XXX kaebus Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks seoses ajavahemikul 01.05.2017 kuni 24.07.2017 kaebaja vanglasiseselt paigutamata jätmisega
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – XXX Vastustaja – Tartu Vangla
Resolutsioon
Jätta XXX kaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 19.02.2018 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.12.07.2017 registreeriti Tartu Vanglas XXX avaldus nr 2-3/1980-1, mille kohaselt kaebaja pöördus korduvalt Tartu Vangla ning üksuse juhi Kairi Piller-Petrovi poole sooviga, et teda paigutataks ümber teise kambrisse, kuid seda ei juhtunud.
17.07.2017 registreeriti Tartu Vanglas XXX avaldus nr 2-3/2017-1, milles kaebaja selgitab, et on korduvalt pöördunud Tartu Vangla poole sooviga, et teda viidaks üle teise kambrisse. Kaebaja närvid on läbi ning tema psüühika saab kannatada.
3.27.07.2017 selgitas Tartu Vangla vastuses nr 2-3/2017-2 ja 2-3/1980-2 XXX, et vanglal puudub õigusaktidest tulenevalt kohustus paigutada kinnipeetavaid nende soovidest lähtuvalt. Asjaolude kontrollimisel ei ole üksuse juhi teenistusalases tegevuses seoses kaebaja vanglasisese paigutamisega puudusi tuvastatud.
4.30.07.2017 esitas XXX Tartu Halduskohtule kaebuse, milles selgitas, et ta ei ole rahul Tartu Vangla 27.07.2017 vastusega nr 2-3/2017-2 ja 2-3/1980-2. Kaebaja leidis, et kui vanglaametnik annab lubaduse ümber paigutada, siis see peab toimuma ning kui mitte, siis vangla peab sellest
kaebajale teatama. Kaebaja paigutati ümber alles siis, kui ta esitas vanglale kaebuse. Tartu Vangla käitus kaebajaga üle kahe kuu ebainimlikult ja tekitas talle moraalset kahju. Kaebaja palub teha selgeks, kas Tartu Vangla käitus kaebajaga ebainimlikult. Kaebusele oli lisatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.
5.Kaebaja esitas kohtule 20.09.2017 avalduse, mille kohaselt Tartu Vangla rikkus tema õigusi 01.05.2017 kuni 24.07.2017. Kaebaja soovib selgeks teha, kas saab tunnistada vanglaametniku käitumist ebainimlikuks.
6.Tartu Halduskohus vabastas 05.10.2017 määrusega XXX tuvastamiskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest, võttis kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud.
KAEBAJA VÄITED
7.Kaebusest nähtuvalt peab kaebaja õigusvastaseks Tartu Vangla tegevust, mis seisneb perioodil 01.05.2017 kuni 24.07.2017 tema teise kambrisse ümber paigutamata jätmises, kuigi ta oli teada andnud, et tema kambrikaaslane on pensionär ja tema iseloomuomadused kaebajale ei sobi, kuna kambrikaaslane sundis kaebajat kuulama Raadio 4 ning minema varakult magama. Kaebaja väidab, et esitas üksuse juhile mitmeid kordi palve enda teise kambrisse paigutamiseks, mida temale lubati, aga ei tehtud. Kaebaja on seisukohal, et vangla on rikkunud tema suhtes vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 1 sätestatut, mille kohaselt peab vangla kinnipeetava paigutamisel arvesse võtma kinnipeetava karistusaja pikkust, kinnipeetava vanust, sugu, terviseseisundit ning iseloomuomadusi. Kuna kaebajale tema kambrikaaslase iseloomuomadused ei sobinud, pidi vangla sellega arvestama ning tema ümber paigutama. Kaebaja väidab, et tema ümber paigutamata jätmine mõjus halvasti tema närvidele, mille tõttu ta vajas psühhiaatrilist abi.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
8.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, leides, et see on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt ei ole kinnipeetaval õigust nõuda enda paigutamist konkreetsesse kambrisse ega valida endale meelepärast kambrikaaslast. Nimetatud seisukohale asus ka Riigikohtu halduskolleegium oma 19.01.2012 otsuses nr 3-3-1-76-11. Vastustajale ei ole teada, et kaebaja ja tema kambrikaaslase vahel oleks kambris aset leidnud intsidente, milles oleks kambrikaaslaste julgeolek ohtu seatud.
KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
9.Asja materjalidest nähtuvalt paigutati kaebaja 14.07.2017 kambrist nr 262 kambrisse nr 1006 kandma talle määratud kartserikaristust ning sellest hetkest lõppes koosviibimine kambris nr 262 olnud kambrikaaslasega.
10.Vaidlus on selle üle, kas kaebajal on õigus nõuda enda paigutamist konkreetsesse kambrisse ja valida endale meelepärast kambrikaaslast.
11.Kinnipeetava vanglasisest paigutamist reguleerivad VangS § 11 lg 1, mis sätestab kinnipeetava vanglasisese paigutamise üldised põhimõtted ja VangS § 12 lg 1, milles on toodud kinnipeetavate kategooriad, kelle kokku paigutamine on keelatud ning justiitsministri 30.11.2000 määrus nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 6, mille lg 1 kohaselt paigutatakse kinnipeetav ühe- või mitmekohalisesse tuppa või kambrisse.
Seega nimetatud normide kohaselt ei ole kinnipeetaval õigust nõuda enda paigutamist konkreetsesse kambrisse ega valida endale meelepärast kambrikaaslast. Samuti ei tulene ühestki õigusaktist vanglale kohustust kinnipeetav tema soovil paigutada sellekohase taotluse esitamisel teise kambrisse või vahetada kambrikaaslast. Ka Riigikohtu halduskolleegium asus oma 28.04.2011 otsuses nr 3-3-1-10-11 ja 19.01.2012 otsuses nr 3-3-1-76-11 seisukohale, et vanglasisese paigutamise kord ei ole detailselt õigusaktides reguleeritud, vaid seadusandja on jätnud haldusorgani otsustada, millistest kaalutlustest paigutamisel lähtutakse.
12.Kohus ei saa nõustuda kaebaja väitega, et tema ümberpaigutamise vajadus oli põhjendatud, kuna kambrikaaslane oli pensionär ning nende iseloomuomadused ei sobinud. Vangistust reguleerivad õigusaktid ei keela ühte kambrisse paigutada pensionärist ja mittepensionärist kinnipeetavat või kinnipeetavaid, kelle iseloomuomadused ei sobi. Kaebaja ei ole millegagi tõendanud asjaolu, et tema kambrikaaslase vanus või iseloomuomadused oleks põhjustanud olukorra, milles mõlema kinnipeetava julgeolek oleks ohtu seatud või saanud kahjustada elu ja tervis. Samas ei ole ka vastustajale teada, et kaebaja ning tema kambrikaaslase vahel oleks kambris aset leidnud intsidente, milles kummagi kinnipeetava julgeolek oleks ohtu seatud.
13.Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja väide, et tema ümber paigutamata jätmine tingis vajaduse psühhiaatri poole pöörduda, ei ole käesoleva kaebuse faktilisi asjaolusid ning ajaperioodi pikkust arvestades eluliselt usutav. Samas aga isegi kui kaebajat tema ümber paigutamata jätmine ärritas ning häiris, on see kohtu arvates käsitletav paratamatu ebameeldivusena, mille kaebaja oli kohustatud VangS § 41 lg-st 1 tulenevalt vanglas viibides ära taluma.
14.Seega puudub õigus, mille kaitseks oleks kaebaja ümberpaigutamine olnud hädavajalik. Kaebajal ei ole kohtu arvates subjektiivset õigust nõuda enda teise kambrisse ümberpaigutamist ja vastustajal puudub kohustus paigutada kinnipeetav ümber tema taotluse esitamisel, seega ei ole vangla vaidlustatud perioodil kaebaja ümber paigutamata jätmisel õigusvastaselt käitunud, järelikult tuleb kaebus jätta rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt) Maare Aloe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.