lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-18-327/12

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 12.04.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-18-327/12
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
12.04.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1612
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 120 lg 2Toimingud kaebuse menetlusse võtmiselHKMS § 45 lg 1Kaebeõiguse piirangudHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 210 lg 3Määruskaebuse lahendamineHKMS § 37 lg 2KaebusHMS § 81Haldusakti täitmise peatuminePõhiseaduse § 18

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-18-327/25Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja09.10.20183-18-327/42Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium21.05.2019

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (5)

lahend.ee
3-20-1216/38Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja01.09.20223-21-236/30Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja16.11.20213-19-765/68Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium01.06.20213-18-521/27Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja25.10.20193-18-376/13Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja17.07.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

MÄÄ RUS

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Maili Lokk, Tiina Pappel 12.04.2018, Tartu 3-18-327 Allan Schmidti kaebus Viru Vangla tegevuse peale Tartu Halduskohtu 07.03.2018. a määrus Allan Schmidti määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja Allan Schmidt Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Rahuldada Allan Schmidti määruskaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu 07.03.2018. a määrus ning saata haldusasi Tartu Halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.A. Schmidt esitas 11.02.2018 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tuvastada Viru Vangla tegevuse, s.o pikaajaliste järjestikuste distsiplinaarkaristuste määramise ning vahedeta ja väikeste vahedega kandmise õigusvastasus ning kohustada Viru Vanglat lõpetama kaebaja suhtes antud tegevus ja korraldama kartserikaristuste kandmine viisil, mis vastab rahvusvahelistele standarditele, s.o üksikvangistus ei tohi kesta üle 14 päeva.
2.Tartu Halduskohus jättis 19.02.2018. a määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja. Kaebajal tuli selgitada, milliste nõuete menetlemist ta soovib ning teatada asja läbivaatamise vormi eelistus. Kohus selgitas, et kuna kaebaja kohustamisnõue ei ole lubatav, siis täidab kaebuse eesmärki kohustamisnõudest paremini kartseris hoidmise õigusvastasuse kindlakstegemise nõue. Veel märkis kohus, et kuna kaebaja on esitanud vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses 20.06.2016. a kartseris viibimisega, mille Viru Vangla jättis 07.02.2018. a otsusega nr 6-16/166-2 rahuldamata, siis on kaebaja õiguste kaitseks tõhusam vahend hüvitamiskaebuse esitamine. Seega ei oleks alates 20.06.2016 kartserikaristuse kandmisega seonduv õigusvastasuse tuvastamise nõue lubatav, kuid lubatav oleks 25.06.2015 kuni 10.05.2016 kaebaja kartseris hoidmise õigusvastasuse tuvastamine.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.A. Schmidt esitas 04.03.2018 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles ta palus tuvastamisnõude raames teha kindlaks avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omav asjaolu, s.o kaebajat vahedeta ja väikeste vahedega kartserirežiimil hoidmine. Kaebaja rõhutas, et esitab tuvastamiskaebuse preventiivsel eesmärgil ning ta ei soovi vaidlustada distsiplinaarkaristuse põhjust, vaid viisi, kuidas distsiplinaarkaristusi täidetakse. Lisaks palus kaebaja teha Viru Vanglale ettekirjutus toimingu tegemise keelamiseks, s.o paigutada kaebajat kartserisse rohkem kui 14 ööpäevaks järjestikku.
4.Tartu Halduskohus tagastas 07.03.2018. a määrusega A. Schmidti kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. Määruse põhjendused: Täidetud ei ole tuvastamis- ja keelamiskaebuse lubatavuse eeldused tulenevalt HKMS § 45 lg-test 1 ja 2. Kaebajal ei ole võimalik HKMS § 37 lg 2 alusel keelata üldistele tunnustele vastavate haldusaktide, s.h käskkirjade andmist või võimalike tulevikus antavate haldusaktide täitmist, nt distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramist. Keelamiskaebusega ei saa üldjuhul vältida kehtiva haldusakti täitmist. Keelamiskaebuse esitamiseks pole täidetud eeldus, mille kohaselt ei saa kaebaja õigusi tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Kaebajal on võimalik distsiplinaarmenetluses juhtida menetleja tähelepanu karistuse määramisel selle täieliku või osalise edasilükkamise vajadusele. Olukorras, kus menetleja teeb kaebajale karistuse edasilükkamise osas ebasoodsa lahendi, on võimalik vangla haldusakti eraldiseisvalt tõhusate nõuetega kohtulikult vaidlustada. Kaebajal on võimalik vanglale esitada taotlus distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja täitmise peatamiseks. Kui vangla jätab taotluse rahuldamata, on kaebajal võimalik esitada vanglale vaie, mis samaaegselt annab õiguse kohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks. Kaebajal on tuvastamiskaebusest tõhusamad vahendid ja kaebajal puudub õigus sellise nõudega kohtusse pöörduda. Ei nähtu preventiivset huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks, kuna arvestades kartserikaristuse määramist kinnipeetava enda tegevuse tulemusena, on kaebajal kartserisse paigutamist võimalik vältida uutest distsiplinaarsüütegudest hoidudes.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5.A. Schmidt esitas 19.03.2018 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 07.03.2018. a määruse peale ning palus võtta kaebaja kaebus menetlusse. Määruskaebuse põhjendused: Tuvastamis- ja keelamisnõuete lubatavuse eeldused on täidetud. Kaebaja õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid, kuna käskkirjade vaidlustamine kehtivast vangistusseadusest lähtudes ei saavuta oma eesmärki ning ei kajasta terviklikku pilti, et kaebajat hoitakse aastate kaupa kartseris. Vaide esitamine ja kohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamine ei ole tõhus vahend kaebaja õiguste kaitseks. Kohtupraktikast lähtudes peatab kohus distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja täitmise kuni 7 päevaks. Haldusasjas nr 3-18-291 jättis kohus kaebaja taotluse läbi vaatamata. Seega ei pruugi määruses toodu olla praktikas tõhus õiguskaitsevahend. Keelamiskaebuse lubatavuse eeldused esinevad, sest soovitav toiming riivab kaebuse õigusi, õiguste rikkumist ei ole võimalik kohase kaebusega ära hoida ning on põhjust arvata, et selline toiming sooritatakse. Tuvastamisnõude osas ilmneb preventiivne huvi, kuna Viru Vangla kohaldab massiliselt kaebaja kirjeldatud praktikat. Kohatu on väide, et kaebaja saab vältida kartserisse paigutamist uutest distsiplinaarsüütegudest hoidudes, kuna kaebaja vaidlustab viisi, kuidas distsiplinaarkaristusi kohaldatakse.
6.Viru Vangla esitas 29.03.2018 vastuse määruskaebusele, milles ta palub jätta kaebaja määruskaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused:

Distsiplinaarkaristuste määramine järjestikku on seaduse ja kohtupraktikaga kooskõlas ning õiguspärane. Karistuste kuhjumine on otseselt tingitud kinnipeetava enda teadlikust süstemaatilisest distsipliinirikkumisest (korduv allumatus korraldusele asuda tööle).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et A. Schmidti määruskaebus tuleb rahuldada.
8.Haldusasja materjalidest nähtuvalt taotles kaebaja Tartu Halduskohtule esitatud kaebuses (tl 2-10) tuvastada Viru Vangla tegevuse, s.o pikaajaliste järjestikuste distsiplinaarkaristuste määramise ning nende vahedeta ja väikeste vahedega kandmise õigusvastasus ning kohustada Viru Vanglat lõpetama kaebaja suhtes antud tegevus ja korraldama kartserikaristuste kandmine viisil, mis vastab rahvusvahelistele standarditele (üksikvangistus ei kesta üle 14 päeva). Tartu Halduskohus jättis 19.02.2018. a määrusega (tl 36-37) kaebuse käiguta, milles palus kaebajal selgitada, kas ta jääb tuvastamisnõude juurde või soovib sellest loobuda. Kohustamisnõude osas leidis halduskohus, et see ei ole lubatav. Kaebaja esitas puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 40-41), milles ta jäi õigusvastasuse tuvastamise nõude juurde, märkides, et see omab preventiivset eesmärki ning palus teha Viru Vanglale ettekirjutus toimingu tegemise keelamiseks, s.o paigutada kaebajat kartserisse rohkem kui 14 ööpäevaks järjestikku. Tartu Halduskohus tagastas 07.03.2018. a määrusega (tl 43-44) kaebuse kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna täidetud ei ole tuvastamis- ja keelamiskaebuse lubatavuse eeldused. Kaebaja arvates on tuvastamis- ja keelamisnõude menetlusõigusliku lubatavuse eeldused täidetud, kuna eraldiseisvate käskkirjade vaidlustamisega ei saavuta kaebaja oma eesmärki. Kaebaja on käesolevas haldusasjas selgelt märkinud, et ta ei vaidlusta distsiplinaarkaristuste määramiste õiguspärasust, vaid talle määratud karistuste täideviimise viisi.
9.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et distsiplinaarkaristuste vaidlustamisega ei oleks suure tõenäosusega võimalik saavutada eesmärki, et karistused pööratakse täitmisele käesolevas haldusasjas taotletud viisil. Oluline on eristada distsiplinaarkaristuse määramist ja täitmist. Kui kinnipeetava käitumisele distsiplinaarmenetluses karistuse määramisega antav hinnang võib olla õiguspärane, siis iseseisvate distsiplinaarmenetluste tulemusena määratud karistuste järjestikuse täitmise koosmõju võib siiski olla kinnipeetava suhtes ülemäärane põhiõiguste riive, pidades silmas ka vangistuse täideviimise eesmärke. Vangistusseaduse (VangS) § 65 lg 1 järgi pööratakse distsiplinaarkaristus üldjuhul täitmisele kohe. Sättes kasutatud sõna „üldjuhul“ annab vanglale erijuhtudel kaalutlusõiguse. Põhiseaduse § 18 lg-st 1 ja § 28 lg-st 1 tulenevate põhiõiguste tagamiseks peab vangla kartserikaristusi täitmisele pöörates jälgima muuhulgas, et kartseris viibimise järjestikune kestus ei osutuks asjaolusid arvestades ebaproportsionaalseks ega isiku tervist kahjustavaks. Vajaduse korral tuleb mitme kartserikaristuse täitmisele pööramise vahel võimaldada kinnipeetaval mõistlik arv päevi viibida vangla tavatingimustes (TrtRK 29.03.2018. a otsus haldusasjas nr 3-17-356, p-d 13, 15, jõustumise ootel).
10.HKMS § 45 lg 1 järgi võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Kaebaja on kaebuses muuhulgas välja toonud, et alates 20.05.2016 on teda hoitud kartserirežiimil järjepanu 633 päeva. Viru Vangla teatas 29.03.2018. a vastuses määruskaebusele, et kaebaja suhtes pöörati alates 08.03.2018 järjekordne distsiplinaarkaristus täitmisele ning 23.03.2018 keeldus kaebaja taas vanglaametniku korralduse täitmisest, mille kohta on vormistatud vastuse seisuga ka ettekanne. Arvestades vangla senist praktikat kaebajale määratud distsiplinaarkaristuste

katkematul täitmisele pööramisel on seetõttu tõsine põhjus arvata, et kaebaja kartseris viibimine jätkub katkematult ka seoses järgmiste distsiplinaarkaristuste täitmisele pööramisega. Ringkonnakohus leiab, et keelamiskaebus on antud asjaoludel kõige tõhusam vahend kaebaja õiguste kaitseks, mistõttu on halduskohus põhjendamatult kaebuse keelamiskaebuse osas tagastanud. Arvestades vangla eitavaid vastuseid kaebaja taotlustele lubada kartserikaristuste kandmise vahepeal viibida tavarežiimil (vt Viru Vangla 14.07.2017. a vastus, tl 16; 14.12.2017. a vastus, tl 19), ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga selles, et kaebaja saaks oma õigusi tõhusamalt kaitsta, taotledes vanglalt distsiplinaarmenetlustes karistuse täitmise edasilükkamist. Alternatiivselt on halduskohus efektiivsema õiguskaitsevahendina välja pakkunud võimaluse esitada vanglale vaidemenetluse käigus taotlus distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja täitmise peatamiseks (HMS § 81). Ringkonnakohus märgib, et kaebaja on ka seda juba proovinud, kuid tulutult (tl 31-33p). Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kaebaja ei saa oma õigusi tõhusalt kaitsta distsiplinaarkaristuste määramise käskkirjade vaidlustamisega ega vanglale esitatavate taotlustega käskkirjade täitmise peatamiseks või karistuse täitmise edasilükkamiseks. Seetõttu on halduskohtule keelamiskaebuse esitamine kaebaja õiguste kaitseks lubatav.

11.Ringkonnakohus märgib, et sarnases olukorras on iseenesest võimalik isiku õigusi kaitsta ka preventiivse huvi alusel tuvastamisnõude esitamisega (vt TrtRK 29.03.2018. a otsus haldusasjas nr 3-17-356). Kohtupraktika kohaselt on preventiivne huvi käsitatav põhjendatud huvina vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes ning preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu 09.02.2017. a määrus nr 3-3-1-75-16, p 8.1 ja seal viidatud kohtupraktika). Arvestades, et distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamisel peab vangla arvestama inimväärikuse põhimõttega ning korraldama karistuste täitmise kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega, esineks ringkonnakohtu hinnangul asja materjalidele tuginevalt kaebajal ka preventiivne huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Samas, kuna keelamiskaebus on vaieldamatult kaebaja õiguste kaitseks efektiivsem õiguskaitsevahend, mis hõlmab ka vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamist, loeb ringkonnakohus kaebaja tuvastamisnõude keelamisnõudega hõlmatuks. Ringkonnakohus viitab ka HKMS § 45 lõikele 2, mille kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kuna kaebaja esitas käesolevas haldusasjas efektiivsema nõude, langeb iseseisva tuvastamisnõude menetlemise vajadus ära.
12.Kaebaja palub määruskaebuses, et ringkonnakohus võtaks tema kaebuse menetlusse. Ringkonnakohus selgitab, et sellekohane pädevus ringkonnakohtul määruskaebemenetluse raames puudub. HKMS § 120 järgi teeb toiminguid kaebuse menetlusse võtmisel kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, seega halduskohus. HKMS § 120 lg 2 kohaselt kui ei esine alust kaebuse tagastamiseks ega käiguta jätmiseks, võtab kohus kaebuse määrusega menetlusse. HKMS § 210 lg 3 kohaselt kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Vajaduse korral saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule. Kuna ringkonnakohus leiab, et kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel on ebaõige, tuleb saata haldusasi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. Kõike eelnevat arvestades rahuldab ringkonnakohus A. Schmidti määruskaebuse, tühistab Tartu Halduskohtu 07.03.2018. a määruse ja saadab asja halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium