Maksu- ja Tolliameti taotlus saada luba täitmist tagavate toimingute tegemiseks X. Y.i suhtes
Menetlusosalised
Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – X. Y. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetlus
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti 18. detsembri 2017. a taotlus haldusasjas nr 3-17-2792.
2.Anda Maksu- ja Tolliametile luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) Maksu- ja Tolliameti deposiitkontol nr XXX hoitava X. Y.ile (isikukood XXX) kuuluva raha summas 6700 eurot ja 100 USA dollarit arestimiseks ning lubada kanda deposiidikontol nr XXX arestitud X. Y.ile kuuluv raha summas 6700 eurot ja 100 USA dollarit Maksu- ja Tolliameti poolt hallatava X. Y.i ettemaksukontole viitenumbriga 07331743 AS-s SEB Pank XXX ning seada X. Y.il ettemaksukontole viitenumbriga 07331743 arest 15 885,37 euro ulatuses.
3.Maksu- ja Tolliametil tuleb käesoleva loa alusel täitetoimingu sooritamisest kohut viivitamatult teavitada.
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest. Kui määruskaebus esitatakse alates 1. jaanuarist 2018, tuleb see esitada otse Tartu Ringkonnakohtule.
Määrus toimetatakse kätte Maksu- ja Tolliametile ning pärast Maksu- ja Tolliameti teate saamist käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest toimetatakse määrus kätte X. Y.ile.
TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 18. detsembril 2017 maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 ning § 130 lg 1 p 3 alusel Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud taotluse, milles palus luba arestida MTA deposiitkontol nr XXX hoitav X. Y.ile kuuluv raha summas 6700 eurot ja 100 USA dollarit ning lubada kanda deposiidikontol nr XXX arestitud X. Y.ile kuuluv raha summas 6700 eurot ja 100 USA dollarit MTA poolt hallatava X. Y.i ettemaksukontole viitenumbriga 07331743 AS-s SEB Pank XXX ning seada X. Y.il ettemaksukontole viitenumbriga 07331743 arest 15 885,37 euro ulatuses, nõude parema haldamise eesmärgil. Taotlust põhjendati järgmiselt.
1.1.MTA alustas 15. detsembri 2017. a korralduse nr 12.2-3/042359-1 alusel X. Y.i suhtes üksikjuhtumi kontrolli, mis hõlmab Viru Maakohtu 14. novembri 2017. a kohtuotsuses kriminaalasjas nr XXX (XXX) kirjeldatud X. Y.i valdusest ära võetud alkoholi (puskari) aktsiisimaksu deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli perioodil 1. jaanuar – 30. aprill 2017 (k.a).
1.2.Lõppenud süüteomenetluses kogutud andmetele tuginevalt on MTA-l põhjendatud kahtlus, et X. Y. on ajavahemikus jaanuar kuni 26. aprill 2017 rikkunud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses (ATKEAS) kehtestatud nõudeid aktsiisikauba (alkoholi) valdamisel, koguses 1943,82 liitrit, mistõttu on X. Y.il tekkinud tõenäoliselt alkoholi aktsiisi tasumise kohustus summas 15 885,37 eurot.
1.3.X. Y. on soodustuspensionär ja tema igakuine sotsiaalkindlustusametilt saadav sissetulek on 340 eurot. Maksuhaldurile teadolevatel andmetel X. Y.il muu sissetulek puudub.
1.4.X. Y.il puudub kinnisvara ja väärtpaberikontod. Samas võttes arvesse, et X. Y.ile kuulus 7. juunini 2017 korteriomand katastrinumbriga XXX, võib eeldada, et X. Y. on astunud juba samme oma registervara võõrandamiseks potentsiaalse nõude täitmise võimatuks tegemise eesmärgil.
1.5.Maanteeameti liiklusregistri andmetel kuulub X. Y.ile haagis WM Meyer HZ 75, mille esmane registreerimine on 2. juuni 2011 ning mille võimalikuks müügihinnaks on 879 eurot, mis ei taga aga võimalikku nõuet.
1.6.X. Y.i ainus likviidne vara on MTA deposiitkontol nr XXX SEB Pangas deporteeritud 6700 eurot ja 100 USA dollarit. Eelnimetatud raha on MTA kontol seoses kriminaalmenetlusega ning vastavalt kohtuotsusele kuulub nimetatud summad aresti alt vabastamisele.
1.7.MTA-l esineb põhjendatud kahtlus, et peale X. Y.ile 1. jaanuar – 30. aprill 2017 (k.a) aktsiisimaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli raames kontrollakti väljastamist ei võimalda X. Y.i varaline seis ja tema poolt seni astutud sammud ja prognoositav edaspidine õiguskuulekus maksukohustuse tasumisel maksukontrolli tulemusena määratavat maksusummat usutavalt tasuda.
1.8.Kuna haagise maksumus ei kata X. Y.ile määratavat maksusummat ja selle väärtus ei pruugi katta ka potentsiaalseid sundvõõrandamise kulusid, ei pea MTA vajalikuks seada käsutuskeeldu haagisele WM Meyer HZ 75.
1.9.Ka X. Y.i pangakonto/de arestimine ei ole suure tõenäosusega tulemuslik, kuna arvestatavate summade laekumine MTA poolt arestitud X. Y.i pangakontole/dele ei ole tõenäoline ja ka perspektiivikas, arvestades elatusmiinimumiga kaasnevat.
1.10.MKS § 1361 lg 3 kohaselt lõpetab MTA X. Y.i vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui X. Y. on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks.
1.11.Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur X. Y.i vastu suunatud täitetoimingud, kui X. Y. on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt suuruses 15 885,37 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule.
KOHTU PÕHJENDUSED
2.X. Y.i elukoht on XXX 8-31, XXX, 31024 Ida-Viru maakond. Kuigi MKS § 1361 lg 13 esimene lause sätestab, et MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud taotlus esitatakse halduskohtule, mille tööpiirkonnas
on maksukohustuslase elu- või asukoht ning justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määruse nr 46 „Maaja halduskohtute kohtumajade täpsed asukohad ja teeninduspiirkonnad ning ringkonnakohtute asukohad“ § 2 lg 6 p 2 kohaselt on Ida-Viru maakond Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja teeninduspiirkonnas, siis lähtudes Tartu Halduskohtu esimehe Kadri Palmi 31. oktoobri 2017. a käskkirjast nr 11-1/17/25 „Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kohtuasjade jagamine Tartu kohtumaja kohtunikele“ lahendab antud haldusasja Tartu kohtumaja kohtunik Kadri Palm.
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
4.Praeguses asjas esitas MTA halduskohtule MKS § 1361 lg 1 ning § 130 lg 1 p 3 alusel taotluse, milles palus luba arestida MTA deposiitkontol nr XXXhoitav X. Y.ile kuuluv raha summas 6700 eurot ja 100 USA dollarit ning lubada kanda deposiidikontol nr XXX arestitud X. Y.ile kuuluv raha summas 6700 eurot ja 100 USA dollarit MTA poolt hallatava X. Y.i ettemaksukontole viitenumbriga 07331743 AS-s SEB Pank XXX ning seada X. Y.il ettemaksukontole viitenumbriga 07331743 arest 15 885,37 euro ulatuses, nõude parema haldamise eesmärgil.
5.MKS § 1361 lg 1 järgi kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. MKS § 130 lg 1 sätestab, et kui kohustatud isik ei ole rahalist kohustust täitnud maksuhalduri haldusaktis või MKS § 128 lg 4 p-s 2 nimetatud lahendis määratud tähtaja jooksul, alustab maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist. Maksuhalduril on MKS § 130 lg 1 alusel õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta; taotleda kinnisasjale, laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt; pöörata sissenõue rahalisele õigusele maksukorralduse seadusega ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras; arestida muud varalised õigused, millele ei saa sissenõuet pöörata käesoleva lõike punkti 3 alusel, samuti taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist õiguste kohta peetavasse registrisse; anda korraldus väärtpaberite või väärtpaberikonto blokeerimiseks vastavalt Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses sätestatule.
6.MKS § 1361 lg 1 sõnastusest võib järeldada, et maksuhalduril on õigus taotleda halduskohtult luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks, kui maksukontrolli menetluse käigus on tekkinud kahtlus maksukohustuslase tulevase võimaliku käitumise suhtes. Seega peab olemas olema menetlus, kus selline kahtlus saab tekkida.
7.MTA taotlusest ja selle lisast 1 nähtub, et MTA alustas 15. detsembri 2017. a korralduse nr 12.2-3/042359-1 alusel X. Y.i suhtes üksikjuhtumi kontrolli, mis hõlmab Viru Maakohtu
14.novembri 2017. a kohtuotsuses kriminaalasjas nr XXX (XXX) kirjeldatud X. Y.i valdusest ära võetud alkoholi (puskari) aktsiisimaksu deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli perioodil 1. jaanuar – 30. aprill 2017 (k.a). Seega eksisteerib menetlus, mille raames saab MTA taotleda luba
täitmist tagavate toimingute sooritamiseks seoses jaanuar kuni 26. aprill 2017 ATKEAS-s kehtestatud nõuete rikkumisega aktsiisikauba (alkoholi) valdamisel ja sellest tuleneva alkoholi aktsiisi tasumise kohustusega.
8.MKS § 1361 lg 2 p 4 kohaselt märgitakse halduskohtule esitatavas taotluses üks või mitu sama seaduse § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Selles asjas taotleb maksuhaldur MKS § 130 lg 1 p-le 3 tuginedes sissenõue pööramist X. Y.i rahalisele õigusele. Seejuures on MTA seisukohal, et MKS § 130 lg-s 1 loetletud täitetoimingutest on sissenõude pööramine rahalisele nõudele kõige sobivam meede, kuivõrd MTA-le teadaolevalt on X. Y.i ainus likviidne vara MTA deposiitkontol nr XXXSEB Pangas deporteeritud 6700 eurot ja 100 USA dollarit. Arvestades, et X. Y.i nimel on üksnes haagis WM Meyer HZ 75, mille maksumus ei kata X. Y.ile määratavat maksusummat ja selle väärtus ei pruugi katta ka potentsiaalseid sundvõõrandamise kulusid, ning elatusmiinimumiga kaasnevalt pole X. Y.i pangakontode arestimine suure tõenäosusega tulemuslik, siis pole MTA hinnangul otstarbekas teha täitetoiminguid registervara ja pangakontol olevate õiguste suhtes.
9.Täitetoimingu lubamiseks peab esinema maksuhalduri põhjendatud kahtlus, et maksukohustuse sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksuhaldur peab oma taotlust piisavalt ja usutavalt põhjendama ning vajadusel oma väiteid asjakohaste tõenditega kinnitama. Kohtu ülesanne on hinnata, kas maksuhalduri esiletoodud asjaoludel on maksukohustuse määramine võimalik ja kas selle täitmine võib maksukohustuslase võimalikust käitumisest tulenevalt muutuda võimatuks või raskeks (Riigikohtu halduskolleegiumi 30. aprilli 2013. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-4-13, p 23).
10.MTA on taotluses märkinud, et olukorras, kus isik, kes on eelnevalt asunud kuritegelikule teele ja ei ole käitunud juba eelnevalt õiguskuulekalt, ei pruugi potentsiaalse maksukohustuse määramise järgselt nõuet, tema senist õigusvastast käitumist arvestades, samuti õiguskuulekalt ja vabatahtlikult täita. Lisaks on MTA välja toonud, et X. Y.il puudub käesoleval hetkel kinnisvara, kuid 9. oktoober 2002 kuni 7. juuni 2017 oli ta korteriomandi (aadressiga XXX, XXX, katastrinumbriga XXX) omanik. Alates 7. juunist 2017 on nimetatud korteriomandi ainuomanik XXX, kellega X. Y. jagab eluruumi. Seega võib MTA hinnangul eeldada, et X. Y. on astunud juba samme oma registervara võõrandamiseks potentsiaalse nõude täitmise võimatuks tegemise eesmärgil.
11.Kohus leiab, et eelpoolnimetatud asjaolud on käesolevas asjas piisavad, tekitamaks maksuhalduril põhjendatud kahtluse selles, et kontrolli tulemusena antava maksuotsuse sundtäitmine võib tulevikus osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus nõustub MTA hinnanguga, mille kohaselt võib eeldada, et X. Y. on astunud juba samme oma registervara võõrandamiseks, mida kinnitab korteriomandi, mille registriosa nr XXX, kinnistusraamatu väljavõte. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on 31. mail 2017 esitatud kinnistamisavalduse alusel kantud X. Y.i asemel XXX korteriomandi omanikuna sisse XXX. Samas on kohtu hinnangul X. Y.il olnud soov kasutada võõrandatud korterit oma elukohana edasi, kuna kinnistusraamatust nähtuvalt koormab võõrandatud korteriomandit tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus X. Y.i kasuks. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et X. Y. on soodustuspensionär, kelle igakuine sotsiaalkindlustusametilt saada sissetulek on 340 eurot, MTA-le teadolevatel andmetel X. Y.il muu sissetulek puudub, X. Y.i nimel on üksnes haagis WM Meyer HZ 75, mille maksumus ei kata X. Y.ile määratavat maksusummat ja selle väärtus ei pruugi katta ka potentsiaalseid sundvõõrandamise kulusid, on tõenäoline, et võimaliku maksu määramise tulemusena ei pruugi MTA-l õnnestuda määratud summat isikult kätte saada. Võttes arvesse ka asjaolu, et X. Y. on kriminaalasjas nr XXX (XXX) võtnud omaks KarS § 375 lg 1 rikkumise, on kohtu hinnangul taotlejal põhjendatud alus väita, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel võib määratava maksukohustuse hilisem sissenõudmine võib MTA-le osutuda ilmselt äärmiselt raskeks, kui mitte võimatuks.
12.Kohus lisab siinjuures, et selline kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks. Maksukohustuslase tegevuse tõttu maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuses põhjendatud kahtluse tekkimiseks võib aluse anda sisuliselt igasugune maksukohustuslase tegevus, mis annab põhjust pidada tõenäoliseks, et maksukohustuslane võib edaspidi käituda pahatahtlikult ja muuta maksusumma hilisema sissenõudmise raskendatuks või võimatuks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12. jaanuari 2015. a määrus haldusasjas nr 3-14-52172 ning 27. jaanuari 2015. a määrus haldusasjas nr 3-14-51698). Ka ei ole nõutav, et maksuhaldur tõendaks ja halduskohus tuvastaks maksukohustuslase tegevuse, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust (see ei ole etteulatuvalt üldjuhul ka võimalik), vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele.
13.Riigikohtu üldkogu rõhutas 27. novembri 2012. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-15-12, et loa andmine täitetoiminguks MKS § 1361 alusel on kaalutlusotsus. Lisaks taotluse rahuldamise eelduste täidetuse hindamisele tuleb kohtul arvestada ka kohaldatava meetme põhjendatust ja proportsionaalsust hüpoteegi summa osas (võrdluses maksukohustusega, mille täitmist soovitakse tagada) (p 57). MKS § 1361 kohaldamisel tuleb kohustatud isiku õigustatud huvisid ja juhtumi asjaolusid arvestades vältida ületagamist. Üldkogu leidis, et kui ei võrrelda nõude suurust ja vara väärtust, mille osas sundtäitmise tagamise abinõusid taotletakse, rikutakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 378 lg-t 4 (p 60). Et praeguses asjas taotleb MTA rahalise nõude arestimist ulatuses, mis võrdub võimaliku maksukohustuse suurusega, pole kohtu hinnangul ületagamist taotletud.
14.Lähtudes MTA poolt esitatud taotlusest ja selle lisadest ning asjaolust, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on vastavas suuruses rahalise nõude määramine, peab kohus MTA valitud täitmist tagava toimingu liiki käesoleval juhul proportsionaalseks. Kohus märgib täiendavalt, et MTA deposiitkontol oleva raha arestimine on sisuliselt ainus meede MKS § 130 lg-s 1 sätestatud kataloogist, mille sooritamine on käesoleval juhul võimalik. Nimelt kuulub X. Y.ile üksnes haagis WM Meyer HZ 75, mille maksumus ei kata X. Y.ile määratavat maksusummat, ning MTA-le teadaolevalt on X. Y.i ainsaks sissetulekuks tema igakuine sotsiaalkindlustusametilt saadav toetus 340 eurot. Muud registervara (kinnisasjad, sõidukid, väikelaevad) ja väärtpaberikontosid X. Y.ile ei kuulu.
15.Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud isiku suhtes, kui isik esitab maksuhaldurile MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt tagatise suuruses 15 885,37 eurot. Seega on X. Y.il võimalik saavutada täitetoimingute lõpetamine tagatise esitamisega (MKS § 1361 lg 3). Kui täitetoimingu sooritamiseks loa andmise menetluses selgub, et rahalise nõude või kohustuse suurus on tunduvalt väiksem, kui esialgu leiti, tuleb MKS §-st 121 lähtudes muuta ka tagatise ulatust. Kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul. Maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks antud luba pole tähtajatu, vaid see antakse n-ö äramuutva tingimusega, kuivõrd täitetoimingu sooritamise lõpetamise tähtpäev on kindlaks määratud vastava sündmuse saabumisega.
16.Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Arvestades taotleja põhjendusi ja maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Seega tuleb taotlus rahuldada.
17.Täiendavalt peab kohus vajalikuks selgitada, et vaatamata asjaolule, et kriminaalasjas nr XXX sõlmitud kokkulepe hõlmas ka MTA deposiitkontol nr XXX SEB Pangas oleva 6700 euro ja 100
USA dollari aresti alt vabastamist, kusjuures kriminaalasjas nr XXX tehtud kohtuotsus on jõustunud, ei tähenda eelnev seda, et X. Y.il on ära langenud võimaliku maksusumma tasumise kohustus ja et maksuhalduril on keelatud nõuda tekkinud maksuvõla tasumist. Kohus rõhutab, et isiku karistamine kriminaalkorras ei mõjuta maksusumma kehtivust ega suurust mingil moel. MKS ega kriminaalmenetluse seadustikust ei tulene, et kriminaalasja lahendaval kohtul oleks asja lahendamisel pädevus otsustada isiku maksukohustuse lõpetamine või et isiku karistamine kuriteo toimepanemise eest tooks iseenesest kaasa maksukohustuse lõppemise. Kohus selgitab, et maksu määramine toob X. Y.ile kaasa küll rahalise kohustuse, kuid erinevalt näiteks trahvist, puudub maksul karistuslik iseloom. Seega ei ole seadusest tuleneva maksu tasumise kohustus maksukohustuslase karistamine ning rikutud ei ole teistkordse karistamise keeldu ehk ne bis in idem põhimõtet.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.