lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-13-644/300

Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 20.12.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-13-644/300
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Ehitus- ja kasutusload
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
20.12.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
8166
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2017, Tallinn

Haldusasja number

3-13-644

Haldusasi

TH kaebus Tallinna Linnaplaneerimise 19.02.2013 kasutusloa nr 13518 tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kaebaja – TH, volitatud esindaja v.adv Karl Haavasalu Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Eva Vanamb Kolmandad isikud – AL, AN, JA, GG, KP, HH-M, OÜ Nordic Capital Group, KÜ Köleri 30, volitatud esindaja v.adv KN; IT, PT, EN; EÄ; MK; KK; KN; AN

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17. märtsi 2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

TH apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

27.novembril 2017

Ameti

RESOLUTSIOON

1.Võtta haldusasja materjalide juurde 13.05.2016 vastus selgitustaotlusele.
2.Rahuldada TH apellatsioonkaebus osaliselt.
3.Tühistada Tallinna Halduskohtu 17.03.2016 otsus osas, mis puudutab menetluskulude jaotust. Teha selles osas uus otsus, millega mõista TH-lt (ik XXXXXXXXXXX) kolmandate isikute AL (ik XXXXXXXXXXX), AN (ik XXXXXXXXXXX), TH (ik XXXXXXXXXXX), JA (ik XXXXXXXXXXX), GG (ik XXXXXXXXXXX), KL (ik XXXXXXXXXXX), ML (ik XXXXXXXXXXX), KP (ik XXXXXXXXXXX), HH-M (sünd. XX.XX.XXXX), OÜ Nordic Capital Group (rk 11483415), IO (ik XXXXXXXXXXX) ja KÜ Köleri 30 (rk 80220626) kasuks solidaarselt välja halduskohtus kantud menetluskulud summas 6200 eurot.

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.06.20263-26-1383/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1767/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-511/11Riigikohtu halduskolleegium
  • 12.06.20263-25-2754/34Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.06.20263-25-4666/20Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
4.Muus osas jätta TH apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata.
5.Mõista Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt TH (ik XXXXXXXXXXX) kasuks välja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud summas 230 eurot.
6.Mõista TH-lt (ik XXXXXXXXXX) kolmandate isikute AL (ik XXXXXXXXXX), AN(ik XXXXXXXXXXX), JA (ik XXXXXXXXXXX), GG (ik XXXXXXXXXXX), KP (ik XXXXXXXXXXX), HH-M (sünd. XX.XX.XXXX), OÜ Nordic Capital Group (rk

3-13-644 11483415) ja KÜ Köleri 30 (rk 80220626) kasuks solidaarselt välja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud summas 660 eurot. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 19.01.2018 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.TH on Tallinnas J. Köleri tn 30-10 asuva korteri omanik alates 24.08.2009.
2.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) väljastas 29.07.2005 ehitusloa nr 12172 J. Köleri tn 30 asuva ehitise rekonstrueerimiseks. Ehitusloa alusel ehitati pööningukorrusele eluruumid, mis paiknevad kaebaja korteri peal (omanikud ehitamise järel ML ja KL).
3.ML esitas 06.02.2013 kasutusloa taotluse. Samal päeval on allkirjastatud ehitise ülevaatuse akt.
4.TLPA väljastas ehitisele 19.02.2013 kasutusloa nr 13518. TLPA poolt 29.07.2005 väljastatud ehitusloa nr 12172 aluseks oleva ehitusprojekti koostajaks ei ole ehitusloa taotlusel, ehitusloal ja ehitusprojektis märgitud JS, vaid KK. Nii JS kui ka KK andsid kasutusloa menetluses oma selgitused ning osalesid TLPA-s toimunud nõupidamisel. Kasutusloa taotluse menetlusega samaaegselt tegi TLPA ehitusjärelevalvet ja määras ehitise nõuetele vastavuse ja konstruktsioonide ekspertiisi, mis tunnistas katusekorruse väljaehitamise seaduse nõuetele vastavaks ja ohutuks. TLPA ehitusprojektide komisjoni hinnangul puudus alus kasutusloa väljastamisest keeldumiseks ja ehitusloa kehtetuks tunnistamiseks.
5.TH esitas 21.03.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 19.02.2013 kasutusloa nr 13518 tühistamiseks. 1) Kaebaja subjektiivseid õigusi rikub kasutusluba, sest kaebaja on J. Köleri tn 30-10 korteri omanikuks, korter paikneb pööningule ehitatud eluruumi all ning kaebaja soovib kasutada J. Köleri tn 30-10 korterit oma elukohana. Pööningukorrusele ehitatud eluruumid ei vasta 2(18)

3-13-644 ehitusseaduse (EhS v.r) §-s 3 sätestatud nõuetele ning kujutavad endast ohtu nii J. Köleri tn 30 hoonele kui ka selles hoones elavatele isikutele ja asuvale varale. Pööningukorrus on jätkuvalt kõikide J. Köleri tn 30 korteriomanike kaasomandis. 2) Puuduvad nõuetele vastavad eel-, põhi- ja tööprojektid. Ümberehituse eelprojekti plaanide kirjanurkadel märgitud arhitekt JS SKAD Arhitektid OÜ-st ei ole eelprojekti koostanud (31.10.2012 kiri; 12.11.2012 e-kiri; 06.12.2012 e-kiri). Eelprojekti on allkirjastanud KK. Puuduvad andmed, et KK poolt koostatud eelprojekt vastaks EhS v.r § 18 lg-s 4 sätestatud nõuetele. OÜ Impro poolt koostatud korteri põhiplaani ning lõigete A, B, C, D, E, F, G, H puhul on selgusetu, milliste projektidega on tegemist. J. Köleri tn 30 pööningukorruse eluruumide ehitustööd toimusid ajavahemikus 26.03.2007–13.08.2007. OÜ Impro koostatud plaanidelt nähtuvad koostamise kuupäevadena 30.05.2007 ning 25.06.2007. OÜ Impro kohta tehti majandustegevuse registrisse kanne 05.06.2007, seega pärast mitmete plaanide koostamist. OÜ OMK Inseneribüroo plaanidelt tugikonsoolide saneerimise, lõike 1-1, sarikate, vintskapi 1, vintskapi 2 kohta ei ilmne, milliste projektidega on tegemist. Ka ei ole ümberehituse eelprojektis, OÜ Impro ega OÜ OMK Inseneribüroo koostatud plaanidel lahendatud löögimüra isoleerimisega seonduvat. OÜ Gasper ja Gildner OÜ elektripaigaldiste plaanist nähtuvalt on J. Köleri tn 30-11 korteri planeering teistsugune kui eelprojekti pööningukorruse plaan. On ebaselge, millise ehitusprojekti alusel on vastustaja väljastanud kasutusloa. Kasutusloa väljastamise taotluse kohaselt on ehitusprojektiks OÜ Impro poolt koostatud joonised. 19.02.2013 väljastatud kasutusloast ja selle põhjendusest nähtub, et vastustaja on kasutusloa otsustanud väljastada SKAD Arhitektid OÜ nimel vormistatud eelprojekti alusel. Seevastu kolmandate isikute 30.11.2015 menetlusdokumendist järeldub, et ehitustöid on teostatud OMK Inseneribüroo OÜ ülesmõõdistusjooniste alusel. 3) J. Köleri tn 30 korterelamu kolmanda korruse ning pööningukorrusele ehitatud eluruumide vahelagi ei ole nõuetekohane ja turvaline. Talad on suurte deformatsioonidega, üks laetala on osaliselt kinnitusest lahti paindunud. Samuti kandub igasugune müra ja vibratsioon pööningukorruselt kolmanda korruse korterisse nr 10. Riiklikult tunnustatud ekspert LS leidis, et OÜ OMK Inseneribüroo poolt koostatud projekt sisaldab mitmeid olulisi puudusi, vahelae ehitamisel ei ole tehtud ehitustöid projektikohaselt ja vahelagi on katusekorruse konstruktsioonide kandmiseks ebapiisav. Seega ei ole välistatud vahelaest tulenevad ohtlikud deformatsioonid. Heliisolatsioon on peaaegu olematu. OÜ Jõgioja Ehitusfüüsika KB teostatud mõõtmise tulemuse kohaselt ei rahulda löögimürataseme indeks korteris nr 10 standardi EVS 842:2003 nõudeid. Löögimüra isoleerimine altpoolt ei ole ehitustehniliselt võimalik. 20.06.2007 koostatud kaetud tööde aktist nr 031860 ilmneb, et vahelae konstruktsiooni on paigaldatud 20 cm kivivilla. 07.07.2010 sündmuskoha ülevaatuse aktist ilmneb, et vahelae konstruktsioonis oli kivivilla üksnes 10–15 cm. 4) J. Köleri tn 30 pööningukorrusele ehitatud eluruumide esimene ülevaatuse akt on kuupäevata ning sellele on kantud 8 allkirja ning akti ei ole kasutusloa toimikus. Teine ülevaatuse akt kannab kuupäeva 06.02.2013 ning numbrit 61624. Esimene ülevaatuse akt ning teine ülevaatuse akt on peaaegu identsed. Seega ei ole J. Köleri tn 30 pööningukorrusele ehitatud eluruumide tegelikku ülevaatust toimunud. Väidetavalt on ehitise ülevaatuse akt allkirjastatud erinevatel kuupäevadel ajaliselt enne 06.02.2013. Samas ei ole toimunud pädevate isikute poolt samaaegset ehitise ülevaatamist. 06.02.13 ehitise ülevaatuse akti on allkirjastanud RA ja JE, kellel puudus pädevus seda teha. JE omas pädevust kuni 11.03.2012. RA töötas Tallinna Kultuuriväärtuste Ametis kuni 31.12.2012 ega omanud pädevust ehitise ülevaatuse akte allkirjastada. Ehitise ülevaatuse peab tegema pärast kasutusloa taotluse esitamist. Allkirjastamise pädevuse osas tuleb lähtuda dokumendil olevast kuupäevast. 3(18)

