lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-17-1437/12

Planeerimine ja ehitus › Muu planeerimine ja ehitus

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 11.01.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-17-1437/12
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Muu planeerimine ja ehitus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
11.01.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1138
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

E e s t i Va b a r i i g i n i m e l Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht

Kristina Maimann 11.01.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-1437

Haldusasi

Ilumi Kodu OÜ kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 29.03.2017 otsuse nr 4-1/505-4 tühistamiseks ning projekteerimistingimuste väljastamiseks kohustamiseks.

Menetlusosalised

Ilumi Kodu OÜ (rg-kood: 11506820), seaduslik esindaja Deniss Västrik Vastustaja: Tallinna linn, volitatud esindajad Eva Vanamb ja Elis Allas

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada hiljemalt 12.02.2018 apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kaebuse esitaja on kinnistu asukohaga Juurdeveo 3a, Tallinn omanik alates 2010.aastast. I. N. esitas kaebaja nimel 27.09.2016 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (edaspidi TLPA) projekteerimistingimuste taotluse nr 1611002/04308 ja eskiisi Juurdeveo tn 3a kinnistule äripindadega korterelamu püstitamiseks.

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-25-4666/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.TLPA 29.03.2017 kirjaga nr 4-1/505-4 keelduti projekteerimistingimuste väljastamisest ehitusseadustiku (EhS) § 32 lg 2 ja lg 4 alusel.

1(4)

3.28.04.2017 esitati kaebaja nimel keeldumisele vaie, mis jäeti 07.07.2017 vaideotsusega rahuldamata.
4.Ilumi Kodu OÜ esitas 10.07.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse 29.03.2017 otsuse nr 41/505-4 tühistamiseks ning projekteerimistingimuste väljastamiseks kohustamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht:

5.Kaebaja palub projekteerimistingimuste väljastamisest keelduva otsuse tühistada ning kohustada vastustajat projekteerimistingimusi väljastama. Kaebaja eesmärk on oma kinnistule rajada 4-korruseline hoone, mis sobib ümbritsevaga ja parandab ühtlasi avaliku ruumi kvaliteeti. Vastustaja seisukoht, et kaebaja peaks koos naaberkinnistu omanikega algatama üldplaneeringut muutva detailplaneeringu on põhjendamatu.
6.Vastustaja on keeldunud projekteerimistingimuste väljastamisest põhjusel, et see ei ole kooskõlas üldplaneeringus ettenähtud ühendustee rajamisega ja kaebajal tuleks taotleda detailplaneeringu algatamist. Kaebaja ei nõustu, et vajalik oleks detailplaneering, kuna planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg 5 annab aluse väljastada projekteerimistingimused. Ühendustee rajamisest on tegelikkuses loobutud ning sellel puudub ka puutumus kaebaja kinnistuga, kuna ühendustee, isegi selle rajamisel, ei läbiks kaebaja kinnistut. 4-korruselise hoone rajamine oleks kooskõlas üldplaneeringuga, mida on TLPA märkinud 14.02.2017 kirjas. Piirkonna kinnistutele on vastustaja poolt varem väljastatud projekteerimistingimusi, nõudmata ühtse tervikkontseptsioonina ala lahendamist, mistõttu koheldakse kaebajat ebavõrdselt. Vastustaja seisukoht:
7.Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
8.PlanS § 125 lg 5 ei anna subjektiivset õigust saada projekteerimistingimusi. Viidatud säte näeb ette erandina detailplaneeringu koostamise asemel projekteerimistingimuste väljastamise. Kaebaja taotleb üldplaneeringut muutvaid projekteerimistingimusi, kuid PlanS § 125 lg 5 p 2 välistab nende väljastamise. Vastustaja jääb vaideotsuse põhjenduste juurde.
9.Juurdeveo 3a varasem omanik taotles alale detailplaneeringu kehtestamist, kuid Deniss Västrik esitas 03.10.2016 taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks.
10.Kaebaja väited ebavõrdsest kohtlemisest tuginevad kaebajaga mittevõrreldavatele olukordadele. Kaebaja viidatud 18.02.2015 projekteerimistingimused kinnistule Juurdeveo tn 3 nr PT218520 on väljastatud kahe korteriomandi liitmiseks. Kaebaja viidatud 09.04.2010 projekteerimistingimused kinnistule Rapla tn 8 nr PT117780 on väljastatud olemasoleva hoone rekonstrueerimiseks varinguohu likvideerimiseks. Kaebaja viidatud 07.02.2011 projekteerimistingimused kinnistule Kauba tn 40 nr PT117790 on väljastatud olemasoleva hoone rekonstrueerimiseks ja pööningu väljaehitamiseks. Seega ei ole kaebajat ebavõrdselt koheldud, sest ükski kaebaja viidatud projekteerimistingimustest ei ole antud uue hoone püstitamiseks. Lisaks viitab kaebaja enda väidetava ebavõrdse kohtlemise näitlikustamiseks veel kahele detailplaneeringule, kuid vastustajale jääb arusaamatuks, kuidas detailplaneeringud saavad tõendada väidetavat ebavõrdset kohtlemist – detailplaneering ongi ju see ehitusõigust andev dokument, mis praegusel juhul ainuvõimalik saab olla ja mida kaebaja taotlema peaks.

2(4)

KOHTU PÕHJENDUSED

11.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
12.HKMS § 165 lg 2 kohaselt, kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Kohus järgib kaevatavas haldusaktis (tl 12-13) ja 07.06.2017 vaideotsuses (tl 16-17) toodud põhjendusi ega korda neid kohtuotsuses.
13.Kaebuse täpsustuses (30.11.2017) toodu osas, et kaebaja taotleb projekteerimistingimusi, mille osas vastustaja ei pea täpselt järgima taotlust, märgib kohus, et vastustaja saab lähtuda üksnes talle esitatud taotlusest ega saa ise meelevaldselt sellest kõrvale kalduda ega asuda analüüsima, kas teistsuguste projekteerimistingimuste väljastamine oleks võimalik. Antud juhul ei ole küsimus aga selles, kas krundi saab nt 100% ulatuses hoonestada või peaks hoonetus olema väiksema ulatusega, vaid küsimus on selles, et projekteerimistingimustega soovitakse muuta kehtivat üldplaneeringut, mis seadusest (PlanS § 125 lg 5 p 2) imperatiivselt tulenevalt ei ole võimalik. Vastustaja on kaebajale õigesti selgitanud, et detailplaneeringu koostamine ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks linnades on üldnormiks ning PlanS § 125 lg 5 sätestab erandid. Kohus nõustub vastustajaga (vt kaevatava haldusakti lk 2), et Juurdeveo 3a kinnistu jääb üldplaneeringuga kavandatavat kvartalit läbiva tänava vahetusse mõjualasse, st mõjutab vastavat tänavakoridori.
14.Samuti on õige vastustaja seisukoht, et isegi, kui Pärnu mnt 113 // Rapla tn 1 ja Rapla tn 3 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu menetluse käigus on tehtud ettepanek loobuda Lõunaväila haru ehitamisest üle Pärnu maantee, Juurdeveo ja Kauba tänava vahelise kvartali (vt tl 62, DP joonis), siis ei muuda teise kinnistu detailplaneering kaebaja kinnistu suhtes jätkuvalt kehtivat üldplaneeringut (http://www.tallinn.ee/est/ehitus/Tallinna-linna-uldplaneering)) ning vaidlus puudub selles, et viidatud detailplaneering ei ole veel kehtestatud. Seega saab olla lahenduseks, kas kehtiva üldplaneeringu muutmine selliselt, et perspektiivne Lõunaväila haru ehitamine üle Pärnu maantee, Juurdeveo ja Kauba tänava vahelise kvartali võetakse üldplaneeringust välja või kaebaja algatab enda kinnistut hõlmava detailplaneeringu, milles taotleb üldplaneeringu vastavas osas muutmist. Vastasel juhul on tegemist olukorraga, mis projekteerimistingimuste väljastamise välistab. Haldusmenetluse seaduse § 60 lg 2 kohaselt on kehtiva haldusakti järgimine kohustuslik.
15.Samuti nõustub kohus vastustaja seisukohaga üksikkruntide kaupa hoonestamise põhjendamatusest. Puudub vaidlus, et Juurdeveo 3a asub Pärnu mnt kui magistraalpõhitänava ääres, kus puudub ühtne terviklik tänavasein (tl 18). Juurdeveo 3a külgneb vahetult miljööala piiriga ning ala tuleb miljööalade teemaplaneeringu (Tallinna Linnavolikogu 16.04.2009 otsusega nr 78 kehtestatud) kohaselt lahendada ühtse tervikvisioonina (tl 18, sama http://www.tallinn.ee/est/ehitus/g6475s44133 ). Teemaplaneeringus sisalduv otsustus on kohaliku omavalitsuse planeerimisdiskretsioon, sh otstarbekuse ja sobivuse kriteeriumist lähtuv, mille ümberhindamine ei ole kohtu pädevuses, kuna kohus lahendab üksnes õiguslikku vaidlust. Viidatud teemaplaneering ei ole ka käesoleva kaebuse esemeks. Keelduvas otsuses on vastustaja välja toonud, millised kinnistud peaksid olema detailplaneeringuga hõlmatud ning on seda asjakohaselt põhjendanud. Vastustaja otstarbekusest lähtuvaid kaalutlusi ei ole kohtul põhjust pidada meelevaldseteks.

3(4)

16.Kaebaja väited enda ebavõrdsest kohtlemisest on põhjendamatud, kuna võrdselt tuleb kohelda võrdseid, mitte ebavõrdseid (tl 34 – korteriomandi liitmine; tl 35 – ärihoone rekonstrueerimine; tl 36 – hoone rekonstrueerimine ja pööningu väljaehitamine). Kaebaja soovib oma kinnistule püstitada uusehitist, mitte olemasolevat rekonstrueerida või liita kortereid. Tegemist on täiesti erinevate projekteerimistingimuste taotlustega.
17.Vastustaja keeldumine projekteerimistingimuste väljastamisest oli õiguspärane ning see ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi, mistõttu puudub alus tühistada kaevatavat otsust. Tühistamisnõude rahuldamata jäämisel ei ole alust ka kohustamisnõude rahuldamiseks.
18.HKMS § 108 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud ei ole, seega jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Maimann

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20263-26-1206/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.06.20263-25-588/25Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja