Korrakaitse › Vanglad

Vaideotsuses on viide kodukord punktile 11.3.3 ja on märgitud, et taotlus hügieenipaki saamiseks rahuldatakse kui tema isiklikul kontol on hügieenipaki saamisele eelneval kolmel kalendrikuul keskmine vaba raha jääk alla 9,59 euro (kuude lõikes ei ületa 9,59 eurot). Madis Pretke esitas kaebuse halduskohtule 15.06.2017 ning kohus on asja kohtumäärusega 07.09.2017 menetlusse võtnud ning vabastanud Madis Pretke riigilõivu (15 eurot) tasumisest. Kaebaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Kaebaja on taotlenud kohtu kaudu Tartu Vanglalt hügieenipaki saamist, eelkõige hambapasta saamist. Kaebaja peab seda, et talle ei väljastatud tasuta hambapastat sisaldavat hügieenipakki I kvartalis enda diskrimineerimiseks ja ahistamiseks ning märgib, et tema suhtes on vangla õigusvastaselt toiminud. Kaebaja poolt märgitu kohaselt ei olnud tema konto vaba raha jääk nii suur, et vanglal oleks olnud õigus keelduda hügieenipaki (hambapasta) saamisest. Kaebaja on märkinud, et kui vangla hügieenipakki ei taga, ei saa ka tema hügieeninõudeid täita. Kaebaja arvestuste kohaselt oli tema vaba raha jääk kontol 9 eurot. Kaebuse täienduses on kaebaja esitanud vastulause sellele, kuidas vangla arvestab sissetulekuid hügieenipaki andmise otsustamisel. Samas on kaebaja märkinud ka seda, kuidas tehakse takistusi kiriku, spordisaali ja staadioni külastamisel ning fabritseeritakse distsipliinirikkumisi. Kaebaja viitab väärikuse alandamisele. Kaebaja suhtes on hügieenipaki mitteväljastamine otsene pahatahtlik käitumine viia kinnipeetav sellise olukorrani, kus puuduvad elementaarsed hooldusvahendid. Kaebaja märgib, et teda pole võrdselt teistega koheldud ning hügieenipaki mitteandmine on vastuolus Põhiseaduse eesmärkidega. Vastustaja seisukohad, põhjendused ja taotlused Vastustaja märgib, et kokkuvõtvalt ei ole kaebaja õigusi esimeses kvartalis hügieenipaki andmata jätmisega rikutud, kuna selle saamise eeldused ei olnud täidetud. Kuigi kaebaja taotlus hambapasta saamiseks lahendati ebaõigetele kaalutlustele tuginedes, oli asjaolusid arvestades taotluse rahuldamata jätmine õige. Vangla on taotlenud jätta Madis Pretke kaebuse rahuldamata. Vangla seisukohalt selleks, et tagada isikute inimväärne kinnipidamine, on vanglas vähekindlustatud kinnipeetavale loodud võimalus kord kvartalis taotleda vanglalt hügieenipaki saamist. Kuna vangistust reguleerivad õigusaktid otsest hügieenipaki andmise kohustust vanglale ei pane, on vähekindlustatud kinnipeetavatele vangla poolt hügieenipakkide väljastamine vanglasüsteemi kaudu võimalik ning hügieenitarvete andmisel lähtutakse vangla ühtsetest põhimõtetest ja sarnastest kriteeriumidest. Vangla on täiendavalt esitanud selgituse kohtule, et Madis Pretke on saanud hambapastat sisaldanud hügieenipakki 13.07.2017 (II kvartali eest 2017) ja 06.10.2017 (III kvartali eest), I kvartali eest M. Pretke hügieenipakki ei saanud, kuna isikuarve väljavõtte kohaselt (01.01.201731.03.2017) oli isikuarve keskmine vabaraha jääk 12.12 eurot. Vastavalt kohtu poolt esitatud nõudele on vastustaja saatnud ka isikuarve väljavõtte perioodi 01.01.2017-20.04.2017 kohta. Vangla arvates oli M. Pretkel võimalik I kvartali eest ise hügieenipakk osta, mida kaebaja ka tegi. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1.Kohus asub seisukohale, et kaebus vangla kohustamiseks I kvartalis hügieenipaki andmiseks kaebajale tuleb jätta rahuldamata ja seda alljärgnevatel põhjustel.

2.Madis Pretke seisukohalt on Tartu Vangla jätnud ebaõigesti temale hügieenipaki andmata I kvartalis 2017, kuna tema isikuarvel olnud vabaraha jääk jäi alla Tartu Vangla kodukord p-s 11.3.3 kehtestatud piirmäära. Samuti ei ole temale antud hügieenipakki ka erandkorras. M. Pretke väidab, et vangla sihiliku tegevuse tulemusena ei võimaldatud temal kuude viisi hoolitseda enda hügieeni eest, mis on tema õigusi rikkuv ja diskrimineeriv. 3.Tartu Vangla kodukord p 11.3.3 kohaselt rahuldatakse kinnipeetava taotlus hügieenipaki saamiseks kui tema isiklikul arvel on hügieenipaki saamisele eelneval kolmel kalendrikuul keskmine vaba raha jääk alla 9.59 euro (kuude lõikes ei ületa 9,59 eurot). Sama korra punkti 11.3.1 kohaselt saavad esitada vähekindlustatud kinnipeetavad taotluse hügieenipaki saamiseks märtsi, juuni, septembri või detsembrikuu viimasel nädalal.

4.Kuigi kaebaja on kaebuses märkinud ainult hambapasta taotlusest, leiab kohus, et antud asja lahendamisel saab käsitleda asja selliselt, et vaidluse all on vangla toiming, mis seisneb selles, et I kvartali eest ei ole kaebaja saanud vanglalt hambapastat sisaldavat hügieenipakki ning kaebaja on esitanud kohtule kohutamise nõude selle saamiseks. Vaidemenetluses on käsitletud samuti seda, kas hügieenipaki (sh. hambapasta) andmisest keeldumine on õiguspärane või mitte. 5.Asja materjalide kohaselt on Tartu Vangla vastanud 24.04.2017 nr 2-3/983-2 Madis Pretkele ning selgitanud miks on keeldutud M.Pretkele hügieenipaki andmisest. Selgitatud on, et hügieenipaki saamise aluseks võeti arvestusperiood 01.01.2017 kuni 31.03.2017 I kvartali hügieenipaki väljastamiseks, mille kohta peab olema esitatud taotlus märtsikuu viimasel nädalal ning kuna kaebaja I. kvartali keskmine vabaraha jääk ühe kuu kohta ületas ettenähtud miinimumi, siis kaebajale hügieenipakki ei väljastatud - sellel ajal isikuarvele laekunud summade ja algsaldot arvestades on arvutuste kohaselt l. kuu keskmiseks vabaraha jäägiks 12,12 eurot. 02.05.2017 otsusega nr 6-24/3143-2 otsustas inspektor-kontaktisik E. Viiklaid, et kuna kaebaja kolme kuu keskmine vabaraha jääk oli 12,12 eurot, siis saab kaebaja hambapastat kauplusest ise osta ja hambapasta jäetakse kaebajale andmata. 6.Vastustaja on hilisemalt möönnud, et kaebaja hambapasta taotluse lahendamisel lähtus inspektor-kontaktisik ebaõigetest kaalutlustest ning otsust ei saanud teha samale põhimõttele tuginedes, mille alusel otsustatakse hügieenipaki andmine. Samas ei saa kaebajale hambapasta andmata jätmist pidada faktilisi asjaolusid arvestades lõppkokkuvõttes valeks. Nimelt oli kaebaja ise 24.04.2017 kauplusest endale hambapasta ostnud ja kuna kaebaja oli endale hambapasta ostnud oli vajadus vanglalt hambapasta saamiseks ära langenud ning seega ei saanud selle andmata jätmine ka kaebaja hügieenivajaduste rahuldamist enam mõjutada.

7.Asja materjalidest nähtuvalt on Madis Pretke saanud hambapastat sisalduvat hügieenipakki 13.07.2017 (II kvartali eest) ja 06.10.2017 (III kvartali eest). I kvartali eest M. Pretke hügieenipakki ei saanud, kuna tema kolme kuu keskmine (01.01.2017-31.03.2017) isikuarvel vaba raha jääk oli vangla poolt märgituna 12,12 eurot, see on rohkem kui 9,59 eurot ning taotlus jäeti 02.05.2017 rahuldamata. 8.Kohus peab oluliseks märkida, et kodukord p 11.3.3 kohaselt tulnuks kolme kuu vaba raha jääki arvestada alates taotluse esitamise hetkest ja lugeda 3 kuud ettepoole, seega kui 20.04.2017 on kaebaja taotluse esitanud, tulnuks võtta aluseks (periood 20.01.2017-20.04.2017) eelneva kolme kuu keskmine vaba raha jääk. Vaadates vastustaja poolt esitatud kaebaja isiklikku arvestuskontot, on 19.01.2017 seisuga vaba raha algjääk 8.54 eurot (19.36+15+11.73=46.09 ja

46.09-10.50-18,84-8.21=8.54 eurot) ning kohtu poolt välja toodud perioodil 20.01.201720.04.2017 on keskmine vaba raha jääk 7.34 eurot (8.54+13,50:3= 7,34). Seega 7.34 eurot on selline kolme kuu keskmine vaba raha jääk (mis on alla 9,50 eurot kuude lõikes), mis võimaldab hügieenipaki tasuta saamist vangla poolt. Kuna vangla on aluseks võtnud perioodi 01.01.2017-31.03.2017, on kaebaja kolme kuu isikuarve keskmine vabaraha jääk 12,12 eurot. Kohus nõustub kaebajaga, et vangla on arvestanud teisiti kolme kalendrikuul keskmise vaba raha jääki, mistõttu kujunes arvestuse tulem selliselt, et kaebajale ei peetud võimalikuks hügieenipakki anda. Kohtu arvates tulnuks kaebajale I kvartalis hügieenipakk anda tasuta. Kuna vangla seda ei teinud, võib kaebaja kaaluda vangla vastu materiaalse kahju hüvitamise nõude esitamist I kvartali eest hambapastale kulutatud raha katteks. Kaebaja oli sunnitud ise hambapasta ostma, et täita vangistusseaduse § 50 lg 1 nõuet, mis kohustab isikliku hügieeni eest hoolitsema. 9.Kohus märgib, et kaebaja kohustamisnõue jääb rahuldamata hügieenipaki andmiseks I kvartali eest, kuna kaebaja on ise omale hügieenipaki soetanud 24.04.2017 ning tagantjärele I kvartali eest hügieenipaki andmise kohustamiseks on nõue aegunud. Nii II kui ka III kvartali eest on kaebajale hügieenipakk väljastatud. 10.Eeltoodu alusel jätab kohus kohustamisnõude kohustada vanglat kaebajale väljastama I kvartali hügieenipakk, rahuldamata. 11.Mis puudutab kaebaja väidet, et teda on hügieenipaki mitteandmisega diskrimineeritud, solvatud ja koheldud ebavõrdselt, ei ole asjakohane, kuna kodukord p 11.3.3 sätteid kohaldatakse kõigi kinnipeetavate suhtes ühetaoliselt ning samuti puudub alus arvata, et vaidlusaluse probleemiga seonduvalt on kaebaja suhtes rikutud Põhiseadusest tulenevaid nõudeid. Samuti ei ole põhjendatud kaebaja väited, mis on toodud esile seonduvalt vaideotsusega, kuna vaideotsus iseseisvalt ei riku kaebaja õigusi, millel on üksnes täiendavad selgitused. Samuti ei oma antud asjas tähtsust kaebaja poolt esitatud ostuarved ja tellimislehed, kuna kohus sai kulutuste ja sissetulekute osas lähtuda kaebaja vanglasisesest isikuarvest. Samuti ei hinda kohus iseseisvalt kaebaja poolt ostetud kaupa, mille kohta on väljavõtted esitatud ning kohus ei käsitle muid esemeid, mida kaebaja on kaebuse täienduses välja toonud, kuna antud asjas menetleb kohus ainult hambapastat sisaldava hügieenipaki küsimust, kuna ainult selles osas on läbitud vaidemenetlus. Samuti ei käsitle kohus kaebaja väiteid selle kohta, et talle ei ole antud tööd, ei ole võimaldatud spordisaali ja staadioni kasutamist ega kirikus käimist ja fabritseeritud on distsiplinaarkaristusi, kuna need väited ei ole samuti käesoleva kaebuse esemega seotud probleemid ning pole läbitud ka nende osas vaidemenetlust. 12.Kohus märgib lisaks, et ei pidanud vajalikuks teha kaebajale kaebuse suhtes käiguta jätmise määrust, et lasta kaebajal oma nõuet muuta seonduvalt sellega, et kohustamisnõue (kohustada vanglat andma I kvartali eest kaebajale hügieenipakk) on aegunud, kuna kohus sai hinnata käesolevas asjas seda, milline oli kaebajal I kvartalis hügieenipaki saamise võimalus ning kas kaebajal oli enne hügieenipaki taotlemist kolmel kalendrikuul keskmine vaba raha jääk alla 9,59 euro. 13.Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast.

14.Menetluskuludest: Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebaja on kohtult saanud menetlusabi – vabastatud riigilõivu 15 euro tasumisest. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.