lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-18-291/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 12.02.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-18-291/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
12.02.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
841
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi

3-18-291 12. veebruar 2018 Kadri Palm Allan Schmidti (Schmidt) taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks

RESOLUTSIOON

1.Jätta Allan Schmidti taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks läbi vaatamata.
2.Edastada määruse ärakiri Allan Schmidtile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib määruskaebuse esitada otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD

1.Viru Vangla 2. detsembri 2016. a käskkirjaga nr 6-2/1643-1 määrati kinnipeetav Allan Schmidt tööle finants- ja majandusosakonda majandustööde abitööliseks üldkasutatavate ruumide koristajana.
2.Viru Vangla tunnistas 22. jaanuari 2018. a käskkirjaga nr 6-3/66-1 kinnipeetav A. Schmidti süüdi vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 ja § 37 lg 1 rikkumises 5. jaanuaril 2018 ning karistas teda 45 ööpäevaks kartserisse paigutamisega.
3.A. Schmidt esitas 6. veebruaril 2018 Viru Vanglale vaidena pealkirjastatud pöördumise Viru Vangla 22. jaanuari 2018. a käskkirja nr 6-3/66-1 täitmise peatamiseks (registreeritud vanglas nr 6-12/83-1 all).

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
4.Vastusena kohtunõudele teatas Viru Vangla 9. veebruaril 2018, et A. Schmidt on esitanud
6.veebruaril 2018 vaide (nr 6-12/83-1) Viru Vangla 22. jaanuari 2018. a käskkirja nr 6-3/66-1 peale. Eelnimetatud vaie sisaldas ka esialgse õiguskaitse taotlust. Viru Vangla jättis 9. veebruari 2018. a otsusega nr 6-12/83-2 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Vaidemenetlus vaidlusaluse käskkirja kehtetuks tunnistamise nõudes lahendatakse eraldiseisvas menetluses. Vangla märkis, et kaebaja ei ole rohkem käskkirjaga nr 6-3/66-1 seonduvaid taotlusi ega vaideid esitanud.

KOHTU SEISUKOHT

5.Esmalt peab kohus vajalikuks selgitada, et kuigi justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruse nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad“ § 2 lg 6 p 2 kohaselt on Ida-Viru maakond Tartu Halduskohtu

Jõhvi kohtumaja teeninduspiirkonnas, siis lähtudes Tartu Halduskohtu esimehe Kadri Palmi

31.oktoobri 2017. a käskkirjast nr 11-1/17/25 „Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kohtuasjade jagamine Tartu kohtumaja kohtunikele“ lahendab antud haldusasja menetlemise võimalikkuse küsimuse Tartu kohtumaja kohtunik Kadri Palm.
6.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetlus ajal. HKMS § 249 lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.
7.A. Schmidt selgitas kaebuses, et esitas 6. veebruaril 2018 Viru Vanglale vaide 22. jaanuari 2018. a käskkirja nr 6-3/66-1 vaidlustamiseks. Ka Viru Vangla on kinnitanud 22. jaanuari 2018. a käskkirja nr 6-3/66-1 peale vaide esitamist, märkides, et taotleja esitas vaide Viru Vangla 22. jaanuari 2018. a käskkirja nr 6-3/66-1 peale, mis registreeriti vanglas nr 6-12/83-1 all, kusjuures see sisaldas ka esialgse õiguskaitse taotlust. Viru Vangla vastusest võib mõista, et vangla pole veel A. Schmidti vaiet käesolevaks hetkeks veel lahendanud.
8.Eeltoodust nähtuvalt on nii A. Schmidt kui ka Viru Vangla seisukohal, et A. Schmidti poolt
6.veebruaril 2018 vanglale esitatud pöördumise nr 6-12/83-1 näol on tegu vaidega Viru Vangla
22.jaanuari 2018. a käskkirja nr 6-3/66-1 peale. Kohtu hinnangul see nii ei ole. A. Schmidt on
6.veebruari 2018. a taotluses rõhutanud, et üksikvangistus on kahjustanud tema vaimset ja füüsilist tervist, perekonnaelu ja inimväärikust, mistõttu palub ta peatada Viru Vangla
22.jaanuari 2018. a käskkirja nr 6-3/66-1 täitmine ajutiselt ja lasta ta mõistlikuks ajaks tavarežiimile. Haldusmenetluse seaduse § 76 lg 2 p 4 kohaselt tuleb vaides muuhulgas märkida põhjused, miks vaide esitaja leiab, et haldusakt või toiming rikub tema õigusi. A. Schmidti
6.veebruaril 2018 esitatud pöördumisest selgub, et see on esitatud Viru Vangla 22. jaanuari 2018. a käskkirja nr 6-3/66-1 täitmise peatamiseks. A. Schmidt ei ole vanglale esitatud pöördumises selgitanud, et distsiplinaarkaristuse määramine rikub tema õigusi, vaid seda teeb üksnes distsiplinaarkaristuse täideviimine. Seega ei vaidlusta taotlusest nähtuvalt A. Schmidt Viru Vangla 22. jaanuari 2018. a käskkirja nr 6-3/66-1, millega määrati talle distsiplinaarkaristus, vaid taotleja nõue on suunatud täitetoimingule ehk distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramisele.
9.Riigivastutuse seaduse § 5 lg 1 kohaselt võib isik nõuda halduse toimingu sooritamata jätmist, kui toiming rikuks tema õigusi ja tooks tõenäoliselt endaga kaasa tagajärje, mida ei saaks kõrvaldada toimingu hilisemal vaidlustamisel. Sama seaduse teise lõike järgi võib taotluse toimingu sooritamata jätmiseks esitada toimingu sooritamiseks pädevale haldusorganile või kaebuses halduskohtule. Arvestades eeltoodut mõistab kohus, et A. Schmidti
6.veebruaril 2018 esitatud ning vanglas nr 6-12/83-1 all registreeritud pöördumise puhul oli tegemist A. Schmidti esmase pöördumisega toimingu edasilükkamiseks. Järelikult on A. Schmidt esialgse õiguskaitse taotluse esitanud kohtule ennatlikult.
10.Kuna esialgse õiguskaitse taotlus ei ole esitatud vaidemenetluse ega kohtumenetluse ajal, ei ole täidetud esialgse õiguskaitse taotluse esitamise lubatavuse eeldused. Kohtu hinnangul ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega, vaid lubatavuse eeldusega, mille täitmata jätmise korral puudub A. Schmidtil kaebeõigus esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks. Seetõttu puudub vajadus taotluse käiguta jätmiseks ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55

lg 2 alusel läbi vaatamata. Kohus selgitab, et taotleja saab esialgse õiguskaitse taotluse esitada pärast seda, kui ta on VangS § 11 lg-st 5 tulenevalt esitanud vaide Viru Vangla 9. veebruari 2018. a otsuse nr 6-12/83-2 peale, millega vangla jättis A. Schmidti esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium