XYa kaebus Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri 28. novembri 2016. a käskkirja nr 1.1-3/16/257 osaliseks tühistamiseks ning Haridus- ja Teadusministeeriumi kohustamiseks tegema kaebajat puudutavas osas uus otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – XY, volitatud esindaja MY Vastustaja – Haridus- ja Teadusministeerium, esindaja Indrek Kilk
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XYa kaebus rahuldamata.
2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 26. veebruaril 2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.XY esitas 25. septembril 2015 Haridus- ja Teadusministeeriumile (HTM) taotluse õpetaja lähtetoetuse saamiseks.
2.HTM-i kantsleri 20. novembri 2015. a käskkirja nr 1.1-3/15/219 (tl 7) p-ga 1 otsustati XYale anda õpetaja lähtetoetus ning p-ga 2 otsustati maksta õpetaja lähtetoetus välja järgmiselt: 1) esimesel aastal 50 % riigieelarves 2015. aastaks määratud lähtetoetuse suurusest - 6391,50 eurot - hiljemalt 14 päeva jooksul; 2) teisel ja kolmandal aastal 25 % riigieelarves 2015. aastaks määratud lähtetoetuse suurusest - 3195,75 eurot. Kui õpetaja töötab vähem kui 1,0 ametikohaga, muudetakse käesolevas punktis nimetatud lähtetoetuse suurust õpetaja proportsionaalselt täidetavale ametikohale vastavalt lähtetoetuse maksmise õppeaastal.
3.HTM-i kantsleri 28. novembri 2016. a käskkirjaga nr 1.1-3/16/257 anti HTM-i rahandusosakonnale korraldus maksta õpetaja lähtetoetuse II ja III osamaksed välja vastavalt lisas toodud nimekirjale (tl 4). Käskkirja lisa kohaselt maksti XYale II osamakse summas 2876,18 eurot, kusjuures koormuseks oli märgitud 0,9 (tl 4p).
4.Tartu Halduskohtusse saabus 25. mail 2017 XYa kaebus HTM-i kantsleri 28. novembri 2016. a käskkirja nr 1.1-3/16/257 tühistamiseks ning HTM-i kohustamiseks tegema asjas uus otsus (tl-d 2-3).
5.Tartu Halduskohus võttis 31. mai 2017. a määrusega XYa kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks HTM-i ning kohustas vastustajat kaebusele vastama (tl 25).
6.Vastustaja esitas 25. juunil 2017 vastuse kaebusele (tl-d 32-34).
7.Rõngu Keskkool vastas kohtunõudele 28. septembril ja 13. oktoobril 2017 (tl-d 49, 68).
8.Vastustaja esitas vastuse kohtunõudele 2. oktoobril ja 3. novembril 2017, selgitades Eesti Hariduse Infosüsteemiga (EHIS) seonduvat (tl-d 52-59, 74-83).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
9.Kaebaja taotleb HTM-i kantsleri 28. novembri 2016. a käskkirja nr 1.1-3/16/257 osalist tühistamist ning HTM-i kohustamist tegema kaebajat puudutavas osas uus otsus, põhjendades oma kaebust järgmiselt.
9.1.Kaebaja asus 2015. a tööle Rõngu valla koolidesse kehalise kasvatuse õpetajana kokku 1,0 ametikoormusega: 1) Valguta Lasteaed-Algkooli koormusega 0,5 (0,4 põhikooli õpetajana ja 0,1 koolieelse lasteasutuse liikumisõpetajana); 2) Rõngu Keskkooli 0,5 koormusega.
9.2.Lähtetoetuse II osa summas 2876,18 eurot laekus taotlejale 30. novembril 2016. Vastavalt HTM kantsleri käskkirjale nr 1.1-3/15/219 oleks pidanud lähtetoetuse suurus teisel õppeaastal (2016/2017) olema 3195,75 eurot juhul, kui õpetaja ametikoormus teisel õppeaastal ei muutu. Seega maksti toetust 319,57 eurot vähem.
9.3.Õppetoetuse määramise aluseks võetakse EHIS andmed. 2016. a oktoobrikuul polnud kaebaja ametikoormused EHIS-e alusel muutunud võrreldes esimesel õppeaastal märgitud
3-17-1133 koormustega: Valguta Lasteaed-Algkoolis 0,5 koormust (0,4 + 0,1) ja Rõngu Keskkoolis 0,5 koormust, kokku 1,0 koormust. Tegelikkuses oli aga Rõngu Keskkoolis lisandunud veel klassijuhataja 0,1 koormust ning ringijuhi 0,09 koormust, mida küll kontrollimise käigus EHIS ei kajastanud. Vastavalt koormuste tõusule on suurenenud ka kaebaja töötasu ning muudatused sisse viidud töölepingusse.
9.4.Kaebajale saadeti 29. märtsil 2017 e-kiri (tl 14), milles teavitati teda sellest, et HTM on lähtetoetuse maksnud korrektselt ning XYal on õigus vähemmakstud lähtetoetus välja nõuda Rõngu Keskkoolilt.
9.5.Pärast sellist selgitust pöördus XYa esindaja mitmel korral HTM juristi Indrek Kilgi ja pr Aivi Jürgensoni poole nii suuliselt kui kirjalikult palvega saata lähtetoetuse maksmise kohta haldusakt. HTM-i jurist I. Kilk väidab 11. aprilli 2017. a kirjas XYa esindajale, et tänaseks päevaks on nad XYale ja koolile väljastanud käskkirja. See väide pahandas eriti, sest see oli vale. Saadeti vaid e-kirjaga teade, et lähtetoetus on makstud (tl 15). Väljavõte käskkirjast saadeti alles 1. mail 2017 pärast ametliku teabenõude esitamist. HTM pole kaebaja kirjadele vastanud ühegi ametliku kirjaga (ainult allkirjastamata e-kirjad). HTM asjaajamine on 2016. a jätnud ebakorrektse mulje (teadaolevalt toimus ametnike vahetus).
9.6.Kuna tegemist on piirava haldusaktiga (toetuse suuruse vähendamine), pole läbi viidud uurimise põhimõtet ning haldusakt on motiveerimata. Kui HTM kontrollis, et kaebaja töötamise andmed EHIS-e alusel esimesel ja teisel õppeaastal on samad, ja esimesel aastal sai lähtetoetust täies ulatuses ja teisel õppeaastal mitte, siis tekib küsimus, miks seda siis täpsemalt ei uuritud. Pole saanud HTM-ist motiveeritud vastust küsimusele, miks 0,1 koormust liikumisõpetaja ametikohta Valguta Lasteaed-Algkoolis ei arvestatud õpetajakoormuse hulka. Tegemist on lasteaed-algkooli puhul põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 2 lg 3 järgi ühe põhikooli vormiga, õpetaja töötab ühes asutuses ja ühe töölepinguga.
9.7.Kaebajale pole enne piirava haldusakti andmist võimaldatud ärakuulamist.
9.8.Kaebajat ega koole ei teavitatud haldusakti väljaandmisest, kuigi määruse nr 51 „Õpetaja lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord“ § 4 lg 5 seda ette näeb ning selle väljastamisega viivitati, mistõttu polnud võimalust käskkirja varem vaidlustada.
9.9.HTM-iga suhtlusest võis lugeda välja seda, et on varemgi juhtunud, kus koolid pole EHIS-sse andmeid korrektselt sisestanud, kuid andmete täpsustamist on hiljem arvestatud ja lähtetoetus välja makstud tegeliku koormuse järgi. Sellest võib järeldada, et on võimalik ka võrdse kohtlemise printsiibi rikkumine, mida kaebaja siinkohal kinnitada ei saa. HTM pole põhjendanud, miks nende poolt nõutud täiendavat kooli tõendit arvesse ei võetud, kuigi selle esitamise ettepanek tehti.
9.10.Lähtetoetuse taotleja vastab kõigile tingimustele, mis on sätestatud seaduses, et saada lähtetoetust 1,0 koormusele vastavalt (EHIS väljavõte).
10.HTM ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised. 10.1.EHIS-sse kantud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja. Lähtetoetuse taotlusi lahendaval isikul on mõistlik lähtuda eeldusest, et infosüsteemis esitatud andmed vastavad tegelikkusele. 10.2.Täiendavaid andmeid või dokumente lähtetoetuse saajalt alust nõuda ei olnud, kuna ei esinenud kahtlust, et kaebaja ei vastaks lähtetoetuse saamiseks kehtestatud nõuetele. 10.3.Toetuse maksmise nõuetele ei vasta isik, kes töötab lasteaed-põhikoolis nt 0,4 koormusega rühmaõpetajana ja 0,3 koormusega klassiõpetajana. Koolieelse lasteasutuse seaduses ei ole õpetajale nähtud ette õpetaja lähtetoetuse maksmist.
3-17-1133 10.4.Ebaõige oli ka juba 20. novembri 2015. a käskkirjaga kaebajale määratud toetuse suurus, kuna isik töötas tegelikkuses koolis 0,9 koormusega (1,0 koormuse asemel oleks seega käskkirjas pidanud olema 0,9). 10.5.Vastustajal ei ole võimalik tõendada, kas kaebaja ärakuulamine haldusmenetluse käigus toimus, kuna menetlust läbiviinud inimest ei ole enam tööl ning sellest tulenevalt ei ole võimalik tema abil kontrollida esitatud informatsiooni õigsust. Andmeid ei ole kirjalikus vormis tehtud ärakuulamise kohta, kuid lähtetoetuse taotlejatega toimub pidev suuline suhtlemine kogu menetluse vältel. 10.6.HTM on kaebaja ees vabandanud, et ei teavitanud teda koheselt tema suhtes vastuvõetud haldusaktist õpetaja lähtetoetuse II osamakse väljamaksmise kohta. 10.7.Õiged ei ole väited võrdse kohtlemise põhimõtte võimaliku rikkumise kohta.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11.Kaebaja on kohtule esitanud kaebuse HTM-i 28. novembri 2016. a käskkirja nr 1.13/16/257 osaliseks tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks tegema kaebajat puudutavas osas uus otsus. Vaidlusaluse käskkirja lisa kohaselt maksti kaebajale 0,9 koormuse eest õpetaja lähtetoetuse teine osamakse summas 2876,18 eurot. Kaebaja leiab, et toetust tulnuks maksta 1,0 koormuse eest 3195,75 eurot.
12.PGS § 77 lg 2 sätestab eeldused lähtetoetuse taotlemiseks. Kui õpetaja töötab vähem kui 1,0 ametikohaga, muudetakse lähtetoetuse suurust õpetaja proportsionaalselt täidetavale ametikohale vastavalt lähtetoetuse maksmise õppeaastal (PGS § 77 lg 31). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja vastas PGS § 77 lg-s 2 sätestatud tingimustele. Samuti pole vaidlust selles, et kaebaja asus 2015. a tööle Valguta Lasteaed-Algkooli koormusega 0,5 (0,4 põhikooli õpetajana ja 0,1 koolieelse liikumisasutuse õpetajana) ja Rõngu Keskkooli koormusega 0,5. Pooled vaidlevad selle üle, kas Valguta Lasteaed-Algkooli koolieelse liikumisasutuse õpetaja koormust 0,1 saab arvesse võtta õpetaja lähtetoetuse teise osamakse maksmisel. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja nimetatud koormustest lähtuva lähtetoetuse esimese osa kätte saanud. Vastustaja on seisukohal, et seda tehti valesti, kuid ei pea võimalikuks enam algset käskkirja muuta.
13.Haridus- ja teadusministri poolt 25. augustil 2010. a vastu võetud määruse nr 51 „Õpetaja lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord“ (edaspidi määrus nr 51) § 4 lg-d 1-3 sätestavad, et lähtetoetus makstakse välja kõrghariduse tasemel toimuva õpetajakoolituse lõpetamisele järgneva kolme esimese tööaasta jooksul. Esimesel aastal makstakse välja 50 protsenti riigieelarves selleks eelarveaastaks määratud lähtetoetuse suurusest ühe õpetaja kohta ning teisel ja kolmandal aastal 25 protsenti tööleasumise aastal kehtinud lähtetoetuse suurusest. Ministeerium kannab lähtetoetuse esimese osa isiku taotluses näidatud pangakontole hiljemalt kolme kuu jooksul pärast taotluse esitamist, teavitades sellest ka kooli kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Lähtetoetuse teine ja kolmas osa makstakse välja kolme kuu jooksul pärast vastava õppeaasta algust, teavitades sellest ka kooli kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Enne lähtetoetuse teise ja kolmanda osa väljamaksmist kontrollib ministeerium lähtetoetuse esimese osamakse saanud isiku andmeid EHIS-es. Juhul kui ministeeriumil on tekkinud kahtlus isiku vastavuses lähtetoetuse saamiseks kehtestatud nõuetele, on ministeeriumil õigus nõuda lähtetoetuse saajalt täiendavaid andmeid ja dokumente.
14.Vastustaja on selgitanud, et läbiviidava haldusmenetluse raames kontrollis menetluse läbiviija (EHIS-e autoriseeritud kasutaja) kaebaja andmeid 17. oktoobril 2016 (tl 75), s.o umbes 1,5 kuud ennem õpetaja lähtetoetuse teise osamakse väljamaksmise käskkirja tegemist. Kohtule
3-17-1133 esitatud liigendtabel näitab, et kaebaja töötas EHIS-e andmetel Rõngu Keskkoolis õpetaja ametikohal koormusega 0,5, Valguta Lasteaed-Algkoolis õpetaja ametikohal koormusega 0,4 ning koormusega 0,1 alushariduse liikumisõpetajana (tl-d 77-78). Ka Valguta LasteaedAlgkooli ja kaebaja vahel 24. augustil 2015 sõlmitud töölepingu nr 63 kohaselt asus kaebaja tööle kehalise kasvatuse õpetajana 0,4 ametikohal ja lasteaia liikumisõpetajana 0,1 ametikohal (tl 59). Seega oli kaebaja koormus Valguta Lasteaed-Algkoolis küll 0,5, kuid õpetaja lähtetoetuse maksmise nõuetele vastas kaebaja kohtu hinnangul ainult osaliselt – arvesse sai võtta tema tööd kehalise kasvatuse õpetajana 0,4 ametikohal.
15.HTM-i Õpetajaosakonna peaekspert A. Jürgenson on 13. jaanuaril 2017 kaebaja pöördumisele vastates selgitanud, et „Alushariduses (lasteaias)õpetajana töötamise koormus ei lähe arvesse, sest lähtetoetus on mõeldud vaid kooliõpetajatele ning seda arvestatakse õpetatava aine/ainete põhjal.“ (tl 10). Ka vastuses kohtunõudele on vastustaja 3. novembril 2017 selgitanud, et lasteaia osas töötamist ei saa vaadelda PGS § 77 lg 2 p-s 2 sätestatud nõude täitmisena, kuna PGS § 77 lg 2 p 2 rõhutab selgelt „koolis õpetajana töötamist“ ning sama seaduse § 2 lg 5 kohaselt kohaldatakse ühe asutusena tegutseva üldhariduskooli ja lasteasutuse puhul lasteasutuse osale koolieelse lasteasutuse seadust (tl 75). Kohus nõustub vastustajaga, et koolieelse lasteasutuse seadus ei näe lasteaias töötavatele õpetajatele ette õpetaja lähtetoetuse maksmist, seetõttu ei olnud alust kaebajale Valguta Lasteaed-Algkoolis alushariduse liikumisõpetamise eest õpetaja lähtetoetust maksta. Samas nähtub 2. oktoobri 2017. a vastustaja selgitusest, et HTM ei hakka kaebajalt lähtetoetuse esimese osaga enamsaadut tagasi nõudma, kuna taotleja võib otsuse kehtima jäämist usaldades olla ära kasutanud otsuse alusel saadud raha või olla muul viisil muutnud saadud toetuse tõttu oma elukorraldust (tl 53p).
16.Kaebaja on selgitanud, et EHIS-e andmed Rõngu Keskkooliga seoses ei kajastanud tegelikkust, sest õpetaja lähtetoetuse teise osamakse tegemisel oli kaebajale lisandunud klassijuhataja 0,1 koormust ja ringijuhi 0,09 koormust. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja ja Rõngu Keskkooli vahel 24. augustil 2015 sõlmitud töölepingu nr 190 kohaselt asus kaebaja tööle 0,41 koormusega põhikooliastmes ja 0,09 koormusega gümnaasiumiastmes (tl-d 35-37). Seega oli kaebaja koormus töölepingu sõlmimisel Rõngu Keskkoolis 0,5. Umbes aasta pärast töölepingu sõlmimist, s.o 23. septembril 2016 sõlmisid kaebaja ja Rõngu Keskkool töölepingule nr 190 lisa nr 3, mille kohaselt „Tööandja maksab töötajale kokkulepitud tööaja täitmisel igakuiselt töötasu aineõpetaja ametiülesannete täitmise eest põhikooliastmes 392,00 eurot (0,41 koormus, 14,50 üldtöötundi); aineõpetaja tööülesannete täitmise eest gümnaasiumiastmes 87,00 eurot (0,09 koormus, üldtööaeg 3,0 tundi), ringijuhi tööülesannete täitmise eest 66,00 eurot (0,09 koormus, üldtööaeg 3,0 tundi); klassijuhataja töökohustuste täitmise eest 100,00 eurot.“ (tl 37). Seda töölepingu lisa rakendati alates 1. septembrist 2016. Rõngu Keskkooli direktor selgitas 28. septembril 2017 kohtule, et Rõngu Keskkoolis makstakse õpetajatele klassijuhatamise eest küll lisatasu, kuid klassijuhataja tööülesannete täitmist ei arvestata koormuse sisse (tl 49p). Seega oli kaebaja koormus alates 1. septembrist 2016 Rõngu Keskkoolis 0,59, mis moodustus aineõpetaja ülesannete täitmisest põhikooliastmes ja gümnaasiumiastmes ning ringijuhi tööülesannete täitmisest. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebajale tuli aineõpetaja ülesannete täitmise eest põhikooli- ja gümnaasiumiastmes õpetaja lähtetoetust maksta. Vastustaja 25. juuni 2017. a vastusest võib kohus järeldada, et ka ringijuhi tööülesannete täitmist ei arvestata vastustaja arvates õpetajana töötamise koormuse hulka. Nii on vastustaja selgitanud, et „Liikumisõpetaja töö puhul ei ole ka kahtlust, et seda tööd tehakse ainult koolieelse lasteasutuse lastega (ehk koolieelse lasteasutuse osas), kuna põhikoolis ei ole liikumisõpetuse tunde. Sarnane olukord on ka siis, kui põhikoolis või gümnaasiumis töötav õpetaja töötab lisaks ka samas asutuses veel nt majandusjuhatajana, ringijuhina, õppealajuhatajana. Mõistagi nende tööde koormusi ei arvestata õpetajana töötamise koormuse
3-17-1133 hulka.“ (tl 31). Kohus leiab, et kuigi kaebaja sai Rõngu Keskkoolis ringijuhi tööülesannete täitmise eest tasu, ei ole tegemist sellise töökoormusega, mis õpetaja lähtetoetuse maksmisel arvesse läheks. Ka määruse nr 51 § 2 lg 2 p-st 2 tuleneb, et õpetaja koormus peab olema seotud õpetatava aine või ainetega. Kohus märgib, et HTM võiks edaspidi õpetaja lähtetoetusega seonduvat paremini selgitada, et noorel õpetajal oleks selge ettekujutus lähtetoetuse taotlemisest ja maksmisest. Eriti vajab kommunikeerimist koormusega seonduv, et toetuse saajal oleks täpselt teada, millist töökoormust toetuse saamisel arvestatakse. Samuti tuleks selgitada, et vaatamata sellele, et EHIS-e andmetel on informatiivne tähendus, on siiski oluline nende andmete õigsus, sest HTM lähtub toetuse maksmisel nendest andmetest ning küsib täiendavaid selgitusi vaid kahtluse korral. Selline selgitustöö võib ära hoida hilisemad kohtuvaidlused.
17.Neil kaalutlustel leiab kohus, et kaebuse väited ei anna alust HTM-i kantsleri 28. novembri 2016. a käskkirja nr 1.1-3/16/257 osaliseks tühistamiseks ning HTM-i kohustamiseks tegema kaebajat puudutavas osas uus otsus. Kaebus jääb seega mõlema nõude osas rahuldamata.
18.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid vastustajad ei ole esitanud menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise taotlust, seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.