Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Madis Ernits, Tiina Pappel 19.12.2017, Tartu 3-17-432 X. i kaebus Viru Vangla 08.02.2017. a käskkirja nr 31/78 õigusvastaseks tunnistamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks kuue kuu keskmise palga ulatuses Tartu Halduskohtu 21.06.2017. a otsus Viru Vangla apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja X. Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada apellatsioonkaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu 21.06.2017. a otsuse punktid 1-4 ning teha uus otsus, millega jätta X. i kaebus rahuldamata.
2.Delikaatsete isikuandmete kaitseks asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga „X“.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 18.01.2018 (k.a.) (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla nimetas 03.08.2016. a käskkirjaga nr 3-1/340 X. Viru Vangla direktori asetäitja ametikohale ajutiselt äraoleva ametniku asendajana alates 10.08.2016 kuni asendatava ametikohale naasmiseni või ametikohalt vabastamiseni (p 1) ning kohaldas X. le katseaega kestvusega 1 aasta (p 7).
2.Viru Vangla vabastas 08.02.2017. a käskkirjaga nr 3-1/78 X. Viru Vangla direktori asetäitja ametikohalt katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu alates 23.02.2017; luges teenistussuhte viimaseks päevaks 22.02.2017; maksis X. le kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist 12,08 kalendripäev ulatuses. Käskkiri on antud justiitsministri 13.06.2006. a
määruse nr 20 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ § 4 lg 2 p 3, avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 86, § 91 lg-d 1-3, § 101 lg-d 2-3, § 103, § 104, Viru Vangla 06.0.2017. a teatise nr 3-8/4646-1 ja 01.02.2017 toimunud katseaja vestluse kokkuvõtte alusel.
3.X. esitas 22.02.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, 16.03.2017 täpsustuse ja 31.05.2017 täiendava seisukoha. Kaebaja palus tunnistada Viru Vangla 08.02.2017. a käskkiri õigusvastaseks ja mõista välja hüvitis 6 kuu keskmise palga ulatuses. Kaebaja põhjendused: 1) 03.08.2016. a käskkirja kohaselt kohaldati kaebajale katseaega kestvusega 1 aasta. Antud tähtaeg on vastuolus ATS § 24 lg-ga 2. Vastustaja ei ole põhjendanud katseaja pikkuse valikut. 1-aastase katseaja määramine on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega (võrreldes avalikus sektoris kehtiva maksimaalse 4 kuu pikkuse katseajaga). 2) Kaebaja on vabastatud teenistusest katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu alates 23.02.2017, s.o 6 kuud ja 12 päeva pärast ametikohale asumist. 08.02.2017. a käskkirjas viidatud teenistusest vabastamise alus on õigustühine. Kaebaja osas näeb seadus ette erilise kaitse, kuna ta kasvatab kolme alaealist last, s.h ühte alla 7-aastast last. 08.02.2017. a käskkiri ei vasta ATS § 103 lg 2 p 4 nõuetele. Käskkirjas puudub info, millisele konkreetsele nõudele kaebaja ei vastanud. Haldusmenetluse seaduses (HMS) sätestatud ärakuulamisõiguse teostamise funktsiooni kasutati näiliselt, sest reaalselt oli vangla direktor lõpliku otsuse juba eelnevalt teinud, millest oli korduvalt teavitanud ka kaebajat.
4.Tartu Halduskohus rahuldas 21.06.2017. a otsusega kaebuse; tunnistas Viru Vangla 08.02.2017. a käskkirja nr 3-1/78 õigusvastaseks; mõistis Viru Vanglalt X. kasuks välja hüvitise 6 kuu keskmise palga ulatuses; tegi Viru Vanglale ettekirjutuse kaebaja 6 kuu keskmise palga ulatuses hüvitise suuruse väljaselgitamiseks ja maksmiseks; tagastas kaebajale kaebuselt tasutud riigilõivu 15 eurot. Otsuse põhjendused: 1) Kuigi ATS-i kohaselt saab kohaldada ametnikule katseaega kuni 4 kuud, sätestab vangistusseaduse (VangS) § 121 vanglaametniku katseaja eriregulatsiooni. Kaebajale katseaja kohaldamine kestusega 1 aasta on õiguspärane. 2) Kuna käskkirjas puuduvad katseaja ebarahuldavaid tulemusi põhjendavad kaalutlused, ei ole tehtud viga võimalik vaadelda vormiveana. Kui lähtuda eeldusest, et vastustaja viis 01.02.2017 toimunud katseaja vestluse läbi ja tegi sellest kokkuvõtte, jättes selle üksnes käskkirjas kirjalikult fikseerimata, oleks tegemist vormiveaga, mis muudab kaalutlusotsuse õiguspärasuse kontrolli võimatuks. Kaalutlusotsuste põhjendamine kohtumenetluses ei ole katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu teenistusest vabastamise puhul lubatav. Käskkirja sissejuhatuses on selle andmise alusena üldiselt viidatud 01.02.2017 toimunud katseaja vestluse kokkuvõttele (tl 22jj) ja 06.02.2017. a teatisele. Taoline viitamine käskkirjavälistele dokumentidele ei ole lubatav. Täitmata on vähemalt üks kriteerium, mille kohaselt ei või viide olla üldine (käskkirja preambulas). Taoliseks viitamiseks põhjendatud vajaduse esinemine on kaheldav. 3) Kuigi 01.02.2017 toimunud katseaja vestluse kokkuvõte on 7 lk pikk, on selle stiil ebaühtlane ja seal sisalduvat oleks saanud käskkirjas oluliselt kontsentreeritumalt esitada. Käskkirjas puudub info, millisele konkreetsele nõudele kaebaja ei vastanud. Toimiku materjalidest ei nähtu, et vastustaja oleks andnud katseaja vestluse kokkuvõtte kaebajale arvamuse esitamiseks, nagu nõuab ATS § 24 lg 7. Samuti puuduvad motivatsioonis faktilised asjaolud, mis ei oleks üldsõnalised, vaid tõendatavad. Toimiku materjalide järgi on kaebaja puhul kasutatud HMS-s sätestatud ärakuulamisõiguse teostamise funktsiooni ainult näiliselt, sest reaalselt oli vangla direktor vastava lõpliku otsuse teinud juba eelnevalt, millest oli korduvalt teavitatud ka kaebajat. Seega kaebajat ei ole nõuetekohaselt ära kuulatud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
5.Viru Vangla esitas 20.07.2017 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 21.06.2017. a otsus ja teha asjas uus otsus, millega jätta X. kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) 08.02.2017. a käskkirja põhjendused on üksikasjalikult välja toodud 01.02.2017 toimunud katseajavestluse kokkuvõttes, millele käskkirjas ka viidatakse. Käskkiri on selles toodud motiivide osas selge. HMS-st ega kohtupraktikast ei tulene keeldu viidata asjakohastele dokumentidele käskkirja preambulas. Käskkirjas muule dokumendile viitamine oli ka otstarbekohane. Käskkirjas on kokkuvõtlikult ära toodud otsuse põhimotiiv, milleks on katseaja ebarahuldavad tulemused. Vestluse kokkuvõte edastati kaebajale e-posti aadressile, ta on selle digitaalselt allkirjastanud, millega kinnitas dokumendi kättesaamist ja sellega tutvumist. 2) Käskkirjas on õigusliku alusena viidatud ATS §-le 91. Faktilise alusena on viidatud 01.02.2017 toimunud katseaja vestluse kokkuvõttele. Katseajavestlus näitas, et isik ei vasta justiitsministri 23.07.2013. a määruse nr 26 „Vanglateenistuse ametnikule esitatavad nõuded, nõuetele vastavuse hindamine ning vangla direktori värbamine ja valik“ (määrus nr 26) §-des 1-5 nimetatud nõuetele. Ebarahuldavateks tulemusteks olid puudulik juhtimisoskus, initsiatiivi- ja otsustusvõime, mille puhul on tegemist üheselt mõistetavate puudustega ning millest arusaamist ei saanud mõjutada see, et katseajavestluse kokkuvõttes ei ole iga puuduse juures viidatud konkreetsele normile. Kui pidada õigusliku viite puudumist kokkuvõttes veaks, siis tulenevalt HMS §-st 58 ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda ainuüksi vorminõude rikkumise tõttu, kui vorminõude rikkumine ei mõjuta asja otsustamist. Katseajavestluse kokkuvõte on põhjalik ja sellest on jälgitav haldusorgani siseveendumuse kujunemine. 3) Asjaolu, et enne katseajavestluse toimumist oli vangla direktoril juba seisukoht teenistuja osas, ei tähenda, et ärakuulamine teostati näilikult. Et ärakuulamine oleks efektiivne, peab asutus tegema teatavaks, millise otsuse tegemist kavandatakse, või vähemalt viitama võimalustele, milline otsus võib tulla ja millest see üldjoontes sõltub. Kuna kaebaja tööle etteheidetavad puudused olid olulised ning kaebaja tähelepanu oli erinevatel nõupidamistel tema töö puudustele korduvalt juhitud, ei pidanud vangla katseajavestluse järel enam põhjendatuks kaaluda, kas kaebaja teenistusest vabastamisele leiduks alternatiive. Kaebajale oli tagatud ärakuulamine suuliselt vabas vormis 01.02.2017 katseajavestlusel. Lisaks korraldati 06.02.2017 täiendav vestlus, mille käigus anti isikule võimalus arvamust avaldada, kuid X. ei pidanud seda vajalikuks.
6.X. esitas 19.08.2017 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) Apellatsioonikaebuses pole märgitud, miks ei ole vastustajale tehtud ettekirjutust täidetud. Arusaamatuks jääb apellatsioonkaebus osas, milles vaidlustatakse seda, et kaebuselt tasutud riigilõiv on kaebajale tagastatud. 2) 08.02.2017. a käskkiri ei vasta HMS-i ja ATS § 103 lg 2 p 4 nõuetele. Teenistuja katseaja lõpuvestluse kokkuvõttest on haldusaktis kajastatud ainult üks lause, s.o katseaja ebarahuldavad tulemused. Teenistusest vabastamise puhul ametiasutuse algatusel on põhjendamiskohustuse täitmine eriti oluline. Nii haldusaktis kui ka apellatsioonkaebuses viitab vastustaja ekslikult olematule dokumendile, s.o katseaja vestluse kokkuvõttele. Vangla direktor on 07.02.2017 allkirjastanud “Teenistuja katseaja lõpuvestluse kokkuvõtte“. 3) Selge ei ole, millisele ATS § 24 lg-s 1 toodud nõudele kaebaja ei vastanud. Vangla struktuuris on finants- ja majandusosakond (FMO) eraldi struktuuriüksus, mida juhib osakonnajuhataja (kes oli ametis kuni 16.01.2017), lisaks on üksuses juhtivspetsialistid, kelle vahel on jagatud erinevad vastutusvaldkonnad ja kes korraldavad spetsialistide igapäevast tööd. Osakonnajuhataja allub peadirektori asetäitjale. Direktor on kokkuvõttes kõik FMO-ga seotud
tegevused, märksõnad jms seostanud ainuisikuliselt kaebaja tegevuse(tuse)ga, unustades ära FMO põhimääruses ja töötajate ametijuhendites sätestatud õigused, kohustused ja tööülesanded. Nn puudused ja rikkumised viitavad teenistuskohustuste täitmata jätmisele või distsiplinaarrikkumistele, millele asutuse juht oleks koheselt pidanud reageerima. Kaebaja kandideeris ametikohale organisatsiooni välisena ja seega ei saa eeldada, et koheselt oleks teada kõik vanglateenistusega seotud üksikasjad. 4) Dokumendis „Teenistuja katseaja lõpuvestluse kokkuvõte“ puuduvad viited vestlusele. Kaebajale teadaolevalt kohtumist ei salvestatud ega protokollitud. HMS-s sätestatud ärakuulamisõiguse teostamise funktsiooni kasutati näiliselt, sest reaalselt oli direktor lõpliku otsuse juba eelnevalt teinud, millest oli korduvalt teavitanud ka kaebajat nii suuliselt kolmandate isikute (personalitalituse peaspetsialist) juuresolekul kui ka kirjalikult taasesitavas vormis. 06.02.2017 vestlust ei toimunud, sest sellel osalesid kõrvalised isikud. 06.02.2017. a teatis nr 3-8/4646-1 on juriidiliselt õigustühine, sest selle koostamise hetkel ja tutvustamisel kaebajale ei olnud taasesitamist võimaldavas vormis vormistatud/allkirjastatud/registreeritud 01.02.2017 toimunud katseajavestluse kirjalikku kokkuvõtet. Dokument allkirjastati alles 07.02.2017 kell 12.45.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
8.Vastavalt HKMS § 197 lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses. Apellatsiooniastmes on vaidluse all haldusakti motiveerimispuudused (I), samuti ärakuulamisõiguse teostamine (II). Ringkonnakohus annab alljärgnevalt selles osas oma seisukoha ning lahendab viimaks apellatsioonkaebuse taotlused ja jaotab menetluskulud (III). I
9.ATS § 91 lg 1 kohaselt võib katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu ametniku teenistusest vabastada ainult juhul, kui tema töökogemus, teadmised ja oskused ei vasta piisavalt teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele. ATS eelnõu seletuskirjas selgitatakse, et katseaja eesmärk on hinnata, kas ametniku töökogemus, teadmised ja oskused vastavad piisavalt seadusega või seaduse alusel teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele. Kuna katseaja eesmärk on välja selgitada ametniku sobivus oma ametikohale, siis peab ametnik arvestama katseajal olles asjaoluga, et tema teenistussuhe on ebastabiilsem võrreldes katseaja läbinud ametnikuga. Teisisõnu on teenistusest vabastamiseks katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu kehtestatud lihtsustatud kord. Katseaja ebarahuldavate tulemuste põhjal ei saa ametnikku vabastada põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga (vt ATS eelnõu seletuskirja lk 58).
10.Halduskohus leidis otsuses õigesti, et ATS § 91 lg-s 1 sätestatud teenistusest vabastamine toimub kaalutlusõiguse alusel. Halduskohus on asjakohaselt viidanud HMS §-dele 4 ja 54 ning § 56 lõikele 3 (otsuse p 28). HMS § 56 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga ka selles, et käskkirjas on esitatud teenistusest vabastamise õiguslik ja faktiline alus, millest nähtub kaebaja teenistusest vabastamine katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu, kuid mitte teenistusest vabastamise konkreetsemaid kaalutlusi. Küll aga ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga selles, et vangla poolt kaalutlusõiguse teostamine ei ole seetõttu kontrollitav.
11.Vastustaja on kohtumenetluse käigus selgitanud, et käskkirja andmisel juhinduti Viru Vanglas 01.02.2017 toimunud katseaja vestluse kokkuvõttest (tl 22-25) ja 06.02.2017. a teatisest (tl 19). Vaidlust ei ole selle üle, et nendele dokumentidele on teenistusest vabastamise käskkirjas ka viidatud. Halduskohus asus Riigikohtu 14.10.2003. a otsusele haldusasjas nr 3-3-1-54-03 tuginedes seisukohale, et käskkirjavälistele dokumentidele viitamine otsuses ei ole lubatav, sest viide on üldine ja viitamiseks puudus põhjendatud vajadus. Ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga ei nõustu.
12.HMS § 56 lg 1 ls 2 kohaselt esitatakse haldusakti põhjendus haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Seega ei sea HMS iseenesest haldusorganile viitamisel piiranguid sõltuvalt sellest, kui üldine on viide või kui põhjendatud on teisele dokumendile viitamine. HMS § 56 lg 1 teises lauses nimetatud viitamise võimalus on mõeldud kasutamiseks olukordades, kus haldusakti motivatsioonis tuleks korrata teistes kättesaadavates dokumentides juba esitatud detailset informatsiooni, mis paisutaks haldusakti motivatsiooni ülemääraseks. Ülemäärane on motivatsioon, mis on ebaproportsionaalselt mahukas, võrreldes haldusaktis lahendatava küsimuse tähtsuse ja keerukusega (RKHK 14.10.2003. a otsus asjas nr 3-3-1-54-03, p 36).
13.Ringkonnakohus on seisukohal, et etteheited kaebajale on sedavõrd detailsed ja mahukad (vt katseaja vestluse kokkuvõte ja lisanimekiri teenistusülesannetest, mille täitmiseks oli vaja pidevat vahetu juhi poolset suunamist/meelde tuletamist/kontrollimist ja koordineerimist, tl 2225), et nende kajastamine vaidlustatud käskkirjas olnuks ilmselgelt ülemäärane ning ebamõistlikult koormav. Sellele viitab ka kaebaja enda 08.02.2017. a e-kiri kolleegidele, milles kaebaja selgitab, et tal ei ole aega ümber kirjutada kõiki kirjalikus kokkuvõttes esitatud etteheiteid ning toob esile vaid mõned neist (tl 20-20p). Ülalviidatud kohtuasjas leidis Riigikohus ka seda, et viitamine teiste isikute koostatud dokumentidele ei võimalda ei menetlusosalistel ega kohtul üheselt aru saada, millised olid haldusakti andja kaalutlused, ega sunni haldusorganit kõiki poolt- ja vastuargumente läbi mõtlema. Kui mõne sekundaarse põhjenduse kordamise asemel tehakse motivatsioonis viide mõnele teisele dokumendile, siis peab lõppkokkuvõttes olema arusaadav, milline selles dokumendis sisalduv informatsioon kujutab endast osa haldusakti põhjendusest (RKHK 14.10.2003. a otsus asjas nr 3-3-1-54-03, p 36).
14.Ringkonnakohus märgib, et Riigikohtu eelviidatud lahendiga analoogset olukorda käesoleval juhul ei esine. Nii teatise kui ka katseaja vestluse kokkuvõtte on allkirjastanud vangla direktor A. Möldri. Viimane oli ka isikuks, kes katseaja vestlust läbi viis. Mõlema dokumendiga on kaebaja saanud enne käskkirja andmist, 06.02.2017 toimunud täiendava kohtumise käigus ka tutvuda. Seega oli kaebajal võimalik vangla direktorile dokumentide kohta, sh talle etteheidetava käitumise kohta täpsustavaid küsimusi esitada. Dokumentide põhjal pidi kaebaja jaoks olema ilmne, et kaebajale ette heidetav käitumine on ammendavalt kirjeldatud katseaja vestluse kokkuvõttes. Kuna katseaja vestluse kokkuvõte tervikuna sisaldaski ainult kaebajale etteheidetava käitumise loetelu võrdluses kaebaja peamiste tööülesannetega, ei saa väita ka seda, et dokument oli sedavõrd üldine, et kaebajal ei olnud võimalik leida sellest üles neid kaalutlusi, mis tõid kaasa tema teenistusest vabastamise. Sel põhjusel ei saa vanglale ette heita ka viitamist dokumendile tervikuna ehk üldise viite tegemist. Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu etteheitega, mille kohaselt ei ole käskkirjas konkreetsete kaalutluste esitamata jätmise tõttu vastustaja kaalutlused kaebaja teenistusest vabastamisel kontrollitavad.
15.Ringkonnakohus ei pea siinkohal vajalikuks kõiki kaebajale ette heidetavat üles loetleda, vaid märgib, et tegemist on väga paljude tõsiste etteheidetega, mis on seotud kaebaja peamiste
tööülesannetega (vt katseaja vestluse kokkuvõte, tl 22-23). Kaebaja poolt tööülesannete täitmisele antud hinnang veenab, et vastustaja kaalus kaebaja vastavust teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele. Ka võib järeldada, et tegemist ei olnud ühekordse ega mööduva probleemiga, vaid eelkõige kaebaja isikuomadustest tulenevate vajakajäämistega, ning esines alus kaebaja vabastamiseks ATS § 91 lg 1 alusel. Kaebuses halduskohtule ei ole kaebaja sisulisi vastuväiteid talle ette heidetava käitumise kohta esitanud, vaid on tuginenud ainult vangla formaalsetele minetustele haldusakti koostamisel. Seega ei ole käesolevas asjas vaidlust selle üle, et katseaja vestluse kokkuvõttes ja selle lisas märgitud probleemid esinesid.
16.Riigikohus on leidnud, et kuna ametiasutuse juht on kohustatud tagama asutuse tõhusa toimimise avaliku võimu teostamisel, mille üheks teguriks on tulemuslikult töötavad ning asjatundlikud ametnikud, on põhjendatud ametisse nimetamise õigust omava isiku ulatuslik kaalumisruum selliste hinnanguliste otsustuste tegemisel nagu katseaja tulemuste hindamine. Seadus ei seo hindajat kohustusega tuua välja objektiivsed asjaolud, millel põhineb asutusepoolne hinnang, kuid katseaja tulemuste ebarahuldavateks lugemist peab motiveerima. Motiveerimine võib seisneda nii viitamises faktilistele asjaoludele kui ka hinnangulistes väidetes töötulemuste ja ametikohale vastavuse kohta. Viimane hõlmab ka suhtlemisoskust, sobivust organisatsiooni ja muid sarnaseid asjaolusid. Kõikide ametikohtade puhul ei olegi võimalik teenistusülesannetega toimetuleku kohta hinnangut anda objektiivselt mõõdetavate tulemuste põhjal. Kui teenistusülesannete edukas täitmine eeldab näiteks loovust ja initsiatiivikust, võib suhteliselt lühikese teenistusaja kohta hinnangu andmisel olla üksikute vajakajäämiste esiletoomisest olulisem vahetu ülemuse seisukoht, kas ametnikul on tema ametikoha jaoks piisavad teadmised, kogemused, võimed ja muud isikuomadused (RKHK 08.05.2001. a otsus asjas nr 3-3-1-27-01, p 4; 12.05.2008. a otsus asjas nr 3-3-1-18-08, p 13). Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et puudub alus järeldada, et vastustaja oleks kaalutlusotsuse tegemisel kaalutlusõiguse reegleid rikkunud, sh. kaalutlusõiguse piire ületanud.
17.Küsimus sellest, kas vastustaja pidanuks käskkirjas katseaja vestluse kokkuvõtet kontsentreeritumalt esitama ning käskkirja pikemalt põhjendama, on kaalutlusotsuse otstarbekuse küsimus, mille hindamise õigust kohtul ei ole (HKMS § 158 lg 3 ls 2) ning mis ei oma eeltoodud järelduste valguses ka tähtsust. Kokkuvõtlikult ei leia ringkonnakohus, et käskkiri sisaldaks motiveerimispuudusi, mis annaksid aluse käskkirja tühistamiseks. II
18.Halduskohus asus otsuses seisukohale, et kaebajat ei kuulatud ka menetluses nõuetekohaselt ära. Nimelt leiab halduskohus, et ärakuulamisõiguse teostamine oli näiline, sest reaalselt oli Viru Vangla direktor lõpliku otsuse juba eelnevalt teinud. Ka leidis halduskohus, et vastustaja rikkus ATS § 24 lõiget 7, sest ei andnud kaebajale nõuetekohaselt katseaja vestluse kokkuvõtet arvamuse esitamiseks. ATS § 24 lg 7 sätestab, et enne katseaja lõppu tuleb ametnikule anda võimalus osaleda katseajavestluses, mille käigus käsitletakse lõikes 1 nimetatut. Katseajavestluse kokkuvõte vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja edastatakse ametnikule arvamuse avaldamiseks.
19.Ringkonnakohus märgib esmalt, et pooled ei vaidle selle üle, et katseaja vestlus 01.02.2017 toimus. Kuigi kaebaja nimetab seda kaebuses halduskohtule „katseajavestluseks“, kestis vestlus kaebuse kohaselt ca 1,5 tundi ning „selle käigus esitati kaebajale erinevaid etteheiteid ja teemasid, mis olid seotud kogu finants- ja majandusosakonna igapäevase tegevusega. Kaebaja omalt poolt esitas põhjendusi ja ka dokumente“ (vt halduskohtule esitatud kaebus, tl 4, ülalt kolmas lõik). Ringkonnakohus leiab, et kaebuses toodud kirjelduse põhjal ei saa väita, et tegemist oli kaebaja näilise ja formaalse ärakuulamisega. Seda, et vestlus oli mõlemapoolne
ning kaebajal oli võimalik talle ette heidetud tegevusi põhjendada, tõendab ka kaebaja 06.02.2017 esitatud arvamus katseaja kokkuvõttes (tl 24), milles kaebaja selgitab, et andis oma arvamuse talle omistatavate puuduste osas suuliselt 1. veebruaril vestluses vahetu juhiga.
20.Vaidlust ei ole ka selle üle, et katseaja vestluse kirjalik kokkuvõte anti kaebajale tutvumiseks 06.02.2017, mil toimus kaebaja täiendav kohtumine vangla direktoriga. Pooled ei vaidle selle üle, et samal kohtumisel anti kaebajale tutvumiseks ka teatis, milles teavitatakse kaebajat, et vangla lõpetab temaga teenistussuhte ATS § 91 lg 1 alusel katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu alates 23.02.2017 (tl 19). Teatises märgitu ei muuda asjaolu, et kaebajale saadeti veel samal päeval ka meili teel katseaja kirjalik kokkuvõte arvamuse avaldamiseks, mistõttu ei saa väita, et kaebajale arvamuse avaldamist ei võimaldatud (vt katseaja kokkuvõtte VI osa „Ametniku arvamus“, tl 23p-24). Ringkonnakohtu järeldust ei muuda asjaolu, et kaebaja sisulisest arvamuse avaldamisest talle ette heidetava tegevuse osas loobus (vt samas kaebaja kirjalik arvamus tl 24).
21.Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, mille kohaselt rikkus vastustaja ATS § 24 lõiget 7. ATS § 24 lg 7 ei välista ametnikult arvamuse küsimist ka pärast seda, kui ametnikku on teavitatud soovist temaga teenistussuhe ATS § 91 lg 1 alusel lõpetada. Vastupidi, vastav informatsioon annab ametnikule parema võimaluse oma huve kaitsta, sest sellisel juhul ei saa ta olla teadmatuses või eksimuses katseaja vestluse lõplikust tulemusest. Käesoleva vaidluse lahendamisel omab tähtsust see, et kaebaja sai enda arvamust avaldada enne vaidlusaluse käskkirja andmist. HMS § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited enne haldusakti andmist. Poolte varasem meilivahetus, millest nähtub vastustaja soov, et kaebaja ise ametist lahkuks (tl 13-13p), ringkonnakohtu eelnevat järeldust ei mõjuta. Seega on ringkonnakohus kokkuvõtlikult seisukohal, et vangla kaebaja ATS § 24 lõikes 7 sätestatud õigust ei rikkunud. Kuna kaebaja halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebust ei esitanud ega esitanud ka vastuapellatsioonkaebust vangla apellatsioonkaebusele, ei käsitle ringkonnakohus seda osa halduskohtu otsusest, mis seondub katseaja pikkusega.
III
22.Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus Viru Vangla apellatsioonkaebuse, tühistab Tartu Halduskohtu 21.06.2017. a otsuse punktid 1-4 ning teeb uue otsuse, millega jätab X. i kaebuse rahuldamata. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna Viru Vangla oli HKMS § 104 lg-st 10 tulenevalt apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisest vabastatud, puudub vajadus menetluskulude jaotamiseks.
23.HKMS § 175 lg 3 kohaselt asendatakse andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Halduskohus asendas delikaatsete isikuandmete kaitseks kohtuotsuse avaldamisel kaebaja ja kaebaja lapse nime tähemärgiga “X“ (otsuse resolutsiooni p 6). Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsuse resolutsioon on eesmärgipärane vaid juhul, kui ka ringkonnakohus HKMS § 175 lg 3 alusel eelviidatud isikuandmeid ei avalda. Arvestades seda, et ringkonnakohtu otsus ei kajasta kaebaja lapse nime, asendab ringkonnakohus delikaatsete isikuandmete kaitseks kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga „X“.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.