A.S. taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks seoses suitsetamise keelamisega Viru Vanglas
Menetluse alus ringkonnakohtus
A.S. määruskaebus Tartu Halduskohtu 29.11.2017. a määruse peale
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde Viru Vangla meditsiiniosakonna 24.10.2017. a vastus nr 6-14/33779-2 ja 06.11.2017. a vastus nr 6-14/36194-2 ning väljavõte määruskaebuse esitaja tervisekaardist perioodi kohta oktoober kuni november 2017.
2.Kuulutada käesoleva määruse resolutsiooni p-s 1 märgitud dokumentide osas menetlus kinniseks.
3.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.11.2017. a määrus muutmata.
4.Asendada avaldatavas määruses määruskaebuse esitaja nimi tähemärkidega.
1.A.S. esitas 19.11.2017 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, millega palus peatada Viru Vangla käskkirja nr 1-1/55 kehtivus vangla territooriumil suitsetamise keelu osas. Taotluse esitaja märkis, et ta on suitsetanud 34 aastat ja ei taha suitsetamisest loobuda. Tal on tubakatoodetest sõltuvus ja tema jaoks on oluline iga päev suitsetada. Taotluse kohaselt on taotluse esitaja korduvalt pöördunud Viru Vangla juhtkonna ja meditsiiniosakonna poole ja palunud abi, kuid tulemusteta. Suitsetamise mittevõimaldamine põhjustab taotluse esitaja jaoks kannatusi ning esialgse õiguskaitse kohaldamine on vajalik kannatuste ärahoidmiseks ja kahju vähendamiseks.
2.Tartu Halduskohus jättis 29.11.2017. a määrusega A. S esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Halduskohus luges esialgse õiguskaitse taotluse lubatavaks, kuna Viru Vangla
esitatud andmete kohaselt on taotluse esitajal esitatud vaie Viru Vangla kaudu Justiitsministeeriumile, milles ta on vaidlustanud kodukorras kehtestatud suitsetamiskeeldu. Halduskohus märkis, et suitsetamise keelamine võib kaebajale põhjustada mõningaid ebamugavusi, kuid see ei ole piisav, et pidada esialgse õiguskaitse kohaldamist asjakohaseks. Viru Vangla kodukorra seletuskirja kohaselt arvestab vangla suitsetamispiirangu kehtestamisel ka suitsetamise kui sõltuvushaiguse eripäradest tulenevalt sellega, et vanglas viibiv ja tubakatooteid tarvitav kinnipeetav vajab nõustamist ja ravi. Viru Vangla on kohtule esitatud vastuses rõhutanud, et vangla on kohustatud jälgima kinnipeetava tervislikku seisundit ning meditsiiniosakonna hinnangu alusel võimaldatakse kinnipeetavale vajadusel ravi. Seoses taotleja väidetega, et ta on tulemusteta pöördunud abi saamiseks vangla meditsiiniosakonna poole, märkis halduskohus, et Viru Vangla arsti tegevus seoses taotleja nikotiinisõltuvuse korral võimaliku ravi määramisega liigitub tervishoiuteenuse osutamise alla, mille puhul on tegemist eraõigusliku suhtega ning see on vaidlustatav maakohtus.
3.A. S esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, millega palub halduskohtu 29.11.2017. a määruse tühistada ja tema esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada ning võimaldada tal vaidluse ajal vanglas suitsetada ja sigarette soetada. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et halduskohus ei ole arvestanud õiguskantsleri, arstide ja teistes kohtulahendites antud seisukohtade ning internetis oleva informatsiooniga seoses suitsetamisega. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et vanglaametnikel ei ole õigust tema tervisliku seisundi hindamiseks. Selleks on pädevad üksnes arstid. Viru Vangla ei ole esitanud kohtule meditsiiniosakonna otsustusi seoses määruskaebuse esitaja nikotiinisõltuvusega. Suitsetaval isikul tekib nikotiinisõltuvus ning suitsetamise lõpetamisega võivad tekkida võõrutusnähud. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et järk-järguline suitsetamise vähendamine võib hoopis tugevdada võõrutusnähte. Määruskaebuse esitaja leiab, et halduskohus on ühekülgselt arvestanud üksnes vangla seisukohtadega. Määruskaebuse kohaselt on ta kaks korda pöördunud meditsiiniosakonna poole abipalvega seoses nikotiinisõltuvuse leevendamisega, aga on saanud mõlemal korral eitava vastuse. Tal esinevad nikotiini võõrutusnähud: kõrgendatud ärrituvus, unehäired, peavalud, meeleolu kõikumised, söögiisu häired, ärevushood ja psüühiline enesetunne ei ole hea. Seoses suitsetamise keelamisega on määruskaebuse esitaja alustanud protesti ning loobunud vangla toidust perioodil 01.10.2017–27.10.2017 ning ravimitest. Määruskaebuse esitaja kõrgendatud ärrituvusele viitab asjaolu, et Viru Vangla on ajavahemikul 28.09.2017–08.10.2017 teda neli korda distsiplinaarkorras karistanud ning 16.10.2017 paigutati ta eraldi lukustatud kambrisse. Viru Vangla ei ole halduskohut sellest teavitanud. 19.10.2017 diagnoosis psühhiaater määruskaebuse esitajal stressi seoses nikotiinisõltuvusega ning pidi tegema taotluse meditsiiniosakonnale, et määruskaebuse esitajale võimaldataks sõltuvuse ravi. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et Viru Vangla direktoril ei ole seadusest tulenevat õigust vanglas suitsetamise keelamiseks. Sellega rikutakse määruskaebuse esitaja põhiõigusi. Viru Vangla ei anna kinnipeetavatele meditsiiniabi seoses suitsetamise keelamisega, kuigi nad väidavad, et seda tehakse. Määruskaebuse esitaja palus kohtul Viru Vanglalt välja nõuda teda puudutavad terviseandmed, kust oleks näha, millele tuginedes Viru Vangla väidab, et tal puuduvad võõrutusnähud. Määruskaebuse esitaja palub tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata 06.10.2016. a määrusega nr 21 tehtud muudatused justiitsministri 30.11.2000. a määruses nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“.
4.Tartu Ringkonnakohus palus vastustajal koos vastusega määruskaebusele esitada vangla meditsiiniosakonna 24.10.2017 ja 06.11.2017. a vastused määruskaebuse esitaja nikotiinisõltuvuse leevendamise taotlustele ja väljavõte määruskaebuse esitaja tervisekaardist perioodi kohta oktoober kuni november 2017.
5.Viru Vangla palub vastuses määruskaebusele jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Vastustaja leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudus sisuline alus. Vastustaja palub arvestada ka halduskohtule esitatud seisukohaga. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et vaidluse ajaks suitsetamisest loobumisel ei ole määruskaebuse esitaja jaoks märkimisväärseid mõjusid. Määruskaebuse esitaja tervisekaardi väljavõttest ei saa teha järeldusi, et alates 01.10.2017 jõustunud täieliku suitsetamise keeluga kaasneksid määruskaebuse esitajale rasked või pöördumatud tagajärjed. Isik on omal soovil loobunud vangla poolt pakutavast toidust ning keeldub talle välja kirjutatud ravimite manustamisest. Ainuüksi selle pärast võisid kinnipeetaval esineda erinevad terviseprobleemid. Meditsiinitöötajad on määruskaebuse esitajat 08.10.2017 ja 18.10.2017 nõustanud suitsetamise teemal. Määruskaebuse esitaja on küll pöördunud meditsiiniosakonna poole palvega väljastada talle nikotiiniplaastrid, kuid meditsiiniosakond on leidnud, et seoses järk-järgulise suitsetamise piiramisega ei ole isiku sõltuvus tõenäoline, mistõttu medikamentoosne ravi ei ole vajalik. Alates 01.09.2017 oli kinnipeetaval võimalik suitsetada vaid üks sigaret päevas, mistõttu ei saa võimalikud suitsetamise keeluga kaasnevad ebamugavused olla sedavõrd tõsist laadi, mis võiksid anda aluse esialgse õiguskaitse korras määruskaebuse esitajale suitsetamise võimaluse tagamiseks. Vastustaja on seisukohal, et kuna vanglas kehtib suitsetamise keeld kõigile, siis võib esialgse õiguskaitse kohaldamine tekitada vanglas pingeid ja ohustada vangla julgeolekut.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Vastavalt määruskaebuse esitaja taotlusele nõudis ringkonnakohus Viru Vanglalt välja määruskaebuse esitaja tervisekaardi väljavõtte perioodi kohta oktoober kuni november 2017 ning meditsiiniosakonna 24.10.2017 ja 06.11.2017 vastused määruskaebuse esitaja nikotiinisõltuvuse leevendamise taotlustele. Viru Vangla esitas ringkonnakohtule nõutud dokumendid. Ringkonnakohus võtab HKMS § 62 lg 2 ja HKMS § 210 lg 4 teise lause alusel esitatud dokumendid asja materjalide juurde.
7.Ringkonnakohus kuulutab eelmises punktis nimetatud dokumentide osas HKMS § 77 lg 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p 3 alusel menetluse kinniseks.
8.Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 29.11.2017. a määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohust järgmist.
9.Määruskaebuse esitaja etteheited halduskohtule selles osas, et halduskohus on tuginenud informatsioonile, mis Viru Vangla on kohtule edastanud, ning on jätnud tähelepanuta õiguskantsleri, arstide, veebilehel „Tervise areng“ ning teistes kohtulahendites analoogsetes küsimustest kajastatu, on põhjendamatud. HKMS § 249 lg 1 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel hinnata konkreetse asja asjaolusid ning esialgse õiguskaitse kohaldamine on põhjendatud üksnes juhul, kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seejuures peab tulenevalt HKMS § 250 lg 2 kohaselt esialgse õiguskaitse taotluse esitaja oma taotlust põhistama. HKMS § 63 esimese lause kohaselt on põhistamine faktilise väite selgitamine kohtule selliselt, et kohtu hinnangul on väide usutav. Seega tuleb esialgse õiguskaitse taotluse esitajal taotluses kohut veenda, et esialgse õiguskaitse taotluse kohaldamine on tema õiguste
kaitseks vajalik. HKMS § 252 lg 1 kohaselt on kohtul esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel õigus küsida ka teiste menetlusosaliste arvamust. Halduskohus ongi käesolevas asjas seda teinud. Seetõttu ei ole halduskohtule etteheidetav ka asjaolu, et halduskohus on tuginenud esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel Viru Vanglalt saadud informatsioonile.
10.Kuna kohus lähtub esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel taotluses märgitud asjaoludest ja põhjendustest, siis ei ole halduskohtule etteheidetav ka mittearvestamine õiguskantsleri, arstide, internetis ning teistes analoogsetes kohtulahendites vanglas suitsetamise keelamisega seonduvate seisukohtadega, sest esialgse õiguskaitse taotluses ei olnud sellele tuginetud. Esialgse õiguskaitse taotluses olid üksnes väidetud, et esialgset õiguskaitset taotletakse seoses asjaoluga, et taotluse esitajal on tubakatoodete sõltuvus ning suitsetamise keeld põhjustab taotluse esitajale kannatusi, kahju ja piina. Halduskohus nentis, et suitsetamise keelamine võib taotluse esitajale teatud ebamugavusi põhjustada, kuid ei pidanud neid ebamugavusi piisavateks, et need annaksid aluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga.
11.Määruskaebuse kohaselt on selle esitajal ilmnenud pärast suitsetamise keelu jõustumist nikotiini võõrutusnähud, mis väljenduvad kõrgendatud ärrituvuses, unehäiretes, peavaludes, meeleolu kõikumistes, söögiisu häiretes, ärevushoogudes ning psüühilise enesetunde muutustes. Määruskaebuse esitaja tervisekaardi väljavõte neid väiteid ei kinnita. Määruskaebuse esitaja on 18.10.2017 arstikonsultatsioonil küll kaevanud, et ta on närviline ja rahutu seoses suitsetamise keeluga, kuid arst on otsustanud jätta ta medikamentoosse ravita ning märkinud üksnes, et võimalusel võiks lubada nikotiiniplaastreid. Muudest määruskaebuse esitaja terviskaardi kannetest ei nähtu, et määruskaebuse esitaja oleks meditsiinitöötajate poole seoses suitsetamise keelust tulenevate terviseprobleemidega pöördunud. Ringkonnakohus nõustub vangla seisukohaga, et kuna määruskaebuse esitaja on perioodil 01.10.2017–27.10.2017 loobunud vangla pakutavast toidust (kuid tarvitanud vanglapoest ostetud toitu) ning keeldunud talle välja kirjutatud ravimite manustamisest, siis võisid määruskaebuse esitajal pärast suitsetamise keelu jõustumist tema väitel esinenud terviseprobleemid olla tingitud ka nimetatud asjaoludest. Sellest tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et puudub alus arvata, et suitsetamise keeluga seoses võiks määruskaebuse esitajale kaasneda vaidluse ajaks rasked või pöördumatud tagajärjed.
12.Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-17-1449 leidnud, et suitsetamise piiramisel ei ole võõrutusnähtude esinemise võimalikkus teatud juhtudel välistatud, kuid võõrutusnähtude esinemine ei põhjenda õigust jätkata suitsetamist, vaid üksnes õigust saada võõrutusnähtude esinemisel asjatundlikku ravi (Tartu Ringkonnakohtu 06.12.2017. a määrus asjas nr 3-17-1449, p 23). Käesoleva asja materjalidest nähtub, et määruskaebuse esitaja on kahel korral pärast vanglas suitsetamise keelu jõustumist pöördunud vangla meditsiiniosakonna poole sooviga saada nikotiiniplaastreid, kuid vangla meditsiiniosakond on keeldunud nende väljastamisest. Samas on määruskaebuse esitaja käesolevas asjas taotlenud esialgse õiguskaitse korras suitsetamise keeldu sätestava Viru Vangla käskkirja kehtivuse peatamist, mitte vangla kohustamist talle nikotiiniplaastrite väljastamiseks.
13.Määruskaebuse esitaja väited, mis puudutavad seda, kas vanglas suitsetamise keeld on Eesti Vabariigi põhiseadusega kooskõlas, saab kohus lahendada asja sisulise läbi vaatamise käigus. Seega alles pärast seda, kui määruskaebuse esitaja on pöördunud kaebusega halduskohtu poole. Tulenevalt Riigikohtu praktikast saab algatada menetluse vanglas suitsetamise keelu põhiseaduspärasuse kontrollimiseks alles siis, kui halduskohus otsustab lõplikult asjakohase
õigusküsimuse üle, ning seda juhul, kui halduskohus leiab, et vangla kodukorra vastavad sätted tuleb tühistada ning justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ sätete kehtivuse korral ei ole kodukorra muudatuste tühistamine võimalik (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 20.11.2017. a määrused asjades nr 5-17-33/2, 5-17-40/2 ja 5-17-41/2).
14.Määruskaebuse esitaja väited, mis puudutavad seda, et vangla rikub üleüldiselt kinnipeetavate õigusi ning ei täida kohtulahendeid seoses suitsetamise keeluga, jätab ringkonnakohus tähelepanuta, sest tulenevalt HKMS § 44 lg-st 1 saab isik halduskohtu poole pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks.
15.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ning halduskohtu 29.11.2017. a määrus muutmata.
16.HKMS § 175 lg-test 3 ja 4 tulenevalt asendatakse avaldatavas määruses määruskaebuse esitaja nimi tähemärkidega.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.