A.P.e kaebus Viru Vangla 27.11.2015.a käskkirja nr 64/634 tühistamise ja kahju 30 000 euro hüvitamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja A.P. Vastustaja Viru Vangla, esindaja Agu Rillo
Resolutsioon
1.Jätta vastustaja taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 28.11.2016.a. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Viru Vangla 27.11.2015.a käskkirjaga nr 6-4/634 (tl 13-14, edaspidi vaidlustatud käskkiri) jätkas vangla A.P.e suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist: 1) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist, et teostada tõhusamat järelevalvet kinnipeetava üle ja ennetada tema rünnakuid vanglaametnike vastu; 2) isiklike riiete ja esemete kasutamise keelamist; 3) vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist; 4) kehakultuuriga tegelemise keelamist, mis seisneb üldkasutatavate spordisaali ja spordiväljakute kasutamise keelamises. Sinna saatmisel ei ole tagatud kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine. Selle abinõu kohaldamise tingib ka lukustatud osakonna eripära; 5) ohjeldusmeetmete kasutamist. Olenemata sellest, kas toimub kinnipeetava saatmine või
mitte, pannakse iga kord enne kambrisse sisenemist kinnipeetava kätele läbi kambri toiduluugi käerauad. Vanglaväliste isikutega suhtlemiseks ja pöördumiste esitamiseks võimaldatakse kinnipeetavale soovi korral kuni 5 lehekülge valget paberit päevas ja pastapliiats kirjutamise ajaks. Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kuni vajaduse äralangemiseni ehk selleni, kui vangla on veendunud, et kinnipeetav ei sea ohtu vanglas viibivate isikute elu ja tervist. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist põhjendas vangla järgmiselt. Kaebaja suhtes on alates 15.07.2014.a kohaldatud erinevaid täiendavaid julgeolekuabinõusid, viimati pikendati nende kohaldamist 31.08.2015.a käskkirjaga nr 6-4/489-KP tagasiulatuvalt alates 28.08.2015.a. Varasemate käskkirjade põhjenduste kohaselt on kaebaja süstemaatiline õiguskorra rikkuja, ta on agressiivne ning on avatud osakonnas ohuks vangla julgeolekule. Kaebajal on 32 kehtivat distsiplinaarkaristust selle eest, et kaebaja ei allu vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Kaebaja suhtes on algatatud väärteomenetlused KarS § 285 ja § 218 tunnustel. Distsipliinirikkumised pani kaebaja toime ajal, mil tema suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid. Viimase kolme kuu jooksul on kaebaja suhtes koostatud üle 180 ettekande seoses ametnike korralduste eiramise ja ametnike solvamisega. Vangla kohaldab täiendavaid julgeolekuabinõusid üldise julgeoleku tagamiseks ja edaspidiste raskete õigusrikkumiste toimepanemise ennetamiseks. Vangla peab välistama ohu teiste isikute elule ja tervisele. Kaebaja on negatiivselt meelestatud vanglas kehtiva korra ja vanglaametnike suhtes, ta ei ole oma suhtumist muutnud ning jätkab rikkumiste toimepanemist. See võib leida väljundi vanglaametnike suhtes toime pandud rikkumiste näol. Kaebaja võib sellise käitumisega mõjutada teisi kinnipeetavaid samalaadsetele rikkumistele. Tagamaks kinnipeetavate ja vanglaametnike õigusi, sh õigust elule ja tervisele, tuleb piirata kaebaja õigusi. Seetõttu tuleb jätkata kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist. Hoidmaks ära ohtu teistele isikutele, tuleb kaebaja teistest kinnipeetavatest isoleerida. Kaebaja liikumisja suhtlemisvabaduse piiramine on vajalik selleks, et vältida kokkupuuteid isikutega, kelle elu ja tervist kaebaja võib ohustada. Kehakultuuriga tegelemist ei keelata kaebajal täielikult, kaebaja saab sellega tegeleda oma kambris ja jalutuskäigu ajal jalutusboksis. Isiklike asjade keeld on vajalik selleks, et vältida vangla vara edaspidist lõhkumist. Ohjeldusmeetmete kasutamine on vajalik, et minimaliseerida ohtu vanglaametnikele, kuna kaebaja süstemaatiliselt eirab nende korraldusi ja on lõhkunud vangla vara. Kaebaja avaldas haldusakti andmise menetluses, et ta ei ole täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega nõus ja ta ei saa aru, mille eest teda karistatakse. Vangla leidis, et täiendavaid julgeolekuabinõusid tuleb kohaldada sellele vaatamata, kuna seda tehakse vangla üldise julgeoleku tagamiseks ja edaspidiste raskete õigusrikkumiste toimepanemise ennetamiseks.
2.A.P. esitas Viru Vanglale avalduse, mille pealkirjaks oli vaie-kaebus-nõue (tl 15-16, 27-28). Kaebaja märkis avalduse koostamise kuupäevaks 24.12.2015.a ja andis selle Viru Vanglale üle 29.12.2015.a. Viru Vangla registreeris avalduse kahju hüvitamise taotlusena 29.12.2015.a numbriga 6-16/217-1 ja vaidena 28.01.2016.a numbriga 6-12/26-1. Vaidlustatud käskkiri ei ole kaebajale arusaadav, kuna ta ei valda eesti keelt. Kontaktisik keeldus käskkirja tõlkimisest, kuna ta ei valda vene keelt. Kaebaja ei saa aru, milliseid süstemaatilisi distsipliinirikkumisi talle ette heidetakse. Kaebaja ei ole viimase nelja kuu jooksul saanud ühtegi käskkirja või protokolli seoses distsipliinirikkumistega. Kaebaja nõudis selle kohta dokumente, neid talle ei antud. Kontaktisik viskas käskkirja kaebaja pihta. Kaebaja
leiab, et teda diskrimineeritakse keele ja rahvuslikku vähemusse kuulumise pinnal ning vangla ei tõlgi meelega talle dokumente, et kaebaja ei saaks kaitsta oma õigusi. Vaidlustatud käskkirjaga määrati kaebajale lisakaristus. Kaebaja viibib juba kartseris ja leiab, et mis tahes täiendavad abinõud on topeltkaristused. Käeraudade kohaldamine ohustab kaebaja julgeolekut, kuna kaebajal on väga halb nägemine (glaukoom, maakula degeneratsioon, lühinägelikkus 4,5). Kahju tekitati kaebajale tema väärikuse alandamise, psüühilisele tervisele kahju tekitamise ja julgeoleku ohustamisega.
3.Viru Vangla jättis 18.03.2016.a otsusega nr 6-16/217-4 (tl 19-20) kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Kaebaja väitel tekitati talle kahju sellega, et inspektor-kontaktisik Sander Kivinukk ei tõlkinud kaebajale vaidlustatud käskkirja ja viskas selle kambrisse. Lisaks alandatakse vaidlustatud käskkirjas ette nähtud abinõudega kaebaja väärikust ja käeraudadega kahjustatakse tema tervist. Kaebajal on halb nägemine ja käeraudadega liikumine seab ohtu tema julgeoleku. Viru Vangla leidis, et haldusmenetluse keel on eesti keel ning vanglal puudub kohustus haldusaktide kirjalikuks tõlkimiseks või suuliseks tõlkimiseks sõna-sõnalt. Inspektorkontaktisik tõlgib isikule suuliselt lühidalt dokumendi sisu. Seda inspektor-kontaktisik Sander Kivinukk ka tegi. Dokumente ei visanud inspektor-kontaktisik kambrisse, vaid pani need luugi peale ja sulges luugi. Ka kaebaja varasem kontaktisik Maarika Varik tutvustas kaebajale korduvalt dokumentide sisu vene keeles. Täiendavate julgeolekuabinõude osas kordas vangla lühidalt vaidlustatud käskkirja põhjendusi. Vangla selgitas, et tegemist ei ole karistuse, vaid ennetava meetmega. Seetõttu on kartserikaristuse ja täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine samal ajal lubatud ning tegemist ei ole mitmekordse karistamisega. Meditsiiniosakonna andmetel kannab kaebaja tumendatud klaasidega optilisi prille, mis ei takista käeraudade kasutamist. Kaebajal ei ole fikseeritud tervisekahjustusi käeraudade kasutamise järel, sh selliseid, mis oleks põhjustatud kaebaja nägemisest.
