Nortex Developers OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 23.11.2015. a otsuse nr 13-6/1294 p 137 tühistamiseks ja kaebaja taotluse nr 120015511690 rahuldamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 06.10.2016. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Nortex Developers OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – Nortex Developers OÜ, volitatud esindaja Henno Nurmsalu Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebajale apellatsioonkaebusele lisatud osanike 13.08.2015. a koosoleku protokoll ja täiendavale seisukohale lisatud kaks fotot.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 06.10.2016. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 20.12.2017, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
1.Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) peadirektori 23.11.2015. a otsuse nr 13-6/1294 p-ga 137 (tl 8-8p) jäeti rahuldamata Nortex Developers OÜ põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotlus.
2.PRIA jättis 15.02.2016. a vaideotsusega nr 13-4/15/53-3 (tl 11-11p) rahuldamata Nortex Developers OÜ 15.12.2015 esitatud vaide (tl 9-10). Vaideotsuses on märgitud, et Nortex Developers OÜ taotlus oli saanud hindamise tulemusena 14,73 punkti, mis ei võimaldanud taotlust rahuldada. Viimane taotlus, millele toetus määrati, sai 15,50 hindepunkti. PRIA oli esitanud vaidemenetluse käigus vaide ja taotluse hindamiskomisjonile uueks hindamiseks. Uue hindamise tulemusena sai taotlus kokkuvõttes 15,13 hindepunkti, mis ei võimaldanud samuti toetust määrata.
3.Nortex Developers OÜ esitas 04.03.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, millega palus PRIA peadirektori 23.11.2015. a otsuse nr 13-6/1294 tühistada ning kohustada PRIAt kaebaja taotluse rahuldamiseks. Kaebaja arvates ei ole läbi viidud hindamine objektiivne ega lähtu hindamiskriteeriumitest ega hindamiskriteeriumite selgitustest. Kaebaja leiab, et hindamise kriteeriumite jaotisi 1.1, 1.2, 2 ja 3 tuleks uuesti hinnata, sest PRIA ei ole hindamisel arvestanud kõiki kaebajaga seotud asjaolusid.
4.Tartu Halduskohus jättis 06.10.2016. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus märkis, et põllumajandusministri 08.06.2010. a määruse nr 68 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi määrus nr 68) § 7 lg 1 p 2 kohaselt pidi taotleja osaühingu puhul esitama PRIA-le mitte varasema kui taotluse esitamise tähtpäevale vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga nimekirja kõikide osanike kohta ja nende osaluse protsendi osaühingus koos nende isikukoodidega, nende puudumise korral koos nende sünniaegadega. Sama lõike p-i 3 kohaselt pidi osaühingu puhul taotleja esitama PRIA-le mitte varasema kui taotluse esitamise tähtpäevale vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga nimekirja osaühingu juhatuse liikmete kohta koos nende isikukoodidega, nende puudumise korral koos nende sünniaegadega, kui nimetatud andmed ei ole kättesaadavad äriregistrist. Taotluste esitamise tähtpäev oli 17.08.2015. Kaebaja esitas PRIA-le taotluse nimetatud kuupäeval, seega tähtaegselt. Seega pidi kaebaja esitama PRIA-le 01.07.2015 seisuga osaühingu kõikide osanike või liikmete nimekirja. Kaebaja esitas 17.08.2015 taotlusega juhatuse liikmete nimekirja, mille kohaselt oli juhatuse liikmeks Eerik Tõnisson, ja osanike nimekirja, mille kohaselt olid osanikeks Eerik Tõnisson ja Liina Eilmann. Äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt oli 01.07.2015 seisuga kaebaja juhatuse liikmeks Eerik Tõnisson. Liina Eilmanni kui juhatuse liikme volitused algasid 19.08.2015. Seega ei vastanud kaebaja määruse nr 68 nõuetele, kuna taotluse esitamise aja seisuga oli osaühingu juhatuse liikmeks vaid Eerik Tõnisson ning vastustajal ei olnud hindamise ajal alust arvestada Liina Eilmanniga kui osaniku või juhatuse liikmega. Halduskohus märkis, et kõik kaebaja väited seoses Liina Eilmannile antud hindepunktidega on asjasse mitte puutuvad ja tuleb jätta tähelepanuta. Riigikohtu praktika kohaselt ei saa kohus kontrollida asutuse või ametiisiku hinnanguliste otsuste sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid saab võtta seisukoha üksnes menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning motiveerimiskohustuse täitmise osas. Halduskohus asus seisukohale, et vaidlustatud haldusakti tühistamine ei ole otstarbekas, kuna kaebaja taotlusele antud hindepunktide summa 15,13 oli väiksem kui 15,50, mis oli toetuse määramiseks vajalik. Seetõttu jättis halduskohus kaebuse rahuldamata.
Halduskohus pidas usutavaks vastustaja väidet, et kaebajal on võimalus esitada PRIA-le uus taotlus põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja meetme raames.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 06.10.2016. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebus rahuldada. Kaebaja leiab, et halduskohus on ebaõigesti tõlgendanud ja kohaldanud määruse nr 68 § 7 lg 1 p-e 2 ja 3, § 10 lg-t 1 ning määruse lisa 4 koostoimes haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg-ga 2 ja §-ga 5. Kaebaja märgib, et määruse § 7 lg 1 p 3 kohaselt ei pea juhatuse liikmete kohta infot esitama juhul, kui see info on kättesaadav äriregistrist. Liina Eilmann sai juhatuse liikmeks enne taotluse esitamist ning asjakohane äriregistri kanne tehti 19.08.2015. Taotluse kontrollimise ajaks oli seega haldusorganile kättesaadav äriregistri info, mille kohaselt oli kaebaja juhatuse liikmeks ka Liina Eilmann. Halduskohus on jätnud tähelepanuta määruse nr 68 § 7 lg 1 p 3 sõnastuse, mille kohaselt haldusorgan pidi ise äriregistrist vastava info saama. PRIA ongi taotlust menetledes ning hindepunkte andes vähemalt osaliselt võtnud arvesse Liina Eilmanni kui juhatuse liikme andmeid, nt töökogemust. Määruse nr 68 lisa 4 kohaselt hinnatakse antud kriteeriumi kohaselt taotleja juhatuse liikmete töökogemust. Seega tuleks ka muude kriteeriumite osas võtta arvesse tegelikku olukorda. Kaebaja on seisukohal, et haldusorganil on kaalutlusõigus hindamiskriteeriumite hindepunktide väärtuse ulatuses, kuid kuna käesolevas asjas on hindamisel hindamiskriteeriumite piirväärtusi eiratud, siis on kaebaja taotlusele hindepunktide andmine ka kohtulikult kontrollitav. Halduskohtu väide, et kaebajal on võimalik esitada uus taotlus, ei vasta tõele, sest meetme tingimustes on toetusõiguslikkuse kriteeriumite osas viidud sisse kitsendus ning kaebaja ei vasta käesoleva programmperioodi meetme nõuetele. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et tema taotlus jäeti õigusvastaselt rahuldamata ning selle rahuldamise korral saab vastavalt riigivastutuse seadusele maksta toetuse välja riigieelarvelistest vahenditest. Kaebaja arvates on halduskohus jätnud ebaõigesti käsitletama tema väited hindamiskriteeriumite kohta ning rikkunud sellega oluliselt kohtumenetluse normi. Kaebaja leiab, et vastustaja on tema taotluse hindamisel andnud talle jaotistes 1.1, 1.2, 2 ja 3 põhjendamatult vähe hindepunkte. Kaebaja on seisukohal, et 3. jaotise osas tuleks tema taotlust uuesti hinnata ning lähtuda seejuures määruse nr 68 lisas toodud hindamiskriteeriumi selgitustest kui kaalutlusõiguse piiridest ja alusest. Kaebaja märgib, et tal on mitmed olulised investeeringud juba tehtud ning seda ei ole hindamisel arvestatud.
6.Vastustaja palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja märgib, et taotluse esitamisel lisatud juhatuse liikmete nimekirja ega ka taotluse esitamise aja äriregistri andmete kohaselt ei olnud Liina Eilmann taotleja juhatuse liige ning seetõttu ei olnud hindamise ajal alust Liina Eilmanni hariduse arvestamiseks juhatuse liikmena. Vastustajale jääb arusaamatuks, et kui Liina Eilmann oli juhatuse liige alates 13.08.2015, siis miks ei olnud Liina Eilmanni koos taotlusega esitatud juhatuse liikmete nimekirjas. Vastavalt määrusele lähtub PRIA taotluse esitamise aja seisu äriregistri andmetest ning taotleja enda poolt esitatud dokumentidest, mitte ei kontrolli neid menetlemisel korduvalt üle. Vastustaja märgib, et ta ei ole Liina Eilmanni töökogemust juhatuse liikmena arvesse võtnud. Määruse nr 68 lisa 4 p 2.1 alusel hinnatakse nii osanike kui ka juhatuse liikmete töökogemust. Kuna L. Eilmann oli taotleja osanik, siis tuli hinnata ka tema
töökogemust. Kaebaja juhatuse liige oli üksnes E. Tõnisson. E. Tõnisson oli ka Rikson Invest OÜ ja KE Valdus OÜ juhatuse liige. Nimetatud äriühingud ei tegele põllumajandusega. Kaebaja tegevusalaks on muud mujal liigitamata äritegevust abistavad tegevused. E. Tõnisson arvestatavat põllumajanduslikku töökogemust ei oma ning tema töökogemust on arvestatud mittepõllumajanduslikust ettevõttest saadud töökogemuse hindamisel. L. Eilmanni töökogemust traktoristi ja lüpsjana on arvesse võetud kaebaja põllumajandusliku töökogemuse hindamisel, kuid paraku ei ole see töökogemus olnud kuigi pikk. Vastustaja arvates on antud hindepunktide kohtulik kontrollitavus ka käesolevas asjas piiratud, sest määruse nr 68 lisas 4 märgitud osad hindamiskriteeriumid võimaldavad taotluse subjektiivset hindamist. Komisjoni liikmetele on jäetud hindepunktide alusel ulatuslik hindamisruum ning antud hindepunktide kaalutlusi ei ole võimalik tagantjärele avaldada. Samuti on hindajatel kriteeriumi eest hinnete andmisel olemas võrdlusmoment teiste taotlejate ja taotlustega. Kaebajale antud hindepunktid on komisjon ka teistkordselt üle vaadanud ning võimaluste piires põhjendanud nende andmist.
7.Kaebaja leiab täiendavas seisukohas jätkuvalt, et vastustaja oleks pidanud lähtuma äriregistris nähtuvatest tegelikest andmetest. Tulenevalt Tartu Ringkonnakohtu otsuses kohtuasjas nr 3-16-221 väljendatud seisukohast oleks vastustaja pidanud lähtuma tegelikest, kontrollitavatest asjaoludest ning tegema parandused läbiviidud hindamise tulemustesse. Kaebaja rõhutab, et määruse nr 68 lisas sätestatud hindamiskriteeriumite kohaselt ei ole hindajatele jäetud ulatuslikku hindamisruumi. Seega ei ole põhjendatud (eriti kriteeriumi 1.2 eest 0 punkti) antud hindepunktide väärtus võrrelduna kriteeriumi piirväärtustega. Kaebaja esitas ringkonnakohtule fotod investeeringuobjekti praegusest seisust, mis kaebaja hinnangul kaudselt tõendavad kavandatud investeeringu ja äriplaani jätkusuutlikkust ja äriplaanile antud hindepunktide ebakohasust. Kaebaja leiab, et hindamistulemuste samale hindamiskomisjonile uuesti ülevaatamiseks andmine ei olnud asjakohane, kuna hindepunktid oleks pidanud üle vaatama komisjon uues koosseisus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alust ei ole. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus muudab halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
9.Kaebaja esitas 17.08.2015 PRIA-le taotluse põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saamiseks. PRIA jättis 23.11.2015. a otsusega kaebaja taotluse rahuldamata. PRIA 15.02.2016. a vaideotsuse kohaselt oli kaebaja taotlus saanud hindamise tulemusena 14,73 hindepunkti, mis ei võimaldanud taotlust rahuldada, sest viimane taotlus, millele toetus määrati, sai 15,50 hindepunkti. Vaideotsuse kohaselt oli PRIA edastanud vaidemenetluse käigus vaide ja taotluse hindamiskomisjonile uueks hindamiseks ning uue hindamise tulemusena sai taotlus kokkuvõttes 15,13 hindepunkti, mis ei võimaldanud samuti toetust määrata. Uue hindamise tulemusena sai taotlus hindamise kriteeriumi 1.2 eest senise 0,00 asemel 0,67 hindepunkti.
10.Kaebaja on apellatsioonkaebuses jätkuvalt seisukohal, et PRIA on kaebaja taotlust hinnanud ebaõigesti ning ei ole hindamisel lähtunud määruse nr 68 lisas 4 sätestatud hindamiskriteeriumite piirväärtustest. Kaebaja leiab, et käesolevas asjas on määruses sätestatud
kriteeriumite alusel taotlusele antud hindepunktid kohtulikult kontrollitavad, kuna määruses on selgelt kriteeriumid välja toodud. Sellest tulenevalt palub kaebaja taotlusele antud hindepunktid üle vaadata, lähtudes hindamiskriteeriumite piirväärtustest, ning vastavalt kaebaja kohta käivatele tegelikele andmetele hinnata kaebaja taotlust uuesti.
11.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga osas, milles halduskohus märkis, et hinnanguliste otsustuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohtul on võimalik komisjoni liikmete antud hindepunktide õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate hindamiskriteeriumitega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, et vastuolu on selge ilma põhjendustetagi (Riigikohtu halduskolleegiumi 04.04.2013. a otsus asjas nr 3-3-1-77-12, p 18).
12.Määruse nr 68 § 10 lg-te 1 ja 3 kohaselt moodustab PRIA peadirektor taotluste hindamiseks hindamiskomisjoni, kes hindab taotlusi ja koostab neist paremusjärjestuse määruse lisa 4 A-osas kehtestatud hindamiskriteeriumite põhjal, andes taotlusele hindepunkte lisa 4 A-osa kohaselt. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja taotlust on hinnanud PRIA peadirektori 14.09.2015. a nr 13-10/15/410 käskkirjaga moodustatud hindamiskomisjon.
13.Määruse nr 68 lisa 4 A-osa kohaselt hinnatakse taotlust kolme hindamiskriteeriumi alusel, milleks on: 1) taotleja haridus; 2) taotleja varasem töökogemus ning 3) äriplaani jätkusuutlikkus ja äriplaani idee vastavus meetme eesmärkidele. Igal hindamiskriteeriumil on alamhindamiskriteeriumid. Hindamiskriteeriumitele on määratud võimalik maksimaalne hindepunktide arv.
14.Kaebaja on seisukohal, et käesoleval juhul on hindamine viidud läbi hindamiskriteeriumite piirväärtusi eirates. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Käesolevas asjas esitatud materjalide kohaselt on kaebaja taotlus saanud alamhindamiskriteeriumi 1.1 (taotleja põllumajandusalane haridus) eest 7 hindepunktist 2,33. Alamhindamiskriteeriumi 1.2 (taotleja majandus- ja juhtimisalane haridus) eest on kaebaja taotlus saanud 3 hindepunktist 0,4 hindepunkti. Hindamiskriteeriumi 2 (taotleja varasem töökogemus) eest on kaebaja saanud 5 hindepunktist 2,2 hindepunkti. Hindamiskriteeriumi 3 (äriplaan) eest sai kaebaja taotlus 15 hindepunktist 10,2 hindepunkti. Kuna iga hindamiskriteeriumi eest oli võimalik puuduliku hinnangu korral saada 0 hindepunkti, siis jäävad kaebaja taotlusele antud hindepunktid vastavatele hindamiskriteeriumitele sätestatud hindepunktide piirväärtuste sisse.
15.Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et määruse nr 68 lisas 4 märgitud hindamiskriteeriumid jätavad komisjoni liikmetele, kes taotlusi hindavad, ulatusliku hindamisruumi. Määruse nr 68 lisa 4 kohaselt määratakse igale hindamiskriteeriumile hindepunkt kuueastmelise hindamisskaala alusel. Igal komisjoni liikmel on taotluse hindamisel võimalik iga määruse nr 68 lisas 4 A-osas sätestatud kriteeriumi osas anda hinnang, kas taotleja või tema äriplaani vastavus kriteeriumis sätestatule on puudulik (hinne 0), nõrk (hinne 1), keskpärane (hinne 2), rahuldav (hinne 3), hea (hinne 4) või väga hea (hinne 5). Vastavalt PRIA peadirektori 14.09.2015. a käskkirjaga nr 13-10-15/410 kehtestatud hindamiskomisjoni töökorrale pidi iga taotlust hindama vähemalt kolm komisjoni liiget. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja taotlust on hinnanud kolm komisjoni liiget. Hindamiskomisjoni töökorra kohaselt arvutatakse komisjoni liikmete poolt hindamiskriteeriumitele antud hindepunktide alusel hindepunktide summade aritmeetiline keskmine. Määruse nr 68 eelnõu seletuskirja kohaselt
arvutab komisjoni liikmete poolt taotlustele antud keskmised hindepallid hindepunktideks ümber PRIA ning kriteeriumide 2 ja 3 osas võetakse seejuures veel arvesse osatähtsuse protsenti kogu kriteeriumist. Õige ei ole ka kaebaja täiendavas seisukohas esitatud väide, et kui vaidemenetluse raames edastas vastustaja vaide ja taotluse hindamiskomisjonile uueks hindamiseks, siis oleks hindepunktid pidanud üle vaatama hindamiskomisjon uues koosseisus. Sellist nõuet hindamiskomisjoni töökorrast ei tulene. Hindamiskomisjoni töökorra kohaselt on taotluste järgmistes menetlusetappides (nt vaidemenetluse käigus) õigus küsida hindamiskomisjoni liikmetelt täiendavaid põhjendusi või vajadusel korraldada taotluste uus hindamine.
16.Kuna hindamiskomisjoni liikmetele on taotluste hindamiskriteeriumitele vastavuse hindamisel jäetud ulatuslik hindamisruum (hindamisskaala on kuueastmeline), siis ei ole kohtul võimalik sisuliselt kontrollida ja ümber hinnata kaebaja taotlusele antud hindepunkte, nagu kaebaja on kohtul palunud seda teha. Ringkonnakohtule ei nähtu asja materjalidest, et kaebaja taotlusele vastavate hindamiskriteeriumite all antud hindepunktid oleksid hindamiskriteeriumitega niivõrd ilmselges vastuolus, et see muudaks kaebaja taotlusele antud hindepunktid kohtulikult kontrollitavaks.
17.Kaebaja väidete osas, mis puudutab Liina Eilmanni hariduse ja varasema töökogemuse arvesse võtmist taotluse hindamisel, leiab ringkonnakohus, et vastustaja on õigesti arvestanud Liina Eilmanni kui taotleja osaniku haridust ja varasemat töökogemust ning jätnud need taotleja juhatuse liikmena arvestamata.
18.Määruse nr 68 lisa 4 hindamiskriteeriumite 1 ja 2 kohaselt tuli taotleja hariduse ja varasema töökogemuse hindamisel arvestada nii taotleja osanike kui juhatuse liikmete hariduse ja varasema töökogemusega. Kaebaja taotluse kohaselt olid taotleja osanikeks Eerik Tõnisson ja Liina Eilmann, juhatuse liikmeks üksnes Eerik Tõnisson. Asja materjalidest nähtub, et vastustaja on kaebaja taotluse hindamisel arvestanud taotleja haridusnõuete ja varasema töökogemuse osas Eerik Tõnissoni ja Liina Eilmanni kui osanike hariduse ja varasema töökogemusega ning juhatuse liikmete puhul üksnes Eerik Tõnissoni hariduse ja varasema töökogemusega.
19.Sellest tulenevalt on iseenesest õige apellatsioonkaebuse väide, et halduskohus on ebaõigesti leidnud, et kõik kaebaja väited seoses Liina Eilmannile antud hindepunktidega on asjasse mittepuutuvad. Ringkonnakohus muudab selles osas halduskohtu otsuse põhjendusi.
20.Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja oleks pidanud taotluse hindamisel arvestama Liina Eilmanniga ka kui juhatuse liikmega. Määruse nr 68 § 7 lg 1 p 3 kohaselt pidi osaühingu puhul taotleja lisama taotlusele ka nimekirja osaühingu juhatuse liikmete kohta, kui nimetatud andmed ei olnud kättesaadavad äriregistrist. Kaebaja on taotlusele lisanud juhatuse liikmete nimekirja, mille kohaselt oli 17.08.2015 kaebaja juhatuse liikmeks Eerik Tõnisson.
21.Kaebaja väitel on Liina Eilmann kaebaja juhatuse liige alates 13.08.2015. Äriregistrisse on Liina Eilmanni juhatuse liikme kanne tehtud 19.08.2015.
22.Kaebaja on apellatsioonkaebusele lisanud Nortex Developers OÜ 13.08.2015. a koosoleku protokolli. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 198 lg 3 kohaselt peab
menetlusosaline apellatsiooniastmes uue tõendi esitamise lubatavust põhistama ning kui põhjendusi ei esitata või kohus ei pea neid mõjuvaiks, jätab kohus tõendi tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses põhistanud, mis takistas tal nimetatud tõendi esitamist halduskohtule. Kuna nimetatud tõend ei ole ringkonnakohtu hinnangul vajalik asja õigemaks lahendamiseks, siis tagastab ringkonnakohus selle kaebajale.
23.Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kui Liina Eilmann oli kaebaja juhatuse liige alates 13.08.2015 ja taotlus esitati 17.08.2015, siis pidanuks ka Liina Eilmann olema märgitud taotlusele lisatud juhatuse liikmete nimekirjas. Seda enam, et taotleja on kinnitanud taotluses esitatud kõigi andmete ja dokumentide õigsust.
24.Kaebaja leiab, et vastustaja oleks pidanud lähtuma taotluse lahendamise hetkel äriregistrist nähtuvatest andmest. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Määruse nr 68 § 7 lg 1 p 3 kohaselt tuli taotlusele lisada osaühingu juhatuse liikmete nimekiri, kui nimetatud andmed ei olnud äriregistrist kättesaadavad. Kuna kaebaja oli taotlusele osaühingu juhatuse liikmete nimekirja lisanud, siis ei olnud vastustajal vaja äriregistri andmetest lähtuda. Seda enam, et taotlejal oli kohustus esitada osaühingu juhatuse liikmete nimekiri üksnes juhul, kui nimetatud andmed ei olnud äriregistrist kättesaadavad. Kuna kaebaja oli osaühingu juhatuse liikmete nimekirja esitanud ning kinnitanud taotluses esitatud andmete õigsust, siis isegi juhul, kui vastustaja oleks tuvastanud, et taotluses esitatud andmed on vastuolus äriregistrist nähtuvate andmetega, ei oleks vastustaja saanud taotluse lahendamisel tugineda äriregistrist nähtuvatele andmetele. Kuna äriregistri kanded tehakse ajalise nihkega, siis on võimalik, et äriregistri kanded juhatuse liikmete kohta ei vasta tegelikkusele (Riigikohtu halduskolleegiumi 26.04.2012. a otsus asjas nr 3-3-1-17-12, p 9). Juhatuse liikme kohta äriregistrisse tehtud kanne on deklaratiivne, mitte õigustloov (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10.10.2007. a määrus asjas nr 3-2-1-89-07, p 13). Äriseadustiku § 34 lg 2 esimese lause kohaselt kehtib äriregistri kanne kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige.
25.Asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks vastustajat pärast taotluse esitamist teavitanud kaebaja juhatuse liikmete muutumisest või avaldanud soovi taotluses esitatud andmete parandamiseks. Seega on vastustaja õigesti jätnud kaebaja taotluse hindamisel Liina Eilmanni kui kaebaja juhatuse liikme hariduse ja varasema töökogemusega arvestamata ning arvestanud sellega üksnes kui kaebaja osanikuga.
26.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vastustaja on vähemalt osaliselt arvestanud ka Liina Eilmanni kui juhatuse liikme hariduse ja varasema töökogemusega. Asja materjalidest seda ei nähtu. Vaideotsuse ja PRIA vastuse kohaselt kaebusele on PRIA hindepunktide andmisel hindamiskriteeriumi 1.1 eest arvestanud, et ühel osanikul (Liina Eilmannil) on põllumajandusalane haridus, teisel osanikul (Eerik Tõnissonil) see puudub. Teise osaniku (Eerik Tõnissoni) majandusainete läbimise eest on hindamiskomisjon tõstnud vaidemenetluses hindamiskriteeriumi 1.2 eest antavaid punkte, mistõttu sai uue hindamise tulemusena taotlus selle kriteeriumi eest 0,67 hindepunkti senise 0 asemel. Seetõttu on ebaõige ka kaebaja täiendavas seisukohas esitatud väide, et kaebaja taotlus sai kriteeriumi 1.2 eest 0 punkti).
Eeltoodust nähtub, et vastustaja on Liina Eilmanni põllumajandusliku haridusega arvestatud üksnes tema kui osanikuga ning juhatuse liikmete hindepunktid on antud üksnes Eerik Tõnissoni hariduse põhjal, kellel põllumajanduslik haridus puudus. Hindamiskriteeriumi 1.2 osas võeti arvesse Eerik Tõnissoni ettevõtlusalast haridust. Samuti on taotleja töökogemuse hindamise juures arvestatud nii Eerik Tõnissoni kui Liina Eilmanni varasema töökogemusega, sest ka nimetatud hindamiskriteeriumi osas tuli arvestada nii osaühingu juhatuse liikmete kui ka osanike varasemat töökogemust.
27.Määruse nr 68 lisa 4 kohaselt pidid osaühingust taotleja puhul hariduse ja töökogemuse eest väga hea hinnangu ehk hinde 5 saamiseks vastama kõik osaühingu osanikud ja juhatuse liikmed nõutud kriteeriumitele. Taotleja juhatuse liikmel Eerik Tõnissonil põllumajanduslik haridus puudus ning ta arvestatavat põllumajanduslikku töökogemust ei omanud. Tema haridust on vastustaja arvestanud üksnes taotleja majandus- ja juhtimisalase hariduse ning mittepõllumajanduslikust ettevõttest saadud varasema töökogemuse kriteeriumite all. Nende osakaal kogu vastava hindamiskriteeriumi eest antava hindepunktide kujunemisel oli vähem tähtis, kui põllumajanduslik haridus ja varasem töökogemus. Seega ei nähtu, et kaebaja taotlusele antud punktid oleksid hindamiskriteeriumitega vastuolus.
28.Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja poolt ringkonnakohtule esitatud fotod investeeringuobjekti praegusest seisust asjakohatud, sest neid asjaolusid ei ole vaja käesoleva vaidluse raames tõendada. Kaebaja on soovinud nende fotodega tõendada äriplaani jätkusuutlikkust ning äriplaanile antud hindepunktide ebakohasust. Kuna kaebaja äriplaani vastavust hindamiskriteeriumitele hinnati taotluse esitamise hetke seisuga, siis ei oma investeerimisobjekti praegune seis asja lahendamisel tähendust. Sellest tulenevalt tagastab ringkonnakohus kaebajale ka täiendavale seisukohale lisatud kaks fotot.
29.Kuna ringkonnakohtu hinnangul puudub alus PRIA 23.11.2015. a otsuse nr 13-6/1294 p 137 tühistamiseks, siis ei saa rahuldada ka kohustamisnõuet kaebaja toetustaotluse rahuldamiseks. Seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta kaebaja väited, mis puudutavad seda, millistel õiguslikel alustel oleks võimalik kaebaja taotlust rahuldada olukorras, kus vastava meetme rahalised vahendid on ära kasutatud ning 2014-2020 programmperioodi vahendite arvelt ei ole lubatud enam varasemaid taotlusi rahuldada.
30.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 06.10.2016. a otsuse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus muudab HKMS § 200 p 4 alusel halduskohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustes märgitud osas.
31.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole enda menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
Tanel Saar
Tiina Pappel
Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.