Maksu- ja Tolliameti taotlus KVL Tehnika OÜ suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Kaia Kollo Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – KVL Tehnika OÜ
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba seada Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) arest KVL Tehnika OÜ ettemaksukontol (viitenumber 26397247) olevatele rahalistele vahenditele 66 298,22 euro ulatuses kuni 15.03.2018.
2.Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus kätte KVL Tehnika OÜ-le.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 4, halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1).
Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas MKS § 1361 lg 1 ja § 130 lg 1 p 3 alusel 30.01.2018 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks, paludes kohtult luba KVL Tehnika OÜ ettemaksukontol (viitenumbriga 26397247) olevate vahendite arestimiseks Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) summas 66 298,22 eurot ka pärast 01.02.2018. Põhjendused:
1.1.Maksuhaldur alustas 02.05.2017 teate ja 06.06.2017 korralduse alusel KVL Tehnika OÜ jaanuari, veebruari ja aprilli 2017 käibemaksu tagastusnõuete ning jaanuar–aprill 2017 käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli. Kontrollimenetluses selgunud asjaolud annavad alust arvata, et äriühing osales teadlikult tehingute ahelas, kus pandi
3-18-219
toime maksupettus. Maksuhaldur ei seadnud kahtluse alla Tapa sõjaväelinnakus toimunud ehitustöid, kuid ei pidanud võimalikuks arvestada sisendkäibemaksu hulgas Ducto OÜ ehitusteenuse arvel ning Kaevetööde Tehnika OÜ ehitus- ja nõustamisteenuse arvetel näidatud käibemaksuga kokku 66 298,22 eurot. KVL Tehnika OÜ ei ole arvetel näidatud teenust viidatud äriühingutelt saanud. Kasutatud on skeemi maksuvõlgades äriühingu mahajätmiseks. KVL Tehnika OÜ teadis maksupettusest, sest tehingud tehti omavahel seotud isikute vahel. KVL Tehnika OÜ sai maksupettusest kasu, sest tehingupartnerid riigile käibemaksu ei tasunud, kuid KVL Tehnika OÜ küsis käibemaksu tagasi. MTA 19.10.2017 kontrolliaktis toodud asjaoludest tulenevalt suureneb KVL Tehnika OÜ maksukohustus tõenäoliselt 66 298,22 euro võrra. MTA ei pidanud KVL Tehnika OÜ esitatud eriarvamust põhjendatuks. Pärast eriarvamuse esitamist pöördus KVL Tehnika OÜ MTA poole sooviga leida lahendus. Läbirääkimised toimusid detsembris 2017 ja jaanuaris 2018, kuid kokkulepet ei saavutatud. Järgmiseks menetlustoiminguks on maksuotsuse väljastamine.
1.2.Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et pärast maksuotsuse väljastamist võib selle sundtäitmine osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhaldur on seisukohal, et KVL Tehnika OÜ osales teadlikult maksupettuses. Äriühingul ei ole kinnisvara ega väärtpaberi kontot. Liiklusregistri andmetel on tema nimele registreeritud sõiduk Ford Galaxy (registrimärk 271 MGY). Kuna sõidukid on likviidne vallasvara, mida on võimalik igal ajal enne kontrolli lõppu realiseerida, ei saa seda pidada piisavaks tagatiseks maksukohustuse tasumisel. Samuti ei pruugi liiklusregistri andmed kajastada vara tegelikku omanikku. Ei ole teada sõiduki seisukord ega selle väärtus. Seisuga 01.01.2017 oli äriühingu pangakonto seis 8496,76 eurot ja 30.04.2017 seisuga 518,36 eurot. Jaanuarist aprillini 2017 laekus kontole 1 184 938,67 eurot ja tehti väljamakseid 1 192 917,07 euro ulatuses. Korduvalt on saadud laenu emaettevõtjalt KVLTekniikka OY. Pangakontol olev raha on likviidne ja praeguseks võib see olla kahanenud miinimumini. Pearaamatu andmetel oli 01.01.2017 seisuga kassa saldo -737,64 eurot ja 30.04.2017 seisuga 10,30 eurot. Jaanuarist aprillini 2017 laekus kassasse 1669,09 eurot ja tehti väljamakseid 921,15 eurot. Seega on äriühingu kasutuses olev sularaha minimaalne. 30.11.2017 seisuga oli pangakonto jääk 636,77 eurot. Pangakontole laekunud summasid kasutatakse jooksvate kulude eest tasumiseks ja sularaha pangakontolt välja ei viida. Rahalised vahendid pangakontol näitavad, et äriühingu majanduslik seis ei ole 2017. a paranenud ja ettevõtjal on pidevalt käibevahendite puudus. Järelikult ei ole äriühingul vabasid vahendeid võimaliku määratava maksukohustuse katmiseks. KVL Tehnika OÜ esitas 25.08.2017 taotluse maksuvõla ajatamiseks. Maksusumma ajatamine näitab, et äriühingul ei ole piisavalt vahendeid maksusumma korraga tasumiseks. MTA 30.08.2017 ajatamise otsusest nähtub, et äriühingu bilansi andmetel ületavad 30.06.2017 seisuga lühiajalised kohustused 967 832 eurot käibevarasid 719 052 eurot. Majandustulemiks on kahjum -157 113 eurot ning omakapital on eelmiste perioodide ja aruandeaasta kahjumist negatiivne -160 895 euro väärtuses. See näitab, et äriühingu üldine maksevõime on nõrk. 30.01.2018 seisuga on äriühingul maksuvõlg 23 086,24 eurot. 2016. a majandusaasta aruande andmetel tegutses äriühing kasumlikult ja kasum oli 78 733 eurot. Kuid 2017. a käibedeklaratsioonidel näidatud käibe ja käibemaksu andmete ning deklaratsioonil näidatud tööjõumaksude andmete analüüsimisel selgus, et deklareeritud käive ei kata perioodi kulutusi. Perioodi käive oli ümardatult 2 094 000 eurot ja sisendkäibemaksu alusel arvutatud arvestuslik kulutuste summa 2 371 000 eurot. 2017. a kulutused tööjõule olid ümardatult 310 000 eurot. Kulutused ületasid deklareeritud käivet 587 000 eurot võrra. Seega ei kata äriühingu toodetud lisaväärtus tehtavaid kulutusi. Tulevikus ei pruugi ettevõtjal olla piisavalt vahendeid võimaliku maksukohustuse katmiseks. Äriühingu inventari nimekirja andmetel on põhivarade jääkväärtus 14.06.2017 seisuga 34 117,62 eurot, mis on võimalikku maksuvõlga arvestades ebapiisav. MTA ei tea põhivarade hulka kuuluva inventari seisukorda ja nende tegelikku turuväärtust. Maksuhalduril puudub teave äriühingu pangakontol ja kassas oleva raha kohta taotluse esitamise aja seisuga. 2(4)
3-18-219
1.3.Tallinna Halduskohus andis 11.08.2017 määrusega haldusasjas nr 3-17-1658 MTA-le loa arestida KVL Tehnika OÜ ettemaksukonto ja tulevikus sinna laekuvad käibemaksu enammaksed 60 805,35 euro ulatuses kuni 13.11.2017. Tallinna Halduskohus andis 03.11.2017 määrusega haldusasjas nr 3-17-2267 MTA-le loa arestida KVL Tehnika OÜ ettemaksukonto ja tulevikus sinna laekuvad käibemaksu enammaksed 66 298,22 euro ulatuses kuni 01.02.2018. Seisuga 29.01.2018 on arestitud 66 298,22 eurot.
1.4.Kuna MKS § 95 lg 5 järgi tuleb maksuotsusega määratav maksusumma tasuda 30 päeva jooksul maksuotsuse kättesaamisest, ei ole täitetoimingute sooritamine enne 01.02.2018 võimalik. Ettemaksukonto aresti alt vabastamisel kuuluksid äriühingu deklareeritud maksuvõlad summas 23 086,24 eurot tasaarveldamisele ja ülejäänud summa osas tekiks äriühingul õigus taotleda selle kandmist oma pangakontole. Seega muutuks maksuotsusega määratava maksusumma sundtäitmine pärast 01.02.2018 oluliselt raskemaks või võimatuks. MTA taotleb kohtu määratud tähtaja pikendamist vähemalt kuni 15.03.2018.
1.5.Arvestades maksumenetluse ning võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete rakendamata jätmisel võib haldusakti täitmine muutuda võimatuks. Maksuhaldur lõpetab täitetoimingu hiljemalt 2 tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-le 122.
KOHTU PÕHJENDUSED
2.HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
3.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on mh õigus taotleda luba rahalistele õigustele sissenõude pööramiseks (MKS § 130 lg 1 p 3). Kuna ettemaksukontol on maksukohustuslase rahalised nõuded riigi vastu, tuleb ettemaksukonto arestimist käsitleda ettemaksukontol oleva rahalise nõude arestimisena MKS § 130 lg 1 p 3 tähenduses (vt Riigikohtu 30.04.2013 määrus haldusasjas nr 3-3-1-4-13, p 10).
4.MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav 3(4)
3-18-219
maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on mõeldav pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel.
5.MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.
6.Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.
7.Kohus kontrollis 03.11.2017 määruse tegemisel, et MTA on alustanud KVL Tehnika OÜ osas maksumenetluse, mille tõenäoliseks tulemuseks on maksukohustuse määramine. Maksuhalduril on maksumenetluses tekkinud põhjendatud kahtlus, et KVL Tehnika OÜ on osalenud teadlikult käibemaksupettuses, arvestades sisendkäibemaksu hulka Ducto OÜ ja Kaevetööde Tehnika OÜ arvetel näidatud käibemaksu, kuigi ta ei ole tegelikult nimetatud äriühingutelt teenust saanud. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 98). KVL Tehnika OÜ õigusvõime ei ole lõppenud. Seega on maksu määramine tõenäoline.
8.Kohus nõustub MTA-ga, et maksupettuse kahtlus annab alust kahelda äriühingu korrektses maksekäitumises ehk kavatsuses maksukohustust pärast maksuotsuse koostamist vabatahtlikult täita ning lubab arvata, et maksukohustuslane püüab selle täitmist vältida (vt nt Riigikohtu 19.11.2013 määrus haldusasjas nr 3-3-1-48-14, p 21; 18.06.2013 määrus haldusasjas nr 3-3-128-13, p 11.3.1.). Maksuhalduri taotluses toodud maksukohustuslase varade analüüs näitab, et maksukohustuslasel puuduvad juba praegu olulised varad, mille arvelt tulevast maksukohustust täita. Ka ajatamisotsus näitab, et maksukohustuslasel on raskusi maksukohustuste täitmisega. Seega on alust arvata, et kui maksuhaldur ettevõtja ettemaksukontol oleva summa aresti alt vabastab, võib hilisema maksuotsuse täitmine osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Loa andmine MKS §1361 alusel on prognoosotsus ning selle sätte eesmärke ei oleks enam võimalik saavutada, kui isik hakkab oma vara võõrandama ja muudab end maksejõuetuks (Riigikohtu 18.06.2013 määrus haldusasjas nr 3-3-1-28-13, p 12; 30.04.2013 määrus haldusasjas nr 3-3-14-13, p 22).
9.Halduskohus andis 03.11.2017 määrusega maksuhaldurile loa KVL Tehnika OÜ ettemaksukonto arestimiseks kuni 01.02.2018. Tulevase maksuotsusega määratav maksusumma on praeguseks ettemaksukontol arestitud. Maksuotsuse tegemisega viivitamist ei ole alust pidada praegusel juhul põhjendamatuks. MTA on andnud maksukohustuslasele võimaluse esitada kontrolliakti kohta oma arvamus. Samuti on arutatud maksukohustuslasega võimalikke variante olukorra muul viisil lahendamiseks. Kuna lahendusi ei leitud, kavatseb maksuhaldur teha lähiajal maksuotsuse. Maksuhaldur selgitas, miks ei ole lähiajal tehtava maksuotsuse sundtäitmine kohtu antud tähtaja jooksul võimalik. Seega tuleb maksuhaldurile antud luba täitetoimingu rakendamiseks seekord veel pikendada kuni 15.03.2018. Pärast selle tähtaja möödumist tuleb ettemaksukonto aresti alt vabastada. Uus taotlus ettemaksukonto arestimiseks peab sisaldama põhjendusi, miks maksumenetlus on seni viibinud. /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.