3-17-735/30 - Majandushaldusõigus - Tegevusload ja registreerimine - Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium - lahend.ee

1.Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) kuulutas 14.12.2016 käskkirjaga nr 1-10/16-474 välja konkursi kahe regionaalse raadioteenuse osutamise tegevusloa väljaandmiseks, sh Ida-Virumaa levipiirkonnas Sillamäel sagedusel 97,7 MHz, kehtivusega kuni 16.11.2019. Käskkirja aluseks on mh TJA 11.10.2013 käskkirjaga nr 1-2/13-044 kinnitatud „Meediateenuste osutamise tegevuslubade taotluste hindamise komisjoni töökord“ (komisjoni töökord). Käskkirja lisana kinnitati „Kahe regionaalse raadioteenuse osutamise tegevusloa väljaandmise konkursi läbiviimise kord ja menetlusse võetud taotluste lahendamise lähtekohad“ (konkursi läbiviimise kord). Konkursi läbiviimise kord näeb ette (p-d 6.1 ja 6.5), et tähtaegselt esitatud tegevusloa taotlused vaatab läbi konkursi korraldaja (kelleks on korra p 1.2 kohaselt TJA) ning nõuetele vastavad taotlused võetakse menetlusse ja suunatakse hindamiseks meediategevuse seaduse (MeeTS) § 41 alusel moodustatud komisjonile. Korra p 4.1 näeb ette, et tegevusloa taotlus peab vastama MeeTS §-des 32 ja 39 sätestatud nõuetele ning sisaldama andmeid, mis tõendavad taotleja jätkusuutlikkust raadioteenuse osutamisel, lisades taotlusele investeerimisprogrammi ja äriplaani. Korra p-s 7.2 sisalduva kirjelduse kohaselt arvestatakse jätkusuutlikkuse hindamisel investeerimisprogrammi, äriplaani ja majandustegevuse aruande andmete põhjal taotleja püsivat võimekust kavandatud mitmekülgse teenuse osutamisel. Konkursi läbiviimise korra p 7.3 kohaselt selgitatakse parim pakkumine välja hindamise tulemusel saadud kohapunktide pingerea alusel ja parim on kokkuvõttes kõige väiksema kohapunktide summa saanud pakkumine. Komisjoni töökorra p 2.5.4 kohaselt hindab komisjon mitme pakkuja seast valikmenetluses parima pakkumise väljaselgitamisel muu hulgas taotleja majanduslikku olukorda, äriplaani ja investeerimisprogrammi ning muude andmete põhjal taotleja võimekust ja jätkusuutlikkust kogu kavandatava programmi koostamisel ja edastamisel. Korra p-d 7.4 ja 8.1 näevad ette, et komisjon esitab TJA peadirektorile ülevaate tegevuslubade taotluste hindamise tulemustest ja ettepaneku tegevusloa väljaandmise kohta ning TJA peadirektor teeb otsuse tegevusloa väljaandmise või väljaandmisest keeldumise kohta.

5.AS Eesti Meedia (OÜ Raadio Elmar õigusjärglane) esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse TJA 20.03.2017 käskkirjade nr 1-10/17-101 ja nr 1-10/17-103 tühistamiseks. Punktide andmisel pingerea moodustamiseks on komisjon eksinud. Konkursi läbiviimise korra p-s 7.2 oleva tabeli ülemise rea kõige parempoolsemas lahtris nähakse ette, kuidas toimub taotlejatele punktide andmine hindamiskriteeriumite lõikes. Selle lahtri kohaselt: „Saadud punktid (sõltuvalt taotluse arvust)“. Kuivõrd hindamisse jõudsid kolm taotlust, siis konkursi läbiviimise korra kohaselt pidi parim taotleja selguma kahes etapis. Esmalt pidi igas hindamiskriteeriumis tekkima komisjoni kollektiivne paremusjärjestus ja ka kollektiivne kohapunktide pingerida, et parim taotleja saab 1 punkti, paremuselt teine taotleja 2 punkti ja nõrgim taotleja 3 punkti. Teiseks liidetakse kohapunktid kokku ja võtjaks saab väikseima kohapunktide summaga taotleja. Konkursi läbiviimise korrast ja komisjoni töökorrast ei nähtu, et punktide andmine toimuks nii, et iga komisjoni liige annab igale taotlejale eraldi kohapunkte, mis seejärel kokku liidetakse. Kui komisjon oleks andnud punkte kollektiivselt, mitte iga liige eraldi, oleks kõige vähem punkte saanud kaebaja. Kaebaja õiguseellase väidetav nõusolek varasema kasutatud hindepunktide arvestusmetoodikaga ei muuda TJA ja komisjoni arvestusmetoodikat õiguspäraseks. TJA pidanuks kolmandale isikule tegevusloa andmisest keelduma, sest kolmas isik ei ole teenuse osutamisel jätkusuutlik. Taotleja jätkusuutlikkust tuli hinnata 2015. a majandusaasta aruande põhjal. Komisjoni töökorra p 2.5.3 kohaselt oli komisjon kohustatud hindama taotleja võimekust ja jätkusuutlikkust kogu kavandatava programmi koostamisel ja edastamisel. Seda ei ole tehtud ega kolmandalt isikult täiendavaid selgitusi küsitud. MeeTS § 32 p 12 ja § 39 lg 6 p-de 1 ja 3 koosmõjus peab tegevusloa taotleja esitama TJA-le investeerimisprogrammi, äriplaani ja taotlusele eelnenud majandusaasta aruande. Eelnev ei tähenda seda, et TJA ei peaks selle hindamisel, kas taotleja vastab MeeTS § 32 nõuetele, arvestama teisi asjaolusid, mis võivad mõjutada taotleja jätkusuutlikkust teenuse osutamisel. Majandusaasta aruandest nähtub, et kolmandal isikul puudusid 2015. a-l töötajad, müügitulu oli 20 864 eurot ning kahjum oli 1076 eurot. Raadioteenuse osutamine, eriti sõnasaadete ja levipiirkonna elu kajastavate saadete tegemine eeldab vältimatult töötajate olemasolu. Põhjendatud ei ole olukord, kus isik osutab raadioteenust, sh sõnasaateid ja levipiirkonna elu kajastavaid saateid töötajateta või tööjõumakse maksmata. Ka 2016. a-l puudusid kolmandal isikul töötajad. Kolmanda isiku vastuse kohaselt kavatseb ta raadioteenust osutada nii, et 3(12)

MeeTS § 41 alusel on komisjoni näol tegu nõuandva komisjoniga, kelle töö väljundiks vastavalt konkursi läbiviimise korra p-le 7.4 on ettepaneku esitamine TJA peadirektorile. Peadirektor kujundab komisjonilt saadud info põhjal raadioteenuse tegevusloa väljastamiseks otsuse. Komisjon ise otsust ei tee. Raadioteenuse osutamise tegevusluba on piiratud avalik ressurss, mille kasutusse andmine peab toimuma avalikkuse, läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid järgides. Iga komisjoni liikme individuaalne hindamine, millest moodustub komisjoni kollektiivne hinne, tagab läbipaistvuse parimal viisil. Vaidlusalusel konkursil oli hindamiskriteeriume neli: jätkusuutlikkus, eesti autorite loodud teoste miinimummaht programmis, sõnasaadete osakaal programmis päevasel ajal ja levipiirkonnaelu kajastavate saadete maht programmis. Hinnete summeerimine tagab seda, et ühe eksperdi arvamus või ühes kriteeriumis (neljast) saavutatud suur edu ei taga veel konkursi võitu. Kaebaja pakutud arvutusmeetod, mille kohaselt iga hindamiskriteeriumi osas kujundab komisjon kollektiivse hinde, on vastuolus konkursi läbiviimise korra p-ga 7.1 ning vähendab komisjoni töö läbipaistvust. Komisjonis liikmete individuaalsete hindepunktide andmine ja nende liitmine oli kõigile taotlejatele enne konkursil osalemist teada, kuna tegu on juurdunud halduspraktikaga. Kaebaja ei ole varem sellisel konkursil osaledes hindamissüsteemi vaidlustanud. Komisjon võttis jätkusuutlikkuse hindamisel arvesse kolmanda isiku poolt esitatud põhjalikku äriplaani ja investeerimise programmi, majandusaasta aruannet, programmi struktuuri ja muid taotluse andmeid. Komisjon leidis, et kolmas isik on võimeline ja jätkusuutlik tegevusloa tingimustele vastavat raadioteenust tegevusloa kehtivuse jooksul osutama. Vähene kahjum mõnel perioodil on paljude ettevõtete majandustegevuses tavapärane, eriti kui tegu on turule sisenenud uue ettevõttega. Kolmanda isiku 2016. a majandusaasta aruandest nähtub, et kolmas isik oli 2016. aastal oma äritegevusega kasumis. Kolmas isik on osutanud raadioteenust Harjumaal alates 17.11.2014, mis on samuti üheks märgiks sellest, et isik on jätkusuutlik. Vastustaja ei pidanud kontrollima kolmanda isiku poolt maksude tasumist. Konkursile esitatud dokumentides on kolmas isik välja toonud kavandi personali ja juhtimise plaani osas, millest nähtub, et uudistediktoreid on vähemalt kaks, lisaks on tehnikadirektor, turundusjuht ja müügiosakonna projektijuht. Kaebaja ja kolmanda isiku punktide erinevus jätkusuutlikkuse osas on tekkinud komisjoni liikmete kollektiivse hindamise tulemusena, kus iga komisjoni liige, omades ametialaseid teadmisi ja kogemusi, pidas jätkusuutlikkuse hindamisel olulise(ma)ks ühte või teist kriteeriumit. Kaebaja esitatud andmed jätkusuutlikkuse osas olid üsna pealiskaudsed ja üldised, 4(12)

Kaebajal ei ole kaebeõigust. Ettevõtlusvabaduse esemelise kaitsealaga ei ole hõlmatud õigusvastane soov takistada konkurentsi ning tõkestada raadioteenuste mitmekesisust. Käskkirjade tühistamine ei tooks kaasa tegevusloa andmist kaebajale. See oleks vastuolus MeeTS 44 lg-ga 1 ja § 32 p-ga 3. Kaebajale tegevusloa andmine võib oluliselt kahjustada konkurentsi meediateenuste turul. 2015. a majandusaasta aruandest nähtub, et AS Eesti Meedia kahjum moodustab 31.12.2015 seisuga 12 165 000 eurot. Seega ei ole tegemist jätkusuutliku juriidilise isikuga MeeTS § 32 p 12 tähenduses ja MeeTS § 44 lg 1 alusel tuleks AS-le Eesti Meedia tegevusloa andmisest keelduda. Kolmanda isiku omakapital vastas äriseadustikus sätestatud nõuetele nii 2015. kui 2016. aastal, maksuvõlad puuduvad, äriühing oli ja on maksevõimeline ning jätkuvalt tegutsev. Jätkusuutlikkust tõendab ka asjaolu, et Huumor OÜ raadiojaam osutab edukalt raadioteenust Harjumaal alates 17.11.2014. Raadioteenuse osutamine ei eelda vältimatult töölepinguliste töötajate olemasolu (vt MeeTS § 10). Raadiojaama töös on võimalik rakendada juhatuse liikmeid ning raadiojaama toimimiseks vajalike teenuste sisseostmiseks on võimalik sõlmida võlaõiguslik leping partnerfirmaga. Näiteks on Huumor OÜ pikaajaline lepingupartner Max Ltd Co OÜ. Raadiojaamas vajalike tööde tegemiseks saab sõlmida ka võlaõiguslikke lepinguid füüsiliste isikutega. Töötajate arv, keda rakendatakse lepingu- ja projektipõhiselt, on seisuga 31.03.2017 neli inimest. Kolmanda isiku äriplaan on atraktiivsem ning tal on rohkem võimekust teenida raha tagasi reklaamiturult. Kollektiivne hindamine on ette nähtud ainult ühel erandlikul juhul – kui n-ö individuaalse hindamise tulemusel ei õnnestunud parimat pakkujat välja selgitada ka individuaalsel kordushindamisel (vt töökorra p 3.4). Muudel juhtudel ei ole komisjonis hääletamist ette nähtud ja seetõttu puudub võimalus kaebaja kirjeldatud viisil kollektiivseks hindamiseks. Kohapunktide omistamine iga liikme poolt ning nende hilisem summeerimine arvestab paremini komisjoni kui nõuandva organi olemust, tagades paremini hindamise käigu jälgitavuse ja läbipaistvuse. Komisjonis kohapunktide omistamise metoodika on haldusorgani sisemist töökorraldust puudutav küsimus, mis ei ole konkursi alusdokumentides ega töökorras detailse üksikasjalikkusega reguleeritud. Hindepunktide omistamine ja nende kokku liitmine oli kõigile taotlejatele enne konkursil osalemist teada.

3-17-735 (eeldatavalt on silmas peetud majandusaasta aruannet), siis komisjoni töökord sisustab selle mõnevõrra erinevalt (kasutades mõistet „muude andmete põhjal“). Tegevuslubade taotluste hindamise komisjon hindas lisaks kolmanda isiku esitatud dokumentidele (äriplaan, programmi struktuur, investeerimise programm ning 2016. a majandusaasta aruanne) 2015. a majandusaasta aruannet ning kontrollis maksuvõlgade puudumist. Äriplaanis ja investeerimisprogrammis toodud asjaolud ei anna alust asuda seisukohale, et vastustaja ja komisjon on selgelt rikkunud kaalutlusreegleid. Töötajate puudumine 2015. aastal ei viita kolmanda isiku jätkusuutmatusele. Äriplaanis selgitas kolmas isik, et raadiojaama käitamise ja muude tööküsimustega tegelevad raadiojaama juhatusse kuuluvad kolm inimest, vaidlusaluse tegevusloaga seoses on Huumor OÜ sõlminud lepingud kahe füüsilise isikuga ning ülejäänud personal on valitud välja partnerfirmade poolt ja teenuse osutamine toimub projektipõhiselt (näiteks on Huumor OÜ pikaajaline lepingupartner Max Ltd Co OÜ). Jätkusuutlikkust selgelt välistavaid asjaolusid kogutud teabest ei nähtu. Küsimus sellest, kas kolmas isik asub enda tegevust läbi viima kooskõlas tegevusloaga, äriplaaniga ja programmi struktuuriga ning kas Huumor OÜ ja tema tehingupartnerid täidavad enda kohustusi, sh maksukohustusi ja autoriõiguse seaduses (AutÕS) sätestatud tasude maksmise kohustust, on pigem TJA ning Maksu- ja Tolliameti poolt teostatava järelevalve küsimus. Kolmanda isiku jätkusuutlikkust hindas komisjon madalamalt kui ülejäänud kahe pakkuja, sh kaebaja oma. Nimetatust võib ühtlasi järeldada, et komisjon on kolmanda isikuga seoses riske näinud ja neid arvesse võtnud. Konkursi võidu kolmanda isiku jaoks tagasid kõrgemad punktid muude hindamiskategooriate osas. Komisjoni ja selle liikmete kaalutluste otstarbekust kohus ei hinda (HKMS § 158 lg 2). Komisjoni puhul on tegemist seejuures nõuandva organiga, s.o lõpliku otsuse tegevusloa väljaandmise või väljaandmisest keeldumise kohta teeb TJA peadirektor (konkursi läbiviimise korra p-d 7.4 ja 8.1), millega on tagatud komisjoni hinnangu täiendav haldusesisene kontroll. Konkursi läbiviimise korras sisalduv hindepunktide arvestamise regulatsioon on küll mõnevõrra mitmeti sisustatav, kuid sellest ei saa teha järeldust, et vastustaja tõlgendus oleks korraga selges vastuolus. Korra p 7.3 sõnastus võimaldab tõlgendust, et kohapunktide arvestamisel summeeritakse komisjoni liikmete punktid. Saadud punktid sõltuvad taotluste arvust nii sel juhul, kui summeerida komisjoniliikmete punktid, kui ka juhul, kui arvestada komisjoniliikmete punktide alusel komisjoni kui kollegiaalorgani kohapunktid. Seega ei tulene ka punktist 7.2, et kord näeb ette komisjoni kui kollegiaalorgani kohapunktide arvestuse. Seda ei näe ette ka komisjoni töökord. Hindamise süsteem sisaldab endas juhuslikkust, kuid kohus ei hinda selle süsteemi otstarbekust.

3-17-735 Esitajate Liit AutÕS § 72 lg-s 1 sätestatud tasu teose esitajale ja fonogrammi tootjale. Väited teenuse sisseostmisest ja Max Ltd Co OÜ poolt maksude tasumisest ei ole tõendatud. Kolmanda isiku poolt maksuhaldurile deklareeritud andmete kohaselt maksis kolmas isik tegevusloa kehtivuse esimese kahe kuu jooksul ühele töötajale ühes kalendrikuus keskmiselt palka mitte rohkem kui 180 eurot. Max Ltd Co OÜ põhitegevusalaks on telereklaamiaja müük ning sellel äriühingul on põhitööajale taandatuna kokku kaks töötajat (kokku neli töötajat). Seetõttu on äärmiselt küsitav, kuidas Max Ltd Co OÜ saab osutada kolmandale isikule raadioteenuse täitmiseks vajalikke teenuseid. Maksu- ja Tolliameti eelnevalt viidatud andmebaasi andmete järgi on Max Ltd Co OÜ töötajate arv 2017 II kvartalis jäänud samaks. TJA kinnitas, et komisjon ei arvestanud konkursil esitatud taotluste hindamisel kolmanda isiku 2016. a majandusaasta aruandega. Kolmanda isiku kahjum 2015. aastal oli 1076 eurot. Seda ei saa pidada jätkusuutlikuks ettevõtluseks. Muusikateoste ärilisel eesmärgil üldsusele suunamisel peab kolmas isik maksma AutÕS § 72 lg-s 1 näidatud tasu. MTÜ Eesti Esitajate Liit kinnitas, et kolmanda isiku poolt makstava tasu osas toimuvad läbirääkimised kolmanda isiku, MTÜ Eesti Esitajate Liit ja MTÜ Eesti Fonogrammitootjate Ühing vahel. Halduskohus leidis ekslikult, et küsimus, kas kolmas isik asub enda tegevust läbi viima kooskõlas tegevusloaga, äriplaaniga ja programmi struktuuriga ning kas kolmas isik ja tema äripartnerid täidavad avalik-õiguslikke ja teisi kohustusi, on järelkontrolli, mitte tegevuse jätkusuutlikkuse hindamise küsimus. TJA leidis õigesti, et komisjon saab hinnata kolmanda isiku tegevuse õiguspärasust laiemalt kui üksnes investeerimisprogrammi ja majandusaasta aruande põhjal. Seda enam pidi halduskohus põhjendama oma seisukohta komisjoni poolse kontrolli ulatuse osas. Vastustaja pidi kontrollima kolmanda isiku tegevuse õiguspärasust ka Harjumaal raadioteenuse osutamisel ning hindama, kuidas sai kolmas isik osutada teenust ilma töötajateta ja kahjumis tegutsedes. On arusaamatu, miks peaks vastustaja jätma kolmanda isiku poolt taotluse esitamise järel tema poolt maksude ja AutÕS-s sätestatud tasude maksmise kohustuse täitmise kontrollimata, aga kontrollima seda tegevusloa alusel tegutsemise ajal. Kaebaja juhtis TJA tähelepanu kolmanda isiku tegevuse jätkusuutmatusele ja kohtumenetluses välja toodud puudustele juba 08.03.2017, seega enne vaidlustatud haldusaktide andmist. Kui kolmanda isiku jätkusuutmatus selgus alles pärast vaidlustatud haldusaktide andmist, on need haldusaktid sellele vaatamata õigusvastased ja tuleb tühistada. Hindepunktide andmine oli vastuolus konkursi korra p-ga 7.2, mis ei võimaldanud komisjoni liikmetel taotlusi eraldi hinnata ja nende antud hindepunkte liita. Hindepunktide andjaks on komisjon, mitte selle liikmed eraldi. Hinnang vastustaja kasutatud hindamissüsteemile ei ole otstarbekuse, vaid õiguspärasuse küsimus. MeeTS § 35 lg 1 ei luba tegevusluba anda juhuslikkusest lähtudes, vaid valikumenetluses parimaks osutunud pakkujale. Kui vastustaja kasutatud hindamismetoodika on juhuslik (mitte eesmärgipärane), siis tuleb halduskohtul kontrollida hindamismetoodika õiguspärasust. Kui konkursi korra p 7.3 võimaldab kasutada kahte erinevat hindamismetoodikat, millest üks on õiguspärane ja teine sisaldab juhuslikkust, st on õigusvastane, siis pidi vastustaja kasutama õiguspärast hindamismetoodikat.

3-17-735 Töötajate palkamine on ettevõtja ärimudeli küsimus, mis ei kuulu konkursi raames süvaanalüüsimisele. Samuti on loomulik tegevuse alustamisel kasumi puudumine. 2016. a majandusaasta aruandest nähtuvalt oli kolmas isik sel aastal kasumis. Tõendamata ja asjasse puutumatu on väide, et kolmas isik ei ole maksnud AutÕS § 72 lg-s 1 sätestatud tasu teose esitajale ja fonogrammi tootjale. Kolmas isik on maksnud tasusid MTÜ-le Eesti Autorite Ühing. Komisjonil ei ole kohustust selliste tasude maksmist kontrollida. Komisjon kontrollis, et kolmandal isikul puudub maksuvõlg. Kolmas isik on osutanud raadioteenust Harjumaal alates 17.11.2014 ja täidab kõiki tegevusloa nõudeid, mis on samuti üheks märgiks, et kolmas isik on jätkusuutlik. Halduskohus selgitas õigesti, et töötajate puudumisest 2015. aastal ei saa teha järeldust, et kolmas isik kavatseb 01.05.2017–16.11.2019 teenust osutada ilma töötajateta. Kolmas isik on välja toonud kavandi personali ja juhtimise plaani osas, millest nähtub, et uudistediktoreid on vähemalt kaks, lisaks on tehnikadirektor, turundusjuht ja müügiosakonna projektijuht. Kolmas isik on ise kohtule kinnitanud, et on sõlminud kahe töötajaga töölepingud. Tänaseks on kolmas isik alustanud otse-eetris hommikuprogrammiga, kus on diktorid olemas. Vastustaja ei pidanud kontrollima kolmanda isiku alltöövõtjate tegevuse õiguspärasust. See, et alltöövõtja põhitegevusalaks on märgitud telereklaamiaja müük, ei ole aluseks taotleja konkursilt kõrvaldamiseks. Kolmas isik võib teenust osutada ka oma juhatuse liikmete kaudu. Vastustaja kontrollis viie päeva jooksul 2017. a mais kolmanda isiku programmi ning tuvastas, et tegevusloast tulenevaid tingimusi täidetakse. Ekslikud on apellandi väited, et vastustaja ei kontrollinud kolmanda isiku poolt raadioprogrammi Jumor FM nõuetele vastavust Harjumaal. Vastustaja kontrollis seda, tegi kolmandale isikule 04.09.2015 ettekirjutuse ning tuvastas 2016. a alguses, et puudused on kõrvaldatud. Halduskohus on õigesti selgitanud komisjoni kaalutlusruumi olemasolu hindepunktide andmisel. Komisjoni liikmete sarnane seisukoht punktide jagamisel mõne hindamiskriteeriumi osas põhjustas hindamisel tulemuse, mis andis konkursil edu kolmandale isikule.

3-17-735 Väikesest kahjumist 2015. aastal ei saa järeldada kaebaja jätkusuutmatust, kuna 2016. a teeniti kasumit 22 370 eurot. MeeTS § 39 lg 6 p 3 kohaselt tuleb jätkusuutlikkuse kontrollimisel aluseks võtta aktuaalseimad olemasolevad andmed, s.o taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta aruanne. Huumor OÜ jätkusuutlikkust tuleb hinnata 2016. a majandusaasta aruande põhjal. See oli vastustajale esitatud. Autoriõiguse seaduse alusel tasumisele kuuluvad tasud ei ole avalik-õiguslikud. Võlasuhetes tasumisele kuuluvate summade maksmise üle ei ole vastustajal alust kontrolli teostada. MTÜ Eesti Esitajate Liit hinnakirjajärgne fonogrammide kasutamise tasumäär raadiojaamadele on sedavõrd väike, et see ei avaldaks kolmanda isiku jätkusuutlikkusele märgatavat mõju. Isegi juhul, kui vastustajal oleks vastav kohustus, eeldaks see täiendava kontrollivajaduse suhtes põhjendatud kahtluse olemasolu. Kaebaja ei ole enne vaidlusaluste otsuste tegemist vastustajale teatanud, et kolmandal isikul on täitmata AutÕS § 72 lg-st 1 tulenevad rahalised kohustused teose esitajate ja fonogrammi tootjate ees. Eesti Autorite Ühingu tegevdirektor KR, kes oli konkursikomisjoni liige, kinnitas vastustajale, et Huumor OÜ-l on leping MTÜ-ga Eesti Autorite Ühing juba 2014. aastast, kui alustas raadioteenuse osutamist Harjumaal, ning on maksnud autoritasusid korrektselt. MTÜ Eesti Autorite Ühing ja MTÜ Eesti Fonogrammitootjate Ühing on kirjalikult kinnitanud Huumor OÜ-l mistahes võlgnevuste puudumist. Huumor OÜ-l ei ole nimetatud esindusorganisatsioonide ees ühtegi nõuetekohaselt täitmata rahalist kohustust. Vastavalt MTÜ Eesti Esitajate Liit ja MTÜ Eesti Fonogrammitootjate Ühing veebilehel avaldatud teabele teeb MTÜ Eesti Fonogrammitootjate Ühing koostööd MTÜ-ga Eesti Esitajate Liit ning lähtuvalt kasutuse valdkonnast maksab muusika kasutaja tasu ainult ühele organisatsioonile, kes jaotab tasu nii esitajate kui fonogrammitootjate vahel. Hindamismetoodika oli kõigi taotlejate jaoks ettenähtav ja vastas väljakujunenud halduspraktikale. Taotluste hindamise kriteeriume ega nende suhtelist osakaalu hindamise käigus ei muudetud. Hindamiskriteeriume ei olnud enne taotluste esitamist vaidlustatud ning neist tuli lähtuda. Komisjoni kuue liikme poolt mõnevõrra erinevate hindepunktide andmine on mõistetav ning erinevate vaatenurkade toomist hindamisprotsessi võib lugeda ka MeeTS § 41 alusel moodustatava komisjoni üheks eesmärgiks. Kohapunktide omistamine iga liikme poolt ning nende hilisem summeerimine arvestab paremini komisjoni kui nõuandva organi olemust, tagades paremini hindamise käigu jälgitavuse ja valikmenetluse läbipaistvuse ja kontrollitavuse. Selline hindamise viis ei ole Eesti õiguses võõras ning Riigikohtu halduskolleegium on seda pidanud haldusasjas nr 3-3-1-77-12 (p 16) ka lubatavaks. Hinnanguliste otsuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohtul on võimalik komisjoni liikme antud hindepunktide õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumitega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, et vastuolu on selge ilma põhjendustetagi (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-77-12, p 18). Kolmas isik leiab alternatiivselt, et taotleja jätkusuutlikkus ei ole MeeTS § 32 ja § 43 lg 2 järgi hindamiskriteeriumina kohane ning jätkusuutlikkuse kriteeriumile vastavate taotlejate vahel valiku tegemisel saab lähtuda üksnes programmi sisust, lähtudes kõrvaltingimuste hindamise alustest. Selline järeldus on kooskõlas Riigikohtu seisukohtadega asjas nr 3-3-1-39-10 (p 38): juriidilise isiku ja füüsilise isiku jätkusuutlikkust on raske võrrelda, seda enam, et jätkusuutlikkus on majanduslik, mitte õiguslik kriteerium, mille mõõtmine eeldaks majanduslikku analüüsi. Õiguslikult ebamääraste kriteeriumite abil otsuste tegemist tuleks vältida.