4.Viru Vangla tagastas 02.03.2016.a otsusega nr 6-12/26-3 (tl 21) kaebaja vaide, kuna kaebaja ei kõrvaldanud vaide puudusi. Kohus leidis kaebuse menetlusse võtmisel, et vaie tagastati õigusvastaselt.
5.A.P. esitas 01.04.2016.a Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse Viru Vangla 27.11.2015.a käskkirja nr 6-4/634 tühistamise ja kahju 30 000 euro hüvitamise nõudes. Kaebaja märkis kaebuses, et tema seisukohad sisalduvad vaides / kahju hüvitamise taotluses, mille vangla registreeris numbritega 6-16/217-1 ja nr 6-12/26-1 (vt otsuse punkti 2). Kaebaja lisas, et ka kohtueelses menetluses tehtud Viru Vangla otsuseid ei tõlgitud talle vene keelde. Kahju tekitati kaebajale väärikuse alandamise, tervise kahjustamise ja julgeoleku tagamata jätmisega.
6.Vastustaja palus oma vastuses kaebusele (tl 43-44) jätta kaebuse tühistamisnõude osas läbi vaatamata ja hüvitamisnõude osas rahuldamata.
6.1.Tänasel päeval kohaldatakse kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekumeetmeid 26.05.2016.a käskkirja nr 6-4/383 alusel, mida on täiendatud 22.06.2016.a käskkirjaga nr 6-4/443 (tl 47-48, 45). Sellest tulenevalt on vaidlustatud käskkirja mõju ja kehtivus lõppenud ning tühistamiskaebus ei ole enam lubatav. Kohus saab vaidlustatud käskkirja õiguspärasust hinnata kahju hüvitamise nõude menetluses.
6.2.Vaidlustatud käskkirja osas jäi vastustaja käskkirjas ja 18.03.2016.a kahju hüvitamise otsuses nr 6-16/217-4 väljendatud seisukohtade juurde. Kaebaja osas on täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamine asjakohane vangla julgeolekut tagav meede. Kaebaja on isik, kes süstemaatiliselt keeldub täitmast vangistust reguleerivaid õigusakte ja vanglaametnike seaduslikke korraldusi, ta on käitunud vägivaldselt ja ähvardanud isikuid rünnata (tl 50, 52, 9394). Kaebajat on selle eest korduvalt karistatud distsiplinaarkorras, kaebaja arvukad kaebused karistusotsuste osas on jäetud rahuldamata. Vastustaja ei ole algatanud kõigi kaebaja rikkumiste suhtes distsiplinaarmenetlusi, kuna distsiplinaarkaristused ei avalda kaebajale mõju. Vangla on kaebajaga läbi viinud vestlused. Kaebaja on rikkumiste toimepanemist jätkanud ka täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise ajal, see kinnitab esialgse ohuprognoosi õigsust. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, nagu kohaldataks tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid arusaamatutel põhjustel või põhjusel, et kaebaja ei valda vabalt eesti keelt.
6.3.Hüvitamisnõude osas jäi vastustaja samuti kahju hüvitamise otsuses väljendatud seisukohtade juurde. Vangla tegevus ei kahjusta kaebaja inimväärikust ega tema tervist. Kaebaja paneb end iseenda teadliku tegevusega olukorda, kus vangla on kohustatud tema distsipliinirikkumistele ning temast tulenevale vangla julgeolekuohule reageerima. Kambrid, kus kaebaja karistust kannab, vastavad õigusaktide nõuetele. Ebamugavus, mis kaebajale kaasneb sellega, et tema suhtes kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid, jääb seaduses lubatud piiridesse. Seega ei ole kaebajale tekkinud vangla poolt ning vangla tegevusest tulenevat kahju.
6.4.Haldusmenetluse läbiviimise keeleks eesti keel. Viru Vangla asub Jõhvi vallas, kus ükski muukeelne vähemusrahvuse grupp ei moodusta kohaliku omavalitsuse püsielanikest üle 50 protsendi. Isikul on haldusmenetluses osalemiseks võimalik esitada maakohtule abitaotlus vastavalt riigi õigusabi seaduses sätestatud tingimustele, vastustajale teadaolevalt ei ole kaebaja sellist võimalust kasutanud. Kohtu seisukoht Taotlus jätta kaebus läbi vaatamata
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kaebuse läbi vaatamata jätmine eelviidatud sätete alusel on kohtu diskretsiooniotsus. Kohus võib jätta kaebuse läbi vaatamata, aga võib ka lahendada asja sisuliselt. HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohus ei lõpeta menetlust, vaid jätkab seda haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.
8.Vastustaja arvates tuleks kaebus jätta läbi vaatamata, kuna praegu ei kohaldata kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid enam vaidlustatud käskkirja alusel ja seetõttu ei ole haldusaktil enam mingit mõju kaebaja õigustele. Kohus jätab vastustaja taotluse rahuldamata. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et haldusaktil võib säilida mõju ja praktiline tähendus ka pärast kehtivusaja möödumist ning sellisel juhul saab kohus haldusakti tühistada. Kehtivuse kaotanud haldusakti mõju ja praktiline
tähendus võib väljenduda ennekõike võimaluses, et haldusorganid, kohtud ja kolmandad isikud võivad oma edasistes otsustes ja toimingutes tugineda haldusakti varasemale kehtivusele (Riigikohtu lahend 3-3-1-44-14 p 9-11 ja seal viidatud kohtupraktika). Praegusel juhul on vaidlustatud käskkirjaga pikendatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist kaebaja suhtes. Käskkirjas on viidatud varasematele samalaadsetele käskkirjadele. Ka 26.05.2016.a käskkirjas nr 6-4/383 tugineb vastustaja asjaolule, et kaebaja suhtes on täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatud ka varem, sh viitab vaidlustatud käskkirjale (tl 47). See näitab, et vaidlustatud käskkirja mõju ei ole täielikult ammendunud.
9.Kohus märgib, et otsuse punktis 8 viidatud lahendi punktis 12 leidis Riigikohus, et olukorras, kus haldusakt on kohtumenetluse kestel täielikult ammendunud ja tühistamiskaebus on menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu, tuleb lähtuda analoogiast HKMS § 152 lg 1 p 4 ja lg 2. Seega oleks kohane olnud taotlus menetluse lõpetamiseks. Kuna praegusel juhul haldusakti täieliku ammendumisega tegemist ei ole, siis puudub ka vajadus taotluse täpsustamiseks. Vaidlustatud käskkirja tühistamise nõue
10.Vangistusseaduse (VangS) § 69 lg 1 sätestab, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Vastustaja tugines täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel sellele, et kaebaja on süstemaatiline õiguskorra rikkuja, ta on agressiivne ning on avatud osakonnas ohuks vangla julgeolekule. Kaebaja vaidlustabki eeltoodud asjaolude esinemist ehk väidab, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eeldused ei olnud täidetud.
11.Kohus leiab, et vastustaja on vaidlustatud käskkirjas õigesti hinnanud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eeldused täidetuks. Vaidlustatud käskkirjas on öeldud, et viimase kolme kuu jooksul on kaebaja suhtes koostatud üle 180 ettekande seoses ametnike korralduste eiramise ja ametnike solvamisega. Vastustaja esitas kohtule 2015. aasta novembris koostatud 62 ettekannet (tl 93-94). Nendest nähtub, et ettekandeid on kaebaja suhtes koostatud igapäevaselt mitu korda päevas. Kaebaja ei allu regulaarselt valvurite korraldustele tõusta püsti, öelda oma nimi, tulla kambri ukse juurde, lasta paigaldada käerauad, panna nimesilt nähtavalt kaela, avada suu ravimite manustamise kontrollimiseks. Kaebaja suhtes tuli regulaarselt kasutada jõudu. Korduvalt on ettekannetes märgitud, et püsti tõstmisel ei võtnud kaebaja jalgu alla. 12.11.2015.a ütles kaebaja valvurile, et ümberpaigutamise korral lõhub ta uue kambri sisustuse täiesti ära, ründab kedagi, ei hakka asju kokku pakkima, las valvurid tassivad teda sinna (tl 50) ning ümberpaigutamise käigus asus vaidlusse üksuse juhiga ja lõi jalaga tooli, mis paiskus hooga vastu kappi (tl 52). Mitmetel ettekannetel on inspektor-kontaktisiku märge, et kaebajaga on vesteldud (näiteks 05.11.2015.a nr 6-20/8040-1, 15.11.2015.a nr 6-20/8342-1, 25.11.2015.a nr 6-20/8649-1). Eeltooduga on tõendatud, kaebaja pikema aja jooksul enne vaidlustatud käskkirja andmist rikkus regulaarselt VangS § 67 p 1 sätestatud nõuet alluda vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele, 12.11.2015.a ähvardas kahjustada isikuid ning ähvardas kahjustada ja tegelikult ka kahjustas vangla vara. See tähendabki, et tegemist on isikuga, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid ning on ohtlik teistele isikutele ja vangla julgeolekule.
12.Kohtupraktika kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid preventiivsel või tõkestaval eesmärgil ning nende kohaldamiseks on piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises (Riigikohtu lahend 3-3-1-33-10 p 12). Otsus kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid on kaalutlusotsus. HKMS § 158 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldi kaalutlusotsuse otstarbekust ning ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kohtu hinnangul hindas vastustaja vaidlustatud käskkirjas õigesti, et kaebaja senist käitumist arvestades võib kaebaja tulevikus olla ohtlik vangla julgeolekule ning vanglas viibivatele isikutele ja varale. Vaidlustatud käskkirjas toodud kaalutlused on kohased ja piisavad ning HKMS § 165 lg 2 alusel ei korda kohus neid otsuses. Kohus toob eriti välja, et VangS § 67 p 1 sätestatud kinnipeetava kohustus alluda korraldustele on vangla julgeoleku üks põhialused ning kinnipeetav, kes seda süstemaatiliselt rikub, on vaieldamatult ohuks vangla ja selles viibivate isikute julgeolekule. Otsuse punktis 11 kirjeldatud kaebaja käitumise põhjal ei olnud vastustajal võimalik prognoosida, et kaebaja suhtumine vanglas kehtivasse korda ja kaebaja käitumine tulevikus märgatavalt paranevad. Konkreetsete täiendavate julgeolekuabinõude valikut ja ulatust kaebaja vaidlustanud ei ole.
13.Kohtu hinnangul ei ole usutav, et kaebaja ei saa aru, milliseid süstemaatilisi distsipliinirikkumisi talle ette heidetakse. Kaebajale ei saanud jääda märkamatuks, et igapäevaselt annavad ametnikud talle korraldusi, mida ta ei täida ja mille täitmine tuleb saavutada kaebaja suhtes jõu kasutamise teel. Asjaolu, et kaebaja suhtes ei ole iga sellise rikkumise puhul algatatud distsiplinaarmenetlust ja kaebajale ei ole määratud distsiplinaarkaristusi, ei muuda toimunut olematuks. Pärast otsuse punktis 11 nimetatud tõendite saamist ei esitanud kaebaja vastuväiteid või omapoolseid tõendeid kirjeldatud juhtumite toimumise kohta. Õige ei ole kaebaja väide, et vaidlustatud käskkirjaga on talle määratud korduv distsiplinaarkaristus. Nagu kohus eespool märkis, on tegemist ennetava abinõuga, mida kohaldatakse ohtude ja rikkumiste ärahoidmiseks või nende mõju vähendamiseks.
14.Kaebaja väitel seadis täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ohtu tema julgeoleku, kuna ta näeb halvasti ja käeraudades liikumine on talle ohtlik. Kaebaja sellekohane väide ei ole tõendatud. Vastupidi, Viru Vangla arsti Reet Aadamsoo 27.01.2016.a tõendis (tl 62) on öeldud, et kaebaja ambulatoorses kaardis ei ole fikseeritud käeraudade kasutamise järgselt tervisekahjustusi ning kaebaja kannab tumendatud klaasidega optilisi prille, mis ei takista käeraudade kasutamist. Menetluse läbiviimise keel
15.Kaebaja väitel rikuti haldus- ja kohtueelses menetluses tema õigusi, kuna menetlus toimus eesti keeles ja vastustaja ei tõlkinud haldusakte ja menetlusdokumente talle vene keelde. Sh väitis kaebaja 25.11.2015.a vastustajale esitatud venekeelses avalduses (tl 69 pöördel - 70), et ta ei räägi eesti keelt, ei saa aru eestikeelsetest dokumentidest, kontaktisik Maarika Varik keeldub dokumentide tõlkimisest ning kaebaja kavatseb suhelda ainult vene keeles ja vene rahvusest kontaktisikuga. 26.02.2016.a avalduses (tl 81) väitis kaebaja, et 17.02.2016.a
dokumenti (tähtaja andmine vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks, tl 29) inspektorkontaktisik Mikk Saar talle ei tõlkinud.
16.Vastustaja esitas kohtule tõendid, mis lükkavad kaebaja väited ümber. Inspektor-kontaktisik Sander Kivinukk andis seletuse, et ta on kaebajale lühidalt selgitanud dokumentide sisu vene keeles (tl 57). Vaidlustatud käskkirjale on inspektor-kontaktisik Sander Kivinukk märkinud, et ta andis kaebajale käskkirja kätte ja selgitas julgeolekumeemete pikendamise põhjust (tl 68 pöördel). Inspektor-kontaktisik ajavahemikul 05.01.2015.a - 31.12.2015.a Maarika Varik selgitas, et ta on tõlkinud kõik dokumendid kaebajale vene keelde nii täpselt ja sõna-sõnalt kui võimalik. Alates 18.11.2015.a keeldus kaebaja suhtlemisest, sellest hoolimata on inspektor-kontaktisik selgitanud dokumentide sisu vene keeles (tl 59). Vaide tagastamise otsusele on inspektor-kontaktisik Mikk Saar märkinud, et kaebaja keeldus suulisest venekeelsest tõlkest (tl 71 pöördel). On küll õige, et dokumendile, millega kaebajale määrati tähtaeg vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks, ei ole Mikk Saar teinud märget selle tõlkimise kohta. Kuid inspektor-kontaktisik Sandra Bork kinnitas, et 18.02.2016.a selgitas ta kaebajale vene keeles selle dokumendi sisu (tl 80).
17.Eeltoodut arvestades ei ole usutav kaebaja väide, et haldus- ja kohtueelse menetluse dokumente ei ole talle suuliselt tõlgitud vene keelde. Vaidlustatud käskkirjale esitatud vaie näitab, et kaebaja mõistis, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise põhjuseks on tema arvukad distsipliinirikkumised. Kaebaja avaldus, et ta kavatseb suhelda ainult vene keeles ja vene rahvusest kontaktisikuga, näitab pigem seda, et kaebaja ei soovi kuulata ja arvestada tõlkeid, mida inspektor-kontaktisikud talle suuliselt teevad.
18.Haldusmenetluse seaduse § 21 lg 1 kohaselt kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk, kui menetlusosaline ei valda keelt, milles asja menetletakse. Õigusaktid ei sea piiranguid sellele, kes võib tegutseda haldusmenetluses tõlgina. Puudub põhjus, miks ei võiks tõlgina tegutseda vangla inspektor-kontaktisik. Samuti puudub õigusaktides nõue, et tõlge peab olema kirjalik. Kuna vastustaja pakkus kaebajale võimalust kasutada haldus- ja kohtueelses menetluses tõlki, siis ei saa vaidlustatud käskkirja pidada õigusvastaseks põhjusel, et menetlus toimus eesti keeles.
19.Kokkuvõttes leiab kohus, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane ja kaebuses välja toodud põhjused ei anna alust selle tühistamiseks. Kohus jätab vaidlustatud käskkirja tühistamise nõude rahuldamata. Kahju hüvitamise nõue
20.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada õiguste kaitsmise või taastamisega muude RVastS sätestatud nõuete esitamise kaudu. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist muuhulgas süüliselt väärikuse alandamise ja tervise kahjustamise korral.
21.Kaebaja väitel tekitati talle kahju täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega vaidlustatud käskkirja alusel ning inspektor-kontaktisiku tegevusega ehk sellega, et inspektorkontaktisik ei tõlkinud kaebajale dokumente vene keelde ja viskas akti kaebajale kambrisse.
Kohus leidis eespool, et vaidlustatud käskkiri ja menetluse läbiviimine eesti keeles oli õiguspärane. See välistab julgeolekuabinõude kohaldamisega ja eestikeelse menetlusega tekitatud kahju hüvitamise. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks käsitleda muude kahju hüvitamise eelduste täidetust, sh seda, kas kaebajale on üldse kahju tekkinud. Kohus märgib siiski lühidalt, et VangS § 41 lg 1 kohaselt tuleb kinnipeetavat kohelda viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine või vahi all viibimine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Täiendavate julgeolekuabinõude õiguspärane kohaldamine eeltoodud piiridest ei välju. Kaebaja on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise oma käitumisega ise põhjustanud ning oma käitumise korrigeerimisega on kaebajal võimalik saavutada seda, et nende abinõude kohaldamine lõpetatakse. Kaebaja väide, et käeraudade kohaldamisega on kahjustatud tema tervist või ohustatud julgeolekut, on tõendamata (vt otsuse punkti 14).
22.Dokumentide kätteandmise osas leidis kaebaja, et inspektor-kontaktisik viskas käskkirja kambrisse. Inspektor-kontaktisiku seletuse järgi pani ta dokumendid luugi peale ja sulges luugi (tl 58). On võimalik, et seetõttu kukkusid dokumendid põrandale. Kohtu hinnangul ei saa sellist dokumentide üleandmise viisi pidada õigusvastaseks. Tuleb arvestada, et inspektorkontaktisikul ei olnud otstarbekas siseneda dokumentide üleandmiseks kambrisse: kaebaja kambrisse sisenemine oli võimalik ainult eeldusel, et kaebajale paigaldatakse eelnevalt käerauad ning sellele osutas kaebaja igapäevaselt loenduse ajal vähemalt passiivset vastupanu.
23.Eeltoodud põhjustel jätab kohus rahuldamata ka kahju hüvitamise nõude. Menetluskulud
24.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kohus määras 13.09.2016.a määruses menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamise tähtajaks 30.09.2016.a. Pooled kuludokumente ja menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.