Margus Buhti kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlused seonduvalt suitsetamise korraldusega Viru Vanglas
Resolutsioon
1.Tagastada Margus Buhti kaebus.
2.Jätta Margus Buhti esialgse õiguskaitse taotlused läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale kaebuse tagastamise osas (resolutsiooni p 1) võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määruse peale esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise osas (resolutsiooni p 2) võib esitada määruskaebus otse Tartu Ringkonnakohtule
päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD
1.08.11.2017 saabus Tartu Halduskohtusse Margus Buhti esialgse õiguskaitse taotlus, milles ta palub esialgse õiguskaitse korras kohustada Viru Vanglat väljastama talle tubakatooteid, lubada neid tarvitada selleks ette nähtud kohas ja ajal ning kohustada tubakatooteid Viru Vangla poolt taotlejale müüma. Taotleja märgib, et esitas vaide Justiitsministeeriumile ja Riigikohtule tuvastamaks, kas tegemist on põhiseaduse rikkumisega. Taotleja märgib, et kohtuotsuse tegemiseni kuluva pika ajaga võivad tal tulla võõrutusnähud, mis on loetletud www.tubakainfo.ee. Tartu Halduskohtus registreeriti M. Buhti esialgse õiguskaitse taotlus haldusasjana nr 3-172292.
2.Tartu Halduskohtu 08.11.2017 määrusega jäeti M. Buhti esialgse õiguskaitse taotlus haldusasjas nr 3-17-2292 käiguta, kuna taotluselt oli tasumata riigilõiv. Kohus andis taotlejale tähtaja riigilõivu summas 15 euro tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks seitse päeva määruse kättesaamisest arvates.
3.10.11.2017 saabus Tartu Halduskohtusse M. Buhti kaebus, milles kaebaja palub tühistada Viru Vangla 24.04.2017 käskkiri nr 1-1/55 ning tühistada, tunnistada Põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 64 1 p 31. Kaebusele on lisatud ka esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla 24.04.2017 käskkirja nr 1-1/55 kehtivuse peatamiseks
ning suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks. Kaebaja palub ka vabastada ta riigilõivu tasumisest, kuna tal puudub selle tasumiseks raha. Kaebusele lisatud materjalidest nähtuvalt on M. Buht esitanud suitsetamise korraldusega seonduvalt ka vaide ja vaide esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Tartu Halduskohtus registreeriti M. Buhti kaebus haldusasjana nr 3-17-2344.
4.Tartu Halduskohus palus 13.11.2017 haldusasjas nr 3-17-2344 Viru Vanglale esitatud kohtunõudes teatada, mis staadiumis on M. Buhti vaidemenetlus ning edastada kohtule Viru Vangla poolt vaidemenetluse raames koostatud vastus(ed).
5.Viru Vangla 17.11.2017 vastusega selgitas kohtule, et Viru Vangla direktori 24.04.2017 käskkirjaga nr 1-1/55 muudeti Viru Vangla direktori 23.01.2013 käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud Viru Vangla kodukorda (kodukord). Nimetatud käskkirjaga kehtestati vangla territooriumil alates 01.10.2017 suitsetamise keelamine ja sellega kaasnevad muudatused. M. Buhtile tutvustati eelnimetatud käskkirja 30.04.2017 ja reaalselt hakkas haldusakt kinnipeetavale mõju avaldama 01.10.2017. 01.11.2017 esitas M. Buht vangla kaudu Justiitsministeeriumile adresseeritud vaide, reg 02.11.2017 nr 6-12/481-1, milles vaidlustas Viru Vangla direktori 24.04.2017 käskkirja nr 1-1/55, taotledes selle kehtetuks tunnistamist. 06.11.2017 esitas M. Buht Viru Vanglale ja Justiitsministeeriumile adresseeritud vaided, reg 06.11.2017 nr 612/487-1, milles taotles justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ muutmise 06.10.2016 määrusega nr 21, mille § 64 1 punktiga 31 keelati sigaretid vanglas, kehtetuks tunnistamist. Samuti esitas M. Buht 06.11.2017 Viru Vanglale ja Justiitsministeeriumile adresseeritud vaided, reg 06.11.2017 nr 612/488-1, milles taotles Viru Vangla direktori 24.04.2017 käskkirja nr 1-1/55 kehtetuks tunnistamist. Koos vaietega esitas kinnipeetav Viru Vanglale ja Justiitsministeeriumile adresseeritud taotlused vaide esitamise tähtaja ennistamiseks. Viru Vangla 14.11.2017 otsusega nr 6-12/481-2 tagastati M. Buhti 06.11.2017 esitatud vaie nr 612/487-1 HMS § 79 lg 1 punkti 1 alusel, 01.11.2017 esitatud vaie nr 6-12/481-1 ja 06.11.2017 esitatud vaide nr 6-12/488-1 HMS § 79 lg 1 punkti 3 alusel.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kuna nii haldusasjana nr 3-17-2292 registreeritud M. Buhti esialgse õiguskaitse taotluses kui ka haldusasjana nr 3-17-2344 registreeritud M. Buhti kaebuses ja esialgse õiguskaitse taotluses on vaidluse all Viru Vangla suitsetamise korralduse õiguspärasus, siis lahendab kohus menetlusökonoomiat arvestades asjad ühe määrusega.
7.M. Buht taotleb kaebuses Viru Vangla 24.04.2017 käskkirja nr 1-1/55 tühistamist ning justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 64 1 p 31 tühistamist, Põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist ja kohaldamata jätmist.
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangla tegevuse vaidlustamisel kohustuslik vaidemenetlus on ette nähtud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 5, mis sätestab, et kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei saa Viru Vangla 24.04.2017 käskkirja nr 1-1/55 tühistamise nõude osas VangS § 11 lg-st 5 tulenevat kohustuslikku kohtueelset vaidemenetlust läbituks lugeda. Viru Vangla poolt kohtule esitatud vastusest ja selle lisadest nähtuvalt M. Buht küll esitas vaide Viru Vangla direktori 24.04.2017 käskkirja nr 1-1/55 peale, ent vaie tagastati vangla poolt 14.11.2017 vastuskirjaga nr 6-12/4812 haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 3 alusel põhjusel, et M. Buht lasi mööda vaide esitamise tähtaja ning vangla ei pidanud vajalikuks seda ennistada. Viru Vangla põhjendused on järgnevad. Vastavalt HMS § 75 sätestatule tuleb vaie haldusaktile või toimingule esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. Vastavalt Riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri päevikukandele tutvus kinnipeetav Viru Vangla direktori 24.04.2017 käskkirjaga nr 1-1/55 30.04.2017. Viru Vangla direktori 24.04.2017 käskkirjas nr 1-1/55 oli muuhulgas märgitud: „Kui isik leiab, et käskkirjaga rikutakse tema õigusi võib ta Viru Vangla kaudu esitada 30 päeva jooksul Justiitsministeeriumile vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras“. Vaidlustatud käskkiri jõustus ja hakkas kinnipeetavale mõju avaldama 01.10.2017 ja vaidlustamise tähtpäev saabus 31.10.2017. Kinnipeetav esitas vaided 01.11.2017 ja 06.11.2017. Seega on kinnipeetav lasknud mööda vaide esitamise tähtaja. Kinnipeetav väidab, et ei olnud teadlik tähtajast, kuna tal puudub juriidiline haridus. Viru Vangla on seisukohal, et tegemist on ennast õigustava väitega. Nimelt on kinnipeetav varasemalt esitanud vanglale korduvalt vaideid, mistõttu on ilmne, et kinnipeetav teab enda õigusi ja on haldusmenetlusepõhimõtetega kursis. Vangla osundab, et 24.04.2017 käskkirjas nr 1-1/55 oli märgitud vaidlustamisviide. Vangla märgib lisaks, et õiguskirjanduses loetakse tähtaja ennistamise mõjuvateks põhjusteks eelkõige haigust, liiklustakistusi, elektrikatkestusi, vigu postiteeninduse töös jt asjaolusid, mis ei olnud sõltuvuses menetlusosalise teadvusest ja tahtest. Vanglale teadaolevalt ei esinenud kinnipeetaval eelkirjeldatud mõjuvaid põhjusi. Kohtu hinnangul on Viru Vangla M. Buhti vaide tagastamisel käitunud õiguspäraselt. Kuna vaie tagastati läbivaatamatult, siis ei saa antud juhul VangS § 11 lg-st 5 tulenevat kohustuslikku kohtueelset vaidemenetlust läbituks lugeda. Eelnevast tulenevalt tagastab kohus M. Buhti kaebuse Viru Vangla 24.04.2017 käskkirja nr 11/55 tühistamise nõude osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.
9.VSKE § 641 p 31 tühistamise nõudes tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna sellise kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 sätestab, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. VSKE on õigustloov akt ning selle vaidlustamiseks on ette nähtud teistsugune menetlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. Kaebaja on põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamist VSKE suhtes käesoleva kaebuse raames iseenesest taotlenud, ent kuna kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, siis ei võta kohus antud juhul VSKE põhiseaduslikkuse osas seisukohta.
10.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
11.Seoses vanglas kehtestatud suitsetamiskeeluga on M. Buht soovinud ka esialgse õiguskaitse kohaldamist. Haldusasjade nr 3-17-2292 ja 3-17-2344 raames esitatud esialgse õiguskaitse taotlustes soovib M. Buht Viru Vangla 24.04.2017 käskkirja nr 11/55 kehtivuse peatamist ning suitsetamist võimaldavate toimingute tegemise kohustamist. HKMS § 249 lg 1 alusel saab kohus kohaldada esialgset õiguskaitset eeldusel, et kohtu menetluses on kaebus. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetluse ajal. Kuna kohus tagastab M. Buhti kaebuse käesoleva määrusega ning esialgse õiguskaitse taotluste esemega seonduvalt ei toimu enam ka vaidemenetlust, siis ei ole esialgse õiguskaitse taotlused antud juhul lubatavad ja kohtul ei ole võimalik neid sisuliselt läbi vaadata. Vastavalt HKMS § 55 lg-le 2, kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määruse alusel läbi vaatamata. Käesoleval juhul on halduskohtule esitatud taotlust sisaldavad avaldused. Kohus leiab, et kuna esialgse õiguskaitse taotlustes ei ole kõrvaldatavaid puudusi, sest taotlused ei ole lubatavad, siis puudub vajadus taotluste käiguta jätmiseks ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotlused HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.