1.Võtta JA määruskaebus Tallinna Halduskohtu 31.01.2018 määruse peale haldusasjas nr 3-18-225 menetlusse.
2.Jätta JA määruskaebus Tallinna Halduskohtu 31.01.2018 määruse peale haldusasjas nr 3-18-225 rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus on lõplik ja selle peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1, § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) väljastas 22.02.2013 ehitusloa nr 61573 Tallinnas F. Kuhlbarsi 6/J. Pärna 1 korterelamu laiendamiseks ja rekonstrueerimiseks. F. Kuhlbarsi 6/J. Pärna 1 asuva korteri nr 23 omanik JA esitas 08.04.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus TLPA 22.02.2013 ehitusloa nr 61573 tühistada (haldusasi nr 3-13-745). Tallinna Halduskohus peatas 19.04.2013 määrusega esialgse õiguskaitse korras ehitusloa täitmise. Tallinna Halduskohus tühistas 24.10.2014 määrusega 19.04.2013 määruse. Riigikohus peatas samas haldusasjas 09.03.2016 otsusega nr 3-3-1-78-15 ehitusloa nr 61573 kehtivuse. Haldusasja nr 3-13-745 menetlus lõppes 05.06.2017, mil jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 30.12.2016 otsus. Menetluse tulemusel jäi JA kaebus rahuldamata.
2.JA edastas 22.12.2017 Tallinna linnale e-kirja (tl 4), milles märkis, et ehitusloa nr 61573 kehtivus on lõppenud ning palus teavitada selle kehtivuse lõppemisest ehitusloaga seotud isikuid, sh selgitada, et ehitusloa alusel ehitamine on keelatud. JA viitas kirjas sellele, et ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 20 lg 1 kohaselt kehtib enne ehitusseadustiku (EhS) jõustumist väljastatud ehitusluba tähtajatult üksnes juhul, kui ehitamisega on alustatud enne seaduse jõustumist, s.o 01.07.2015.
3-18-225 Ehitusloa nr 61573 alusel ei ole ehitamist alustatud ning ehitusloa väljastamisest on möödunud üle kahe aasta ka selle vahepealset kehtivuse peatumise aega arvestades. 24.07.2015 kuni 21.11.2015 toimunud hoone fassaadi osalist renoveerimist ei saa lugeda ehitustegevuseks EhS ega ehitusloa järgi. Lisaks algas see tegevus pärast 01.07.2015.
3.TLPA vastas JA-le 18.01.2018 kirjaga nr 4-3/17/1856-20 (tl 5), milles selgitas, et ehitusmenetlused on ehitisregistris ja Tallinna planeeringute registris avalikud. Samuti on avalikud kohtulahendid ja seadusandlus ning ametil ei ole kohustust isikuid eraldi teavitada.
4.JA esitas 30.01.2018 TLPA 18.01.2018 kirja peale vaide (tl 7), milles taotles tema 22.12.2017 taotluse viivitamata täitmist ning asjassepuutuvatele isikutele selgituse esitamist ehitusloa kehtivuse lõppemise kohta. Lisaks taotles JA alustada viivitamata ehitusjärelevalve alast tegevust. TLPA on toimingust keeldumisega rikkunud Tallinna Linnavolikogu 13.06.2013 määrusest nr 36 „Tallinna Linnaplaneerimise Ameti põhimäärus“ (TLPA põhimäärus) ning seadusest tulenevaid järelevalve- ja selgitamiskohustusi ja vaide esitaja õiguseid. Ehitusluba nr 61573 on Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-78-15 esitatud põhimõtete järgi kehtetu. Kõnealusel objektil on korduvalt üritatud vältida ehitustegevust, tuleohutust, tööohutust, heakorda jm reguleerivate õigusaktide täitmist ja TLPA on sellest teadlik. TLPA keeldumine oma põhitegevust puudutava selgituse andmisest õigusrikkumise toimepanemise ennetamiseks ei ole TLPA pädevust ja kohustusi ning objekti eripärasid arvestades õiguspärane. Selgituse andmisest keeldumine rikub korteriomanike õigust õiguskindlusele ja omandi puutumatusele, võib tekitada otsest varalist kahju ning ohustada inimeste elu ja tervist (ehitamisel kehtiva ehitusloata). TLPA on teadlik, et vastuses viidatud registrikanded ei kajasta ehitusloa kehtivuse lõppu tähtaja möödumise tõttu. Samuti on TLPA ametnikud möönnud kannete muid puudusi, mistõttu on selgituse andmine vajalik ja asjakohane. TLPA on varem selliseid selgitusi ka andnud. Kuna 22.12.2017 taotluse esitamisest on möödunud üle 30 päeva, tuleb selgitus anda viivitamata. Asjaolude, sh juba toime pandud EhS rikkumise tuvastamiseks on ilmselt vajalik ehitusjärelevalve alane tegevus.
5.JA esitas 30.01.2018 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse (tl 3) TLPA kohustamiseks anda viivitamata selgitus ehitusloa lõppemise kohta sellega puutumuses olevatele isikutele ning alustada vajadusel ehitusjärelevalvemenetlust ehituskeelu rikkumise ennetamiseks või selle tuvastamiseks. TLPA 30.01.2018 kirjas esitatud seletused on ebaselged ja JA pöördumise sisu arvestades asjakohatud. Taotlejale ei võimaldatud täiendavaid selgitusi ka telefoni teel. Taotleja on esitanud TLPA-le vaide, sest TLPA on toimingust keeldumisel oluliselt rikkunud tema õigusi. TLPA põhimääruse § 6 lg 1 p-dest 5 ja 9, EhS § 141 p-st 1 ja teabevaldaja selgitamiskohustusest tulenevalt on TLPA-l kohustus vastav selgitus anda. Arvestades, et mitu kõnealuses hoones asuva korteri omanikku ei ole ehitamisega nõustunud, ehitusloata ehitamine ja ehitusjärelevalve puudumine põhjustab kahju, TLPA pole soovinud ega suutnud tagada tõhusat ehitusjärelevalvet ning seda, et vastamise tähtaja jooksul võidakse panna toime EhS rikkumine, on põhjendatud kohustada TLPA-d andma viivitamata selgitus ehitusloa kehtivuse lõppemise kohta. Kui selle eelduseks on ehitusjärelevalve algatamine, tuleb see viivitamata EhS § 138 lg-s 1 sätestatud keelu rikkumise ennetamiseks või tuvastamiseks algatada.
6.Tallinna Halduskohus jättis 31.01.2018 määrusega JA esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Haldusorganil puudub kohustus selgitada asjassepuutuvatele isikutele täiendavalt kohtulahenditega seonduvat. Haldusasjas nr 3-13-745 oli korteriühistu Kuhlbarsi 6/Pärna 1 kaasatud menetlusse kolmanda isikuna, mistõttu on asjassepuutuvad isikud kohtulahenditega 2(4)
3-18-225 kursis. Samuti ei saa TLPA algatada soovitud järelevalvet, sest ehitusloa nr 61573 kehtivust ei ole kohtumenetluses peatatud ning kohus ei ole ehitusluba nr 61573 tühistanud. Tallinna linn oleks pidanud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 36 lg-st 1 ja hea halduse põhimõttest tulenevalt taotlejale selgitama, et ehitusluba nr 61573 on kehtiv, mitte vastama, et linnal puudub kohustus pöördumises taotletud toimingute sooritamiseks. Korrektse selgitamise korral oleks puudunud taotlejal vajadus pöörduda vaidemenetluse korras haldusorgani ja kohtu poole. Eeltoodu ei ole aga alus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.JA palub 31.01.2018 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 31.01.2018 määrus ning rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus. Halduskohus ei ole taotleja argumente õigesti mõistnud. Riigikohus selgitas 09.03.2016 lahendis nr 3-3-1-78-15 ehitusloa kehtivuse arvestamise põhimõtteid juhul, kui ehitusloa kehtivus on selle vaidlustamise tõttu ajutiselt peatatud. Kuni 30.06.2015 kehtinud ehitusseaduse järgi on ehitusloa kehtivus kaks aastat ehk maksimaalselt 731 päeva. 01.07.2015 jõustunud EhS rakendussätted ei muuda enne seaduse jõustumist väljastatud ehitusloa kehtivuse tähtaega. Seega kehtis 22.03.2013 väljastatud ehitusluba nr 61573 Riigikohtu suuniste järgi ajaperioodidel 22.02.2013 – 19.04.2013 (56 päeva), 24.10.2014 – 09.03.2016 (502 päeva) ja 05.06.2017 – 25.11.2017 (173 päeva) ehk kokku 731 päeva ning 22.12.2017 oli ehitusloa kehtivus igal juhul lõppenud. Samuti on täidetud ehitusloa kehtivuse lõppemise tingimused (ehitamist ei ole alustatud, sh ei ole seda alustatud EhS jõustumise ajaks). TLPA peaks andma kõikidele asjaomastele isikutele selgituse ehitusloa lõppemise kohta või tagama vähemalt vastava märke tegemise ehitisregistrisse. TLPA poolt selgituse andmine on asjakohane ja põhjendatud, sest registritesse kantakse üksnes ehitusloa väljastamise, mitte lõppemise aeg. See võimaldab aga kolmandatel isikutel väita, et nad ei olnud ehitusloa kehtimise lõppemisest teadlikud. Samuti on kõnealusel objektil püütud varasemalt toime panna võimalik õigusrikkumine (ehitamise alustamise teatise esitamine ehitusloa peatatud oleku ajal) ning ehitamise ettevalmistamisel ei ole kinni peetud erinevates seadustes ja regulatsioonides kehtestatud nõuetest (näiteks tuleohutuseeskirjade, heakorraeeskirjade jms rikkumine). Eeltoodu annab aluse kahelda arendustegevusega tegeleva ettevõtja õiguskuulekuses. TLPA on varasemalt analoogseid selgitusi andnud ning tegemist on TLPA põhitegevusega seotud toiminguga, mis ei tekita lisakoormust. Küsimuse lahendamine kohtumenetluses ei oleks menetluse võimalikku kestust arvestades efektiivne. TLPA vastuskirjas sisaldunud seletused jäid taotlejale ebaselgeks ning talle ei antud täiendavaid selgitusi ka telefoni teel. Samuti keelduti talle andmast piirkonna eest vastutava ehitusjärelevalveinspektori kontaktandmeid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus võtab JA määruskaebuse § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse lahendamiseks vajalikuks küsida määruskaebusele vastust Tallinna linnalt.
9.Määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Halduskohus on jätnud JA esialgse õiguskaitse taotluse lõppjäreldusena õigesti rahuldamata.
10.HKMS § 249 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib esitada esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule kohtumenetluse või vaidemenetluse ajal. JA on esitanud kohtule esialgse õiguskaitse taotluse TLPA kohustamiseks anda viivitamata selgitus ehitusloa lõppemise kohta sellega puutumuses olevatele isikutele ning alustada vajadusel ehitusjärelevalvemenetlust ehituskeelu rikkumise 3(4)
3-18-225 ennetamiseks või selle tuvastamiseks. Esialgse õiguskaitse taotlus on esitatud samal päeval haldusorganile vaide esitamisega. Kõnealune vaie on esitatud TLPA 18.01.2018 kirja peale, millega TLPA jättis rahuldamata JA 22.12.2017 e-kirjas sisalduva taotluse – selgitada asjassepuutuvatele isikutele, et ehitusloa nr 61573 kehtivus on lõppenud. Haldusorganil on konkreetse vaidemenetluse raames võimalik hinnata selgituse andmisest keeldumise õiguspärasust, mitte seda, kas TLPA oli kohustatud algatama 22.12.2017 taotluse alusel ehitusjärelevalve menetlust. Ehitusjärelevalve menetluse algatamise taotlus on TLPA-le esitatud 30.01.2018 vaides ning selle taotluse osas ei saa lugeda vaidemenetlust alanuks. Eeltoodu tõttu ei ole esialgse õiguskaitse taotlus HKMS § 249 lg 2 alusel lubatav osas, milles JA on taotlenud TLPA kohustamist ehitusjärelevalve menetluse viivitamata algatamiseks.
11.Esialgse õiguskaitse taotlust ei ole võimalik ka muus osas rahuldada. HKMS § 249 lg-test 1 ja 3 tulenevalt peab kohus esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel prognoosima, millised võivad olla esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise tagajärjed taotlejale ja kas ilma esialgset õiguskaitset kohaldamata võib taotleja õiguste kaitse muutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus juhul, kui selle kohaldamata jätmisega kaasneksid tema jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Kohtule ei nähtu esialgse õiguskaitse taotlusest ega määruskaebusest, et TLPA kohustamine asjassepuutuvatele isikutele ehitusloa kehtivuse kohta viivitamata selgituse andmiseks aitaks vältida taotlejale mõne pöördumatu kahjuliku tagajärje saabumist. Taotleja on korduvalt rõhutanud, et ehitusloa alusel ei ole ehitamist alustatud. Samuti ei selgu taotleja väidetest, et esineks vahetu oht lähiajal ehitamise alustamiseks ja sellega taotleja õiguste rikkumiseks. Lisaks ei saaks esialgse õiguskaitse korras taotletav abinõu – asjassepuutuvatele isikutele selgituse andmine – tuua kaasa taotleja poolt soovitud tagajärge ehk hoida ära võimalikku saabuvat kahju. Ainuüksi TLPA selgitused ei kindlusta objektil ehitustegevuse mittetoimumist. Seega puudub taotlejal kohtule teadaolevatel asjaoludel esialgse õiguskaitse vajadus.
12.Eeltoodust hoolimata peab ringkonnakohus vajalikuks juhtida TLPA tähelepanu haldusmenetluses kehtiva abistamis- ja selgitamiskohustuse järgimise vajadusele (HMS § 36). TLPA pidi taotleja 22.12.2017 pöördumisest mõistma, et ehitusloa nr 61573 adressaatidel ning F. Kuhlbarsi tn 6/J. Pärna tn 1 korterite omanikel võivad olla ehitusloa kehtivuse osas vastuolulised arusaamad. Seetõttu pidi TLPA aru saama ka vajadusest selgitada taotlejale kui kõnealuses hoones asuvate korterite omanikule muu hulgas seda, kas ehitusluba nr 61573 on kehtiv või mitte ning kas selle alusel ehitamine on lubatud. Selgitamiskohustuse järgimata jätmisest ei tulene küll vajadust rakendada vaidemenetluse ajaks kaebaja õiguste kaitseks esialgse õiguskaitse abinõu, kuid selle kohustuse järgimine võib ära hoida edasisi vaidlusi.
13.Eelnevalt esitatud põhjendustel jääb JA määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 31.01.2018 määrus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.