Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene 25. jaanuar 2018, Tartu 3-15-1680
Haldusasi
Ander Sagadi kaebus Tallinna mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 28. juuli 2016. a otsus Ander Sagadi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Ander Sagadi Vastustaja Tallinna Vangla
Vangla
tekitatud
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tallinna Vangla apellatsioonkaebus osaliselt.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 28. juuli 2016. a otsus. Teha asjas uus otsus, millega rahuldada Ander Sagadi kaebus osaliselt ning mõista Tallinna Vanglalt Ander Sagadi kasuks välja hüvitis 15 eurot. Ülejäänud osas jätta kaebus rahuldamata.
3.Mõista Ander Sagadi kasuks välja menetluskulu 5 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 26. veebruar 2018).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Ander Sagadi viibis Tallinna Vanglas vahistatuna muuhulgas perioodil 19. veebruar 2012 kuni 6. märts 2012.
Pärast seda, kui A. Sagadi poolt esitatud kahju hüvitamise taotlus jäeti Tallinna Vangla poolt tähtaegselt läbi vaatamata, esitas A. Sagadi kaebuse halduskohtule, milles palus välja mõista hüvitis Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju eest. Kaebuse põhjenduste kohaselt oli kambris ruumipuudus ja tal puudus võimalus kohtuda lähedastega. Pesemisvõimalused olid puudulikud, mistõttu sai kaebaja XXX. Ravi vanglas oli ebapiisav.
3.Tartu Halduskohtu 28. juuli 2016. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt ning mõisteti Tallinna Vanglalt A. Sagadi kasuks välja 32 eurot. Eelnevalt oli kohtumenetluses jõutud seisukohale, et kaebajal on õigus nõuda kahju hüvitamist üksnes perioodi 19. veebruar 2012 – 6. märts 2012 eest ning et kaebus on selles osas esitatud tähtaegselt. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised.
3.1.Tualeti pindala tuleb kaebaja isikliku pinna arvutamisel kambri üldpindalast välja arvata. Mööblialust pindala ei pea kambri pindala kindlaksmääramisel maha arvama.
3.2.Selle arvutuse järgi oli kaebajal 7 päeva jooksul 2,5 ruutmeetrit kambripinda (2,41 ruutmeetrit), ühel päeval 2,9 ruutmeetrit ning ülejäänud päevadel oli kambripind isiku kohta üle kolme ruutmeetri.
3.3.Kaebaja oli vahistatu, kes viibis 23 tundi ööpäevas kambris.
3.4.Vaidlusalusel perioodil kaebajal XXX ei diagnoositud, see on diagnoositud alles 23. septembril 2014. Selle diagnoosimine ca 2,5 aastat pärast vaidlusaluse perioodi lõppu ei võimalda järeldust, et kaebaja haigestus väidetava pesuruumi antisanitaarsuse tõttu.
3.5.Tõenditest ei nähtu, et kaebaja ei oleks saanud hambaarstile.
3.6.Nõuetekohasest väiksema kambripinna eest tuleb kaebajale välja mõista hüvitis 4 eurot päeva eest, st kokku 32 eurot.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.Tallinna Vangla apellatsioonkaebuses palutakse tühistada kohtuotsus ja uue otsusega kaebus rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.
4.1.Riigikohtu praktika järgi tuleb kambri üldpindala arvutada koos tualetialuse pindalaga (RKHKo 3-3-1-42-15).
4.2.Seega oli kõikidel päevadel kaebajale tagatud vähemalt 2,65 ruutmeetrit põrandapinda, mis oli rohkem, kui tollal kehtinud siseriiklikust õigusest – justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 6 lg-st 6 – tulenes.
4.3.Kaebaja viibis all 3-ruutmeetrise isikliku pinnaga kambris vaid 7-l päeval ning ruum oli vaid vähesel määral alla kolme ruutmeetri. Niivõrd lühiajaline viibimine kambris, mille pind jäi nõutavast määrast vaid 0,35 ruutmeetrit allapoole, ei saanud põhjustada mittevaralist kahju.
4.4.Kaebaja ei kasutanud esmaseid õiguskaitsevahendeid.
4.5.Hüvitise suurus on ebaproportsionaalselt suur.
5.A. Sagadi vastuses Tallinna Vangla apellatsioonkaebusele palutakse jätta see rahuldamata järgmistel põhjendustel.
5.1.Tualetialust pindala ei tuleks kambri üldpindala sisse arvata.
5.2.Kohtupraktika kinnitab, et ruumikitsikus on rahaliselt kompenseeritav.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Käesolevaks ajaks on analoogilistes asjades, st Tallinna Vangla poolt kambripinna suurusega tekitatud kahju hüvitamise asjades, kujunenud arvestatav hulk Riigikohtu praktikat. Praeguse vaidluse lahendamise seisukohalt omavad tähtsust eeskätt järgmised Riigikohtu seisukohad.
7.1.Tualett ja mööblialune pind tuleb kambripindala arvestamisel kambripinna sisse arvestada (nt RKHKo 3-3-1-21-16, p 8; 3-3-1-42-15, p 17).
7.2.Kui isik oli vanglas 2,5-3 ruutmeetrises kambris vahistatuna, kellel on võimalik viibida kambrist väljapool vaid üks tund päevas, võib tal olla õigus kahju hüvitamisele. Sealjuures on hüvitise määramine kohtu individuaalne ja hinnanguline otsus, mille puhul tuleb arvesse võtta kõiki asjaolusid (RKHKo 3-3-1-21-16, p 10.3 ja 12).
7.3.Kui sellises situatsioonis jätab kinni peetav isik esitamata kohased nõuded, saavutamaks oma õiguste rikkumise lõpetamist, ei ole see hüvitise väljamõistmata jätmise aluseks, kuna see poleks tõenäoliselt aidanud kahju tekkimist ära hoida (RKHKo 3-3-1-16-16, p 14; 3-3-1-21-16, p-d 10.110.2). Eeltoodud Riigikohtu seisukohtadest on arusaam, nagu tuleks tualett kambripindala arvestamisel kambri üldpinna sisse lugeda (ülal p 7.1), Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) poolt ümber lükatud (vt EIK 20. oktoobri 2016. a otsus asjas nr 7334/13, p 114). Ringkonnakohus võtab selles osas arvesse EIK seisukoha.
8.Esitatud Riigikohtu ja EIK-i seisukohtade valguses ei näe ringkonnakohus alust hüvitise väljamõistmata jätmiseks. Halduskohus on kooskõlas nende seisukohtadega jätnud kambri üldpindala arvutamisel sellest välja tualeti pindala ning pole lugenud hüvitist välistavaks asjaoluks esmaste õiguskaitsevahendite esitamata jätmist.
9.Ehkki Riigikohus on eitanud sellistes asjades konkreetsetest hüvitise päevamääradest lähtumist ja hüvitise kogusumma moodustamist läbi aritmeetilise liitmistehte (vt nt RKHKo 3-3-1-42-15, p 25), on Riigikohtu viimase aja praktikast sellistes asjades nähtav siiski see, et hüvitiste summad on jäänud vahemikku ca 1,5-3 eurot päeva eest, mil isik viibis alla 3-ruutmeetrilise isikliku pinnaga kambris (vt nt RKHKo 3-3-1-89-16; 3-3-1-85-16; 3-3-1-86-16; 3-3-1-90-16; 3-3-1-43-16; 3-3-121-16; 3-3-1-95-16). Senisest kohtupraktikast tuleb juhinduda ka käesolevas asjas. Seda arvestades on halduskohtu määratud hüvitis, 32 eurot 8 päeva eest, liiga suur. Iseäranis räägib nii suure hüvitise vastu asjaolu, et kaebaja viibis neis tingimustes vaid lühikest päeva, kõigest 8 päeva vältel. Halduskohus ei tuvastanud ka, et kaebaja õigusi oleks rikutud muul viisil. Seetõttu on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohtu poolt väljamõistetud hüvitise suurust tuleb vähendada ning mõista kaebaja kasuks välja hüvitis 15 eurot.
10.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse osaliselt. Ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse p-i 2 ning mõistab kaebaja kasuks välja hüvitise 15 eurot. Seoses kaebaja poolt tasutud riigilõivuga (30 eurot, tl 30) märgib ringkonnakohus järgmist. Kaebaja esitatud algne nõue oli 30 000 eurot. Periood, mille eest kaebaja hüvitist tahtis, oli 28. september 2010 kuni 6. märts 2012. Halduskohtu 13. juuni 2016. a määrusega jäeti kaebus enamiku osas sellest perioodist (28. september 2010 - 18. veebruar 2012) läbi vaatamata tähtaja ületamise tõttu. See määrus on jõustunud. Seega tagastati kaebus valdavas enamuses, menetlusse jäi üksnes periood 19. veebruar – 6. märts 2012. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 104 lg 5 p 4 sätestab, et kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, siis tasutud riigilõiv tagastatakse. Sama kehtib ka menetluse lõpetamisel tähtaja ületamise tõttu (HKMS § 104 lg 5 p 4). Menetluse osalise lõpetamise määruses (tl 137jj) halduskohus seda arvesse ei võtnud ega riigilõivu osaliselt kaebajale ei tagastanud. Samuti ei võtnud ta seda arvesse kohtuotsuses, kui mõistis kaebaja kasuks menetluskuludena välja 0,30 eurot, kuivõrd luges, et taotletud nõudest 30 000 eurot rahuldati kaebus 0,1 euro ulatuses. Seega on kujunenud olukord, kus kaebajal olnuks õigus riigilõivu osalisele tagastamisele, kuid seda ei ole halduskohus lahendanud. Samuti on kaebajal õigus HKMS § 108 lg 2 järgi osalisele menetluskulude hüvitamisele vastavalt kaebuse rahuldatud osale. Samas on see osa üliväike. Sellises olukorras peab ringkonnakohus mõistlikuks arvestada halduskohtu poolt riigilõivu tagastamata jätmist käesolevas otsuses menetluskulu hüvitamisel, ning leiab, et kokkuvõttes tuleb kaebaja kasuks välja mõista tasutud 30-eurosest riigilõivust 5 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.