lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-15-1680/45

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 03.11.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-15-1680/45
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
03.11.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
834
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene 3. november 2016, Tartu

Haldusasi

Ander Sagadi kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 30 000 eurot seoses kinnipidamistingimustega Tallinna Vanglas ajavahemikul 28. september 2010 kuni 6. märts 2012 Tartu Halduskohtu 13. juuni 2016. a määrus Ander Sagadi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Ander Sagadi Esindaja v.-adv Janek Valdma Vastustaja Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised

3-15-1680

RESOLUTSIOON

Jätta Ander Sagadi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13. juuni 2016. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Vanglas registreeriti 25. veebruaril 2015 (esitatud 19. veebruaril 2015) Ander Sagadi taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses inimväärikust alandavate kambritingimustega Tallinna Vanglas. A. Sagadi esitas 6. mail 2015 Tallinna Vanglale pöördumise, milles märkis, et ei ole oma taotlusele vastust saanud. Tallinna Vangla vastas 2. juuni 2015. a kirjaga nr 5-37/15/70-3, et kahju hüvitamise taotlus on vanglal tähtaegselt lahendamata ning vastuse viibimine on tingitud suurest halduskoormusest.
2.A. Sagadi esitas 20. mail 2015 Viru Maakohtule puudustega kahju hüvitamise kaebuse ja
2.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
juulil 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse kahju hüvitamiseks seonduvalt Tallinna Vangla mittenõuetekohaste kinnipidamistingimustega perioodil 28. september 2010 kuni 6. märts 2012.
3.Tartu Halduskohtu 13. juuni 2016. a määruse resolutsiooni p-ga 1 tagastati A. Sagadi kaebus kahju hüvitamise nõude osas seoses kambrite väikese pinnaga ajavahemiku 28. september 2010 kuni 18. veebruari 2012 osas. Halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lg-st 1 ja vangistusseaduse § 11 lg-st 8 tuleneb kohustus kahju hüvitamise nõude esitamisel läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Isiku kinnipidamine on jätkuv toiming. Reeglina hakkab jätkuva toiminguga tekitatud kahju hüvitamise kaebetähtaeg kulgema, kui lõppeb kahju tekitav toiming, kuid erandina võib see kulgema hakata ka enne jätkuva toimingu lõppemist, kui on ilmne, et isik sai või pidi saama kahju lõplikust ulatusest teada varem (Riigikohtu halduskolleegiumi 6. märtsi 2014. a otsus nr 3-3-1-93-13, p-d 13 ja 14). Kaebaja pidi väidetavalt ebakohastest kinnipidamistingimustest aru saama juba Tallinna Vanglas viibides, kuna kaebaja väidete kohaselt tuli enamus aega kambris veeta istudes või lamades. Seega ei järginud kaebaja perioodi 28. september 2010 kuni 18. veebruar 2012 osas riigivastutuse seaduse § 17 lg-st 3 tulenevat kahju hüvitamise nõude esitamise kolmeaastast tähtaega.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4.A. Sagadi esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 13. juuni 2016. a määruse resolutsiooni p 1 tühistada. Kahju tekkimisest sai kaebaja siis aru, kui lõppes jätkuv toiming ehk tema kinnipidamine ebakohastes tingimustes. Kaebaja on seisukohal, et enne jätkuva toimingu lõppemist ei olnud tal võimalust esitada piisava edulootusega kaebust, kuna ebainimlikud tingimused olid kehtestatud kehtiva õigusaktiga ning need olid vangla seisukoha järgi vastavuses seadusega. Nimelt nägi kuni 31. detsembrini kehtinud vangla sisekorraeeskirja § 6 lg 6 ette, et kambris peab olema vähemalt 2,5 m2 isiklikku ruumi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
6.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud põhjendustega kaebuse tagastamise kohta, mistõttu ei pea ta vajalikuks neid põhjendusi täiendavalt korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust halduskohtu määruse muutmiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
7.Ringkonnakohus märgib selgituseks, et halduskohtu määrusest võib jääda ekslikult mulje, nagu oleks kaebaja Tallinna Vanglas viibinud juba alates 28. septembrist 2010. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja viibis perioodil 28. september 2010 kuni 8. november 2010 hoopiski Politsei- ja Piirivalveameti arestimajas (tl 48). Seega ei saanudki Tallinna Vangla tekitada mainitud perioodil kaebajale väidetavat kahju, mille väljamõistmiseks on kaebaja halduskohtusse pöördunud. Teisalt on ka selle perioodi osas nii või teisiti möödunud seadusest tulenev tähtaeg kahju hüvitamise nõude esitamiseks.
8.Ajavahemik, mille osas kaebus tagastati ja mille kestel kaebaja Tallinna Vanglas viibis oli
9.novembrist 2010 kuni 18. veebruarini 2012. Kahju hüvitamise taotluse vanglale esitas kaebaja alles 19. veebruaril 2015. Ringkonnakohus on seisukohal, et arvestades seda, et kaebaja viibis väidetavalt kaebajale kahju tekitanud tingimustes Tallinna Vanglas enam kui aasta, pidi ta nende tingimuste mittenõuetekohasust mõistma enne Tallinna Vanglas viibimise perioodi lõppu, mis saabus 6. märtsil 2012. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja ei viibinud ühes ja samas kambris tervet perioodi, lisaks oli isiklik ruum ühe kinnipeetava kohta ka pidevas muutuses, ulatudes 2,65 m2-st 5,53 m2-ni (tl 50–53p). Ühtlasi on kaebaja kirjeldus kambris valitsevatest tingimustest selline, mis lasknuks eeldada juba vanglas viibitud

perioodil, et tingimused seal ei ole nõuetekohased. Seega ei ole veenev kaebaja väide, et talle ei saanud enne tema kinnipidamise lõppu selge olla, kui suures ulatuses ja kas talle on kahju tekitatud.

9.Kahju hüvitamise nõude tähtaegset esitamist ei saa mõjutada ka see, millal kohtupraktikas jõutakse lahendini, mis kinnitab kinnipidamistingimuste õigusvastasust (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 15. juuni 2015. a määrus asjas nr 3-3-1-20-15, p 11). Ka asjaolu, et siseriiklikus õiguskorras on õigusaktiga sätestatud isikliku ruumi minimaalne suurus ja fakt, et vangla sellest juhindus, ei saa olla asjas määrava tähtsusega.
10.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb A. Sagadi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13. juuni 2016. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium