AS Eesti Meedia kaebus Tehnilise Järelevalve Ameti 20.03.2017 käskkirjade nr 1-10/17-101 ja nr 1-10/17-103 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – AS Eesti Meedia, volitatud esindaja vandeadvokaat Toomas Pikamäe Vastustaja – Tehnilise Järelevalve Amet, volitatud esindajad Margit Tammistu, Valmond Mikli, Oliver Gailan, Erika Adams Kolmas isik – Huumor OÜ, volitatud esindaja Riho Sillar
Asja läbivaatamine
13.06.2017
RESOLUTSIOON
Jätta AS Eesti Meedia kaebus rahuldamata.
2.Mõista AS-lt Eesti Meedia Huumor OÜ kasuks välja menetluskulud summas 3000 (kolm tuhat) eurot.
Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 07.08.2017 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata
3-17-735 menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) 14.12.2016 käskkirjaga nr 1-10/16-474 kuulutati välja konkurss kahe regionaalse raadioteenuse osutamise tegevusloa väljaandmiseks, sh Ida-Virumaa levipiirkonnas Sillamäe sagedusel 97,7 MHz, kehtivusega kuni 16.11.2019.
2.Taotlused regionaalse raadioteenuse osutamiseks Ida-Viru maakonnas esitasid kuus pakkujat, nendest kolm, sh Raadio Elmar OÜ (programm Raadio Elmar) ja Huumor OÜ (programm Jumor FM) taotlused, luges TJA nõuetele vastavaks, võttis menetlusse ja suunas hindamiseks meediateenuste seaduse (MeeTS) § 41 alusel moodustatud komisjonile.
3.TJA 20.03.2017 käskkirjaga nr 1-10/17-101 keelduti regionaalse raadioteenuse osutamise tegevusloa väljaandmisest OÜ-le Raadio Elmar programmi Raadio Elmar edastamiseks IdaViru maakonnas perioodil 01.05.2017-16.11.2019.
4.TJA 20.03.2017 käskkirjaga nr 1-10/17-103 anti välja regionaalne raadioteenuse osutamise tegevusluba Huumor OÜ-le järgmistel tingimustel: tegevusloaga edastatakse raadioprogrammi nimega Jumor FM; raadioprogrammi levipiirkond on Ida-Viru maakond; programmi maht peab olema 24 tundi ööpäevas, 168 tundi nädalas; raadioprogrammi sõnasaated on vene keeles; levipiirkonna elu kajastavate saadete maht programmis peab päevasel ajal (kell 07:00-23:00) olema vähemalt 11,6%; sõnasaadete osakaal programmis peab päevasel ajal (kell 07:00-23:00) olema vähemalt 47%, sh uudistesaadete osakaal vähemalt 13,3%; Eesti autorite teoste miinimummaht programmis peab päevasel ajal (kell 07:00-23:00) olema vähemalt 21,9%. Tegevusluba anti välja perioodiks 01.05.2017 – 16.11.2019.
5.AS Eesti Meedia (Raadio Elmar OÜ õigusjärglane) esitas 03.04.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse TJA 20.03.2017 käskkirjade nr 1-10/17-101 ja nr 1-10/17-103 tühistamiseks. Kaebuses sisaldus esialgse õiguskaitse taotlus käskkirja nr 1-10/17-103 kehtivuse peatamiseks.
6.Kohus jättis 04.04.2017 määrusega AS Eesti Meedia esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ja võttis kaebuse menetlusse. Sama määrusega kaasas kohus menetlusse kolmanda isikuna Huumor OÜ.
7.AS Eesti Meedia esitas 12.04.2017 määruskaebuse halduskohtu 04.04.2017 määrusele osas, millega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. TJA ja Huumor OÜ esitasid seisukoha määruskaebusele 17.04.2017. Tallinna Ringkonnakohus jättis 19.04.2017 määrusega AS Eesti Meedia määruskaebuse rahuldamata.
TJA esitas 03.05.2017 vastuse kaebusele, paludes jätta kaebus rahuldamata.
9.Huumor OÜ esitas 04.05.2017 vastuse kaebusele, paludes jätta kaebus läbi vaatamata või alternatiivselt jätta kaebus rahuldamata.
10.AS Eesti Meedia esitas 19.05.2017 kohtule täiendava seisukoha.
11.TJA ja Huumor OÜ esitasid 26.05.2017 vastuväited kaebaja 19.05.2017 seisukohale.
2(12)
3-17-735
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
12.Kaebuse põhjendused: 1) Kolmas isik ei ole teenuse osutamisel jätkusuutlik, mistõttu TJA oleks pidanud keelduma kolmandale isikule tegevusloa väljastamisest. 2) TJA pidi taotleja jätkusuutlikkust hindama 2015. a majandusaasta aruande alusel. Aruandest nähtub, et kolmandal isikul puudusid 2015. a-l töötajad, müügitulu ehk käive oli 20 864 eurot ning kahjum oli 1076 eurot. Jääb selgusetuks, kuidas on nende andmete alusel võimalik väita, et teenuse osutamine on jätkusuutlik. Komisjoni koosoleku protokollist ei nähtu, et komisjon oleks nendele küsimustele tähelepanu pööranud või küsinud kolmandalt isikult selgitust tema jätkusuutlikkuse kohta teenuse osutamisel. Seega rikkus komisjon komisjoni töökorra p 2.5.3, mille kohaselt oli komisjon kohustatud hindama taotleja võimekust ja jätkusuutlikkust kogu kavandatava programmi koostamisel ja edastamisel. 3) Raadioteenuse osutamine, eriti sõnasaadete ja levipiirkonna elu kajastavate saadete tegemine eeldab vältimatult töötajate olemasolu. Põhjendatud ei ole olukord, kus isik osutab raadioteenust, sh sõnasaateid ja levipiirkonna elu kajastavaid saateid ilma töötajateta või ilma tööjõumakse maksmata. Ka 2016. a-l puudusid kolmandal isikul töötajad. 4) Kolmanda isiku vastuse kohaselt kavatseb ta raadioteenust osutada nii, et personal on palgatud partnerfirmade poolt, kelle hulka kuulub Max Ltd Co OÜ. Kolmas isik väidab ka, et töötajate arv, keda rakendatakse lepingu- ja projektipõhiselt, on 31.03.2017 seisuga 4 inimest. Max Ltd Co OÜ 2015. ja 2016. a majandusaasta aruannete kohaselt on äriühingu põhitegevuseks telereklaami aja müük. Ebaselge on see, kuidas seondub telereklaami aja müük kolmanda isiku raadioteenuse osutamisega. Max Ltd Co OÜ 2015. ja 2016. a majandusaasta aruannetest nähtub, et äriühingu keskmine töötajate arv taandatuna täistööajale on kaks. Küsimus kolmanda isiku või tema partneri töötajate olemasolust omab kolmanda isiku jätkusuutlikkuse hindamisel olulist tähtsust. 5) MeeTS § 32 p 12 ja § 39 lg 6 p 1 ja p 3 koosmõjus peab tegevusloa taotleja esitama TJA-le investeerimisprogrammi, äriplaani ja taotlusele eelnenud majandusaasta aruande. Eelnev ei tähenda seda, et TJA ei peaks selle hindamisel, kas taotleja vastab MeetS § 32 nõuetele, arvestama teisi asjaolusid, mis võivad mõjutada taotleja jätkusuutlikkust teenuse osutamisel. Komisjoni töökorra p 2.5.3 sätestab, et komisjon hindab taotleja majanduslikku olukorda lisaks äriplaanile ja investeerimisprogrammile ka muude andmete alusel. 6) Jätkusuutlikkuse hindamisel sai kaebaja 11 punkti ja kolmas isik 13 punkti (vähem punkte on parem). Jääb arusaamatuks, milliste andmete alusel on kaebaja ja kolmanda isiku erinevus jätkusuutlikkuse osas ainult 2 punkti. Seejuures komisjon pidi hindamisel arvesse võtma taotluste ülevaates toodud andmeid (sh finantsandmeid), mis annab võimaluse taotlusi võrrelda ja paremusjärjestusse asetada. Protokolli kohaselt ei hinnanud komisjoni liige T.V taotluste ülevaates toodud majandusnäitajaid, vaid lähtus üksnes sellest, millisel taotlejal on “potentsiaali teenida tagasi rohkem raha reklaamiturult”. 7) TJA arvestas punkte ebaõigesti, mistõttu TJA oleks pidanud väljastama tegevusloa kaebajale. Konkursi korra p 7.3 kohaselt parim pakkumine selgitatakse välja hindamise tulemusel saadud kohapunktide pingerea alusel ja parim on kokkuvõttes kõige väiksema kohapunktide summa saanud pakkumine. Konkursi korra p-s 7.2 oleva tabeli ülemise rea kõige parempoolsemas lahtris nähakse ette, kuidas toimub taotlejatele punktide andmine hindamiskriteeriumite lõikes. Selle lahtri kohaselt: „Saadud punktid (sõltuvalt taotluse arvust)“. Kuivõrd hindamisse jõudsid kolm taotlust, siis konkursi korra kohaselt pidi parim taotleja selguma kahes
3(12)
3-17-735 etapis. Esmalt pidi igas hindamiskriteeriumis tekkima komisjoni kollektiivne paremusjärjestus ja ka kollektiivne kohapunktide pingerida, et parim taotleja saab 1 punkti, paremuselt teine taotleja 2 punkti ja nõrgim taotleja 3 punkti. Teiseks liidetakse kohapunktid kokku ja võtjaks saab väikseima kohapunktide summaga taotleja. 8) Protokollist ja selle lisaks olevast hinnete tabelist nähtuvalt viidi läbi individuaalne hindamine. Konkursi korrast ja komisjoni töökorrast ei nähtu, et punktide andmine toimuks nii, et iga komisjoni liige annab igale taotlejale eraldi kohapunkte, mis seejärel kokku liidetakse. Vastupidi – konkursi korra p-des 7.3 ning 7.2 ja komisjoni töökorra p-s 2.5 nähtub, et taotlusi hindab ja taotlejatele annab punkte komisjon, st kollektiivne organ. Ainsaks erandiks, kus komisjoni liikmetel on eraldi hääl, on olukord, kus ühele tegevusloale on esitatud mitu võrdväärseiks hinnatud taotlust (vt komisjoni töökorra p 3.4.2). Kui komisjon oleks andnud punkte kollektiivselt, oleks kõige vähem punkte saanud kaebaja. 9) Vaidlustatud käskkirjad rikuvad kaebaja õigust osutada raadioteenust Ida-Virumaa levipiirkonnas. Seeläbi rikuvad käskkirjad kaebaja ettevõtlusvabadust ning lisaks ka võrdsuspõhiõigust (vt ka Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-29-12). 10) Kaebaja õiguseellase väidetav nõusolek varasema kasutatud hindepunktide arvestusmetoodikaga ei muuda TJA ja komisjoni arvestusmetoodikat õiguspäraseks. Hindepunktide arvestusmetoodika saab olla õiguspärane vaid siis, kui see toimub kooskõlas vastavate õigusaktidega. Asjakohtu on kolmanda isiku viide Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-77-12. Käesoleval juhul on konkursi kord ja töökord erinevad. 11) Põhjendamatu on TJA ja kolmanda isiku väide, et komisjoni kasutatud hindamispunktide arvestus tagab paremini menetluse läbipaistvuse või toob paremini välja komisjoni kui nõuandva organi olemuse. 12) Arvestades kohtulahendites nr 3-3-1-31-11, 3-3-1-66-10, 3-06-647 toodud seisukohti on TJA ja kolmanda isiku väide kaebeõiguse puudumise kohta ebaõige. Isegi kui asuda seisukohale, et tegevusloa väljaandmine kaebajale ei ole enam võimalik, siis kõrvaldab vaidlustatud käskkirjade tühistamine kolmandale isikule antud õigusvastase konkurentsieelise. Kolmanda isiku õigusvastase konkurentsieelise kõrvaldamine tagab kaebaja võrdse kohtlemise ning parandab kaebaja konkurentsiolukorda.
13.Vastustaja vastuväited: 1) Komisjon võttis jätkusuutlikkuse hindamisel arvesse kolmanda isiku poolt esitatud põhjalikku äriplaani ja investeerimise programmi, majandusaasta aruannet, programmi struktuuri ja muid taotluse andmeid. Komisjon leidis, et kolmas isik on võimeline ja jätkusuutlik tegevusloa tingimustele vastavat raadioteenust osutama tegevusloa kehtivuse jooksul. Vähene kahjum mõnel perioodil on paljude ettevõtete majandustegevuses tavapärane, eriti kui tegu on turule sisenenud uue ettevõttega. Kolmanda isiku 2016. a majandusaasta aruandest nähtub, et kolmas isik oli 2016. a oma äritegevusega kasumis. Kolmas isik on osutanud raadioteenust Harjumaal alates 17.11.2014, mis on samuti üheks märgiks sellest, et isik on jätkusuutlik. 2) Asjakohatu on kaebaja etteheide, et vastustaja oleks pidanud kontrollima, kui palju riiklikke makse, sh tööjõumakse, konkursil osalejad on maksnud. Nimetatud andmete kontrollimise kohustust ei tulene ühestki konkursile kohalduvast õigusaktist ega käskkirjast. Alusetu on ka kaebaja süüdistus, et vastustaja ei ole kontrollinud, kuidas kavatseb kolmas isik ilma töötajateta talle pandud kohustusi täita. Komisjon on taotlejate jätkusuutlikkuse võrdlemisel võtnud aluseks 2015. a majandusaasta aruanded (sh kolmanda isiku osas) ja arvestanud ka muid jätkusuutlikkust tõendavaid dokumente. Konkursile esitatud dokumentides on kolmas isik välja
4(12)
3-17-735 toonud kavandi personali ja juhtimise plaani osas, millelt nähtub, et uudistediktoreid on vähemalt kaks, lisaks on tehnikadirektor, turundusjuht ja müügiosakonna projektijuht. Käesolevaks hetkeks on kolmas isik ka kohtule kinnitanud, et on sõlminud kahe töötajaga töölepingud. 3) Kaebaja ja kolmanda isiku punktide erinevus jätkusuutlikkuse osas on tekkinud komisjoni liikmete kollektiivse hindamise tulemusena, kus iga komisjoni liige, omades ametialaseid teadmisi ja kogemusi, pidas jätkusuutlikkuse hindamisel olulise(ma)ks ühte või teist kriteeriumit. Koondhinnang viitabki asjaolule, et kaebajat loeti jätkusuutlikkuse osas teistest taotlejatest tugevamaks, kuid kolmanda isiku taotlus oli kogumis tugevam teiste kriteeriumite alusel (sõnasaadete osakaal programmis päevasel ajal ja levipiirkonnaelu kajastavate saadete maht programmis). Seejuures kaebaja esitatud andmed jätkusuutlikkuse osas olid üsna pealiskaudsed ja üldised, mis vähendas kaebaja edumaad kolmanda isiku ees. Jätkusuutlikkus saab puududa vaid isikul, kelle suhtes on välja kuulutatud pankrot või kes on muudel asjaoludel tegevust lõpetamas, kõikidel muudel juhtudel on jätkusuutlikkus olemas ja hinnatav. Asjaolu, et kaebajal on paremad näitajad majandusaasta aruandel ja rohkem töötajaid, ei tõenda kuidagi, et kolmas isik ei ole jätkusuutlik. Lisaks analüüsib kaebaja 19.05.2017 seisukohas kolmanda isiku alltöövõtjate ning lepingupartnerite tegevusala ja töökorraldust. Antud analüüs ei oma käesolevas vaidluses tähtsust. 4) MeeTS § 41 alusel on komisjoni näol tegu nõuandva komisjoniga, kelle töö väljundiks vastavalt konkursi läbiviimise korra p-le 7.4 on ettepaneku esitamine TJA peadirektorile. Peadirektor kujundab komisjonilt saadud info põhjal raadioteenuse tegevusloa väljastamiseks otsuse. Komisjon ise otsust ei tee. Raadioteenuse osutamise tegevusluba on piiratud avalik ressurss, mille kasutusse andmine peab toimuma avalikkuse, läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid järgides. Iga komisjoni liikme individuaalne hindamine, millest moodustub komisjoni kollektiivne hinne, tagab läbipaistvuse parimal viisil. 5) Ükski konkursi läbiviimist reguleeriv käskkiri ega õigusakt ei käsitle komisjoni töö kindlat päevakorda, arutelude sisu ega kollektiivse tulemuse saavutamise metoodikat. Keegi teine väljaspool komisjoni ei saa astuda komisjoni asemele ja hinnata, et valitud individuaalne hindamise metoodika on ebaõige. Tegemist on komisjoni diskretsioonilise otsusega. Hindamisel on järgitud haldusmenetluse hea tava põhimõtteid, kus iga liikme arvamuse ja kohapunktide väljatoomisega on tagatud menetluse läbipaistvus. 6) Kaebaja poolt välja pakutud arvutusmeetod, mille kohaselt iga hindamiskriteeriumi osas kujundab komisjon kollektiivse hinde, on vastuolus konkursi läbiviimise korra p-ga 7.1 ning lisaks vähendab komisjoni töö läbipaistvust. Konkursi läbiviimise korra p-s 7.2 esitatud tabel viitab selgelt viimases tulbas pealkirjale “saadud punktid“, mis saavutatakse konkursi läbiviimise korra p-s 7 sätestatud tegevusega, kus iga komisjoni liige esitab ettepaneku konkreetsele hindamiskriteeriumile enda poolt pakutud kohapunktide pingerea järjestuse. Seejärel iga liikme poolt antud kohapunktide summeerimise tulemusena saavutatakse edetabelikohane hindepunktide summa, mis kujundab komisjoni kollektiivse tulemuse parima pakkuja väljaselgitamiseks. 7) Komisjonis liikmete individuaalsete hindepunktide andmine ja nende kokku liitmine oli kõigile taotlejatele enne konkursil osalemist teada, kuna tegu on väljakujunenud ja juurdunud halduspraktikaga. Kaebaja on ka varasemalt (2014. a) osalenud meediateenuste osutamise tegevuslubade väljaandmise konkursil, kus on hindamine toimunud täpselt samadel alustel ning eelnevalt on kaebajale selline hindamismeetod sobinud. 8) Vaidlusalusel konkursil oli hindamiskriteeriume neli: jätkusuutlikkus, eesti autorite loodud teoste miinimummaht programmis, sõnasaadete osakaal programmis päevasel ajal ja 5(12)
3-17-735 levipiirkonnaelu kajastavate saadete maht programmis. Hinnete summeerimine tagab seda, et ühe eksperdi arvamus või ühes kriteeriumis (neljast) saavutatud suur edu ei taga veel konkursi võitu. Arvesse lähevad kõik saadud hinded. Igal hindel on oluline kaal lõpptulemuse osas. Kaebaja pöörab palju tähelepanu ühele kriteeriumile neljast (taotleja jätkusuutlikkust tõendavad andmed teenuse osutamisel), mille osakaal on väike lõpptulemuse suhtes, kuid on jätnud tähelepanuta ja kommentaarideta need kriteeriumid, mis tema tegeliku kaotuse põhjustasid. 9) Kaebaja eesmärgiks on saada ise tegevusluba raadioteenuse osutamiseks Ida-Virumaa levipiirkonnas. Kaebuse rahuldamine aga ei tähendaks, et vastustaja väljastab tegevusloa kolmanda isiku asemel kaebajale. Juhul kui võitjale väljastatud tegevusluba tuleks kohtuotsuse alusel kehtuks tunnistada, kuna vastustaja on protseduurireegleid rikkunud, tuleb konkurss luhtunuks tunnistada ning vajadusel tegevusloa andmiseks uus avalik konkurss korraldada. 10) Kaebaja ei osutunud valikmenetluses parimaks pakkujaks, millest tulenevalt ei ole tal õigust osutada raadioteenust Ida-Virumaa levipiirkonnas ning asjaolu, et konkursi võitis kolmas isik, ei saa kuidagi rikkuda kaebaja ettevõtlusvabadust ja võrdsuspõhiõigust. 11) Kaebaja toodud viited kohtulahenditele riigihangete valdkonnast kinnitavad vastustaja varasemalt esitatud seisukohta, et hankekonkursi võitja edukaks tunnistamise tühistamine erinevatel põhjustel ei taga automaatselt konkursil teiseks jäänud osaleja võitu.
14.Kolmanda isiku seisukoht: 1) Kolmanda isiku majandusnäitajad, mille kohta 2016. a majandusaasta aruanne annab adekvaatsema ülevaate kui 2015. a oma, kogumis investeerimisprogrammi ja äriplaaniga tõendavad Huumor OÜ jätkusuutlikkust raadioteenuse osutamisel. Omakapital vastas äriseadustikus sätestatud nõuetele nii 2015. kui 2016. aastal, maksuvõlad puuduvad, äriühing oli ja on maksevõimeline ning jätkuvalt tegutsev. Jätkusuutlikkust tõendab ka asjaolu, et Huumor OÜ raadiojaam osutab edukalt raadioteenust Harjumaal alates 17.11.2014. 2) Jätkusuutlikkuse hindamisel pidi komisjon arvestama lisaks majandusaasta aruannetele investeerimisprogrammi ning äriplaani põhjal taotleja püsivat võimekust kavandatud mitmekülgse teenuse osutamisel. Kõrvaltingimuste hindamisel arvestati ning hinnati tähtsusjärjekorras mõlema levipiirkonna osas kõrgemalt sõnasaadete osakaalu programmis, kusjuures eelistati sellist programmi, kus päevasel ajal (kell 07.00–23.00) on sõnasaadete maht võimalikult kõrge. Kõikide ülalnimetatud näitajate osas edastas Huumor OÜ taotlus kaebaja oma. Seega ei ole ebaselge, miks on kaebaja ja kolmanda isiku erinevus jätkusuutlikkuse osas 2 punkti. 3) Raadioteenuse osutamine ei eelda vältimatult töölepinguliste töötajate olemasolu (vt MeeTS § 10). Raadiojaama töös on võimalik rakendada juhatuse liikmeid ning raadiojaama toimimiseks vajalike teenuste sisseostmiseks on võimalik sõlmida võlaõiguslik leping partnerfirmaga. Näiteks on Huumor OÜ pikaajaline lepingupartner Max Ltd Co OÜ. Raadiojaamas vajalike tööde tegemiseks saab sõlmida ka võlaõiguslikke lepinguid füüsiliste isikutega. Töötajate arv, keda rakendatakse lepingu- ja projektipõhiselt, on seisuga 31.03.2017 neli inimest. 4) Kaebaja tugineb Max Ltd Co OÜ tegevuse analüüsimisel 2015. ja 2016. a majandusaasta aruannetele, jättes tähelepanuta, et vaidlusalune konkurss on läbi viidud ja tegevusluba on väljastatud perioodiks 01.05.2017 – 16.11.2019. 2017. a seisuga on Max Ltd Co OÜ töötajate arv neli. 5) Komisjon on arvestanud ka kolmanda isiku äriplaaniga, mis on kaebaja omast atraktiivsem. Huumor OÜ-l on rohkem potentsiaali teenida tagasi raha reklaamiturult. 6(12)
3-17-735 6) Kaebaja poolt soovitud arvutusmetoodika ei ole kooskõlas eelhaldusaktidega, sest iga kriteeriumi osas hindepunktide omistamine ainult komisjoni kollegiaalse hindena eeldaks vastavat regulatsiooni töökorras. Kollektiivne hindamine on ette nähtud ainult ühel erandlikul juhul – kui n-ö individuaalse hindamise tulemusel ei õnnestunud parimat pakkujat välja selgitada ka individuaalsel kordushindamisel (vt töökorra p 3.4). Kuivõrd muudel juhtudel ei ole hääletamist komisjonis ette nähtud, puudub võimalus, et valikmenetluses toimuks komisjoni poolne kollektiivne hindamine ja igale taotlejale kollektiivselt ühe kohapunkti omistamine iga hindamiskriteeriumi osas. 7) Kohapunktide omistamine iga liikme poolt ning nende hilisem summeerimine arvestab paremini komisjoni kui nõuandva organi olemust, tagades paremini hindamise käigu jälgitavuse ja läbipaistvuse-kontrollitavuse. Komisjonis kohapunktide omistamise metoodika on haldusorgani sisemist töökorraldust puudutav küsimus, mis ei ole konkursi alusdokumentides ega töökorras detailse üksikasjalikkusega reguleeritud. 8) Kaebaja väited ei ole põhjendatud ka sel põhjusel, et komisjonis hindepunktide omistamine ja nende kokku liitmine oli kõigile taotlejatele enne konkursil osalemist teada. Samasugune hindepunktide omistamise süsteem kehtib mitmete toetuste ning subsiidiumite kui avalike ressrusside andmise otsustamisel valikmenetluses. 9) Kuna valikmenetluses punktide omistamisel tuli lähtuda eelkõige kõrvaltingimustest ja kõrvaltingimuste eest hindepunktide omistamise osas vaidlus puudub, ei anna kaebaja väited punktide arvutusmetoodika kohta alust teistsuguse otsuse tegemiseks. 10) Asjas esinevad HKMS § 151 lg 2 p-s 1 ja § 121 lg 2 p-des 1 ja 2 nimetatud alused kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebus ei ole esitatud kaebaja enda õiguste kaitseks, vaid Ida-Virumaal venekeelsete raadioteenuste turul konkurentsi takistamiseks ja kolmandale isikule kahju tekitamiseks. 11) Kaebajal ei ole subjektiivset õigust osutada raadioprogrammiga „Raadio Elmar“ raadioteenust Ida-Virumaa levipiirkonnas. Nimetatud subjektiivne õigus saab tuleneda üksnes kehtivast tegevusloast. Kaebaja õiguseelneja ei soovinud programmile „Raadio Elmar“ üleriigilise loa taotlemisel oma levialaga Ida-Viru maakonda hõlmata. Kaebaja osutab temale kuuluva programmiga „100FM Narodnoe Radio“ raadioteenust Ida-Virumaa levipiirkonnas juba praegu, mistõttu tuginemine võrdsuspõhiõigusele ei ole asjakohane. Ettevõtlusvabaduse esemelise kaitsealaga ei ole hõlmatud õigusvastane soov takistada konkurentsi ning tõkestada raadioteenuste mitmekesisust. 12) Käskkirjade tühistamine ei tooks kaasa tegevusloa andmist kaebajale. See oleks vastuolus MeeTS 44 lg-ga 1 ja § 32 p-ga 3. Kaebaja on juhtimise üle valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjaga, kellele on antud tegevusluba televisiooni- ja raadioteenuse osutamiseks ning tegevusloa andmine võib oluliselt kahjustada konkurentsi meediateenuste turul. AS Eesti Meedia on baltikumi suurim meediakontsern. Samuti on kaebaja võtnud omaks, et omab raadioteenuste osutamise kaubaturul turgu valitsevat seisundit. 13) Lisaks ei oleks kaebajal võimalik tegevusluba saada põhjusel, et taotluste kordushindamisel ja/või uue tegevusloa väljaandmisel peab vastustaja võtma aluseks AS Eesti Meedia, mitte Raadio Elmar OÜ majandusnäitajad. 2015. a majandusaasta aruandest nähtub, et AS Eesti Meedia kahjum moodustab 31.12.2015 seisuga 12 165 000 eurot. Seega ei ole tegemist jätkusuutliku juriidilise isikuga MeeTS § 32 p 12 tähenduses ja MeeTS § 44 lg 1 alusel tuleks AS-le Eesti Meedia tegevusloa andmisest keelduda.
7(12)
3-17-735
KOHTU PÕHJENDUSED
15.Kohus leiab, et AS Eesti Meedia kaebus ei anna alust TJA 20.03.2017 käskkirjade nr 1-10/17-101 ja nr 1-10/17-103 tühistamiseks.
16.Kaebuse etteheited võib jagada kaheks, s.o Huumor OÜ (kolmas isik) jätkusuutlikkus, kui tegevusloa väljastamise eeltingimus (MeeTS § 32 p 12), ning tegevuslubade taotluste hindamise nõuandva komisjoni (MeeTS § 41) hindepunktide arvestamise metoodika. Kohus analüüsib neid järgnevalt. a.
Kolmanda isiku jätkusuutlikkus
17.MeeTS § 32 p 12 sätestab, et televisiooni- või raadioteenust võib pakkuda üksnes televisiooni- või raadioteenuse osutamise tegevusloa alusel, mis antakse füüsilisele või juriidilisele isikule mh tingimusel, et ta on esitanud andmed, mis tõendavad tema jätkusuutlikkust teenuse osutamisel. Kaebaja leiab, et TJA on põhjendamatult hinnanud kõnealuse konkursi raames Huumor OÜ tegevuse jätkusuutlikuks.
18.Jätkusuutlikkuse mõistet MeetS ei ava. MeeTS § 32 p 12 lisati seadusesse 22.05.2013 vastu võetud MeeTS-i ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadusega. Ettepaneku MeeTS § 32 täiendamiseks p-ga 12 tegi eelnõu teisel lugemisel Riigikogu kultuurikomisjon. Seaduseelnõu (336 SE) teise lugemise seletuskirjast nähtub järgnev: „Kultuurikomisjoni ettepaneku kohaselt võib konkursi alusel väljaantavatele tegevuslubadele ning tingimusjuurdepääsuga televisiooniteenuse osutamise tegevusloale kehtestada lisaks seaduses sätestatud põhitingimustele ka kõrvaltingimusi. Põhitingimusteks on seaduse §-s 32 sätestatud tingimused, mida ettepaneku kohaselt täiendati lisaks kehtivatele sätetele ka nõuetega, et loa taotleja peab esitama nõuetekohase taotluse ning tõendama (välja arvatud ajutise loa taotleja), et ta on teenuse osutamisel jätkusuutlik (lisades taotlusele äri- ja investeerimisplaanid)“.1 Kohtu hinnangul võib viidatud seletuskirja põhjendusest järeldada, et jätkusutlikkuse hindamine tegevusloa andmise otsustamisel seondub eelkõige äri- ja investeerimisplaanide hindamisega. Kohustus lisada tegevusloa taotlusele investeerimisprogramm ja äriplaan sisaldub MeeTS-is alates selle jõustumisest (MeeTS § 39 lg 6 p 1). Samas ei näinud tegevusloa andmise põhitingimused enne MeeTS § 32 p 12 lisamist seadusesse ette selget alust äri- ja investeerimisplaani arvestamiseks tegevusloa andmise otsustamisel. Seega võib järeldada, et vastava sätte lisamisega selline õigus ja kohustus kehtestati. Eeltoodust ei saa küll järeldada, et jätkusuutlikkuse hindamine MeeTS § 32 p 12 alusel oleks piiratud üksnes äri- ja investeerimisplaani hindamisega, st võimalik on arvestada ka muid teadaolevaid ja kättesaadavaid andmeid (näiteks majandusaasta aruanded, maksuvõlgade info). Samas ei saa asuda ka seisukohale, et jätkusuutlikkuse hindamine eeldaks detailse majandusprognoosi läbiviimist. Hinnang jätkusuutlikkusele on kokkuvõtvalt kaalutlusotsustus, mille tegemisel tuleb lähtuda konkreetse juhtumis ajaoludest ja millele laienevad üldised kaalutlusreeglid. Kohtu poolt haldusorgani kaalutlusotsusesse sekkumise võimalused on piiratud ning seonduvad eelkõige kaalutlusreeglite järgimise kontrolliga (HKMS § 158 lg 3).