3-13-644 JE on kinnitanud, et ta ei ole 06.02.2013 kuupäevaga dateeritud ehituse ülevaatuse akti nr 61624 allkirjastanud. 16.04.2014 Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) korruptsioonikuritegude büroo 14.04.2014 teatisest kriminaalmenetluse nr 14221000045 alustamata jätmise kohta nähtub, et JE-ga ei ole PPA vestelnud. Seega ei lükka PPA korruptsioonikuritegude büroo teatis ümber kaebaja väiteid. 5) Päästeamet ei ole andnud nõusolekut kasutusloa väljastamiseks. Päästeameti Põhja päästekeskuse registris on 07.04.2009 sissekanne nr 3370, millega keelduti heakskiidu andmisest. Puuduvad tõendid, et ajavahemikus 2009 aprillist kuni vaidlusaluse kasutusloa väljastamiseni oleks midagi tuleohutusega seonduvalt hoone juures muutunud. 6) Puudub kõikide J. Köleri tn 30 korteriomanike nõusolek hoone katusekorrusele eluruumide ehitamiseks. 06.02.2013 ülevaatuse aktis nr 61624 sätestatud vaegtööd ei ole kõrvaldatud. Parkimisala ei ole rajatud ning muudatusi seonduvalt parkimisega ei ole toimunud. 7) Põhja-Eesti Päästekeskuse insenertehnilise büroo juhtivinspektori TV 30.03.2011 e-kirjast, J. Köleri tn 30 korterelamu ümberehitusprojekti eelprojekti seletuskirja p-st 5 ning Harjumaa Päästeteenistuse tuleohutuse järelevalve osakonna 11.07.2005 kirjast nr 5-2/05/2774-2 nähtub, et J. Köleri tn 30 hoone trepikoda peab moodustama omaette tuletõkketsooni. Kasutusloa väljastamise toimikus puudusid tuletõkkeuste sertifikaadid, paigaldusjuhised ning paigaldamise kohta koostatud kaetud tööde aktid. Samuti on tuletõkkeuksed paigaldatud vaid korteritele nr 1, 2, 3, 8 ja 10. J. Köleri tn 30 elamu katuselepääsu luuk ei ole suurem kui 500×600mm (ümberehituse eelprojekti p-st 5 tulenevalt peavad mõõtmed olema 600×800 mm). Puuduvad selgitused, miks on põhjendatud kasutusloa väljastamine eeltoodule vaatamata. Päästeameti Põhja päästekeskuse kontrollaktist nr 7.2-5.1/5623-1 nähtub, et 05.11.2015 on kontrollitud üksnes kolme korteri välisukse vastavust tuletõkkeuste nõuetele. 8) J. Köleri tn 30-11 korteri ning pööningukorrusele ehitatud eluruumide vahel puudub faktiline seos. J. Köleri tn 30 elamu pööningukorrusele on ehitatud iseseisvalt kasutatav uus korter, kuhu on võimalik pääseda üksnes hoone trepikoja kaudu. Ehitusloa väljastamise taotlusest ilmneb, et J. Köleri tn 30-11 korteri kogupinnaks pärast pööningukorrusele täiendavate eluruumide väljaehitamist peaks olema 143,5 m2. Kasutusloa väljastamise taotluse kohaselt on korteri kogupinnaks koos pööningukorrusele täiendavalt ehitatud eluruumidega 127,6 m2. Ehitusloa taotluse tehnilised näitajad erinevad kasutusloa väljastamise taotluse tehnilistest näitajatest. 9) Ehitustööde päevikut on peetud perioodil 26.03.2007–27.07.2007. Kaetud tööde aktidel on kuupäevad 17.05.2007, 18.05.2007, 20.06.2007, 14.05.2008 ja 20.06.2008. Seega pärinevad aktid vähemalt osaliselt hilisemast ajast kui ehitustööde päevik. Samuti ei ole usutav, et aktide nr 031853 ja nr 031854 koostamise vahele jääb ligi aasta. Ehitustööde päevikus viidatakse vaid kahele kaetud tööde aktile ning ühele aktile, mida kasutusloa toimik ei sisalda. Kaetud tööde aktil nr 031853 olev NL allkiri on oluliselt teistsugune kui teistel aktidel. Akt nr 031854 on allkirjastatud ainult KK poolt ning akt nr 031855 ainult NL poolt. Seega ei ole välistatud, et vähemalt osa ehitamise tehnilisi dokumente on koostatud tagantjärele.

6.TLPA palus jätta kaebus rahuldamata. 1) Kaebaja pole näidanud, kuidas kasutusluba tema õigusi rikub. 2) Enne kasutusloa väljastamist telliti eksperthinnang hoone konstruktsioonide kohta. Kuna ekspertiisiga tuvastati, et ehitusprojekt vastab nõuetele, ei ole oluline, kas KK-l oli projekti 4(18)

3-13-644 koostamiseks vajalik registreering. Ehitise kontrollimine ning ülevaatuse akti allkirjastamine võib toimuda erinevatel aegadel. Kuupäeva saab ülevaatuse akt siis, kui viimase ülevaatuse teostajana märgib allkirja kasutusloa väljastamise menetlemisega tegelev ametnik. Seadus ei sätesta tähtaegu, millise aja jooksul või milliste vahedega võib ehitise ülevaatust teostada. Selle aja vältel ei toimunud hoones mingeid olulisi ehituslikke muudatusi. 3) Vastavalt standardite EN ISO 717-1 ja EN ISO 717-2 nõuetele rakendatakse õhu- ja löögimüra isolatsiooni hindamisel heliisolatsiooniindeksite parandustegureid. Kaebaja tellitud ekspertiisist ei ole aru saada, kas müra on pidev ja häiriv, milline on müra spekter ning kas ja kuidas on löögimüra tõttu kahjustatud kaebaja heaolu või tervis. 4) Ehitise ülevaatusel osalenud isikud on allkirjastanud ehitise ülevaatuse akti ja sellega kinnitanud, et ülevaatuseks esitatud ehitis vastab nõuetele. JE töötas ajavahemikul 01.08.2006– 02.03.2013 Päästeametis ning ajavahemikul 01.08.2011–11.03.2012 Põhja-Eesti Päästekeskuse insenertehnilise büroo juhtivinspektori ametikohal, omades pädevust allkirjastada ehitise ülevaatuse akte. Kaasomanikud on kasutusloa taotluse esitanud 2011. a. Sel ajal puudus Päästekeskusel register, kuhu märgiti läbiviidud menetlused. Hoolimata asjaolust, et JE ei olnud aktile kantud kuupäeval enam Põhja-Eesti Päästekeskuse ametnik, on aktil siiski tegemist tema allkirjaga. PPA korruptsioonikuritegude büroo 14.04.2014 teatises leiti, et endine Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti osakonnajuhataja RA, endine Tallinna Kesklinna Valitsuse osakonnajuhataja MP ning endine Põhja-Eesti Päästekeskuse inspektor JE allkirjastasid aadressil J. Köleri tn 30 asuva korterelamu ülevaatuse akti nr 61624 ise ning ajal, mil nad töötasid vastavas asutuses ja omasid selleks pädevust. JE avaldust, millega ta teavitas kohut, et tema 06.02.2013 toimunud ehitise ülevaatusel ei osalenud ja nimetatud kuupäeval akti ei allkirjastanud, tuleb hinnata lähtuvalt selle sõnastusest. JE osales ehitise ülevaatusel ja allkirjastas ülevaatuse akti varem. TLPA-le teadaolevalt vahetati J. Köleri tn 30 elamus paiknenud nõuetele mittevastanud uksed enne kasutusloa väljastamist. Päästeamet on kontrollinud korterelamut 2015. a. sügisel korduvalt, kuid Päästeametil puudusid etteheited korterite välisuste suhtes. 5) Kasutusloa toimikus on J. Köleri tn 30 kaasomanike enamuse nõusolek kasutusloa taotluse esitamiseks (EhS v.r § 33 lg 8). Parkimiskohtade olemasolu ei ole seotud kasutusloa andmisega ega mõjuta ehitise kandekonstruktsioone või üldist ohutust. Ehitise mõõtude puhul, millele kaebaja viitab, on tegemist kirjavigadega.

7.Kolmandad isikud AL, AN, JA, GG, KP, HH-M, OÜ Nordic Capital Group, KÜ Köleri 30, ML, KL, IO ja TH palusid jätta kaebus rahuldamata. 1) Ehituskonstrueerimise ja Katsetuste OÜ (EKK OÜ) koostas ehitise ekspertiisi akti, millega tuvastati, et katusekorteri väljaehitamiseks on ehitusdokumentatsioon koostatud piisavas mahus, soklis ja välisseintes pragusid ja muid deformatsioone ei esine, hoone konstruktsioonid on piisava tugevusega ja nende seisukorda pole halvendanud pealeehitusest põhjustatud koormuste suurenemine ja korterite osaline ümberplaneerimine, lagede läbivajumist ei tuvastatud, katusekorteri seintel ei esinenud pragusid ega märgatavaid deformatsioone. Korter nr 10 oli ülevaatuse tegemise ajal ümberehitamise staadiumis, lagi oli vahelaetaladeni paljastatud. Vaadeldava korteri kohal teostatud ehitustööd ei saanud olla talade läbivajumise põhjuseks. Seda on kinnitanud AT ka kohtus ütlusi andes. OP on kinnitanud, et Inseneribüroo OMK tegi pööningu ehituskonstruktsioonide ülemõõtmise, tehnilise ekspertiisi ja vajalikud arvestused ning koostas korteri ümberehituseks vajalikud tööjoonised.

5(18)

3-13-644 LS koostatud ekspertiisi puhul on aluseks võetud üksnes kaebaja poolt esitatud dokumendid, mistõttu ei ole võimalik kontrollida, kas hinnati kõiki tehnilisi dokumente. Samuti ei ole 09.04.2010 arvamuse koostanud isik reaalselt J. Köleri tn 30 elamut üle vaadanud, vaid on andnud oma arvamuse materjalide põhjal, mida ei ole arvamusele lisatud. Arvamus on ümber lükatud 2012. a ekspertarvamusega. Hinnates LS kohtumenetluses antud ütlusi, on ilmne, et ühe projektdokumentatsiooni lehe pinnalt ilma ühegi objektil viibinud isikuga suhtlemata ning korrektselt objekti vaatlemata koostatud arvamus ei saa olla tõsiseltvõetav. Ütlused on oma sisult vastuolulised ja ei ole kooskõlas esitatud dokumentidega. 2) ML ja KL sõlmisid kaebajaga 28.03.2010 kokkuleppe, mille kohaselt on ML kandnud THle 25 000 krooni võimalike puuduste, sh esineda võiva lubatust kõrgema mürataseme katteks. Kaebaja tuginemine väidetavale puudulikule soojustusmaterjali paigaldamisele ja kõrgemale müratasemele on seetõttu lubamatu. OÜ Jõgioja Ehitusfüüsika KB 29.01.2010 hinnang ei tõenda, et kaebaja korteri müratase oleks lubatud tasemest kõrgem. 20.03.2015 kohtuistungil väitis kaebaja, et teda häirib üksnes löögimüra. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et kolm aastat pärast löögimüra taseme mõõtmist on kaebaja poolt tajutav müra tasemel, mis ohustab elu ja tervist ning ei võimalda rahuldavates tingimustes elada või töötada. Neid järeldusi ei lükka ümber 29.01.2010 hinnangu koostaja LM antud ütlused. Tunnistaja, kes väidetavalt on mõõtmisi teinud, ei ole korteris nr 11 käinud ega 29.01.2010 dokumenti allkirjastanud. 3) Tähelepanuta tuleb jätta kõik kaebaja väited, mis käsitlevad majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010 määruse nr 67 rikkumist. 2010. a kehtestatud kord ei kohaldunud 2005. a koostatud ehitusprojektile. 4) Korteri nr 11 kinnistusraamatusse kantud eluruumi pind vastab korteri nr 11 tegelikule pinnale. Pööningukorruse korteri ja kolmanda korruse korteri vahel on läbipääs vaatamata sellele, et korterisse on tagatud sissepääs ka trepikojast. Pärast pööningukorruse väljaehitamist ja kinnistu jagamist korteriomanditeks ei ole teistel kaasomanikel enam kaasomandiõigust. 5) Parkimisala rajamata jätmine ei takista kasutusloa andmist ega muuda seda õigusvastaseks. Vastustaja väljastas 13.06.2013 projekteerimistingimused parkimiskorralduse muutmiseks. Samuti on parkimine praegu korraldatud. 6) Seonduvalt ehitise ülevaatuse aktiga selgitas JE, et talle esitatud koopial sarnanes allkiri tema allkirjaga. Kuna palju aega on möödunud ning ta on allkirjastanud palju sarnaseid dokumente, ei suuda ta meenutada allkirja andmise asjaolusid. Seega saab järeldada, et Päästeameti volitatud esindaja on hoone üle vaadanud ja hinnanud selle vastavaks õigusaktides sätestatud nõuetele. Päästeameti Põhja päästekeskuse tuleohutuskontrolli büroo vaneminspektor AK selgitas 29.09.2015, et kehtiva seadusandluse kohaselt peavad olema korterid omaette tuletõkkesektsioonid. Enne 01.01.2015 kasutusele võetud hoone puhul sellist nõuet ei ole. Päästeamet on kontrollinud J. Köleri tn 30 korterelamut korduvalt 2015. a sügisel, kuid Päästeametil puudusid etteheited korterite välisuste osas.

8.IT, EN ja PT kaebuse suhtes seisukohta ei esitanud.
9.Tallinna Halduskohtu 17.03.2016 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja mõisteti TH-lt välja kolmandate isikute menetluskulud summas 8088 eurot ja jäeti rahuldamata kaebaja 29.01.2016 vastuväide kohtu tegevusele.

6(18)

3-13-644 1) Kaebaja on 20.03.2015 kohtuistungil täpsustanud, et üksnes löögimüra on liiga suur. 2010. a alguses on löögimüra taset hinnatud olukorras, kus kaebaja korteris oli mõõtmise ajal lagi taladeni puhtaks tehtud ja pärast mõõtmist toimus remont. Müra mõõtmine toimus kolm aastat enne kasutusloa väljastamist. Seega ei tõenda akt adekvaatselt löögimüra olukorda kasutusloa andmise ajal. LM ja EJ on lähtunud 29.01.2010 hindamisaktis standardist EVS 842:2003, millest tulenevat määra ei pea rakendama 1931. a ehitatud maja suhtes, kuigi pööningukorrus ehitati välja 2008. a. OP on märkinud, et heliisolatsiooni on võimalik parandada ka altpoolt, ehitades talastikust sõltumatu kandekonstruktsiooniga heli isoleeriva lae. Seega ei olnud projektis löögimüra küsimuse käsitlemata jätmine ja selle oluliselt vähendamata jätmine ehitamise käigus takistuseks kasutusloa andmisele. Kaebaja ei ole tõendanud, et harva esineda võiv löögimüra kahjustaks tema tervist. Ka kaebaja poolt tellitud mürauuringu koostanud spetsialist on öelnud, et tavaelus tekib löögimüra erandjuhul. 2) EKK OÜ ekspertiisis leiti, et J. Köleri tn 30 katusekorruse väljaehitamise projekt, ehitustööd ja kooskõlastused on ehitusseadusele vastavad, pealeehitusest tekitatud koormuste suurenemine ei kahjusta olemasoleva hoone seisukorda. Haldusorgan on põhjendatult lähtunud pädevate ekspertide hinnangust. Hinnangu õigsust on kinnitanud ka ehitusinsener OP 02.04.2015 kirjalikus arvamuses. Kaebaja ei ole tõendanud vastupidist. Samuti tuvastasid eksperdid, et pööningukorteris ei esinenud seintel pragusid ega muid märgatavaid deformatsioone, mis viitab põrandatalastiku küllaldasele tugevusele ja jäikusele. Kaebaja korter nr 10 oli vaatluse ajal ümberehitamise staadiumis ja vahelaetaladeni paljastatud. See võimaldas ekspertidel tuvastada vahelae seisukorra, erinevalt LS-st, kelle ülevaatuse ajal oli lagi kinni. LS korteris nr 11 ei käinud ning lähtus üksnes kaebaja väitest, et ülemises korteris probleeme ei ole. EKK OÜ eksperdid oletavad, et kui vahelagi avati ja eemaldati vana täidis, siis oli projekteerijal ja omanikujärelevalve tegijal ülevaade vahelae konstruktsioonist ja projekti muudatus vahelae kandekonstruktsioonis tehti projekteerija osavõtul ja teadmisel. Seda oletust kinnitas OP. 3) Eelprojekti p 3.3 kohaselt oli vahelae kivivilla kihi paksuseks ette nähtud 150 mm, seega juhul, kui seda paigaldati vähem kui 20 cm, ei olnud ehitamine eelprojektiga vastuolus. Vahelae seest võeti välja liiva-lubja segu, mistõttu ülevalt tulev raskus tervikuna oluliselt ei muutunud. Kaebaja väited, et vahelagi ei ole ehitustehniliselt nõuetekohane ja on ohtlik, ei ole tõendatud. LS kinnitas 20.02.2015 kohtuistungil, et tema vahelae osas esitatud kirjalik arvamus on oletuslik. LS arvutuste ebaõigsuse on välja toonud OP arvamuse p-s 8. Ekspertiisiaktis väljatoodud puudused elamu juures (fassaadi krohviparandused, värvimine) ei too kaasa kasutusloa tühistamist isegi kui need on kõrvaldamata. Kolmandate isikute esindaja KN on 29.01.2016 menetlusdokumendis analüüsinud tunnistajate ütlusi. Õige on analüüsi põhjal tehtud järeldus, et LS ütlused olid sisult vastuolulised ning 09.04.2010 kirjalik arvamus ei tõenda tähtsust omavaid asjaolusid, sest see oli antud olukorras, kus spetsialistil puudus võimalus vahelae seisukorda piisavalt põhjalikult hinnata. Valminud ehitist ei ole ta näinud. Ka LS ise sedastab arvamuses, et mõned asjad tuleb üle vaadata, enne kui saab anda lõpliku hinnangu. Lisaks ei ole selge, millised dokumendid olid LS-l arvamuse andmiseks tegelikult olemas. Tunnistaja AT ei näinud 3. korruse laes eemaldunud tala (vööpruss), mille kohta on kaebaja esitanud foto esialgse kaebuse lisas nr 13. 4) Arvestades ekspertide hinnangut, tunnistajana üle kuulatud AT ütlusi ja OP kirjalikku arvamust, ei ole põhjust asuda seisukohale, et olemasolev dokumentatsioon ei olnud piisav ehitise ohutuse ja ehitisele ettenähtud sisulistele nõuetele vastavuse hindamiseks. Ükski kasutusloa kooskõlastaja ei ole keeldunud kooskõlastuse andmisest dokumentatsiooni ebapiisavuse tõttu. Formaalsed puudused esinesid nii projektdokumentatsioonis kui ehitamise dokumenteerimisel. Pärast ekspertiisi läbimist ja ehitise nõuetelevastavaks tunnistamist ei oma 7(18)

3-13-644 tähtsust, kas KK oli õigustatud projekti koostama. Samal põhjusel ei oma tähtsust, millal tehti OÜ Impro kohta kanne majandustegevuse registrisse. Ehitamise käigus tehtud väheolulised muudatused projektis ei pea kaasa tooma kasutusloa väljastamisest keeldumist (EhS v.r § 34 lg 1 p 61). Eelprojekti korrigeerimine tööprojektiga ei ole tavapäratu. Tallinna Halduskohus on asjas nr 3-12-1980, kus kaebaja vaidlustas samas hoones vaheseinte lammutamise järel algatatud ehitusjärelevalve menetluse 05.12.2011 lõpetamise, sedastanud vaidlusaluse ekspertiisi osas, et ekspertiisiga on tuvastatud, et ehitis on projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning õigusaktide kohaselt. Kohtuotsus kaebaja kaebuse rahuldamata jätmise kohta on jõustunud. 5) KÜ Köleri 30 üldkoosolek otsustas 08.05.2013, et parkla rajamine sellisel kujul ei ole otstarbekas, mistõttu ei oma selle nõude täitmine kasutusloa tühistamise otsustamisel tähtsust. Kaebaja ei ole tõendanud, et tal ei oleks võimalik J. Köleri tn 30 kinnistul parkida. 6) Kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas erineval ajal akti allkirjastamine võiks mõjutada kasutusloa sisulist õiguspärasust. Kaebaja on esitanud üksnes oletuse, et osa akti allkirjastanud ametiisikutest tegelikkuses ehitist üle ei vaadanud. Samuti on oletuslik kaebaja väide, et ülevaatusel puudus kasutusloa aluseks olev dokumentatsioon. Usutav on vastustaja selgitus, et ülevaatuse akt sai kuupäeva ja numbri viimase allkirja andmisel, millega loeti ülevaatus tehtuks. KÜ Köleri 30 kaasomanikud esitasid kasutusloa taotluse TLPA-le juba 06.12.2011. Nõuetekohane kasutusloa taotlus esitati 06.02.2013. J. Köleri tn 30-11 korter valmis juba 2008. a ning seal elati sees enne kasutusloa väljastamist. Seega puudub alus arvata, et ülevaatust tehti ajal, mil ehitamine alles käis ning ülevaatajal ei olnud võimalik näha lõplikult valminud ehitist. Seega ei saanud asjaolu, et kasutusloa aluseks loeti hilisem kasutusloa taotlus, mõjutada sisulist hinnangut valminud ehitise nõuetelevastavusele. 7) Kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatisest nähtub, et RA ja MP (Tallinna Kultuuriväärtuste Amet) on kinnitanud, et osalesid ülevaatusel hiljemalt 2012. a ja allkirjastasid ülevaatuse akti. Samuti leidis kinnitust, et ülevaatuse akti allkirjastas JE. Asjaolu, et JE ülevaatust ei ole registreeritud Päästeameti registris, ei oma tähtsust. JE 20.10.2015 vastus kaebajale ei tõenda vastupidist. Kuna JE 06.02.2013 tõepoolest ei töötanud enam Päästeametis, on ilmne, et ta ei saanud vastata midagi muud. Kuna kasutusloa taotlus on kooskõlastatud ja ülevaatus tehtud, puudub vajadus hinnata TV 30.03.2011 e-kirja. Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti 06.09.2013 vastusest nähtub, et TLPA kaasas RA mõned korrad ehitiste ülevaatusele, kuigi see ei olnud tema teenistuskohustuseks. Seega on tõendamata kaebaja väide, et Tallinna Kultuuriväärtuste Amet ei teinud ehitise ülevaatust. 8) Kasutusloa toimikus ei ole tuletõkkeuste sertifikaate, paigaldusjuhiseid ega paigaldamise kohta koostatud kaetud tööde akte. Tegemist on formaalse puudusega. Korteriühistu 13.07.2011 üldkoosoleku protokollist nähtub, et selleks hetkeks olid tuletõkkeuksed paigaldatud. 25.02.2015 menetlusdokumendi lisana on ML esitanud fotod osade korterite tuletõkkeustest. Kaebaja 30.10.2015 menetlusdokumendile lisatud fotod ei lükka ümber Päästeameti 05.11.2015 paikvaatluse tulemust. Päästeamet kontrollis kolme ust, mis olid Päästeameti hinnangul nõuetele vastavad tuletõkkeuksed. Päästeamet ei ole teinud ettekirjutust, et ülejäänud uksed tuleks asendada tuletõkkeustega. Kolmas isik on esitanud 25.02.2015 menetlusdokumendi lisana fotod, millest nähtub, et korruseid ühendab trepp. Seega on tegemist ühe korteriga.

8(18)

3-13-644 9) Kaebaja ei ole kinnistusregistri andmetel J. Köleri tn 30-11 korteri omanik ega ole esitanud muud dokumenti, mis tõendaks tema omandiõigust. Tulenevalt EhS § 33 lg-st 8 esitab kasutusloa taotluse ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse otsuse alusel. Kasutusloa toimikus on korteriomanike 06.11.2011 nõusolek. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

10.TH apellatsioonkaebuses palutakse tühistada Tallinna Halduskohtu 17.03.2016 otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus või alternatiivselt saata asi tagasi halduskohtule uueks menetlemiseks. 1) Puuduvad põhjendused, miks otsustas vastustaja väljastada kasutusloa eelprojekti alusel, kui kasutusloa taotluses on viidatud OÜ Impro poolt koostatud projektile; millises ulatuses ja millise ehitusprojekti alusel on ehitustöid tehtud; kas OÜ Impro poolt koostatud projektiga ja/või OÜ OMK Inseneribüroo poolt koostatud projektiga on oluliselt muudetud J. Köleri tn 30 korterelamu ümberehituse eelprojekti. Muu hulgas oleks vastustaja pidanud analüüsima, kas OÜ Impro ja OÜ OMK Inseneribüroo koostatud projektid vastavad ehitamise tehniliste dokumentide nõuetele. Gildner OÜ ja OÜ Gaspre elektripaigaldise tööprojektidelt ja plaanidelt ilmneb, et hoone 4. korruse planeering on teistsugune, kui see ilmneb eelprojektist. SKAD Arhitektid OÜ eelprojekti plaanidel märgitud JS ei ole eelprojekti koostanud (31.10.2012 kiri; 12.11.2012 e-kiri; 06.12.2012 e-kiri), vaid seda on teinud KK. Puuduvad andmed selle kohta, et KK poolt koostatud eelprojekt vastab nõuetele. OÜ Impro poolt koostatud korteri põhiplaan ning lõiked A, B, C, D, E, F, G, H ei vasta kehtestatud nõuetele. Muu hulgas on eiratud nõuet määrata ehitusprojektis piirdekonstruktsioonide sooja- ja mürapidavus. J. Köleri tn 30 hoone pööningukorruse eluruumide ehitustööd toimusid ajavahemikus 26.03.2007–13.08.2007, kuid OÜ Impro koostatud plaanidelt nähtuvad koostamise kuupäevadena 30.05.2007 ning 25.06.2007. OÜ Impro kohta tehti majandustegevuse registrisse kanne 05.06.2007, seega pärast mitmete plaanide koostamist. OÜ OMK Inseneribüroo poolt koostatud plaanidelt (tugikonsoolide saneerimine, lõige 1-1, sarikad, vintskap 1, vintskap 2) ei ilmne, kas ja milliste projektidega on tegemist. 2) Ehitustööde päevikut on peetud perioodil 26.03.2007–27.07.2007. Kaetud tööde aktidel on kuupäevad 17.05.2007, 18.05.2007, 20.06.2007, 14.05.2008 ja 20.06.2008. Seega pärinevad aktid vähemalt osaliselt hilisemast ajast, kui on koostatud ehitustööde päevik. Samuti ei ole usutav, et aktide nr 031853 ja nr 031854 koostamise vahele jääb ligi aasta. Ehitustööde päevikus viidatakse vaid kahele aktile ning ühele aktile, mida kasutusloa toimik ei sisalda. Aktil nr 031853 olev NL allkiri on oluliselt teistsugune, kui teistel aktidel. Samuti on akt nr 031854 allkirjastatud ainult KK poolt ning akt nr 031855 allkirjastatud ainult NL poolt. Seega ei ole välistatud, et vähemalt osa ehitamise tehnilisi dokumente on koostatud tagantjärele. 3) Põhja-Eesti Päästekeskuse insenertehnilise büroo juhtivinspektori TV 30.03.2011 e-kirjast, J. Köleri tn 30 korterelamu ümberehitusprojekti eelprojekti seletuskirja p-st 5 ning Harjumaa Päästeteenistuse tuleohutuse järelevalve osakonna 11.07.2005 kirjast nr 5-2/05/2774-2 nähtub, et J. Köleri tn 30 hoone trepikoda peab moodustama omaette tuletõkketsooni. Kasutusloa väljastamise toimikus puudusid tuletõkkeuste sertifikaadid, paigaldusjuhised ning paigaldamise kohta koostatud kaetud tööde aktid. Samuti on tuletõkkeuksed paigaldatud vaid korteritele nr 1, 2, 3, 8 ja 10. J. Köleri tn 30 elamu katuselepääsu luuk ei ole suurem kui 500×600mm (ümberehituse eelprojekti p 5 kohaselt peavad mõõtmed olema 600×800 mm). Puuduvad selgitused, miks on eeltoodule vaatamata põhjendatud kasutusloa väljastamine. Samuti 9(18)

3-13-644 puuduvad selgitused, millest lähtudes on vastustaja jõudnud veendumusele, et J. Köleri tn 30 hoone trepikoda moodustab tuletõkketsooni. 4) J. Köleri tn 30 elamu ümberehituse eelprojekti seletuskirja p 2.4 kohaselt rajatakse teele ja parkimisalale killustikkate ning 8 parkimiskohta; p 3.1 järgi tehakse hoone välisseintel krohviparandused, paigaldatakse uued ventilatsioonirestid ning seinad värvitakse; p-st 3.3 nähtuvalt paigaldatakse vahelaes olevate puittalade vahele lisatalad. Kõik nimetatud tööd on tegemata. 5) Halduskohus on jätnud tähelepanuta AT kohtuistungil antud ütlused. Nendest nähtub, et EKK OÜ arvamusega ei ole tööde ehitusprojektide suhtes ekspertiisi teostatud. Samuti ei ole arvamuses analüüsitud tuleohutuse ning müra- ja vibratsiooniprobleemidega seonduvat. J. Köleri tn 30 elamu osas viis EKK OÜ uuringud läbi vaid visuaalse vaatlemise teel, kõikidesse korteritesse ja keldriruumidesse ei sisenetud. Arvamuses ei olnud võimalik kujundada seisukohta, kas J. Köleri tn 30 elamu 4. korruse osas koostatud ehitusprojektidest nähtuvad ehitustööd hoone kandekonstruktsioonide juures on teostatud või on need teostatud muul viisil. EKK OÜ poolt elamu ülevaatuse ajaks olid ehitustööd hoone 4. korrusel lõppenud. 6) JE on sõnaselgelt kinnitanud, et ta ei ole J. Köleri tn 30 ehitise ülevaatuse akti allkirjastanud ega ole osalenud kasutusloa komisjoni töös. Päästeamet on juba 2009. a aprillis keeldunud J. Köleri tn 30 hoonele kasutusloa väljastamiseks nõusoleku andmisest. Puuduvad tõendid selle kohta, et ajavahemikus 2009. a aprillist kuni kasutusloa väljastamiseni oleks midagi tuleohutusega seonduvalt hoone juures muutunud. Hilisemad kanded Päästeameti registris puuduvad. Lisaks lõppes JE pädevus allkirjastada ehitise ülevaatuse akte 11.03.2012. PPA korruptsioonikuritegude büroo 14.04.2014 teatisest nähtuvalt ei ole JE küsitletud. Ka Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti ametniku RA ametiülesandeks ei ole kunagi olnud kasutuslubade väljastamisele eelnevate ehitise ülevaatuste teostamine ning seetõttu puudus tal pädevus allkirjastada 06.02.2013 ehitise ülevaatuse akti nr 61624. Lisaks lõppes RA teenistussuhe Tallinna Kultuuriväärtuste Ametis 31.12.2012. Otsustamaks, kas isikul on pädevus ehitise ülevaatuse akt allkirjastada või mitte, tuleb lähtuda akti lõpliku vormistamise kuupäevast. Ehitise kasutusloa eelset ülevaatust tehakse kollegiaalselt ja kõikide isikute, kellel on pädevus ehitise ülevaatuse akt allkirjastada, juuresolekul. See, et kasutusloa eest on tasutud riigilõiv 17.11.2011, ei tõenda, et alates 2011. a novembrist algas ka kasutusloa väljastamisele eelnev elamu ülevaatus. Jääb mõistetamatuks, miks esitati sellisel juhul 06.02.2013 uus kasutusloa taotlus. 7) Ebatäpne on halduskohtu seisukoht, et löögimüra osas puudub õigusaktidega kehtestatud mürataseme normväärtus. Löögimüraga seonduvat reguleerib standard EVS 842:2003, mis on käsitatav hea ehitustavana. Kuna müraisolatsioon on puudulik, segab 4. korruselt tulev löögimüra olulisel määral kaebajale kuuluva korteri kasutamist. Arusaamatud on halduskohtu etteheiteid, et kaebaja ei kasutanud J. Köleri tn 30-11 korteri omanikelt saadud raha müraprobleemi lahendamiseks. J. Köleri tn 30 kinnistu on jaotatud korteriomanditeks, mis tähendab, et hoone kandvad konstruktsioonid on kõikide korteriomanike kaasomandis. Seega puudus kaebajal õigus hakata hoone kaasomandis olevaid konstruktsioone muutma. Teiseks on kaebaja korduvalt selgitanud, et altpoolt müra summutamine on keeruline. Samuti tähendaks altpoolt müra summutamine, et kaebaja korteri lagede kõrgus väheneks. 8) Halduskohus oleks pidanud analüüsima, kas kolmandate isikute menetluskulude arvetelt nähtuv ajakulu on mõistlik ja põhjendatud iga konkreetse protsessidokumendi koostamiseks või muu menetlustoimingu tegemiseks. Kõik arved on väljastatud ML-le. Samas on kolmas isik 10(18)

3-13-644 ML korraldanud J. Köleri tn 30 hoone pööningukorrusele eluruumide ehitamist ning kasutab neid senini. Seetõttu kannab ML vähemalt teatud ulatuses vastutust segaduste eest, mis on tekkinud seonduvalt kasutusloa väljastamisega. Seega oleks halduskohus pidanud kaaluma, kas ML poolt kantud õigusabikulude täies ulatuses väljamõistmine on õiglane, seda eriti olukorras, kus halduskohus on möönnud, et kasutusloa menetluses esinevad mitmed formaalsed rikkumised. Ka on halduskohus jätnud kõrvutamata ML menetluskulude suuruse kaebaja menetluskulude suurusega.

11.TLPA palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) EKK OÜ ekspertiisis leiti, et J. Köleri tn 30 katusekorruse väljaehitamise projekt, ehitustööd ja kooskõlastused on ehitusseadusele vastavad; pealeehitusest tekitatud koormuste suurenemine ei kahjusta olemasoleva hoone seisukorda ega vähenda selle ekspluatatsiooniressurssi. Nimetatud ekspertiisi on tsiteeritud ka kasutusloa põhjendustes. Seega on vaidlusalune kasutusluba välja antud õiguspäraselt. 2) Ükski kasutusloa kooskõlastaja ei ole keeldunud kooskõlastamisest projektdokumentatsiooni ebapiisavuse tõttu. Ehitise ülevaatusel osalenud isikud on allkirjastanud ehitise ülevaatuse akti ja sellega kinnitanud, et ehitis vastab nõuetele. Ka EKK OÜ eksperthinnangus on jõutud järeldusele, et ehitusdokumentatsioon on piisav. Seega ei oma tähtsust, kas KK oli õigustatud projekti koostama. Samal põhjusel ei oma tähtsust, millal tehti majandustegevuse registrisse kanne OÜ Impro kohta. Kasutusloa andmisel ei saanud taotlejale ette heita projekti tegeliku koostaja osas teadvalt valeandmete esitamist. Ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti esitas 13.06.2005 Vironia Invest OÜ. ML ja KL said eluruumi nr 11 omanikeks 17.08.2005. 3) Müra mõõtmine toimus enne kaebaja korteris remondi tegemist ja kolm aastat enne kasutusloa väljastamist, mistõttu ei tõenda tellitud uuring löögimüra olukorda kasutusloa väljastamise ajal. Kaebajal oli võimalik korteris tehtava remondi käigus likvideerida võimalik müraprobleem. Kaebaja ei ole tõendanud, et harva esinev löögimüra kahjustaks tema tervist. Ka on mürauuringu koostanud spetsialist öelnud, et tavaelus tekib löögimüra erandjuhul. 4) J. Köleri tn 30-11 korter valmis 2008. a ning seal elati enne kasutusloa väljastamist. Seega puudub alus arvata, et ülevaatust teostati ajal, kui ehitamine alles käis ning ülevaatajal ei olnud võimalik näha lõplikult valminud ehitist. J. Köleri tn 30 kaasomanikud on 06.11.2011 andnud nõusoleku kasutusloa taotlemiseks. Kasutusloa toimikus on ilma kuupäevata ML allkirja kandev kasutusloa taotlus koos 17.11.2011 riigilõivu tasumise kviitungiga. Sellest lähtuvalt asuti tegema ehitise ülevaatust. Asjaolu, et kasutusloa aluseks loeti hilisem taotlus, ei saanud sisuliselt mõjutada hinnangut valminud ehitise nõuetele vastavusele. 5) JE on ülevaatuse akti kooskõlastanud. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatisest nähtub, et RA ja MP (Tallinna Kultuuriväärtuste Amet) on kinnitanud, et osalesid ülevaatusel hiljemalt 2012. a ja allkirjastasid ülevaatuse akti. Tallinna Kultuuriväärtuste Amet kinnitas 06.09.2013 kirjas, et TLPA kaasas teda mõned korrad ehitiste ülevaatusele. Samuti leidis kuriteoteate lahendamisel kinnitust, et ülevaatuse akti allkirjastas JE. JE 20.10.2015 vastus kaebajale ei tõenda vastupidist.
12.Kolmandad isikud AL, AN, JA, GG, KP, HH-M, OÜ Nordic Capital Group, KÜ Köleri 30, ML, KL, IO ja TH vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu. 1) Ehitamise ja ehitise vastavus õigusaktidega sätestatud nõuetele on tuvastatud ekspertiisiga. Asjaolu, et vastustaja poolt tellitud ekspertiisi käigus ei teostatud ehitusprojekti ekspertiisi, ei 11(18)

3-13-644 tähenda, et ehitusprojekti järgi ei ole ehitatud või selle järgi ehitada ei olnud võimalik. Ehitusinsener OP kinnitas 02.04.2015 kirjalikus selgituses, et ta on näinud põrandatalasid avatuna ja iseloomustanud nende olukorda nii enne ehitamist kui ehitamise ajal ning kinnitanud vahelae turvalisust. Asjaolu, et eritööde eelprojektide ja ehitustööde tööjooniste vahel võivad olla erisused, ei ole kasutusloa tühistamise aluseks. Kaebusest ega apellatsioonkaebusest ei selgu, mil viisil takistasid nimetatud erisused kasutusloa väljaandmist. Samuti ei saa olla tühistamise aluseks ebatäpsused ehitustööde päevikute täitmisel või akte allkirjastanud isikute allkirjade erinevus. 2) 14.04.2014 kriminaalmenetluse nr 144221000045 alustamata jätmise teatise kohaselt vestles menetleja kuriteoteate lahendamisel muu hulgas RA ja Päästeameti tuleohutusjärelevalve osakonna juhataja RP-ga. Vestluste käigus selgus, et J. Köleri tn 30 kortermaja ülevaatust tehti pikema aja jooksul ning ehitise ülevaatuse akt nr 61624 allkirjastati erinevatel aegadel. Eeltoodudust tulenevalt on Päästeameti volitatud esindaja JE hoone üle vaadanud ja hinnanud selle vastavaks õigusaktides sätestatud nõuetele. Sarnaselt on hoone üle vaadanud RA. 29.09.2015 on Päästeameti Põhja päästekeskuse tuleohutuskontrolli büroo vaneminspektor A. Kerdo kaebajale selgitanud tuletõkkesektsioonidega seonduvat. Päästeamet on kontrollinud J. Köleri tn 30 elamut korduvalt 2015. a sügisel. Päästeametil puudusid etteheited korterite välisuste osas. 3) Parkla välja ehitamata jätmine, krohviparanduste tegemata jätmine ning hoone värvimata jätmine ei takista hoone eesmärgipärast kasutamist. Puuduvad tõendid, et kaebaja korteris oleks tema tervist ohustav müra. Kaebaja ei ole pidanud vajalikuks olmemüra taset mõõta.

13.Tallinna Ringkonnakohtu 24.10.2017 määrusega eemaldati haldusasja nr 3-13-644 menetlusest kolmandad isikud KL, ML, TH ja IO (p 1). Täiendavate kolmandate isikutena kaasati haldusasja menetlusse AN, KN, EÄ, MK ja KK (p 2).
14.Kolmandad isikud IT, EN, PT, AN, KN, EÄ, MK ja KK seisukohta ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 185 lg 1 ja § 62 lg 2 esimese lause kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kaebaja on esitanud 08.07.2017 menetlusdokumendi lisana tuleohutuskontrollibüroo juhtivinspektori AK vastuse selgitustaotlusele (tl 137-137p, kd V). Taotluse kohaselt soovib kaebaja sellega tõendada, et kasutusloa väljastamisel ei kontrollitud korterite välisuste vastavust nõuetele. Ringkonnakohus võtab esitatud tõendi haldusasja materjalide juurde. Tõend omab haldusasja lahendamise seisukohast tähtsust ning selle esitamine apellatsioonimenetluses on lubatav, sest see on saadud pärast apellatsioonkaebuse esitamist. Samuti ei põhjusta täiendava tõendi esitamine haldusasja lahendamise venimist.
16.Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata osas, mis puudutab kasutusloa tühistamist.
17.Kasutusloaga antakse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlemisel esitatud ehitusprojektile. Kasutusluba väljastatakse, kui ehitis vastab õigusaktidega ettenähtud nõuetele, sh müra puudutavatele nõuetele ja keelule, et ehitis ei või seada ohtu inimese elu ja tervist (Riigikohtu halduskolleegiumi 11.10.2016 otsuse nr 3-3-1-1516 p 31; 24.11.2017 määruse nr 3-17-1398 p 15).

12(18)

3-13-644

18.Kaebaja on teinud mitmeid etteheiteid seonduvalt ehitus- ja kasutusloa väljastamise aluseks olevate ehitusprojektidega. Muu hulgas on kaebaja ette heitnud seda, et puuduvad põhjendused, miks otsustas vastustaja väljastada kasutusloa eelprojekti alusel, kui kasutusloa taotluses on viidatud OÜ Impro poolt koostatud projektile; millises ulatuses ja millise ehitusprojekti alusel on ehitustöid tehtud; kas OÜ Impro poolt koostatud projektiga ja/või OÜ OMK Inseneribüroo poolt koostatud projektiga on oluliselt muudetud J. Köleri tn 30 korterelamu ümberehituse eelprojekti. Vastustaja oleks pidanud analüüsima, kas OÜ Impro ja OÜ OMK Inseneribüroo poolt koostatud projektid vastavad ehitamise tehniliste dokumentide nõuetele.
19.Ringkonnakohus möönab, et ehitus- ja kasutusloa taotluse ning väljastatud kasutusloa puhul on viidatud erinevatele ehitusprojektidele. Ehitusloa taotluses on viidatud SKAD Arhitektid OÜ eelprojektile, kasutusloa taotluses OÜ Impro projektile (kasutusloa toimik nr 5385) ning kasutusloa põhjendustes on selgitatud SKAD Arhitektid OÜ eelprojektiga seonduvat (tl 23, kd I). ML on 20.03.2015 halduskohtu istungil selgitanud, et ostis kolmanda korruse korteri koos ehitusloa ja eskiisprojektiga. Lisaks selgitas ML, et kutsus ehitusinsener OP pööningukorrust vaatama ning OP koostas mõõdistusprojekti ning uute lahenduste projekti. Nende lahenduste alusel tehti ehitustööd (tl 110p, kd V). Kuna eelprojekt ei olnud piisav, avati konstruktsioonid, tehti mõõdistusprojekt ning esitati täiendav konstruktiivne projekt, kus oli näidatud, kuidas ehitustöödega edasi minna, sh muudeti konstruktiivset lahendust (20.03.2015 kohtuistungi helisalvestis 15:05:37). OP on selgitanud, et tegi ehituskonstruktsioonide ülemõõtmise, tehnilise ekspertiisi, vajalikud arvutused ning koostas korteri ümberehituseks vajalikud tööjoonised (tl 137, kd V). Kaetud tööde aktides nr 0666712, 0666711 ja 031853 on viidatud OÜ OMK Inseneribüroo projektile; ehitustööde aktil nr 031860 on viidatud OÜ Skad Arhitektid OÜ ja OÜ OMK Inseneribüroo projektile; kaetud tööde aktides nr 031854 ja 031855 ei ole konkreetsele projektile viidatud (kasutusloa toimik nr 5385). EKK OÜ ekspertiisist nähtub, et ehitusdokumentatsiooni läbivaatamisel on aluseks võetud mh SKAD Arhitektid OÜ eelprojekt ning OMK Inseneribüroo OÜ tööprojekt. Seejuures kinnitas AT 20.02.2015 kohtuistungil, et need dokumendid, mis on ekspertarvamuses märgitud, olid neil olemas ja neid ka kontrolliti (kohtuistungi helisalvestis 14:43:07).
20.Ringkonnakohus peab eelneva põhjal usutavaks, et tegelikkuses teostati ehitustööd nii SKAD Arhitektid OÜ eelprojekti kui ka OMK Inseneribüroo OÜ tööprojekti alusel ning OMK Inseneribüroo OÜ tööprojektiga täiendati SKAD Arhitektid OÜ eelprojekti. Vastustaja esindaja selgitas ringkonnakohtu istungil, et ehitusluba on võimalik taotleda eelprojekti staadiumis ja ehitamise käigus projekt täieneb (kohtuistungi helisalvestis 13:52:04). Seega on iseenesest õige kaebaja märkus, et OÜ Impro poolt koostatud projektile ei ole muul juhul peale kasutusloa taotluse viidatud. Samuti ei nähtu, et OÜ Impro projekti oleks ehitamisel aluseks võetud ning ei selgu, millist tähtsust see ehitustööde tegemisel omas. Ka ei ole sellele tähelepanu pööratud kasutusloa põhjendustes (tl 21p–23p, kd I) ega EKK OÜ ekspertiisis. Sellest tulenevalt on põhjendatud kaebaja etteheide, et kasutusloa menetlusest nähtuvalt võib jääda arusaamatuks, millise projekti alusel on vastustaja ehitusloa väljastanud ning see võib tekitada kahtlusi kasutusloa menetluse õiguspärasuses.
21.Samuti möönab ringkonnakohus, et kasutusloa seletuskirjas tulnuks vastustajal selgitada võimalikke erisusi seonduvalt erinevate projektidega. Kuid ehitise nõuetele vastavuse kontrollimiseks telliski TLPA 2012. a märtsis EKK OÜ-lt ehitusekspertiisi, milles muu hulgas kontrolliti projektdokumentatsiooni piisavust ning ehitise kandekonstruktsioonide ja vahelae vastupidavust (tl 185–191, kd I). Eksperdid minetusi ei tuvastanud ning sellest seisukohast lähtudes väljastas TLPA 19.02.2013 kasutusloa. EKK OÜ ekspertiisiga on tuvastatud, et ehitis oli kasutamiseks ohutu ning vastas ettenähtud nõuetele. TLPA on õigesti lähtunud ekspertiisi tulemustest. Asjaolu, et erinevates loataotlustes on nimetatud erinevaid projekte, ei lükka ekspertiisi tulemust ümber. EKK OÜ ekspertiisis on lähtutud mh pööningukorruse korteri 13(18)

3-13-644 väljaehitamise tööprojektist ning antud on hinnang ehitise nõuetele vastavusele pärast selle valmimist. Ehitise nõuetele vastavuse hindamiseks ei olnud vajalik läbi viia ehitusprojektide ekspertiisi. EKK OÜ ekspertarvamuses on sedastatud, et J. Köleri tn 30 katusekorruse väljaehitamise projekt, ehitustöö ja kooskõlastused vastavad nõuetele (tl 190, kd I) ning katusekorruse väljaehitamiseks on ehitusdokumentatsioon koostatud piisavas mahus (tl 189, kd I). AT kohtuistungil antud ütlused ei viita sellele, et EKK OÜ ekspertarvamusele tuginedes ei oleks saanud kasutusluba väljastada. AT on tõepoolest selgitanud, et tööprojektile ei tehtud ekspertiisi, vaid seda uuriti visuaalselt (tl 17, kd IV), kuid juhtinud tähelepanu ka sellele, et alati ei peagi projektdokumentatsioonile ekspertiisi tegema (20.02.2015 kohtuistungi helisalvestis 13:53:09). Lisaks selgitas AT, et ka tervele majale hinnangu andmiseks ei ole vajalik pääseda kõigisse korteritesse, kuid ka siis on võimalik teha üldine järeldus hoone seisukorra kohta (20.02.2015 kohtuistungi helisalvestis 14:54:39). Ekspertiisi kohta selgitas AT, et nad tegid üksnes vaatluse ning kui oleks olnud tõsiseid probleeme, oleksid eksperdid need tõstatanud (20.02.2015 kohtuistungi helisalvestis 14:17:06). Vajadust põhjalikemateks uuringuteks aga ei nähtud (20.02.2015 kohtuistungi helisalvestis 15:49:22). Puudub alus arvata, et EKK OÜ ekspertidel ei olnud võimalik kõiki OMK Inseneribüroo OÜ poolt koostatud projekte üle vaadata (tl 17p, kd IV; tl 180–182, kd III). Tõendamata on kaebaja väited, et ehitustööde päevikud ning projektdokumentatsioon annavad aluse arvata, et dokumendid on koostatud tagantjärele. Ringkonnakohus selgitas eelnevalt, et kasutusloa menetluse eesmärgiks on kontrollida, kas ehitis on kasutamiseks sobilik ega sea ohtu inimeste elu ja tervist. Olukorras, kus ehitise vastavus seaduses sätestatud nõuetele on kinnitust leidnud, ei ole kaebaja väited seonduvalt ehituspäevikute vormistamisega asjakohased. SKAD Arhitektid OÜ kirjanurga kasutamise kohta 2005. a ehitusprojektil on nii JS kui ka KK andnud kasutusloa menetluses selgitusi. Seega ei ole vastustaja jätnud seda asjaolu tähelepanuta.

22.Seega ka juhul, kui kasutusloa menetluses esines formaalseid rikkumisi või erisusi eel-, ehitus- ja tööprojektide vahel, ei too see automaatselt kaasa kasutusloa tühistamist. Riigikohtu halduskolleegium on 24.11.2017 määruse nr 3-17-1398 p-s 16 selgitanud, et puuduvad mistahes põhjendused, miks peaks iga väiksemgi kõrvalekalle ehitusloast, eri- või detailplaneeringust (sh detailplaneeringu elluviimise tegevuskavast) või projekteerimistingimustest sõltumata selle olemusest (materiaalne või formaalne) ja olulisusest tooma vältimatult kaasa kasutusloa andmisest keeldumise. Selline tagajärg ei oleks paljudel juhtudel proportsionaalne. See seisukoht on asjakohane ka praegusel juhul. Õigusi rikkuva ja õigusvastase haldusakti võib menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt jätta tühistamata juhul, kui pärast haldusakti tühistamist tuleks samasisuline akt igal juhul uuesti välja anda (Riigikohtu halduskolleegiumi 14.05.2002 otsuse nr 3-3-1-25-02 p 24; 24.11.2017 määruse nr 3-17-1398 p-d 15 ja 16). Samuti ei pidanud vastustaja hakkama tühistama juba välja antud ehitusluba. Kui ehitustöö käigus tehtud ehitusprojekti muudatuste näol ei olnud tegemist oluliste muudatustega, ei olnud ehitusloa tühistamine vajalik. Lisaks on põhimõtteliselt võimalik anda kasutusluba hoonele, mis on valminud õigusvastase ehitusloa alusel (Riigikohtu halduskolleegiumi 04.12.2017 otsuse nr 3-15-873 p 21). Vastustajal oli võimalik ehitustööde käigus tehtud ehitusprojekti muudatusi ja nende nõuetele vastavust kontrollida kasutusloa menetluses, mida ka ekspertiisi tellimisega tehti. Mõõdistusprojekti alusel on võimalik tuvastada, kui ulatuslikud on kõrvalekalded ehitusprojektiga kavandatust ja kas valminud ehitis on ohtlik. Vastustaja esindaja on 20.02.2015 kohtuistungil selgitanud, et mõõdistusprojekti alusel on võimalik kasutusluba väljastada (kohtuistungi helisalvestis 14:20:36).
23.Kaebaja on kohtumenetluses olnud läbivalt seisukohal, et LS 09.04.2010 hinnang lükkab ümber EKK OÜ ekspertarvamuse, nagu oleks pööningukorruse korteri ja korteri nr 10 vaheline lagi ohutu. LS on 20.02.2015 kohtuistungil selgitanud, et ta nägi altpoolt lagesid, mis ei olnud avatud, ning tegi oletuse, milline võis vahelagi olla (tl 13, kd IV). Ka ülejäänud kohtuistungil 14(18)

3-13-644 antud ütlused annavad tunnistust sellest, et LS järeldused on osaliselt oletuslikud ning järeldused on tehtud saadud fotode alusel (tl 13p–15p, kd IV). Täiendavalt on LS selgitanud, et lähteandmete puudumisel jäi töö poolikuks ning täielikku ekspertiisi ei saanud läbi viia (tl 13p, kd IV). Teistesse korteritesse ei pidanud ekspert vajalikuks siseneda (tl 14, kd IV). LSi arvamuses on ette heidetud seda, et ehitusprojekti seletuskirja kohaselt oli vajalik olemasolevate puittalade vahele paigutada lisatalad sammuga 600 mm, kuid seletuskirjas ei märgita talade ristlõiget (tl 27, kd I). Samas on EKK OÜ ekspertarvamuses selgitatud, et projektis ette nähtud lisatalasid sammuga 600 mm paigaldatud ei ole, kuid sel põhjusel on vahelae kandevõime suurendamiseks kasutatud suure põiklõikega laage (tl 189p–190, kd I; vt ka OP 02.04.2015 selgitus (tl 137, kd IV)). LS 09.04.2010 arvamus viitab pigem sellele, et hinnang on antud üksnes ehitusdokumentatsiooni pinnalt ning sellest on tehtud oletuslikud järeldused vahelae konstruktsioonide osas. Eelnevast tulenevalt ei anna LS 09.04.2010 arvamus alust väita, et kasutusluba on antud õigusvastaselt. Vastupidisele seisukohale asumiseks ei anna alust ka kaebaja korduvalt esitatud taotlus ehitusekspertiisi määramiseks. Halduskohus on hinnanud toimiku materjalides sisalduva kahe vastandliku ekspertiisi usutavust ning selgitanud, miks ta pidas vastustaja poolt tellitud ekspertiisi usutavamaks. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega.

24.Ringkonnakohus jagab iseenesest halduskohtu seisukohta selles, et kasutusloa väljastamise menetluse läbiviimisele saab teha mitmeid etteheiteid. Nii ei saa haldusmenetluse nõuetega kooskõlas olevaks pidada olukorda, kus ametnike poolt ehitise ülevaatuse teostamist ei ole tagantjärele võimalik kuupäeva täpsusega fikseerida. Ringkonnakohtu istungil ei osanud vastustaja esindaja selgitada, miks puudub konkreetse ametniku allkiri ülevaatuse tegemise ajal (kohtuistungi helisalvestis 14:00:09). Selline praktika toob kaasa olukorra, kus tagantjärele on keeruline kontrollida, millal on ehitise ülevaatus tegelikkuses toimunud. Seda enam, et vastustaja selgituste kohaselt saab kasutusluba lõpliku kuupäeva viimase ülevaatuse toimumise seisuga. JE volitused Päästeametis ja RA volitused Tallinna Kultuuriväärtuste Ametis olid kasutusloale märgitud kuupäevaks lõppenud. Vastustajal tuleb sellisest halduspraktikast hoiduda, et tagada paremini haldusmenetluse avalikkuse põhimõtte (HMS § 7 lg 1) järgimine. Tegemist ei ole aga selliste rikkumistega, mis tooks kaasa kasutusloa tühistamise. Hoolimata allkirjade puudumisest on muude haldusasja materjalidega veenvalt tõendatud, et ehitis on pädevate ametnike poolt üle vaadatud ning hinnatud nõuetele vastavaks (vt ka PPA 14.04.2014 teatis nr 3.2-1.4/57537-2 (tl 3–4p, kd III)). Seega ei saa üksnes allkirjade juures kuupäevade puudumiste tõttu väita, et kasutusluba on antud ehitisele, mis ei olnud kasutamiseks ohutu ega vastanud kehtestatud nõuetele. Ka ei tulene õigusaktidest nõuet, et ametnikud peaksid ülevaatuse viima läbi samal ajal (vt ka majandus- ja kommunikatsiooniministri 26.11.2002 määrus nr 11). Haldusasja materjalidega on veenvalt tõendatud, et ehitise ülevaatus algas juba enne 06.02.2013. Seega on tegemist formaalsete puudustega, mis iseseisvalt ei anna alust kasutusloa tühistamiseks (HMS § 58).
25.Seonduvalt tuletõkkeuste ja tuletõkketsooni küsimusega märgib ringkonnakohus järgmist. Õige on kaebaja väide, et kasutusloa toimikus puudub tuletõkkeuste ja tuletõkketsooni nõuetele vastavust kinnitav dokumentatsioon. Nende dokumentide kogumata jätmine on vastustajale etteheidetav. Kasutusloa menetluse toimik peab sisaldama kõiki asjakohaseid dokumente, et hiljem oleks kasutusloa menetluse nõuetekohasus kontrollitav (vt ka Päästeameti esindaja selgitus (tl 41, kd II)). KÜ Köleri tn 30 06.09.2016 üldkoosoleku protokollist nähtub, et kõigil ustel ei olnud vajalikke märgiseid, kuid need uksed plaaniti välja vahetada (tl 160, kd V). Ringkonnakohtu istungil selgitas korteriühistu esimees, et uksi telliti juurde, kuna ustel puudusid vajalikud märgised, sest uste paigaldamise ajal neid ustele ei lisatud. Selgituste kohaselt on nüüdseks vajalikud märgised ustele paigaldatud (kohtuistungi helisalvestis 14:26:27). 15(18)

3-13-644 Puudub alus kahelda selles, et enne kasutusloa väljastamist on Päästeamet hoone üle vaadanud ning andnud oma kooskõlastuse (mh on see tõendamist leidnud kriminaalmenetluses, tl 3–4p, kd III). Seda on halduskohus põhjalikult analüüsinud otsuse p-s 19.4. Kasutusloa väljastamise järgselt on Päästeamet mitmel korral kontrollinud J. Köleri tn 30 hoone vastavust tuleohutuse nõuetele (vt nt tl 62–62p; tl 23p–24, kd V). Ka ehitusprojekti kontrollimiseks tuleohutuse nõuete osas on kaebaja Päästeameti poole pöördunud (tl 137; 160, kd V). Samuti on haldusasja toimiku materjalide hulka lisatud ka sertifikaat tuletõkkeuste kohta (tl 209–209p, kd III). Puudub mõistlik alus kahelda selles, et juhul, kui Päästeameti järelkontrollide raames oleks esinenud puudusi seonduvalt tuletõkkeuste ja tuleohutustsooniga, ei oleks Päästeamet nendele asjaoludele tähelepanu juhtinud. On usutav, et vastustaja lähtus haldusmenetluse toimetamisel Päästeameti kooskõlastusest, sh ka tuletõkkeuksi puudutavas osas. Päästeameti 09.10.2012 vastus teabenõudele (tl 67p, kd I) ja kande puudumine Päästeameti registris (tl 68p, kd I) ei lükka neid seisukohti ümber. Riigikohtu halduskolleegium on 14.05.2002 otsuse nr 3-3-1-2502 p-s 24 selgitanud, et õigusi rikkuva ja õigusvastase haldusakti võib menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt jätta tühistamata juhul, kui pärast haldusakti tühistamist tuleks samasisuline akt igal juhul uuesti välja anda. See seisukoht on asjakohane ka praegusel juhul.

26.JE ja RA pädevuse küsimus ning ülevaatuse akti tegelik allkirjastamine nende poolt on haldusasja materjalidega veenvalt tõendatud, mh nii kriminaalmenetluse teatise kui ka Päästeameti selgitustega. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu seisukohtadega ega korda neid.
27.Kasutusloa väljastamisel tuleb kindlaks teha ka see, et hoone kasutamine oleks vastavuses müra normtasemetele esitatud nõuetega. EKK OÜ eksperdid ei analüüsinud müratasemega seonduvat. Ka ei nähtu, et kasutusloa menetluses oleks seda analüüsitud. Küll aga on kaebaja läbivalt olnud seisukohal, et teda häirib üksnes löögimüra. Seda on kaebaja veelkord selgitanud ka halduskohtu istungil (20.03.2015 kohtuistungi helisalvestis 13:57:55). Löögimüra tekib tavaelus harva. Seda on muu hulgas kinnitanud 20.03.2015 kohtuistungil üle kuulatud ekspert LM (tl 114p, kd IV). Ringkonnakohus peab usutavaks, et kortermajas võib olla probleeme just olmemüraga (vt ka EhS v.r § 3 lg 6). Kaebaja ei ole kordagi väitnud, et olmemüra teda häiriks või seaks ohtu tema elu ja tervise. Kasutusloa tühistamise aluseks saab olla üksnes subjektiivsete õiguste rikkumine. Seega ka juhul, kui haldusorgan jättis kasutusloa menetluses õigusvastaselt välja selgitamata olmemüra tasemetega seonduva, ei anna see praegusel juhul alust kasutusloa tühistamiseks, kuna sellest tulenevale subjektiivsete õiguste rikkumisele ei ole kaebaja tuginenud. Seega ei oma kaebaja esitatud löögimüra ekspertiis (tl 86–89, kd I) asja lahendamise seisukohalt tähtsust. Lisaks on halduskohus õigesti juhtinud tähelepanu sellele, et löögimüra ekspertiis – ka juhul, kui see oleks asjakohane – teostati kolm aastat enne vaidlusaluse kasutusloa väljastamist. Ehitusinsener OP on selgitanud, et heliisolatsioon pööningule välja ehitatud korteri ja selle all asuvate kolmanda korruse korterite vahel on oluliselt parem kui teise ja kolmanda korruse vahelisel vahelael, tulenevalt vahelae paksusest ning pealmise korruse põrandakattest (tl 138, kd IV). Puudub alus nendes väidetes kahelda.
28.Hoone fassaadi korrastamata jätmine, vihmaveerennide vahetamata jätmine või krohvi eemaldamata jätmine ei saa kaasa tuua kasutusloa tühistamist. Kasutusloa andmisel kontrollib haldusorgan seda, kas hoone on kasutamiseks ohutu. Viidatud asjaolud ehitise ohutust ei mõjuta. Isegi kui need asjaolud võiksid kaasa tuua kasutusloa õigusvastasuse, ei riku kasutusluba nende puuduste tõttu kaebaja õigusi. Samadest põhjendustest tuleb lähtuda ka J. Köleri tn 30 hoone parkimiskorralduse osas.

16(18)

3-13-644

29.Seega ei nähtu haldusasja materjalidest, et viidatud menetlusõiguslikud rikkumised oleksid viinud sisuliselt ebaõige järelduseni. Lisaks tuleb arvesse võtta seda, et vaidlusalune kasutusluba on antud J. Köleri tn 30 hoonele tervikuna. Kaebuse rahuldamise ning kasutusloa tühistamise korral tühistatakse kasutusluba kogu hoone osas. Selline tagajärg ei oleks praeguse vaidluse asjaolusid arvesse võttes ebaproportsionaalne. Samuti ei ole menetluslikud eksimused kogumis sellised, mis annaksid aluse tuvastada kasutusloa õigusvastasus. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks saavutada see, et väidetavalt mittenõuetekohased kandekonstruktsioonid viiakse nõuetega vastavusse ning lahendataks väidetav müraprobleem. Kasutusloa õigusvastasuse tuvastamise korral ei oleks kaebajal endiselt võimalik kaebuse eesmärki saavutada. Ringkonnakohus selgitab lisaks, et kaebajal on võimalik taotleda ehitusjärelevalve tegemist (EhS § 130) juhul, kui kaebaja leiab, et ilmnevad sellised asjaolud, mis võivad viidata ehitise ohtlikkusele. Praegusel juhul ei saa aga väita, et sellised asjaolud esinesid kasutusloa väljastamise ajal. Muu hulgas on järelevalve tegijal sellisel juhul võimalik teha ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks. Müraprobleemide jätkuval esinemisel saab kaebaja kasutada lisaks tsiviilõiguslikke õiguskaitsevahendeid. Eeltoodust tulenevalt jääb Tallinna Halduskohtu 17.03.2016 otsus selles osas muutmata.
30.Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada menetluskulusid puudutavas osas. Halduskohus mõistis TH-lt välja kolmandate isikute menetluskulud summas 8088 eurot. Ringkonnakohus ei pea sellises summas menetluskulude väljamõistmist põhjendatuks. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus võtab menetluskulude jaotamisel arvesse asja mahukust, õiguslikku keerukust, menetlustoimingute arvu ning kohtuistungi ajakulu. Haldusasja toimik on küll keskmisest mahukam, kuid sisaldab paljuski korduvalt esitatud menetlusdokumente ning menetlusosaliste kättesaamiskinnitusi. Samuti ei ole põhjust pidada haldusasja õiguslikult tavapärasest keerukamaks. Lisaks on kolmandate isikute esindaja osalenud eelnevalt kasutusloaga seonduvas haldusmenetluses ning on olnud kursis kasutusloa ning pööningukorruse korteri väljaehitamisega seonduvate asjaoludega. Küll aga võtab ringkonnakohus arvesse seda, et halduskohtus toimus kolm kohtuistungit, millest üks kestis ligi 7 tundi. Samuti on haldusasjas esitatud mitmeid tõendeid, taotlusi ja seisukohti, millele kolmandate isikute esindajal on tulnud vastata ning anda omapoolne hinnang. Samuti kuulati halduskohtu istungitel üle mitmeid tunnistajaid. Eelnevast tulenevalt peab ringkonnakohus kolmandate isikute esimeses kohtuastmes kantud põhjendatud menetluskuludeks 6200 eurot (koos käibemaksuga).
31.Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse üksnes menetluskulude jaotust puudutavas osas, mis moodustab ca 20% kogu apellatsioonkaebuse mahust, tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 224 eurot õigusabikulude (koos käibemaksuga) ja 6 eurot riigilõivu ning kinnistusraamatu väljavõtte kulude katteks, seega kokku 230 eurot (14,40×0,20+15×0,20+1112×0,20). Kaebaja esitatud tõend ei kinnita, et kaebajal oleks jäänud kohtuistungil osalemise tõttu saamata töötasu. Tõend kinnitab küll kaebaja keskmist tulu 2013. aastal, ent mitte seda, et kohtuistungil osalemine takistas tal tööandjaga kokkulepitud töö tegemist. Ülejäänud osas jäävad kaebaja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema enda kanda. TLPA ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Kolmandad isikud AL, AN, JA, GG, KP, HH-M, OÜ Nordic Capital Group ja KÜ Köleri 30 paluvad apellatsiooniastmes kantud menetluskuluna välja mõista 840 eurot, sh käibemaks (tl 177–178, kd V). Ringkonnakohus peab kolmandate isikute menetluskulusid põhjendatuks 660 euro ulatuses (koos käibemaksuga). Apellatsiooniastmes on menetlusosaliste väited jäänud suures osas samaks mis halduskohtus. Ringkonnakohtu hinnangul ei välista menetluskulude 17(18)

3-13-644 väljamõistmist see, et kolmandad isikud KL, ML, TH ja IO, keda KN eelnevalt menetluses esindas, on nüüdseks haldusasja menetlusest eemaldatud. Apellatsioonkaebusele vastuse koostamise ajal olid nimetatud isikud endiselt haldusasja menetlusse kaasatud. Ka ei välista menetluskulude väljamõistmist see, et kassa sissetulekuorderitest nähtuvalt on menetluskulud tasunud ML. Ülejäänud kolmandad isikud ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad nende võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

18(18)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 04.06.20263-26-1206/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 02.06.20263-25-588/25Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja