Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Madis Ernits
Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number
06.02.2018, Tartu 3-17-2344
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Margus Buhti kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlused seonduvalt suitsetamise korraldamisega Viru Vanglas Tartu Halduskohtu 20.11.2017. a määrus Margus Buhti määruskaebused
Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja Margus Buht
Haldusasi
RESOLUTSIOON
1.Tagastada määruskaebuse esitajale Viru Vangla 17.11.2017. a vastus nr 2-6/38496-2 ja 14.11.2017. a vastus nr 6-12/481-2.
2.Jätta rahuldamata määruskaebuse esitaja taotlus riigi õigusabi saamiseks.
3.Jätta määruskaebus Tartu Halduskohtu 20.11.2017. a määruse resolutsiooni p 1 peale rahuldamata ning vastav resolutsiooni punkt muutmata.
4.Tagastada määruskaebus Tartu Halduskohtu 20.11.2017. a määruse resolutsiooni p 2 peale.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-de 2, 3, 4 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Justiitsminister muutis 06.10.2016. a määrusega nr 21 määruse „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) sätteid, mis reguleerisid suitsetamise korraldust vanglas.
2.Viru Vangla muutis direktori 24.04.2017. a käskkirjaga nr 1-1/55 Viru Vangla kodukorda. Alates 01.10.2017 on Viru Vangla territooriumil suitsetamine keelatud.
3.Määruskaebuse esitaja esitas 10.10.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Viru Vangla 24.04.2017. a käskkirja nr 1-1/55 ja VSkE § 641 lg 31 tühistada; kohustada Viru Vanglat lubama määruskaebuse esitajal osta vangla poest sigarette, neid väljastada ning võimaldada neid suitsetada. Halduskohus registreeris kaebuse haldusasjana nr 3-17-2090.
4.Tartu Halduskohus tagastas 01.11.2017. a määrusega haldusasjas nr 3-17-2090 esitatud kaebuse. VSkE § 641 lg 31 tühistamise nõudes tagastas halduskohus kaebuse, kuna sellise kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Viru Vangla direktori 24.04.2017. a käskkirja nr 1-1/55 tühistamise ja Viru Vangla kohustamise nõuetes tagastas halduskohus kaebuse, kuna läbimata oli kohustuslik kohtueelne menetlus. Halduskohus selgitas, et esmalt tuleb esitada Viru Vanglale vaie samade nõuetega ning vajalik võib olla tähtaja ennistamise taotluse esitamine.
5.Määruskaebuse esitaja esitas 01.11.2017 Viru Vangla kaudu Justiitsministeeriumile adresseeritud vaide (reg 02.11.2017 nr 6-12/481-1, tl 20-20p) Viru Vangla direktori 24.04.2017. a käskkirja nr 1-1/55 annulleerimiseks.
6.Määruskaebuse esitaja esitas 06.11.2017 Viru Vanglale ja Justiitsministeeriumile adresseeritud vaided (reg 06.11.2017 nr 6-12/487-1, tl 4-7), milles palus justiitsministri 06.10.2016. a määruse nr 21, millega tehti muudatused vangla sisekorraeeskirjas, tühistada ning kohustada vanglat müüma kolm pakki suitsu poekorra kohta, väljastada kolm sigaretti jalutuskäigul ning lubada neid tarvitada.
7.Määruskaebuse esitaja esitas 06.11.2017 Viru Vanglale ja Justiitsministeeriumile adresseeritud vaided (reg 06.11.2017 nr 6-12/488-1, tl 23-23p), milles palus Viru Vangla direktori 24.04.2017. a käskkirja nr 1-1/55 tunnistada kehtetuks, väljastada kolm sigaretti jalutuskäigule ning kohustada vanglat müüma kauplusest sigarette ning lubada neid tarvitada. Määruskaebuse esitaja esitas taotlused vaide esitamise tähtaja ennistamiseks (tl 23-23p). Määruskaebuse esitaja märkis, et sai 03.11.2017 kätte Tartu Halduskohtu määruse asjas nr 3-17-2090.
8.Määruskaebuse esitajalt saabus 08.11.2017 Tartu Halduskohtusse esialgne õiguskaitse taotlus, milles määruskaebuse esitaja palus esialgse õiguskaitse korras kohustada Viru Vanglat väljastama talle tubakatooteid, lubada neid tarvitada selleks ette nähtud kohas ja ajal ning kohustada tubakatooteid müüma. Taotleja märkis, et esitas 01.11.2017 vaide. Tartu Halduskohus registreeris määruskaebuse esitaja esialgse õiguskaitse taotluse haldusasjana nr 3-17-2292.
9.Määruskaebuse esitaja esitas 06.11.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1-1p), milles palus Viru Vangla direktori 24.04.2017. a käskkirja nr 1-1/55 tühistada ning tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata ning tühistada VSkE § 641 p 31. Kaebusele oli lisatud ka esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 24.04.2017. a käskkirja nr 1-1/55 kehtivuse peatamiseks ning vangla kohustamiseks müüa määruskaebuse esitajale kolm pakki sigarette poekorra kohta, väljastada neid ning lubada neid tarvitada. Määruskaebuse esitaja väitis, et on aastaid suitsetanud ja suitsetamise sõltlasena võivad tal tekkida võõrutusnähud. Määruskaebuse esitaja palus arvestada avaldusi asjas nr 3-17-2090. Tartu Halduskohus registreeris kaebuse haldusasjana nr 3-17-2344.
10.Viru Vangla tagastas 14.11.2017. a otsusega nr 6-12/481-2 (tl 24-25) määruskaebuse esitaja 06.11.2017 esitatud vaide nr 6-12/487-1 haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 1 alusel, 01.11.2017 esitatud vaide nr 6-12/481-1 ja 06.11.2017 esitatud vaide nr 6-12/488-1 HMS § 79 lg 1 p 3 alusel. Viru Vangla selgitas, et määruskaebuse esitajale tutvustati Viru Vangla 24.04.2017. a käskkirja 30.04.2017 ja reaalselt hakkas haldusakt kinnipeetavale mõju avaldama 01.10.2017.
Määruskaebuse esitaja on korduvalt vanglale esitanud vaideid, mistõttu on ilmne, et ta teab enda õigusi. Määruskaebuse esitaja esitas vaided 01.11.2017 ja 06.11.2017. Seega on kinnipeetav lasknud mööda vaide esitamise tähtaja. Puuduvad alused tähtaja ennistamiseks.
11.Tartu Halduskohus tagastas 20.11.2017. a määrusega (tl 29-30p) kaebuse (resolutsiooni p 1) ja jättis esialgse õiguskaitse taotlused läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Halduskohus selgitas, et kuna nii haldusasjana nr 3-17-2292 registreeritud esialgse õiguskaitse taotluses kui ka haldusasjana nr 3-17-2344 registreeritud kaebuses ja esialgse õiguskaitse taotluses on vaidluse all Viru Vangla suitsetamise korralduse õiguspärasus, siis lahendab kohus asjad ühe määrusega. Halduskohus tagastas määruskaebuse esitaja kaebuse Viru Vangla 24.04.2017. a käskkirja nr 1-1/55 tühistamise nõude osas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel. Halduskohtu hinnangul käitus Viru Vangla 14.11.2017. a otsusega vaide tagastamisel õiguspäraselt. Halduskohus tagastas VSkE § 641 p 31 tühistamise nõudes kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna sellise kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kuna halduskohus tagastas eelnevalt kaebuse ning esialgse õiguskaitse taotluste esemega seonduvalt ei toimu enam ka vaidemenetlust, siis ei ole esialgse õiguskaitse taotlused antud juhul lubatavad ja kohtul ei ole võimalik neid sisuliselt läbi vaadata. Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotlused HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
12.Määruskaebuse esitaja esitas 28.11.2017 (avaldusel kuupäev 21.11.2017, tl 41-42p) ja 30.11.2017 (avaldusel kuupäev 14.11.2017, tl 47-47p) Tartu Ringkonnakohtule avaldused (tl 41-42p). Määruskaebuse esitaja väidab, et esitas kaebuse halduskohtule 10.10.2017 (haldusasi nr 3-17-2090), milles kohtunik selgitas, kuidas enda õigusi kaitsta. Määruse asjas nr 3-17-2090 sai määruskaebuse esitaja kätte 03.11.2017. Vangla ohustab määruskaebuse esitaja tervist ja on põhjendatud esialgse õiguskaitse andmine. Vangla ravi ei paku, arstid vanglas ei võta midagi ette ja panevad diagnoosi inimesega kohtumata. Määruskaebuse esitaja väitis, et keegi ei ole talle 24.04.2017. a käskkirja tutvustanud. Määruskaebuse esitaja palus riigi õigusabi. Määruskaebuse esitaja palus tühistada Viru Vangla 24.04.2017. a käskkiri nr 1-1/55, kohustada väljastama igal jalutuskäigul kolm pakki sigarette, võimaldada osta vangla kauplusest kolm pakki sigarette poekorra kohta, lubada neid tarvitada, alustada põhiseaduse järelevalvemenetlust VSKE § 641 p 31 osas ja tunnistada säte põhiseadusega vastuolus olevaks.
13.Määruskaebuse esitaja esitas 17.12.2017 Tartu Halduskohtule määruskaebuse (tl 54-54p) Tartu Halduskohtu 20.11.2017. a määruse resolutsiooni p 1 peale. Määruskaebuse esitaja palus kasutada 28.11.2017 ja 30.11.2017 halduskohtule esitatud avaldusi määruskaebusena. Määruskaebuse esitaja palub tühistada Tartu Halduskohtu 20.11.2017. a määruse resolutsiooni p 1, kohustama vanglat vaideid vastu võtma ja kaebetähtaega ennistama, tühistada Viru Vangla käskkiri nr 1-1/55 ja tunnistada Justiitsministeeriumi 06.10.2016. a määrusega nr 21 tehtud muudatused § 641 p 31 põhiseadusega vastuolus olevaks, jätta justiitsministri määrus kohaldamata ning alustada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlust.
14.Määruskaebuse esitaja esitas 17.12.2017 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse (tl 59) Tartu Halduskohtu 20.11.2017. a määruse nr 3-17-2344 resolutsiooni p 2 peale, millega halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Määruskaebuse esitaja märgib, et esitas halduskohtule avaldused 28.11.2017 ja 30.11.2017 ning jääb nendes esitatud nõudmiste
juurde. Määruskaebuse esitaja palub vabastada end riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel, võtta määruskaebus menetlusse ja rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus.
15.Tartu Halduskohus võttis 04.01.2018. a määrusega (tl 62-63) määruskaebuse Tartu Halduskohtu 20.11.2017. a määruse resolutsiooni p 1 peale menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas Tartu Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Määruskaebuse esitaja esitas Viru Vanglale vaided suitsetamise piirangute peale 01.11.2017 ja 06.11.2017. Seejuures taotles ta 01.11.2017 esitatud vaides Viru Vangla direktori 24.04.2017. a käskkirja nr 1-1/55 annulleerimist. Seega ei vasta tõele väide, et ta sai teada vaide esitamise vajalikkusest alles 3-17-2090 asjas tehtud määrusest.
16.Määruskaebuse esitaja esitas 11.01.2018 Tartu Ringkonnakohtule avalduse (tl 65-65p). Määruskaebuse esitaja väidab, et 01.11.2017 vaide esitamisel lähtus ta ühele kinnipeetavale saadetud määrusest asjas nr 3-17-1999. Kui määruskaebuse esitaja sai 03.11.2017 määruse nr 3-17-2090, esitas ta kõik asjad korrektselt. Seega ei ole kaebetähtajad meelega mööda lastud. Halduskohtusse pöördus määruskaebuse esitaja juba 10.10.2017.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebused tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20.11.2017. a määrus muutmata.
18.Ringkonnakohus lahendab esmalt määruskaebuse esitaja riigi õigusabi taotluse (I), seejärel määruskaebuse kaebuse tagastamise peale (II) ja seejärel määruskaebuse esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise peale (III). I
19.Määruskaebuse esitaja on halduskohtus 28.11.2017 registreeritud avalduses soovinud riigi õigusabi advokaadi saamiseks ning põhjendanud seda asjaoluga, et ta juba kolmas kord pöördub kohtusse ja seega ta ei suuda enda õigusi kaitsta. Määruskaebuse esitaja on hiljem täpsustatud määruskaebuses märkinud, et jääb varem esitatud avalduste juurde ja palub nendega arvestada. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Ringkonnakohus mõistab määruskaebuse esitaja avaldusi selliselt, et määruskaebuse esitaja soovib riigi õigusabi määruskaebemenetluses.
20.Riigi õigusabi seaduse (RÕS § 4 lg 3 p 5) järgi on üheks riigi õigusabi liigiks isiku esindamine halduskohtumenetluses. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Määruskaebuse esitaja on käesolevas asjas esitanud ise kaebuse ja ka määruskaebuse. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebuse esitaja suutnud teha enda soovid ja taotlused kohtule vajalikul määral arusaadavaks. Tulenevalt HKMS § 2 lg-st 4 tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 2 lg 5 kohaselt tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning
võimaliku kohtupraktika. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Käesoleva haldusasja asjaoludest nähtuvalt ei ole määruskaebuse esitaja õiguste kaitseks ilmtingimata vajalik, et teda esindaks kohtumenetluses erialateadmistega isik, kuna määruskaebuse esitaja õiguste kaitse on vajalikul määral tagatud tema enda teadmiste ja oskustega ning uuriva ja selgitava kohtumenetlusega. Seega jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. II
21.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus halduskohtu resolutsiooni p 1 peale tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20.11.2017. a määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega kaebuse tagastamise osas ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
22.Määruskaebuse esitaja on Tartu Ringkonnakohtule 11.01.2018 esitatud avaldusele lisanud Viru Vangla 17.11.2017. a vastuse nr 2-6/38496-2 (vastus kohtunõudele haldusasjas nr 3-17-2344) ja Viru Vangla 14.11.2017. a otsuse nr 6-12/481-2, mis on toimikus juba olemas, mistõttu ringkonnakohus tagastab need määruskaebuse esitajale.
23.Asja materjalidest nähtuvalt esitas määruskaebuse esitaja halduskohtule tühistamiskaebuse ja taotluse esialgse õiguskaitse korras peatada Viru Vangla 24.04.2017. a käskkirja nr 1-1/55 kehtivus ja kohustada Viru Vanglal müüma Viru Vangla poest poekorra kohta kolm pakki sigarette, lubada neid jalutuskäigule kaasa võtta ning neid tarvitada. Määruskaebuse esitaja on vaidlustanud Viru Vangla direktori 24.04.2017. a käskkirja nr 1-1/55, millega muudeti Viru Vangla kodukorda ja kehtestati Viru Vangla territooriumil üldine suitsetamiskeeld (kodukorra p 2.3). Viru Vangla tagastas määruskaebuse esitaja 01.11.2017. ja 06.01.2017. a vaided Viru Vangla direktori 24.04.2017. a käskkirja nr 1-1/55 peale, kuna määruskaebuse esitaja lasi mööda vaide esitamise tähtaja ning Viru Vangla ei pidanud põhjendatuks vaide esitamise tähtaja ennistamist. Seega on määruskaebuse esitaja vaided tagastatud ning neid ei ole sisuliselt läbi vaadatud. Halduskohus leidis, et vaided on õiguspäraselt tagastatud ja seega on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata.
24.Kohtupraktikas on sedastatud, et kui kaebaja ei käitu kohtueelses menetluses nõuetekohaselt (näiteks jätab kõrvaldamata vaides esinenud puudused või ei esita vaiet tähtaegselt) ja menetlus lõpetatakse seetõttu õiguspäraselt vaide tagastamisega, siis ei ole hilisem kaebus kohtule HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt lubatav. Vaide õigusvastase tagastamise korral saab aga kohtumenetluses jätkata asja sisulise arutamisega. Kontrollides kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist, ei või kohus piirduda formaalse kontrolliga, vaid peab HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaldamisel veenduma, et ka tegelikult esinesid alused, millele viidates tagastati isiku taotlus kohustuslikus kohtueelses menetluses (RKHKm, 29.04.2014, 3-3-1-78-13, p 19-20 ja seal viidatud praktika). Seega juhul, kui kohus leiab, et vaide tagastamine ei olnud vangla poolt õiguspärane, saab kohustusliku kohtueelse menetluse lugeda läbituks. Veel on kohtupraktikas selgitatud, et üldkorralduse vaidlustamise tähtaja kulgema hakkamine sõltub sellest, millal avaldub selle mõju akti adressaadi õigustele. Juhul, kui üldkorralduse säte mõjutab isiku õigusi vahetult, tuleb kaebus halduskohtule esitada 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest. Kui tegemist on aga määratlemata arvu juhtumeid käsitleva sättega, mis akti adressaadi õigusi selle teatavakstegemise ajal ei mõjuta, saab isik esitada kaebuse üldkorralduse tühistamiseks 30 päeva jooksul pärast mõju ilmnemist, näiteks pärast üldkorralduse alusel tema suhtes toimingu sooritamist või haldusakti andmist. Sellisel juhul
tuleks isikul oma õiguste tõhusaks kaitsmiseks koos üldkorralduse vaidlustamisega halduskohtus vaidlustada ka vastav toiming või haldusakt (RKHKm 13.02.2008, 3-3-1-95-07, p 14). HMS § 75 kohaselt tuleb vaie haldusaktile või toimingule esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, mil isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. HMS § 79 lg 1 p 3 kohaselt vaie tagastatakse, kui mööda on lastud vaide esitamise tähtaeg ning seda ei ennistata.
25.Viru Vangla 24.04.2017. a käskkirjaga muudeti vangla kodukorra sätteid, mis reguleerisid suitsetamist vanglas. Muuhulgas lisati kodukorda p 2.3, mille järgi on vangla territooriumil suitsetamine keelatud ning muudeti p-de 4.4 ja 7.1.1 sõnastust, mille järgi puuduvad jalutuskäigule kaasa võetavate lubatud esemete loetelust sigaretid ja enam ei ole võimalik soetada sigarette vangla kauplusest. Vangla käskkiri jõustus ja hakkas mõju avaldama 01.10.2017. Määruskaebuse esitaja on 01.11.2017 ja 06.11.2017 esitanud vaided Viru Vangla 24.04.2017. a käskkirja nr 1-1/55 kehtetuks tunnistamiseks. Seega saabus vaidlustamise tähtaeg 31.10.2017, kuid vaided on esitatud 01.11.2017 ja 06.11.2017. Järelikult on vangla õigesti leidnud, et määruskaebuse esitaja on mööda lasknud vaide esitamise tähtaja.
26.Määruskaebuse esitaja on küll näidanud enda soovi Viru Vangla 24.04.2017. a käskkirja nr 1-1/55 vaidlustamiseks, esitades 10.10.2017 vastava kaebuse kohtule (haldusasi nr 3-17-2090), aga kuna seadusest tulenevalt tuleb vangla haldusakti vaidlustamiseks kohtus eelnevalt läbida vaidemenetlus, ei muuda ennatlikult kohtule esitatud kaebuse esitamine peale vaide esitamise tähtaja möödumist esitatud vaiet tähtaegseks. Määruskaebuse esitaja esitas vaided 01.11.2017 ja 06.11.2017. Kohtupraktika kohaselt peaksid menetlustähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused. Mõjuva põhjusena võib olla käsitatav ka kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu ei saa isik aru kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtajad on vajalikud menetluses õiguskindluse ja stabiilsuse tagamiseks. Seaduses ette nähtud tähtaja järgimata jätmine on lubatav vaid erandina üksikjuhtumil õiglase tulemuse saavutamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei esinenud antud juhul sellist takistust, mis oleks takistanud määruskaebuse esitajal terve oktoobrikuu jooksul esitada vanglale vaiet. Kohus ei pea tõenäoliseks vaide esitamise tähtaja ületamist õigusliku kogenematuse tõttu. Kuna kinnipeetav on varasemalt vanglale esitanud vaideid, on ilmne, et kinnipeetav teab enda õigusi ning talle pidi olema teada kinnipeetavale sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse kord. Määruskaebuse esitajale pidi olema äratuntav, et suitsetamise keelustamine tuleb vaide esitamisega vaidlustada võimalikult kiiresti pärast selle kehtima hakkamist. Lisaks nähtub kohtute infosüsteemist, et määruskaebuse esitaja on ka varasemalt pöördunud kaebustega halduskohtusse. Nt haldusasjas nr 3-15-107 on määruskaebuse esitajale kaebus tagastatud, kuna määruskaebuse esitaja ei pidanud kinni kohustusliku kohtueelse menetluse nõudest. Asjas nr 3-15-509 on määruskaebuse esitaja läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Seega pidi määruskaebuse esitajale olema teada asjaolu, et enne kohtusse pöördumist võib olla vajalik läbida kohustuslik kohtueelne menetlus ning vaide esitamisel tuleb jälgida seaduses sätestatud tähtaegu. Ringkonnakohus nõustub vanglaga, et tähtaja ennistamiseks mõjuvaid põhjusi ei esinenud. Seega on ringkonnakohtu hinnangul vaided Viru Vangla 24.04.2017. a käskkirja nr 1-1/55 kehtetuks tunnistamiseks tagastatud õiguspäraselt ning kohtumenetlus ei saa sellest tulenevalt jätkuda.
27.Ringkonnakohus selgitab, et olukorras, kus kaebaja eesmärgiks on saavutada võimalus suitsetada vangistuse täideviimise ajal, ei piisaks eesmärgi saavutamiseks üksnes tühistamisekaebuse esitamisest. Eesmärgi saavutamiseks tuleb Riigikohtu praktikast tulenevalt esitada Viru Vanglale taotlus suitsetamise võimaldamiseks ning vajadusel vaidlustada keelduv
otsus vaidemenetluses ühes asjakohaste vangla kodukorra sätetega. Käesoleva asja materjalidest ei nähtu, et määruskaebuse esitaja oleks pöördunud vangla poole eraldi taotlusega suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks ning et vangla oleks taotluse osas seisukoha võtnud ja määruskaebuse esitaja oleks vangla keelduva tegevuse peale vaide esitanud. Kinnipeetav aga saab kohustamisnõudega kohtusse pöörduda üksnes juhul, kui ta on esitanud vanglale esmalt taotluse, milles ta on oma soovi selgelt väljendanud, ning vangla keelduva vastuse korral on kinnipeetav esitanud keeldumise peale ka vaide (VangS § 11 lg-d 41 ja 5). Kui vangla esitatud vaide tagastab, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätab, siis on kinnipeetaval õigus esitada kaebus halduskohtule.
28.Eelnevat arvestades on ringkonnakohtu hinnangul halduskohus vaidlustatud määruses põhjendatult leidnud, et vangla on vaide tagastamisel õiguspäraselt käitunud, mistõttu ei saa kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks lugeda. Seetõttu kuulub kaebus tagastamisele.
29.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse Tartu Halduskohtu 20.11.2017. a määruse resolutsiooni p 1 peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20.11.2017. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata. III
30.Määruskaebuse esitaja esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 20.11.2017. a määruse resolutsiooni p 2 peale. Määruskaebuse esitaja ei nõustu määruskaebuses Tartu Halduskohtu 20.11.2017. a määruse nr 3-17-2344 seisukohtadega tema esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise kohta ning palub rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus.
31.Halduskohus on põhjendatult leidnud, et olukorras, kus kohtule esitatud kaebus ei ole lubatav ja esialgse õiguskaitse taotluse esemega seonduvalt ei toimu enam ka vaidemenetlust, puudub alus esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamiseks. Ringkonnakohus osutab siinjuures, et käesolevaks ajaks on kohtupraktikas tunnustatud seisukohta, et üldjuhul ei saa kinnipeetaval suitsetamise õiguse saamiseks esitatud kaebuse menetluse ajal esineda esialgse õiguskaitse vajadust. Ringkonnakohus on 06.12.2017. a määruses haldusasjas nr 3-17-1449 (p 25) põhjalikult käsitlenud suitsetamise mõju inimese tervisele ja tõdenud, et üldteadaolevalt kahjustab krooniline tubakasuitsetamine südame-veresoonkonda, hingamis-, seede-, kuse- ja suguelundkonda, meeleelundeid ning on paljude haiguste tekkepõhjuste hulgas olulisim välditav ohutegur. Tubakasuitsetamist peetakse sõltuvushaiguseks, mis kahjustab närvisüsteemi ja on seotud vähemalt 25 haiguse tekkega. Ringkonnakohus nõustub, et mõni või koguni enamus võõrutusnähtudest võib mõnel üksikul juhul esineda, kuid on seisukohal, et suitsetamisest tingitud terviseriskid on märksa tõsisemad kui viidatud võimalikud võõrutusnähud nende kogumis. Seega oleks kaebaja määruskaebus esialgse õiguskaitse kohaldamise saavutamiseks ilmselgelt perspektiivitu ka juhul, kui halduskohtule kaebuse esitamise kohustuslikud eeldused oleks täidetud ning käesoleval juhul on ilmne, et kohtul puudub võimalus kaebuses taotletud esialgse õiguskaitse abinõu rakendamiseks.
32.Lähtuvalt eelnevast on ringkonnakohus seisukohal, et esineb HKMS § 187 lg 3 p-s 5 sätestatud alus määruskaebuse tagastamiseks.
allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.