingu projekti p-le 10.3 on lepingut võimalik mõlemal poolel ühepoolse korralise ülesütlemisega lõpetada 31.10.2018 või 31.10.2020. Ebaõige on VAKO väide, et hankelepingu ühepoolse ülesütlemise võimalusele viitamist ei ole võimalik käsitleda pakkumuse maksumuse põhjendusena. Olukorras, kus hankija esmalt oma küsimust ei täpsusta ega seejärel isegi selgita, kas ja mis talle pakkuja vastuses ei sobi, vaid lükkab pakkumuse lihtsalt tagasi, olles varasemalt korduvalt sellise turuhinnaga pakkumusi selgelt aktsepteerinud, ei saa olla tegemist õiguspärase käitumisega. Isegi kui hüpoteetiliselt väita, et OÜ Articard vastus oli ebatäpne või ebapiisav, oli see põhjustatud hankija enda veast, st esitatud selgitusnõude ebapiisavusest. Hankija ja VAKO ei ole üldse hinnanud pakkuja võimalikke tööjõukulusid ning ei ole hinnanud konkreetse pakkumuse tingimusi ja hankelepingu täitmisega seonduvaid asjaolusid. Otsusest ei nähtu ühtegi mõistlikku kaalutlust, vaid ainult üldsõnaline väide, et OÜ Articard vastuses toodud „komponendid“ ei ole põhjendatud, sealjuures on paljasõnaliselt ja arusaamatult väidetud, et hankija poolt varasemalt selliste hindade aktsepteerimine ei tähenda käesoleva hanke puhul midagi. Hankija on läbivalt esitanud viiteid vaid eeldatavale maksumusele ja teiste pakkujate 4(12)

3-17-1304 pakutud hindadele, kuid need viited ei saa olla pakkumuse tagasilükkamise aluseks. RKAS on kuues hiljutises riigihankes ise aktsepteerinud turvateenuse osutamist ja täidab hetkel lepinguid (mille kestvusperiood on 2–6 aastat ehk kuni 2022. aastani) samalaadse või odavama hinnaga, mistõttu ei saa väita, et tegemist on alapakkumisega. 5) Hankija on vaidlustusmenetluses viidanud G4S Eesti AS-i turunduskampaania jaoks tehtud kalkulaatorile (http://kampaania.g4s.ee/mehvalve) kui usaldusväärsele allikale, mida kasutab Maksu- ja Tolliamet. Nimetatud kanali usaldusväärsus ei ole kontrollitav, kuna ei ole teada lähteülesannet, sisendit ega väljundeid (sh kasumimarginaali). On teada-tuntud fakt, et G4S Eesti AS-l on kõige kõrgemad turvateenuste hinnad turvateenuste turul. Eeltoodust hoolimata on kaebaja pakutud mehitatud valveteenuse tunnihind 5,86 eurot nimetatud kalkulaatori kohaselt igati korrektne ehk selline, millega on töötajatele tagatud vähemalt kehtiva miinimumpalga suurune või sellest suurem töötasu. 6) VAKO heitis kaebajale ette, et tehnilise valveteenuse maksumus peab sisaldama proportsionaalses osas juhtimiskeskuse, objekti valvamiseks vajaminevaid seadmete, patrullsõitude kulusid ja kasumit. Esiteks on kõik tehnilisse valveteenistusse puutuvad väited asjakohatud, kuivõrd protokoll neid ei käsitle ning tehnilise valveteenusega seonduv ei ole olnud kaebaja pakkumuse tagasilükkamise aluseks. Teiseks on kaebajal välja kujunenud märkimisväärne kliendibaas, kellele osutatakse teenust igapäevaselt, mistõttu on selge, et juhtimiskeskus ja patrullid on püsikulu ning töötavad ka ilma antud hankes sõlmitava lepinguta. Juhtimiskeskuse ja patrulli kulu ei suurene mõne objekti lisandumise tõttu. Tehnilise valveteenuse hinnad on viimaste aastatega oluliselt vähenenud nii efektiivsema ja soodsama tehnika kui ka oluliselt tugevnenud konkurentsi tõttu. 7) Kaebaja pakkumuse maksumus oli hankes esitatud pakkumustest madalaim. Hinnapäringu punkti 6.1 kohaselt oli ainsaks hindamiskriteeriumiks pakkumuse maksumus ning hankija pidi tunnistama edukaks kõige madalama hinnaga pakkumuse. Seega oleks hankija pidanud tunnistama edukaks kaebaja pakkumuse ning hankija ja kaebaja oleksid sõlminud hankelepingu. Eeltooduga on RHS § 115 ja § 117 lg 3 tähenduses põhistatud, et kaebajal jäi hankeleping RKAS-iga sõlmimata viimase õigusvastase otsuse tõttu. Kui hankija ei oleks õigusvastast otsust ja/või protokolli kaebaja pakkumuse tagasilükkamiseks teinud, oleks hankelepingu saavutanud kaebaja, mistõttu eksisteerib põhjuslik seos kaebaja õiguste rikkumise ja kahju tekkimise vahel. Kaebaja kahjunõude suuruseks on 89 454,64 eurot, mis koosneb otsesest varalisest kahjust (hankemenetluses osalemise kulu) summas 912 eurot, saamata jäänud tulust (eeldatav puhaskasum) summas 82 476,64 eurot ning täiendavast varalisest kahjust (VAKO menetluse õigusabikulud ja tasutud lõiv) summas 6066 eurot. RKASlt tuleb välja mõista OÜ Articard kasuks ka viivis väljamõistetavalt hüvitise summalt, alates 28.02.2017 (VAKO-le taotluse esitamine) kuni nõude täitmiseni, võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

8.Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. 1) Vastustaja tõi enda 13.12.2016 päringus esile kahtluse pakkumuse maksumuse osas ja kaebajal paluti hinna aluseks olevaid asjaolusid selgitada, lähtudes muuhulgas RHS § 48 lg-s 2 esitatud näitlikest kriteeriumitest. 15.12.2016 e-kirjas täpsustati päringut, nõutavaid andmeid ja dokumente veelgi. Vastustaja hindas igakülgselt ja põhjalikult kaebaja 15.12.2016 selgitusi ning koostas 19.12.2016 mahukate põhjendustega otsuse. Vastustaja esitas protokollis üksikasjalikud põhjendused enda diskretsiooniõiguse teostamise ja tehtud järelduste kohta. Selline kontrollimenetlus vastab täielikult RHS üldpõhimõtetele ja RHS §-e 48. Samuti olid põhjendused ja otsus kooskõlas hinnapäringu p-ga 6. Protokollist nähtuvad üheselt mõistetavad põhjendused, miks vastustaja leiab muu hulgas, et kaebaja pakkumus oli tellitavate teenuste olemusega võrreldes ebaharilikult madala maksumusega. Järeldused põhinevad nii hankelepingu eeldataval maksumusel, võrdlusel teiste pakkumustega kui ka muudel 5(12)

3-17-1304 objektiivsetel andmetel. Seejuures ei ole tegemist automaatse tagasilükkamisega, lähtudes matemaatilisest protsendist, mille võrra pakkumuse hind hankelepingu eeldatavast maksumusest erineb. Enam kui 27% võrra eeldatavast maksumusest allapoole jääv hind on vaid üks argument, millega hankija oma järeldusi põhjendas. Sisuliselt ei esitanud kaebaja enda 15.12.2016 vastuses ühtegi vastust vastustaja küsimustele. Piirduti vaid märkusega, et mehitatud valve tunnihind on 5,86 eurot, mis on töötasu minimaalsest lubatavast tunnimäärast kõrgem. Sellised selgitused ei olnud piisavad, et usaldusväärselt veenduda pakkumuse hinna adekvaatsuses. Kui pakkuja ei pea vajalikuks tähtaegselt esitada hankijale nõutud põhjendusi ja dokumente, ei pea hankija neid pakkujalt korduvalt ja pärast selleks ettenähtud tähtaja möödumist uuesti küsima. Pärast tähtaega esitatud info ja tõendite aktsepteerimine ei oleks kooskõlas hankemenetluse formaliseerituse põhimõttega. Pakkuja võib oma selgitustes küll juhtida hankija tähelepanu väidetavatele rikkumistele eeldatava maksumuse määramisel, kuid seetõttu ei saa jätta esitamata sisulisi põhjendusi, mis selgitavad konkreetselt tema pakkumuse madalat maksumust. 2) Lähtuda ei saa kaebaja põhjendustest ja tõenditest, mis on esitatud pärast hankemenetlust. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt hankija poolt põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse tagasilükkamise otsuse õiguspärasuse hindamisel on asjassepuutuvad üksnes enne otsuse tegemist pakkuja poolt hankijale esitatud tõendid ja põhjendused ning hilisemas vaidlustus- ja kohtumenetluses esitatud pakkuja lisaargumendid, arvutused ja tõendid tuleb jätta tähelepanuta. Kaebaja pidi 13.12.2016 päringust ja 15.12.2016 põhjalikust täiendavast selgitusest aru saama, et temalt nõuti konkreetsete ebaharilikul määral säästlikkust võimaldavate meetmete kirjeldamist ja tõendamist lisaks juba pakkumusest nähtuvatele tabeliandmetele. Sellest hoolimata tugines kaebaja oma 15.12.2016 selgituses suures osas pakkumuses esitatud andmetele ja ei esitanud mitte ühtegi tõendit. Kaebusele lisatud kaebaja koostatud arvutustabelid, teiste hangete hankedokumendid, kalkulaatorite ja tööjõumaksude väljavõtted jm (kaebuse lisad 17-27) tuleb seetõttu jätta HKMS § 62 lg 2 kohaselt asja materjalide juurde võtmata või alternatiivselt otsuse tegemisel arvesse võtmata. Dokumendid on esitatud pärast 19. detsembri 2016. a otsuse tegemist. 3) Hinnapäringu p 6 kolmandas lauses sisaldub üldsõnaline viide, et hankijal on õigus pakkumus tagasi lükata, kui selle maksumus on tellitavate teenuste olemusega võrreldes ebaharilikult madal. Menetlusreegleid hankedokument ei sätesta. Kohtupraktikas on korduvalt kinnitatud põhimõtet, et lihthangetel ja lihtsustatud korras teenuse tellimisel tuleb lähtuda RHS §-s 48 sätestatud protseduurireeglite analoogiast, kui täpsem menetluskord puudub. Pakkumuse tagasilükkamise õiguslik alus on hinnapäringu p 6, kuid protseduurireeglite puudumise tõttu on kasutatud olukorra lahendamisel RHS §-st 48 tulenevat loogikat. 4) RHS § 20 lg 2 sätestab põhimõtte, et riigihanke eeldatava maksumuse arvestamisel peab lähtuma hankemenetluse või ideekonkursi alustamise või ehitustööde kontsessiooni teate registris avaldamise hetke keskmisele turuhinnale vastavast hinnatasemest. Vastustaja on seda põhimõtet enda hanke korraldamise ettepanekus järginud ja määranud hinnad keskmiste turuhindade järgi. Eeldatava maksumuse määramisel ei ole tehtud mis tahes kaalutlusvigu. Asjakohased ei ole kaebaja väited, et varasemad lepingud on sõlmitud madalamate hindadega ja konkurendid tõstavad kunstlikult hindasid. Oluline on käesoleva hanke hetke turuhindadega arvestamine, mida varem sõlmitud lepingud ei näita. Teiseks ei moodustu turuhind üksnes kõige madalamat hinda pakkuvate ettevõtjate tingimuste alusel, vaid arvestada tuleb kogu turu spektrit. Lepingute- ja objektidepõhine eeldatava maksumuse arvutuskäik on vastustaja ja tema lepingupartnerite ärisaladus, mida ei ole võimalik kaebajale avaldada. 5) Tulenevalt riigihankeõiguse üldpõhimõtetest on põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste kontrollimise eesmärgiks veenduda, kas pakkumusel lasub hankelepingu mittekohase täitmise risk. Vastustaja huviks on tellida peaaegu kuueaastaseks perioodiks 6(12)

3-17-1304 riiklikult tähtsatele objektidele kvaliteetne valveteenus. See eesmärk eeldab ühtlasi, et teenuse osutajal ei teki lepingu täitmise vältel liigselt optimistlike prognooside tõttu raskusi personali leidmisel ja teenuse osutamisel, sest teenuse hind on määratud liiga madal. Seetõttu peab pakkuja oskama prognoosida pakkumuse koostamisel kuueaastase lepinguperioodi vältel enda kulude märkimisväärset kasvu. Arvestades, et kaebaja pakutud mehitatud valve tunnihind on juba täna n-ö minimaalse kriitilise piiri lähedal, kinnitab see, et kaebaja pakkumus ei ole jätkusuutlik. Ta on pakkumise esitanud kavatsuseta lepingut täita kuni selle tähtaja lõpuni 2022. aastal ning tema pakutud hind ei taga teenuse jätkusuutlikku osutamist kuni lepingu lõpuni. Kaebaja on ise viidanud, et pakkumuse aluseks olevate tingimuste muutumisel lõpetab ta lepingu korraliselt. See näitabki, et pakkumus ei võta arvesse lepinguperioodil toimuvaid arenguid ja pakkuja kulude kallinemist, st teenuse osutamine ei ole jätkusuutlik. Kaebaja pakkumuse ebaharilikult madal hind ei olnud juhuslik, vaid see nähtus läbivalt kõikidest hinnakomponentidest. Kuigi kaebaja tõi 15.12.2016 vastuses esile ainult mehitatud valveteenuse tunnihinna, nähtusid enam kui kahekordsed hinnaerinevused ka tehnilise valveteenuse hinnast, mida kaebaja selgituses üldsegi ei käsitlenud. Kaebaja pakkus teenuse hinnaks ühes kuus kokku 380 eurot (20 eurot ühe objekti kohta), turuhindade alusel prognoositud eeldatav maksumus oli aga 835 eurot kuus. 6) Mõlemad pooled on menetluses esile tõstnud G4S-i veebilehel asetsevat mehitatud valveteenuse hinnakalkulaatorit. Kaebaja jätab märkimata selle, et tunnihind 5,86 eurot on juba 2017. aastal (esimene teenuse osutamise aasta) kriitilise ja maksupettuse kahtluse piiri lähedal. Tunnihind 5,74 eurot annab kalkulaatoris maksupettuse kahtluse, hind 5,78 eurot on esimene n-ö puhas hind. 2016. aastal oli esimene puhas hind 5,34 eurot tunnis. Seega on n-ö adekvaatne mehitatud valve tunnihind kasvanud perioodil 2016–2017 44 sendi võrra. Eeldatavasti kasv jätkub. 7) Töötasu minimaalne lubatav alammäär ei selgita vähimalgi määral kaebaja makstava tasu vastavust valdkonna keskmisele mõistlikule tasemele (mis võimaldab osutada jätkusuutlikult kvaliteetset teenust). Muude sama madala või veelgi madalama hinnaga lepingute täitmine hoopiski suurendab kaebajaga seonduvaid riske. See tähendab, et kui turusituatsiooni paratamatu muutuse ja hinnatõusu tõttu osutub hankelepingu täitmine kaebajale majanduslikult koormavaks, on see mõju temale ulatuslik. Muud suuremahulised lepingud ei võimalda kahjusid katta ja lõpetada tuleb suurel hulgal vastustajaga sõlmitud lepinguid. Ebausutav ja ebaloogiline on kaebaja põhjendus, et talle ei kaasne tehnilise valveteenuse osutamise, juhtimiskeskuse teenuse osutamise jms teenustega mitte mingisuguseid täiendavaid kulusid, mida peaks kandma hindades üle vastustajale. Väide on absurdne juba ainuüksi põhjusel, et tegemist ei saa olla kaebaja-spetsiifilise asjaoluga, mis võimaldaks tal kõikidest konkurentidest oluliselt madalama hinnaga teenust osutada. Kõikidel pakkujatel on olemas valvekeskused ja olemasolevad tehnilise järelevalve lepingud ning muud püsivad tegevuskulud. Seega ei saa see asjaolu mitte kuidagi selgitada kaebaja pakkumuse ebaharilikult madalat maksumust. 8) Otsene varaline kahju ehk hankemenetluse vältel kasutatud lepingulise esindaja teenus on põhjendamatult suur kulu. Kaebaja saamata jäänud tulu nõue on täielikult põhjendamata ja tõendamata. Täitmata on ka muud kahju hüvitamise eeldused, mis tulenevad VÕS § 127 lg-test 2, 4 ja 5. Kaebaja ei ole tõendanud põhjusliku seose olemasolu vastustaja 19.12.2016 otsuse ja väidetud summas kahju tekkimise vahel. Kaebaja ei ole vähimalgi määral põhjendanud ja tõendanud, et tal oleks väidetava õigusvastase otsuseta olnud üldsegi võimalik vastustajaga hankeleping sõlmida ning kulusid vältida. Kaebaja nõue ei võta arvesse käesoleva hankelepingu täitmiseks ettenähtud ressursside alternatiivse kasutuse mõjusid (VÕS § 127 lg 5). Kaebaja saab vabanenud ressursse kasutada muude lepingute täitmiseks, st tema tegelik kahju ei saa mitte kuidagi võrduda käesolevast hankelepingust loodetud matemaatilise tuluga. Vastustaja ei ole kahju tekkimises süüdi. Vastustaja ei ole kaalutlusotsuse tegemisel jätnud järgimata käibes

7(12)

3-17-1304 vajalikku hoolt ega kohaldanud teadvalt õigust ebaõigesti. RHS § 48, § 129 ja hinnapäringu p 6 eesmärgiks ei ole tagasi lükatud pakkumuse teinud pakkujale tema loodetud tulu hüvitamine.

KOHTU PÕHJENDUSED

9.Käesoleva vaidluse lahendamisel tuleb juhinduda kuni 31.08.2017 kehtinud RHS-st.
10.Esmalt tuleb peatuda küsimusel RHS § 48 kohaldumisest. RHS § 19 lg-st 3 tulenevalt kohalduvad lihtsustatud korras tellitavate teenuste tellimisele üksnes RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise põhimõtted ning hankelepingu vorm. Kohus nõustub VAKO-ga, et RHS § 48 korra järgimine ei saanud kaebaja õigusi rikkuda. Vastupidiselt, RHS § 48 regulatsiooni aluseks võtmine tagab paremini hankes osalejate õigusi (nt kohustab hankijat põhjendamatult madala maksumuse kahtluse korral küsima selgitust) ning annab raamid hankija ja pakkuja vahelisele teabevahetusele, samuti näidisloetelu alustest, millega saab õigustada ebamõistlikult madalat maksumust. RHS § 48 mittekohaldamine suurendaks hankija omavoli ohtu, seda eriti olukorras, kus hinnapäringus põhjendamatult madala maksumuse hindamise kord sootuks puudus. See, et lihtsustatud korras läbiviidavas hankes tuleb analoogia korras juhinduda RHS §-st 48, on kinnitust leidnud ka kohtupraktikas (vt Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.2015 otsus asjas 3-15-127, p 17). Seega oli vastustaja tuginemine RHS §-le 48 õiguspärane ja põhjendatud ning ei rikkunud kaebaja õigusi.
11.RHS § 48 lg 1 kohaselt, kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eeldatava maksumusega võrreldes põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikus vormis nõudma pakkujalt asjakohast kirjalikku selgitust. Käesolevas hankes on hankija hankelepingu eeldatavaks maksumuseks määranud 3 025 191 eurot, millest kaebaja pakkumus (2 144 392,72 eurot) on ca 27% madalam. Kaebaja väidab, et RKAS on hanke eeldatava maksumuse määramisel eksinud. RHS § 20 lg 2 kohaselt peab riigihanke eeldatava maksumuse arvestamisel lähtuma hankemenetluse teate registris avaldamise hetke keskmisele turuhinnale vastavast hinnatasemest. Lähtumine aastatel 2014–2015 Põhja piirkonnas tehtud mehitatud valveteenuse hangete keskmisest hinnast (6,2 eurot/h) on kooskõlas RHS § 20 lg-ga 2, mis kohustab lähtuma hetke keskmisest turuhinnast, mitte hinnast, millega on hanked võidetud. Ebaharilikult madal maksumus viitab tavapärasest turusituatsioonist (keskmisest turuhinnast) oluliselt madalamale maksumusele, mitte n-ö vähempakkumise (milleks hange on) võitja hindadest oluliselt madalamale maksumusele. Paljasõnaline ja põhistamata on kaebaja väide, et vastustaja määratud hankelepingu eeldatav maksumus on turul kehtivate teenuste maksumusega selgelt vastuolus. Seda, et Põhja piirkonnas tehtud mehitatud valveteenuse hangete keskmine tunnihind oli 2014.–2015. a 6,2 eurot, ei ole kaebaja ümber lükanud ega ka vastustanud. On igati loogiline, et viidatud perioodil tehtud hankeid on võidetud hankija määratud eeldatavast maksumusest odavamalt, mis ei tähenda aga, et hankija oleks eksinud hankelepingu eeldatava maksumuse määramisel. Asjaolu, mitu pakkujat konkreetses hankemenetluses on esitanud pakkumuse alla hankelepingu eeldatava maksumuse, ei näita samuti vastustaja eksimust. Vastustaja määratud eeldatava maksumuse adekvaatsust kajastab pigem erinevate pakkumuste keskmine, mille vahe hankelepingu eeldatava maksumusega oli vähene (1,3%). See kinnitab täiendavalt, et hankija ei ole hanke eeldatava maksumuse määramisel teinud kaalutlusvigu.
12.Hankija pöördus 13.12.2016 päringuga (tl 25) kaebaja poole, paludes madala maksumuse kohata RHS § 48 lg 2 kohaseid selgitusi ja põhjendusi. Kaebaja esitas 14.12.2016 päringu hankijale (tl 27), paludes avaldada kaebajale hankelepingu eeldatav maksumus, millest lähtuvalt hankija kahtlus tekkis. Hankija vastas 15.12.2016 (tl 28). Kaebaja esitas oma selgitused hankijale 15.12.2016 (tl 30–31). Sellega ka menetlusosaliste vaheline teabevahetus pakkumuse selgitamise osas lõppes. 19.12.2016 teavitas hankija kaebajat, et viimase pakkumus lükati tagasi (tl 32). Samal kuupäeval allkirjastas hankija protokolli (tl 34–36), milles olid esitatud Articard 8(12)

3-17-1304 OÜ pakkumuse tagasilükkamise põhjendused. Sellisena on kohtu hinnangul formaalselt RHS § 48 menetluse nõuded täidetud. RHS § 48 lg 1 näeb ette hankija kohustuse küsida pakkujalt selgitust. RHS § 48 lg-st 3 tulenevalt, kui hankija leiab ka peale selgituse saamist, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, võib ta selle oma kirjaliku otsusega tagasi lükata. Sellise otsusena tulebki protokolli käsitada. Kohus nõustub kaebajaga selles, et pakkumuse tagasilükkamise otsuse õiguspärasuse kontrollimisel tuleb arvesse võtta üksnes neid kaalutlusi, mida hankija on esile toonud protokollis. Protokollis on peamiselt käsitletud küll mehitatud valveteenuse tunnihinda, kuid vastustaja väited puudutavad kaebaja pakkumuse ebaadekvaatsust ka üldisemalt. Seetõttu ei pea kõrvale jätma tehnilise valveteenuse hindasid, mida käsitleti põhjalikult VAKO menetluses.

13.Kohus ei nõustu kaebaja väidetega, et hankija ei ole oma otsust põhjendanud ning et toimunud ei ole sisulist kontrollmenetlust ega kaalumist. Kohus nõustub vastustajaga, et olukorras, kus kaebaja esitas pakkumuse, mis oli ca 27% madalam hankelepingu eeldatavast maksumusest ja ca 18% madalam teiseks tulnud pakkumusest, pidi hankijal tekkima kahtlus, et kaebaja pakkumus on põhjendamatult madal. Õigusaktidest ega kohtupraktikast ei tulene kindlat protsenti, millisel juhul selline kahtlus on põhjendatud ja millal mitte. See sõltub mitmest tegurist, sh konkurentsi olukorrast turul. Tiheda konkurentsiga turul (mida kaebaja ise on turvateenuste turu osas rõhutanud) ei pea kõrvalekalle hankelepingu eeldatavast maksumusest põhjendamatult madala pakkumuse kahtluse tekkimiseks olema suur. 27% erinevus hanke eeldatavast maksumusest võrrelduna sealjuures teiste pakkujate pakkumustega pidi kohtu hinnangul hankijas tekitama põhjendatud kahtluse, et pakkumus ei vasta RHS § 48 nõuetele.
14.Hankija on kahes pöördumises küsinud kaebajalt selgitust. 13.12.2016 pöördumises küsis hankija mh seda, missugustele asjaoludele tuginedes on pakkumuse maksumuse tabelis esitatud tasud kujunenud. 15.12.2016 vastuses selgitas hankija täiendavalt, et kaebajal tuleb esitada konkreetsed säästlikkust võimaldavad komponendid (töökorralduslike lahenduste kirjeldused; hinna kujunemise metoodika; võimalikud soodsad tingimused koos tõendusdokumentidega). Kaebaja vastas vastustajale 15.12.2017, avaldades, et pakkumus on igati kooskõlas turutingimustega ja seaduse nõuetega. Kaebaja viitas ka erinevatele riigihangetele ja leidis, et ei saa tekkida mõistlikku vaidlust, et pakkuja pakutud hinnaga on objektiivselt võimalik hankelepingut täita. Kaebaja viitas ka sellele, et mehitatud valve tunnitasu määr (5,86 eurot tunnis) on oluliselt kõrgem kui 2017. a riigi poolt kinnitatud töötaja tunnitasu alammäär (2,78 eurot tunnis) ning võimaldab maksta töötajale konkurentsivõimelist töötasu, osutada professionaalset teenust ja teenida kasumit.
15.Esmalt märgib kohus, et hankija saab oma otsuse tegemisel lähtuda pakkuja antud selgitustest ja esitatud andmetest. Hankijal puudub teave pakutud hinna kujunemisest ja selle komponentidest, mistõttu ei saa hankijalt nõuda väga täpseid kalkulatsioone ega tõendust selle kohta, kuidas pakkuja ei suuda hankelepingut täita (sh hankelepingu otseseid kulusid katta). Pakkumuse tõsiseltvõetavust peab tõendama eelkõige pakkuja ise. Hankijalt ei saa ka eeldada, et ta lõpmatuseni täpsustab pakkuja esitatud väiteid ja arvutuskäike. Kui pakkujale on antud võimalus selgitada hinna kujunemist (mis käesoleval juhul on toimunud), on tal õigus piirduda andmetega, mida talle esitatakse. Olukorras, kus pakkuja ei nõustunud hankija hinnanguga, et pakkumus oli ebamõistlikult madal ja põhjendas oma seisukohta, ei oleks edasine teabevahetus midagi olulist juurde andnud. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja etteheited selle kohta, et hankija ei ole asjaolusid piisavalt põhjalikult uurinud, küsinud täiendavaid selgitusi jms, põhjendatud.
16.Kohtule ei nähtu, et hankija oleks kaebaja pakkumist sisuliselt hinnates rikkunud kaalutlusreegleid, leides, et pakutud mehitatud valve tunnihind on ebamõistlikult madal. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on esitanud kõikidele valvatavatele objektidele ühe ja sama tunnihinna 5,86 eurot ning see hind on kogu hankelepingu perioodil samasugune (tl 23–24). 9(12)

3-17-1304 Kaebaja kinnitas kohtuistungil, et see on see hind, millega hankijale teenust osutatakse ning seda kogu hankelepingu perioodi vältel. Põhjendamatult madala maksumuse kahtluse hajutamiseks ei piisa väitest, et kaebaja pakutud mehitatud valve tunnitasu määr on oluliselt kõrgem kui 2017. a töötaja tunnitasu alammäär (2,78 eurot tunnis). Esiteks on ebausutav miinimumtasu saava isiku leidmine hankes esitatud kvalifikatsiooni nõudvale ametikohale ning sellisena teenuse kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse tagamine. Teiseks ei ole kaebaja ka tõendanud, et esitatud pakkumus võimaldaks turvatöötajale terve lepinguperioodi vältel maksta tunnitasu alammäärast oluliselt suuremat töötasu.

16.1.Kohus nõustub vastustaja poolt VAKO menetluses väljendatuga, et turvatöötaja palk ei sõltu üksnes hanke tehnilises kirjelduses esitatud üldistest nõuetest (turvatöötaja taseme 3 kutsetunnistus), vaid mh konkreetse objekti turvatöötaja tööülesannetest. Kui turvatöötajalt eeldatakse asutuse külastajatega suhtlemist (sisuliselt klienditeenindaja pädevust), seda veel lisaks eesti keelele ka vene ja inglise keeles (tl 106–110), eeldab see kõrgemat kvalifikatsiooni (ja turvatöötaja tasu) kui tühjalt seisva hoone valvamine. Samuti esitab turvateenuse kvaliteedile täiendavaid nõudeid see, kui valvatavas hoones asuvad riigisaladuse ruumid. Antud hankes hangiti turvateenust riiklikult olulistesse esindusobjektidesse, mis seab ka turvateenuse tasemele kõrgendatud nõudmised. Seetõttu ei piisa pakkumuse tõsiseltvõetavuse tõendamiseks pelgalt viitest turvatöötaja taseme 3 kutsetunnistusele, mis kõigi antud hanke objektide (ja erinevate näiteks toodud hangete) puhul on sama.
16.2.Oluline on see, et kaebaja pakkumuses esitatud tunnihinnas 5,86 ei sisaldu üksnes turvatöötaja palk, vaid kaebaja selgituse kohaselt kõik turvateenuse osutamisega seotud kulud, mh turvatöötajate täienduskoolituse kulu, arstliku kontrolli kulud, kulud vormiriietele ja objekti kontrollimisele, turvajuhi sõidukulud, turvaekipaažide ülalpidamise kulud ja üldkulud laiemalt (n-ö keskkontori ülalpidamine). Samuti peab summa sisaldama kasumit, mida kaebaja hindab 5%-le. Kui lähtuda rusikareeglist, et mehitatud valveteenuse hinnast ca 80% moodustab turvatöötaja tasu (sellest on lähtutud hankelepingu eeldatava maksumuse arvutamisel), siis saaks turvatöötaja palgale kaebaja pakkumuse raames kuluda 4,688 eurot tunni kohta. Arvestades tööandja palgafondi kogukulu (brutopalga pealt tasutavad tööandja maksud), võimaldab see maksta brutotöötasu ca 3,5 eurot tunnis. Selline tunnihind võimaldab maksta kuise brutopalgana 616 eurot eeldusel, et töötundide arv kuus on 176. (Arvutused on tehtud palgakalkulaatoril keskkonnas www.kalkulaator.ee). Selline tunnitasu jääb allapoole turvatöötajatele 2016. a makstud keskmist tasu. „Eesti Turvaturg 2016“ (arvutivõrgus: http://media.voog.com/0000/0040/1739/files/ETEL%20Turvaturg%202016%20(19.06.17)1.pdf) kohaselt oli turvatöötaja keskmine palk 2016. a 777 eurot. Võimalik palgatõus saaks aga tulla üksnes ülejäänud 20% arvelt, millest enamuse moodustavad samuti püsikulud, mille kandmist ei ole võimalik vältida. Arvestades kaebaja väiteid, et esitatud pakkumus peab silmas 5%-list kulude kasvu aastas, peaks 2017. a kulude baas olema veelgi madalam, st turvatöötaja palk oleks üsna miinimumtunnitasu lähedane. Pakkuda pea kuue aasta vältel teenust, kui juba esimesel aastal jääks turvatöötaja tasu allapoole turul keskmisest makstavast tasust, ja selle tõstmiseks reservi ei ole, ei ole realistlik ega jätkusuutlik. Tõenäoliseks ei saa pidada, et mehitatud valve võimalik puudujääk kaetakse teiste kuluridade (nt tehniline valve) arvelt, kuna ka nendes osades on pakkumus esitatud märkimisväärselt alla hankelepingu eeldatava maksumuse ning teiste hankes osalenute pakkumuste. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja pakutud mehitatud valve tunnihind oleks juba esimesel hankelepingu aastal minimaalse kriitilise piiri lähedal ning esitatud pakkumus ei ole jätkusuutlik. Pakkumuse ja kaebaja selgituste pinnalt ei saa kuidagi lugeda usutavaks, et kaebaja suudaks kogu hankelepingu perioodi vältel maksta konkurentsivõimelist töötasu, osutada professionaalset valveteenust ja teenida seejuures veel kasumit. Vastustaja on õigesti leidnud, et pakkumus on ebarealistlik ja põhjendamatult madala.

10(12)

3-17-1304

17.Põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse kontrollimise eesmärgiks on selgitada, kas pakkumusel lasub hankelepingu mittekohase täitmise risk. Olukorras, kus eksisteerib põhjendatud kahtlus ebamõistlikult madalast maksumusest, mida pakkumuse esitaja ei ole selgitustega hajutanud, on hankelepingu mittekohase täitmise risk suur. Sellisel juhul võib pakkuja jääda lepingu täitmisega hätta või selle ennetähtaegselt üles öelda. Kaebaja ongi sellele viidanud, et hankeleping võimaldab lepingust väljuda korraliselt ka enne lepingu perioodi lõppu. See võib olla ka põhjus, miks kaebaja on teinud pakkumuse üsna suurt riski võttes (mida möönas ka kaebaja juhatuse liige kohtuistungil). Sellisena võivad olla maandatud kaebaja äririskid, kuid vastustaja võib igati õiguspäraselt hinnata seda, kas pakkumus on jätkusuutlik tervet hankelepingu perioodi silmas pidades. Selles osas kohtule kaalutlusreeglite rikkumist ei nähtu. On võimalik, et kaebaja otsustab hankelepingut täita ka juhul, kui tema kasum jõuab nulli või tekib väike kahjum. See ei muuda aga asjaolu, et kaebaja on esitanud alapakkumuse. Alapakkumus moonutab konkurentsi ning on õigusvastane sõltumata sellest, kas pakkuja otsustab kahjumlikuks muutunud lepingut täita või lepingu üles öelda.
18.Kohus nõustub VAKO-ga, et ühes riigihankes esitatud pakkumuse maksumuse põhjendatust ei saa tõendada pelgalt teiste isikute poolt teistes hankemenetlustes esitatud pakkumuste maksumusega ega ka pakkuja enda poolt teistes hankemenetlustes esitatud pakkumuste maksumuste ning nende menetluste tulemusel sõlmitud lepingute maksumusega. Pakkumuse maksumuse põhjendatust saab kontrollida iga hanke puhul eraldi ning vaid selle hanke spetsiifikast (nt objekt, tingimused) lähtudes. Kohus märgib esmalt, et kaebaja esitatud arvutuskäikude õigsust teistes riigihangetes esitatud mehitatud valve tunnitasude kohta ei ole käesoleva haldusasja materjalide põhjal võimalik kontrollida. Lisaks peaks mehitatud valve tunnihinna võrdlemiseks erinevate hangete raames olema mehitatud valve tunnitasu kulukomponendid ühesugused, mille kohta info puudub. Nagu demonstreerib käesolev hange, mõistavad turuosalised mehitatud valveteenuse tunnihinna kulukomponente erinevalt: kaebaja nt väidab, et juhtimiskeskuse ja patrulli kulu ei suurene mõne objekti lisandumise tõttu (st kaebaja on lähtunud 0 hinnast), samas kui teised pakkumused võivad (ja kohtu hinnangul peaksidki) neid kulukomponente mehitatud valveteenuse tunnihinna määramisel arvesse võtma. Ka hankedokumentide täitmise tingimused võivad hanketi erineda. Samas tuleb ette ka eksimusi hankedokumendide täitmisel. Kaebaja on VAKO ja kohtumenetluses nt väitnud, et tema pakkumuse lahter „üldkulu ja kasum“ sisaldab üksnes kasumit ja mitte üldkulu. See näitab, et erinevate pakkumuste võrdlemiseks ei piisa isegi hankes esitatud dokumentide uurimisest, vaid tuleb süüvida iga hanke detailidesse. See aga on otstarbetu, kuna teistes hangetes esitatud või võitnud pakkumused ei saa kaebaja käesolevas hankes esitatud põhjendamatult madalat pakkumist kuidagi õiguspäraseks muuta. Kohus nõustub kaebajaga selles, et viitamine AS G4S Eesti turunduskalkulaatori tulemustele ei ole asjakohane, kuid vastustaja sellele protokollis ei tuginenudki.
19.Ülaltoodut arvestades leiab kohus, et hankija 19.12.2016 protokolliline otsus on õiguspärane. Seetõttu ei ole vaja analüüsida, kas kahju hüvitamise teised eeldused on täidetud. Kohus leiab, et VAKO on jõudnud õigetele järeldustele ning puudub alus VAKO otsuse tühistamiseks. Kaebus jääb rahuldamata.
20.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda. Vastustaja on taotlenud õigusabikulude väljamõistmist summas 2500 eurot käibemaksuta (tl 189–190). Õigusabikulude kaebajalt väljamõistmine haldusorgani kasuks on põhjendatud juhul, kui kohtus arutatavad probleemid väljuvad haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 30. novembri 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-63-10, p 32 ja seal viidatud kohtupraktika). RKAS põhitegevusalaks on RKAS põhikirja kohaselt mh riigi kinnisvara haldamine ja hooldamine. Ka 11(12)

3-17-1304 riigihangete läbiviimine kuulub RKAS igapäevase põhitegevuse hulka. Varasemas kohtupraktikas ei ole peetud põhjendatuks RKAS kasuks hankemenetlusest võrsunud kohtuvaidluses kantud väliste õigusabikulude väljamõistmist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 17.09.2014 määrus ja Tallinna Halduskohtu 25.06.2014 otsus haldusasjas 3-14-50783). Käesolevas asjas ei esine selliseid asjaolusid, mis kohtupraktikas võetud seisukohti revideerima sunniksid. Kohus ei pea vastustaja kantud õigusabikulude kaebajalt väljamõistmist põhjendatuks. Vastustaja menetluskulud jäävad HKMS § 109 lg 6 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Janek Laidvee

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 11.03.20263-25-4566/19Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 03.03.20263-26-568/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja