Aleksei Jepini (endine Pokras) kaebus Viru Vangla 27.11.2015. a käskkirja nr 6-4/634 tühistamise ja kahju 30 000 eurot hüvitamise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 27.10.2016. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Aleksei Jepini apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – Aleksei Jepin (endine Pokras) Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.10.2016. a otsus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 18.01.2018, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla 27.11.2015. a käskkirjaga nr 6-4/634 jätkas vangla kinnipeetava Aleksei Jepini (endine Pokras) suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Käskkirja kohaselt on A. Jepinil 32 kehtivat distsiplinaarkaristust, sest ta ei ole allunud vanglateenistuse ametnike
seaduslikele korraldustele. Lisaks sellele on tema suhtes algatatud kaks väärteomenetlust. A. Jepin on toime pannud distsipliinirikkumisi ajal, kui tema suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid, mis näitab, et ta ei ole oma suhtumist vanglas kehtivasse korda muutnud ning jätkab ja plaanib rikkumiste toime panekut. A. Jepin on süstemaatiline õigusrikkuja. Vangla peab välistama ohu teiste isikute elule ja tervisele ja tagama vanglasisese julgeoleku, mis omakorda tingib vajaduse jätkata A. Jepini suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist.
2.A. Jepin esitas Viru Vanglale avalduse, mis oli pealkirjastatud vaie-kaebus-nõue. Viru Vangla registreeris avalduse kahju hüvitamise taotlusena 29.12.2015 ning vaidena 28.01.2016. Vanglale esitatud avalduses märkis A. Jepin, et vaidlustatud käskkiri ei ole talle arusaadav, sest ta ei valda eesti keelt. Kontaktisik keeldus käskkirja tõlkimast, kuna ta ei valda vene keelt. Avalduse esitaja ei saa aru, milliseid süstemaatilisi distsipliinirikkumisi talle ette heidetakse. Ta ei ole viimase nelja kuu jooksul saanud ühtegi käskkirja ega protokolli seoses distsipliinirikkumistega. A. Jepin leidis, et teda diskrimineeritakse keele ja rahvuslikku vähemusse kuulumise pinnalt ning vangla ei tõlgi talle dokumente, et ta ei saaks kaitsta oma õigusi. A. Jepini arvates on tegemist topeltkaristusega, kuna ta viibib juba kartseris. Käeraudade kohaldamine ohustab tema julgeolekut, sest tal on väga halb nägemine.
3.Viru Vangla tagastas 02.03.2016. a otsusega A. Jepini vaide, kuna ta ei kõrvaldanud vaides esinenud puudusi.
4.Viru Vangla jättis 18.03.2016. a otsustusega kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
5.A. Jepin esitas 01.04.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille halduskohus võttis menetlusse Viru Vangla 27.11.2015. a käskkirja nr 6-4/634 tühistamise ja kahju 30 000 eurot hüvitamise nõudes. Kaebaja märkis kaebuses, et tema seisukohad sisalduvad vaides/kahju hüvitamise taotluses ning lisas, et ka kohtueelses menetluses tehtud Viru Vangla otsuseid ei tõlgitud talle vene keelde. Kahju tekitati väärikuse alandamise, tervise kahjustamise ja julgeoleku tagamata jätmisega.
6.Vastustaja taotles kaebuse läbi vaatamata jätmist, kuna sellel hetkel ei kohaldatud kaebaja suhtes enam täiendavaid julgeolekuabinõusid vaidlustatud käskkirja alusel ning seetõttu ei ole haldusaktil enam mõju kaebaja õigustele.
7.Tartu Halduskohus jättis 27.10.2016. a otsusega vastustaja taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata ning jättis kaebuse rahuldamata. Vastustaja taotluse osas jätta kaebus läbi vaatamata leidis halduskohus, et see tuleb jätta rahuldamata, kuna vaidlustatud käskkirja mõju ei ole täielikult ammendunud. Vaidlustatud käskkirjas on viidatud varasematele samalaadsetele käskkirjadele ning ka 26.05.2016. a käskkirjas nr 6-4/383 tugineb vastustaja asjaolule, et kaebaja suhtes on kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid ka varem, sh viitab vaidlustatud käskkirjale. Kohtupraktika kohaselt on kehtivuse kaotanud haldusakti mõju ja praktiline tähendus säilinud, kui haldusorganid, kohtud ja kolmandad isikud võivad oma edasistes otsustes ja toimingutes tugineda haldusakti varasemale kehtivusele. Halduskohus märkis, et vastustaja on tuginenud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel sellele, et kaebaja on süstemaatiline õiguskorra rikkuja, ta on agressiivne ning on avatud osakonnas ohuks vangla julgeolekule. Halduskohus leidis, et vastustaja on vaidlustatud käskkirjas õigesti hinnanud vangistusseaduse (VangS) § 69 lg-s 1 sätestatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eeldused täidetuks. Halduskohtu hinnangul vastustaja poolt
kohtule esitatud 2015. a novembris koostatud 62 ettekandega on tõendatud, et kaebaja on pikema aja jooksul enne vaidlustatud käskkirja andmist rikkunud regulaarselt VangS § 67 p 1 sätestatud nõuet alluda vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele, ähvardanud kahjustada isikuid ning on ka tegelikult kahjustanud vangla vara. Seega on tegemist isikuga, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid ning on ohtlik teistele isikutele ja vangla julgeolekule. Halduskohus asus seisukohale, et vastustaja on vaidlustatud käskkirjas õigesti hinnanud, et kaebaja senist käitumist arvestades võib kaebaja tulevikus olla ohtlik vangla julgeolekule ning vanglas viibivatele isikutele ja varale. Vaidlustatud käskkirjas toodud kaalutlused on kohased ja piisavad ning tulenevalt HKMS § 165 lg-st 2 ei pidanud halduskohus vajalikuks neid otsuses korrata. Halduskohus märkis, et konkreetsete täiendavate julgeolekuabinõude valikut ja ulatust kaebaja vaidlustanud ei ole. Halduskohtu hinnangul ei olnud usutav, et kaebaja ei saanud aru, milliseid süstemaatilisi distsipliinirikkumisi talle ette heidetakse. Halduskohus ei nõustunud kaebaja seisukohaga, et tegemist on korduva distsiplinaarkaristusega. Täiendavate julgeolekuabinõude puhul on tegemist ennetava abinõuga, mida kohaldatakse ohtude ja rikkumiste ärahoidmiseks või nende mõju vähendamiseks. Halduskohus leidis, et kaebaja väide, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine seadis ohtu tema julgeoleku, kuna ta näeb halvasti ja käeraudades liikumine on talle ohtlik, ei ole tõendatud. Viru Vangla arsti tõendi kohaselt ei ole kaebaja ambulatoorses kaardis fikseeritud käeraudade kasutamise järgselt tervisekahjustusi ning kaebaja kannab tumendatud klaasidega optilisi prille, mis ei takista käeraudade kasutamist. Kaebaja väited, mis puudutavad seda, et tema õigusi on rikutud seoses menetluse läbiviimisega üksnes eesti keeles ja talle ei tõlgitud haldusakte ja menetlusdokumente vene keelde, on halduskohtu hinnangul vastustaja poolt esitatud tõenditega ümber lükatud. Inspektorkontaktisikud on kinnitanud, et on kaebajale suuliselt selgitanud kõikide dokumentide sisu vene keeles. Sellest tulenevalt ei pidanud halduskohus usutavaks kaebaja väidet, et dokumente talle ei tõlgitud. Õigusaktid ei sea piiranguid sellele, kes võib haldusmenetluses tõlgina osaleda. Puudub põhjus, miks ei või tõlgina tegutseda vangla inspektor-kontaktisik. Samuti puudub õigusaktides nõue, et tõlge peab olema kirjalik. Kuna vastustaja pakkus kaebajale võimalust kasutada haldus- ja kohtueelses menetluses tõlki, siis ei saa halduskohtu hinnangul vaidlustatud käskkirja pidada õigusvastaseks põhjusel, et menetlus toimus eesti keeles. Halduskohus leidis kokkuvõttes, et vaidlustatud käskkiri oli õiguspärane ja jättis käskkirja tühistamise nõude rahuldamata. Kuna vaidlustatud käskkiri ja menetluse läbiviimine eesti keeles olid õiguspärased, siis jättis halduskohus rahuldamata ka kahju hüvitamise nõude.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.A. Jepin esitas Tartu Halduskohtu 27.10.2016. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja rahuldada tema kaebus täies ulatuses. Kaebaja on seisukohal, et halduskohus hindas tõendeid ebaõigesti ja rikkus oluliselt kohtumenetluse normi, mis tingis ebaõige otsuse tegemise. Kaebaja ei ole rahul sellega, et halduskohus ei vaadanud asja läbi kohtuistungil ja ei kutsunud tunnistajaid kohtusse, samuti, et halduskohus ei pidanud vajalikuks vaadata tema uuringutulemusi üle silmakliinikus. Kaebaja väitel ei ole vangla talle protokolle tutvustanud ning temaga vestlusi läbi viinud. Kaebaja väitel ei ole käskkirju ja muid dokumente tõlgitud tema jaoks arusaadavasse keelde. Kontaktisik ei saanud talle dokumente tema jaoks arusaadavasse keelde tõlkida, sest ta ei oska vene keelt. Halduskohus ei täitnud uurimiskohustust ning tugines vangivalvurite ebaõigetele ütlustele. Halduskohus ja vangla ei ole tõendanud, et ta on olnud agressiivne, rikkunud korda, üritanud põgeneda ja kujutab ohtu
vangla julgeolekule. Apellatsioonkaebuse esitamise ajal kohaldati kaebaja suhtes samuti täiendavaid julgeolekuabinõusid, samuti kartserirežiimi. Kaebaja märgib, et ta endiselt ei tõuse püsti, ei pane rinnasilti, ei ava suud jms ja soovib neid vaidlustada kui tema väärikust alandavaid toiminguid.
9.Viru Vangla palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta see rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et halduskohus on otsuse tegemisel arvestanud kõigi asjas oluliste tõenditega ning palub ringkonnakohtul arvestada varem esitatud seisukohtadega. Vastustaja arvates on halduskohus õigesti leidnud, et VangS § 69 lg 1 järgi võib täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada mh kinnipeetava suhtes, kes süstemaatiliselt rikub vangistust reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kinnipeetava kohustusi ning kes on ohtlik teistele isikutele ja vangla julgeolekule üldiselt. Vangla või kolmandate isikute julgeolekut võivad muuhulgas ohustada nii väärteo kui distsiplinaarsüüteo tunnustega teod, samas ei nõua viidatud säte, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisele peab eelnema süüdimõistev otsus. Vastustaja esitas osa kaebaja poolt viidatud ajaperioodi kohta tehtud ettekannetest ning halduskohus käsitles neid otsuses piisava põhjalikkusega. Halduskohus on õigesti tuvastanud, et kaebaja on kinnipeetav, kes süstemaatiliselt rikub vangla korda, keeldudes allumast vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Põhjendamatu on kaebaja väide, et halduskohus ei ole põhjendanud, et kaebaja kujutas ohtu vangla julgeolekule. Vastustaja nõustub halduskohtuga kirjaliku menetluse lubatavuse kohta. Vastustaja väitel on kaebaja väide tema eesti keele oskuse täieliku puudumise kohta eluliselt ebausutav, sest kaebaja on sündinud ja kasvanud Eesti Vabariigis ning omandanud siin keskhariduse. Kaebaja on vangistuse ajal osalenud arvukates kohtumenetlustes, millest nähtub, et ta on aru saanud vanglaametnike poolt antud korraldustest. Halduskohus on samuti õigesti tuvastanud, et kaebajale ei ole vangla tegevuse tulemusena kahju tekitatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust ning Tartu Halduskohtu 27.10.2016. a otsus tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks viidatud otsuse tühistamisele. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu vaidlustatud otsusest ega ka asja materjalidest, et halduskohus oleks kohaldanud materiaalõiguse norme vääralt, hinnanud ebaõigesti olemasolevaid tõendeid või rikkunud asja lahendades kohtumenetluse norme ja see oleks kaasa toonud ilmselgelt ebaõige lahendi tegemise. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks käesolevas otsuses sama vaidlusküsimuse osas halduskohtu põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Kaebaja vaidlustas käesolevas asjas Viru Vangla poolt 27.11.2015 kaebaja kohta koostatud täiendavate julgeolekuabinõude pikendamise käskkirja nr 6-4/634. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus vaidlustatud otsuse tegemisel õigesti tuvastanud, et VangS § 69 lg 1 järgi võib täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada ka kinnipeetava suhtes, kes süstemaatiliselt rikub vangistust reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kinnipeetava kohustusi, samuti kinnipeetava suhtes, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule üldiselt. Vangla või kolmandate isikute julgeolekut võivad muuhulgas ohustada nii väärteo kui
ka distsiplinaarsüüteo tunnustega teod, samas ei nõua viidatud säte, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisele peab tingimata eelnema mõnes eelnevas menetluses tehtud süüdimõistev otsustus. Täiendavate julgeolekumeetmete näol ei ole tegemist karistusmeetmega, vaid meetmega, kus vanglateenistus püüab rakendatavate abinõude kohaldamisega ära hoida seda, et kinnipeetav saaks uusi rikkumisi toime panna. Seadusandja on VangS § 69 lg 1 kohaselt leidnud, et ka süstemaatilisest vangla korra rikkujast tulenev oht võib olla selline, mis tingib täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajaduse. Asja materjalidest nähtuvalt esitas vastustaja kaebaja osas tehtud ettekanded ning halduskohus käsitles oma otsuses neid piisava põhjalikkusega. Viidatu põhjal tuvastas halduskohus õigesti, et kaebaja on kinnipeetav, kes süstemaatiliselt rikub vangla korda, keeldudes korduvalt ja pika perioodi jooksul allumast vanglaametnike seaduslikele korraldustele, kuigi korralduste täitmise nõue vanglas on elementaarne. Arvestades kaebaja suhtumist vanglas kehtivasse korda ning sellest tulenevat kaebaja potentsiaalset ohtu vangla julgeolekule, oli ka ringkonnakohtu hinnangul kaebaja suhtes täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise jätkamine vaidlustatud käskkirjaga igati õiguspärane. Käskkirjas sisalduvad kaalutlused rakendatud meetmete osas olid asjakohased ning ka halduskohtu otsuses toodud vastavad põhjendused on igati õiguspärased ja piisavad. Põhjendatud ei ole kaebaja etteheide halduskohtule, et halduskohus ei tõestanud ega põhjendanud, kuidas kujutab kaebaja ohtu vangla julgeolekule, sest halduskohus on antud küsimust põhjalikult käsitlenud otsuse punktides 11-13, milles märgituga ringkonnakohus nõustub.
12.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka asjaolu, et halduskohus ei rahuldanud asjas kaebaja taotlust istungi korraldamiseks ja tunnistajate ülekuulamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega kirjaliku menetluse lubatavuse kohta käesolevas asjas (tl 84).
13.Mis puudutab kaebaja väidet, et ta ei saanud vanglas aru inspektor-kontaktisikute jutust, siis selle lükkab ümber näiteks kaebaja enda poolt 24.12.2015 allkirjastatud vaide-kaebuse p 1 (tl 15), millest saab teha järelduse, et kaebaja ning inspektor-kontaktisik suhtlesid kaebajale vaidlusaluse käskkirja tutvustamisel talle arusaadavas keeles. Seega ei oleks inspektorkontaktisiku või valvuri täiendav kohtuistungil ära kuulamine andnud käesolevas menetluses juurde mingit lisaväärtust seda enam, et inspektor-kontaktisikud on kaebajale dokumentide tutvustamise viisi kohta andnud ka kirjalikud selgitused. Halduskohus on asjakohaselt viidanud vaidlustatud otsuse p-s 15 kaebaja poolt 25.11.2015 vanglale adresseeritud dokumendile (tl 69p), tehes sellest õige järelduse, et pigem on usutav see, et kaebaja ei taha põhimõtteliselt ametnike poolseid dokumentide tutvustusi kuulata kui see, et kontaktisikud talle dokumente ei tutvusta. Samas 25.11.2015. a dokumendis on kaebaja oma allkirjale eelnevalt märkinud näiteks, et: „Вы меня не сломаете! Суки!“ (tõlkes „Mind te ei murra! Litsid!“), mis viitab samuti pigem kaebaja põhimõttele töötada igati vastu vanglaametnike tegevusele, mitte ei tõenda kaebaja väiteid, et vanglaametnikud diskrimineerivad teda. Lisaks eelnevale teeb kaebaja väite temal eesti keele oskuse täieliku puudumise kohta eluliselt ebausutavaks ka see, et kaebaja on Eesti Vabariigi kodanik, kes on sündinud ja elanud Eestis ja omandanud siin ka keskhariduse. Samuti on kaebaja vangistuse ajal osalenud juba varem arvukates kohtumenetlustes, mille materjalidest nähtub, et ta saab tegelikult aru talle vanglaametnike poolt antud korraldustest jne. Erinevates menetlustes on kaebaja väitnud, et ta keeldub valvurite korralduste täitmisest lihtsalt protestiks. See kinnitab samuti arvamust, et
kaebaja väidab lihtsalt põhimõtteliselt seda, et ta ei saa aru millestki, mida vanglaametnikud temaga räägivad.
14.Halduskohus tuvastas samuti õigesti, et kaebajale ei tekkinud vangla tegevuse tulemusel mittevaralist kahju, mille hüvitamist rahas ta saaks nõuda. Samuti ei olnud vangla tegevus kaebaja inimväärikust alandav, kuivõrd kaebajat hoiti kinni tavapärastes kaebajale ette nähtud ning tema käitumisest tulenevates tingimustes. Samuti peab menetlusosaline tulenevalt HKMS § 59 lg-st 1 tõendama enda nõudeid eeskätt ise ja seda ei pea tegema vastustaja ega kohus. Vaidlusalune kohtuotsus põhineb menetlusosaliste poolt kohtule esitatud tõenditel, mida halduskohus on ka igakülgselt ja õigesti hinnanud.
15.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu vaidlustatud otsus muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.