19.Kõnealuse konkursi puhul peab esmalt pöörama tähelepanu konkursi erinevatele menetlusetappidele ning neid puudutavatele regulatsioonidele.
3-17-735 Konkurss kahe regionaalse raadioteenuse osutamise tegevusloa väljaandmiseks (sh vaidlusalune sagedus 97,7 MHz Ida-Virumaa levipiirkonnas) kulutati välja TJA 14.12.2016 käskkirjaga.2 Käskkirja lisana kinnitati „Kahe regionaalse raadioteenuse osutamise tegevusloa väljaandmise konkursi läbiviimise kord ja menetlusse võetud taotluste lahendamise lähtekohad“ (konkursi läbiviimise kord).3 TJA 14.12.2016 käskkirjas on ühtlasi märgitud, et käskkirja aluseks on mh TJA 11.10.2013 käskkirjaga nr 1-2/13-044 kinnitatud „Meediateenuste osutamise tegevuslubade taotluste hindamise komisjoni töökord“ (komisjoni töökord).4 Konkursi läbiviimise kord näeb ette (p-d 6.1 ja 6.5), et tähtaegselt esitatud tegevusloa taotlused vaatab läbi konkursi korraldaja (kelleks on korra p 1.2 kohaselt TJA) ning nõuetele vastavad taotlused võetakse menetlusse ja suunatakse hindamiseks MeeTS § 41 alusel moodustatud komisjonile. Korra p 4.1 näeb ette, et tegevusloa taotlus peab vastama MeeTS §-des 32 ja 39 sätestatud nõuetele ning sisaldama andmeid, mis tõendavad taotleja jätkusuutlikkust raadioteenuse osutamisel, lisades taotlusele investeerimisprogrammi ja äriplaani. Korra p-s 7.2 sisalduva kirjelduse kohaselt arvestatakse jätkusuutlikkuse hindamisel investeerimisprogrammi, äriplaani ja majandustegevuse aruande andmete põhjal taotleja püsivat võimekust kavandatud mitmekülgse teenuse osutamisel. Komisjoni töökord näeb ette (p 1.1.1), et komisjoni ülesandeks on vaadata läbi ja hinnata meediateenuste osutamise tegevuslubade väljaandmise konkurssidel esitatud ja menetlusse võetud tegevuslubade taotlusi. Korra p-st 2.5.4 tuleneb, et mitme pakkuja seast valikmenetluses parima pakkumise väljaselgitamisel hindab komisjon muu hulgas taotleja majanduslikku olukorda, äriplaani ja investeerimisprogrammi ning muude andmete põhjal taotleja võimekust ja jätkusuutlikkust kogu kavandatava programmi koostamisel ja edastamisel. Korra p-d 7.4 ja 8.1 näevad ette, et komisjon esitab TJA peadirektorile ülevaate tegevuslubade taotluste hindamise tulemustest ja ettepaneku tegevusloa väljaandmise kohta ning TJA peadirektor teeb otsuse tegevusloa väljaandmise või väljaandmisest keeldumise kohta. Eeltoodust tuleneb, et jätkusuutlikkust kui tegevusloa andmise üldtingimust MeeTS § 32 kontekstis hindab esmajärjekorras TJA taotluste menetlusse võtmise otsustamisel. Seejärel hindab menetlusse võetud taotluste osas jätkusuutlikust täiendavalt ka komisjon ning lõpliku otsuse teeb TJA peadirektor. Samuti tuleneb eelviidatud regulatsioonidest, et kui konkursi läbiviimise kord seostab jätkusuutlikkuse eelkõige investeerimisprogrammiga ja äriplaaniga ning ka majandustegevuse aruandega (eeldatavalt on silmas peetud majandusaasta aruannet), siis komisjoni töökord sisustab selle mõnevõrra erinevalt (kasutades mõistet „muude andmete põhjal“).
20.Huumor OÜ esitas kõnealusel konkursil osalemiseks tegevusloa taotluse (majandus- ja kommunikatsiooniministri 28.08.2013 määrusega nr 54 kehtestatud vormil), äriplaani, programmi struktuuri, investeerimise programmi ning 2016. a majandusaasta aruande.5 Vastustaja selgituse kohaselt arvestas tegevuslubade taotluste hindamise komisjon lisaks kolmanda isiku 2015. a majandusaasta aruannet ning kontrollis maksuvõlgade puudumist.6 Kohus on tutvunud Huumor OÜ poolt esitatud äriplaaniga ja investeerimisprogrammiga (kohus piiras 11.05.2017 määrusega Huumor OÜ ärisaladuse kaitseks kaebaja õigust nendega tutvuda). Äriplaanis ja investeerimisprogrammis toodud asjaolud ei anna kohtu hinnangul alust
I kd, tl 8 I kd, tl 9-11
I kd, tl 15-17
I kd, tl 192-209
TJA kohtuteesid – II kd, tl 55-59
9(12)
3-17-735 järelduseks, et TJA ja komisjon oleksid Huumor OÜ jätkusuutlikkuse hindamisel selgelt rikkunud kaalutlusreegleid.
21.Põhjendatuks ei saa pidada kaebaja järeldust, et raadioteenuse osutamine eeldab vältimatult töötajate olemasolu ning kolmandal isikul töötajate puudumine 2015. a-l viitab tema jätkusuutmatusele. Asjaolust, et kolmandal isikul puudusid 2015. a majandusaasta aruande kohaselt töötajad, ei saa kohtu hinnangul teha järeldust, et kolmas isik plaanib perioodil 01.05.2017 – 16.11.2019 osutada raadioteenust Ida-Virumaa raadiosagedusel ilma töötajateta / inimtööjõuta. Nimetatud perioodi osas kirjeldab kolmas isik enda planeeritavat tegevust eelkõige äriplaanis. Kolmas isik on kohtumenetluse raames avanud osaliselt äriplaani sisu7, selgitades, et raadiojaama käitamise ja muude tööküsimustega tegelevad raadiojaama juhatusse kuuluvad kolm inimest, vaidlusaluse tegevusloaga seoses on Huumor OÜ sõlminud lepingud kahe füüsilise isikuga ning ülejäänud personal on valitud välja partnerfirmade poolt ja teenuse osutamine toimub projektipõhiselt (näiteks on Huumor OÜ pikaajaline lepingupartner Max Ltd Co OÜ). Kohtu hinnangul selgitavad viidatud seisukohad ja muud äriplaanis välja toodud asjaolud raadioteenuse osutamise võimalikkust Huumor OÜ poolt. Jätkusuutlikkust selgelt välistavaid asjaolusid kogutud teabest ei nähtu. Küsimus sellest, kas Huumor OÜ asub enda tegevust läbi viima kooskõlas tegevusloaga, äriplaaniga ja programmi struktuuriga ning kas Huumor OÜ ja tema tehingupartnerid täidavad enda kohustusi, sh maksukohustusi ja autoriõiguse seaduses sätestatud tasude maksmise kohustust, on pigem TJA ning Maksu- ja Tolliameti poolt teostatava järelevalve/järelkontrolli küsimus, kui Huumor OÜ tegevuse ennetavalt jätkusuutmatuks lugemise alus.
22.Jätkusuutlikkuse osas sai seejuures kohapunktide järjestuses komisjonilt parima hinnangu kaebaja ning kolmas isik oli kolme tegevusloa taotleja hulgas (kelle taotlused menetlusse võeti) viimasel kohal. Seega ei saa olla kahtlust selles, et kolmanda isiku jätkusuutlikkust hindas komisjon madalamalt kui ülejäänud kahe pakkuja, sh kaebaja oma. Nimetatust võib ühtlasi järeldada, et komisjon on kolmanda isikuga seoses riske näinud ja neid arvesse võtnud. Jätkusuutlikuks on seejuures eelnevalt hinnanud kolmanda isiku TJA (võttes taotluse menetlusse ja esitades selle hindamiseks komisjonile) ning komisjon saabki enda täiendavat arvamust väljendada hindepunktide kaudu. Konkursi võidu kolmanda isiku jaoks tagasid kõrgemad punktid muude hindamiskategooriate osas. Kaebaja on esitanud ka seisukoha, et arusaamatuks jääb, milliste andmete alusel on kaebaja ja kolmanda isiku erinevus jätkusuutlikkuse osas ainult 2 hindepunkti. Kohtu hinnangul sisaldab nii jätkusuutlikkuse mõiste sisustamine, kui ka kaebaja äriplaani ja muu kogutud teabe hindamine paratamatult teatavat subjektiivsust. Komisjoni kuue liikme poolt mõnevõrra erinevate hindepunktide andmine on seega mõistetav ning erinevate vaatenurkade toomist hindamisprotsessi võib lugeda ka MeeTS § 41 alusel moodustatava komisjoni üheks eesmärgiks. Komisjoni ja selle liikmete kaalutluste otstarbekust kohus ei hinda (HKMS § 158 lg 2). Komisjoni puhul on tegemist seejuures nõuandva organiga, s.o lõpliku otsuse tegevusloa väljaandmise või väljaandmisest keeldumise kohta teeb TJA peadirektor (konkursi läbiviimise korra p-d 7.4 ja 8.1), millega on tagatud komisjoni hinnangu täiendav haldusesisene kontroll.
23.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et TJA poolt Huumor OÜ tegevusloa taotluse menetlusse võtmisel (mille raames tuli kontrollida jätkusuutlikkust), komisjoni poolt Huumor OÜ jätkusuutlikkuse hindamisel ning TJA peadirektori poolt konkursi tulemuse kohta otsuste
nt 17.04.2017 vastuses määruskaebusele – I kd, tl 88-94
10(12)
3-17-735 tegemisel ei ole rikutud kaalutlusreegleid viisil, mis annaks aluse TJA 20.03.2017 käskkirjade nr 1-10/17-101 ja nr 1-10/17-103 tühistamiseks. b.
Hindepunktide arvestamise metoodika
24.TJA 14.12.2016 käskkirjaga välja kuulutatud Ida-Virumaa raadiosageduse konkursi raames hinnati menetlusse võetud taotluste vastavust neljale tingimusele: taotleja jätkusuutlikkus, sõnasaadete osakaal, levipiirkonna elu kajastavate saadete maht ning Eesti autorite miinimummaht. Taotlusi hindas kuus komisjoni liiget (üks komisjoni liige loobus hindamisest). Hindamise tulemusena summeeriti komisjoniliikmete poolt antud hindepunktid, mille tulemusena sai Raadio Elmar 41 punkti (esimese tingimuse osas 11 punkti, teise osas 12 punkti, kolmanda osas 12 punkti ja neljanda osas 6 punkti) ning Huumor OÜ 37 punkti (esimese tingimuse osas 13 punkti, teise osas 6 punkti, kolmanda osas 6 punkti ja neljanda osas 12 punkti). Kolmas pakkuja sai kokku 66 punkti (esimese tingimuse osas 12 punkti, teise osas 18 punkti, kolmanda osas 18 punkti ja neljanda osas 18 punkti).8 Konkursi läbiviimise korra p 7.3 näeb ette, et komisjon selgitab parima pakkuja tingimustele vastavuse hindamise tulemusel saadud kohapunktide pingerea alusel, nimetades parimaks hindamisel kokkuvõttes kõige väiksema kohapunktide summa saanud pakkumise. Eeltoodust nähtub, et iga komisjoni liige järjestab iga hinnatava tingimuse raames konkursil osalejad nö järjekohtadele (esimene koht on parim) ning pakkujad saavad igalt komisjoni liikmelt järjekohale vastava arvu punkte (esimene koht 1 punkt, teine koht 2 punkti jne). Kõige väiksemate punktide saaja nimetatakse seega parimaks. Kõnealusel konkursil osutus selleks Ida-Virumaa sageduse osas Huumor OÜ (raadioprogramm Jumor FM).
25.Kaebaja leiab, et TJA on arvestanud hindepunkte ebaõigesti, summeerides komisjoni liikmete hindepunktid ja jättes arvestamata komisjoni kohapunktid. Teiste sõnadega leiab kaebaja, et iga hinnatava tingimuse osas oleks tulnud arvestada komisjoni liikmete kohapunktide alusel komisjoni kui kollegiaalorgani kohapunktid, st komisjoniliikmetelt vähima arvu punkte saanud pakkuja on esimesel kohal ja saab 1 punkti, teine koht saab 2 punkti jne. Sellise arvestusmetoodika alusel oleks kaebaja saanud kõigi tingimuste arvestuses 6 punkti, Huumor OÜ 7 punkti ja kolmas pakkuja 11 punkti, st kaebaja oleks olnud parim pakkuja.9 Kaebaja tugineb enda järelduses konkursi läbiviimise korra p-le 7.3 ja korra p-s 7.2 sisalduva tabeli hindepunktide arvu lahtri (p-s 7.2 sisalduva tabeli ülemise rea kõige parempoolsem lahter) selgitusele: „Saadud punktid (sõltuvalt taotluste arvust)“.
26.Kohtu hinnangul on konkursi läbiviimise korras sisalduv hindepunktide arvestamise regulatsioon küll mõnevõrra mitmetisisustatav, kuid sellest ei saa siiski teha järeldust, et vastustaja tõlgendus oleks korraga selges vastuolus. Korra p 7.3 sõnastus võimaldab tõlgendust, et kohapunktide arvestamisel summeeritakse komisjoni liikmete punktid. Saadud punktid sõltuvad taotluste arvust nii sel juhul kui summeerida komisjoniliikmete punktid, kui ka juhul kui arvestada komisjoniliikmete punktide alusel komisjoni kui kollegiaalorgani kohapunktid. Seega ei tulena ka punktist 7.2, et kord näeb ette komisjoni kui kollegiaalorgani kohapunktide arvestuse. Seda ei näe ette ka komisjoni töökord.
27.Kohus märgib täiendavalt, et vastustaja poolt aluseks võetud punktide arvestus sisaldab iseenesest teatud määral juhuslikkust, võimaldades mõnel hinnataval tingimusel omandada teiste tingimustega võrreldes lõpptulemuse seisukohast määravama tähenduse. Nimelt võib
Raadioteenuse osutamise tegevuslubade konkursile esitatud taotluste hindamise komisjoni koosoleku protokoll (06.03.2017 24-4/17-0175-014) ja selle lisad – I kd, tl 28-36
kaebuse lisa 14, kaebaja koostatud hindepunktide arvestus – I kd, tl 71
11(12)
3-17-735 olukorras, kui kandideerivad kolm isikut ja hindeid annab kuus komisjoni liiget (nagu toimus vaidlusalusel juhul), olla vastustaja poolt rakendatava punktiarvestuse korral esimese ja kolmanda järjekoha vahe ühe hinnatava tingimuse raames kuni 12 punkti (kui kõik liikmed hindavad ühte pakkujat hindega 1 ja teist pakkujat hindega 3). Kui aga komisjoni liikmed pakkujaid konkreetse tingimuse raames sarnaselt ei hinda, võib esimese ja kolmanda tulemuse vahe olla üksnes 2 punkti (nagu vaidlusalusel juhul jätkusuutlikkuse kriteeriumi puhul). Selliselt võib konkursi lõpptulemus sõltuda ainuüksi sellest, kas komisjoni liikmed hindavad ükskuid tingimusi sarnaselt või erinevalt, seejuures sõltub punktide maht ka sellest, kui mitu pakkujat osaleb konkursil ja kui mitu komisjonliiget hindeid annab. Vastavad asjaolud võivad tekitada küsimuse sellise hindamismetoodika eesmärgipärasusest. Samas, kui konkursi tingimused vastavat hindamismetoodikat ei välista, võib seda pidada komisjoni / vastustaja kaalutluspädevuseks, millesse kohtu sekkumise võimalus on piiratud. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust (HKMS § 158 lg 2).
28.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tegevuslubade taotluste hindamise nõuandva komisjoni poolt rakendatud ja TJA poolt aktsepteeritud hindepunktide arvestamise metoodika ei anna alust TJA 20.03.2017 käskkirjade nr 1-10/17-101 ja nr 1-10/17-103 tühistamiseks. c.
Kokkuvõte ja menetluskulude jaotus
29.Kokkuvõtvalt leiab kohus, et AS Eesti Meedia kaebus ei kuulu eeltoodud põhjendustel rahuldamisele.
30.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse kirjalikus menetluses menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole tema kantud menetluskulude väljamaõistmist kaebajalt taotlenud ega menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud. Seega jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). Kolmas isik oli vastustaja poolel ning seetõttu tuleb kaebajal kanda kolmanda isiku menetluskulud. Kolmas isik taotleb menetluskuludena esindajatasu hüvitamist summas 3415,50 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kohtule on esitatud kuludokumendid, sh kulude kantust kinnitavad tõendid.10 HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohtu hinnangul on vaidluse sisu ja mahtu arvestades kolmanda isiku menetluskulud vajalikud ja põhjendatud summas 3000 eurot. Kohus vähendab kolmanda isiku kasuks väljamõistetavat esindajakulu ca 3,7 töötunni osas, seonduvalt mahukate kirjalike seisukohtadega, mis haakuvad kohati vaidluse esemega ja efektiivse õiguskaitsega üksnes kaudselt. Kohus mõistab seega kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud summas 3000 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik
II kd, tl 46-49, 76-79
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.