S.T.i kaebus Eesti Juristide Liidu kutsekomisjoni 06.02.2017 otsuse nr 1-1.2 ja 26.04.2017 hääletusprotokolli nr 2017/3 tühistamiseks ning Eesti Juristide Liidu kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – S.T. Vastustaja – Eesti Juristide Liit, seaduslik esindaja Meelis Pirn, volitatud esindaja Aase Sammelselg
Asja läbivaatamise vorm
16.novembril 2017 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Jätta S.T.i kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 15.01.2018 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.S.T. esitas 25.10.2016 Eesti Juristide Liidule (EJL) taotluse koos lisadega õigusnõuniku 7. taseme kutse saamiseks. EJL teavitas 19.12.2016 S.T.it, et esitatud dokumentide hulgast puudusid isiku koostatud õigusdokumendid ja andmed läbitud täiendkoolituste kohta, ning andis dokumentide esitamiseks tähtaja (tl 18). S.T. esitas 19.12.2016 EJL-le uuesti täidetud „Õigusnõuniku tase 7 taotleja portfoolio (eneseanalüüs)“ (tl 22-24). Samuti esitas S.T. enda koostatud õigusdokumendid. S.T. osales 01.02.2017 EJL büroos õigusnõuniku 7. taseme kutse hindamiskomisjoni intervjuul. EJL hindamiskomisjoni liikmed Age Värv, Aase Sammelselg ja Kai Amos allkirjastasid 02.02.2017 hindamiskomisjoni protokolli, millega anti S.T.ile negatiivne koondhinnang ning otsustati edastada hindamiskomisjoni tulemus kinnitamiseks kutsekomisjonile (tl 13-15).
2.EJL kutsekomisjon otsustas 06.02.2017 otsusega nr 1/1.2 jätta S.T.ile andmata õigusnõuniku 7. taseme kutse (tl 8-9). Otsuse kohaselt oli kutse andmata jätmise põhjuseks S.T.i poolt formaalsete nõuete mittetäitmine (täienduskoolituste kohta tõendite mitteesitamine) ning asjaolu, et S.T. esitas õigusdokumentide näidised, kuid intervjuu käigus antud vastused eri õigusvaldkondi puudutavatele küsimustele olid puudulikud. Otsus saadeti S.T.ile e-kirja teel 20.02.2017.
3.S.T. esitas 17.03.2017 vaide EJL 06.02.2017 otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja asja uueks otsustamiseks. EJL kutsekomisjon jättis 26.04.2017 vaideotsusega (hääletusprotokoll nr 2017/3) S.T.i vaide rahuldamata, leides järgmist (tl 10-12). 1) Vaidlustatud otsus võeti vastu kooskõlas EJL kutsekomisjoni 12.12.2016 otsusega kinnitatud EJL kutsekomisjoni ja hindamiskomisjoni töökorra (töökord) p-ga 5.4 osalenud liikmete lihthäälteenamusega, sest otsuse poolt hääletas rohkem kutsekomisjoni liikmetest kui selle vastu. Kutse mitteandmise poolt oli 3 liiget, vastu 1 liige ning 2 liiget ei hääletanud. Seega oli hääletamisest osa võtnud 4 liikmest kutse mitteandmise poolt enamus. Isegi kui lugeda, et kutse mitteandmise poolt oli 3 liiget ning selle vastu samuti 3 liiget, oleks töökorra p 5.5 kohaselt otsustav kutsekomisjoni esimehe hääl, kes oli kutse mitteandmise poolt. 2) Hindamiskomisjon tegutseb töökorra p 8 alusel. Hindamiskomisjoni protokollist nähtub, et hindamiskomisjon küsitles S.T.it sisuliselt. Nõustuda ei saa väitega, et kontrollmeetod tulnuks jätta rakendamata, sest S.T.il on 15 aasta pikkune töökogemus tsiviilmenetluses ja tsiviilkohtumenetluses. Hindamiskomisjonil on õigus kasutada kolmetasandilist hindamissüsteemi ning ise otsustada, millal ta kontrollimeetmeid kasutab. Reguleeritud ei ole, millal kõiki kolme standardit teha ei tohi. Hindamiskomisjon otsustas kasutada täiendavaid kontrollimeetmeid, kuna esitatud portfooliost ei selgunud sisulised täiendkoolitused, vaid osalemine erinevatel üritustel. Isik kutsuti intervjuule, et saavutada hindamise eesmärgid. 3) Äriteeninduse ja muu äritegevuse kutsenõukogu 22.05.2013 otsusega nr 13 kinnitatud õigusnõunik, EKR tase 7 hindamisstandardi (hindamisstandard) p 2.1.1 kohaselt on intervjuu sisuks portfoolio ja/või kaasuse analüüsi pinnal küsimuste esitamine. Kutse taotlejale esitatakse küsimused vastavalt tema enda poolt esitatud kohtukaasuste lahendamisele ja kohtupraktikale. Seega eeldab intervjuu kontrollivorm, et kutse taotleja seletab ja selgitab enda poolt esitatud dokumentide sisu ja kaasuses kasutatud seadusi ja kaasuste lahendamise korda. Hindamiskomisjon ei pea eeldama, et kutse taotleja peab enda poolt esitatud kaasusi 30 minutit ette valmistama. Kaasuse lahendamiseks andmine ei ole kohustuslik hindamismeetod. Intervjuu käigus esitatud küsimused olid praktiseeriva juristi jaoks ettevalmistust mittenõudvad, peamiselt lepinguõiguse algtõdesid puudutavad küsimused. S.T. ei esitanud portfoolios ega ka
2(9)
3-17-1114 intervjuu käigus hindamisstandardi p-s B.2.5 toodud tegevusnäitajaid juhtimise ja enesearendamise kohta, sh osavõttu õigusalastest koolitustest. 4) Portfoolio hindamisel ja intervjuu korraldamisel ei rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet. S.T.il oli kogu menetluse aja jooksul võimalik esitada lisatõendeid, selgitusi või taotlusi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.S.T. esitas 24.05.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse EJL kutsekomisjoni 06.02.2017 otsuse ja 26.04.2017 vaideotsuse tühistamiseks ning EJL kutsekomisjoni kohustamiseks kaebajale õigusnõuniku 7. taseme kutse andmiseks. Kaebaja leiab, et ta vastab õigusnõuniku 7. taseme kutsestandardile. Kaebuse põhjendused on järgmised. 1) Otsust ei võetud vastu lihthäälteenamusega. EJL kutsekomisjoni 06.02.2017 koosolekul osales 6 liiget, kaebajale kutse andmata jätmise poolt hääletas 3 liiget ning vastu 1 liige. Seega ei järgitud töökorra p-i 5.4. Lihthäälteenamus tähendaks 4 liiget, kui töökorra p 5.4 käsitleb kohal olnud komisjoni liikmeid, või 5 liiget, kui säte käsitleb kogu komisjoni koosseisu. Otsus võeti seega vastu lihthäälteenamuseta, mistõttu see pole õiguspärane (haldusmenetluse seaduse
(HMS) § 54).
2) Vale on vaideotsuse seisukoht, et kaebaja ei ole esitanud hindamisstandardi p-s B.2.5 toodud tegevusnäitajaid juhtimise ja enesearendamise kohta, sh osavõttu õigusalastest koolitustest ning et tal oli kogu menetluse aja jooksul võimalik esitada lisatõendeid, selgitusi või taotlusi. Portfoolio sisaldas juhtimise ja enesearendamise infot. Kaebajat ei teavitatud pärast 19.12.2016 dokumentide esitamist ning enne vaidlustatud otsuse saamist, et tema portfoolio oli puudulik ja vajab täiendusi. Pärast dokumentide esitamist 19.12.2016 kutsuti kaebaja 09.01.2017 e-kirja teel järgmiseks päevaks hindamiskomisjoni intervjuule (intervjuu lükati kaebaja õppepuhkuse ning välismaal viibimise tõttu edasi kuupäevale 01.02.2017). Kaebaja järeldas, et tema poolt täiendavalt esitatud dokumendid olid piisavad. 3) Töökorra p 8.2 kohaselt peab hindamiskomisjon 30 kalendripäeva jooksul taotluste ja neile lisatud dokumentide saamisest koostama hindamise tulemuste kohta hindamisprotokolli, kuhu tuleb kanda hindamisviisid (p 8.2.5). Äriteeninduse ja muu äritegevuse kutsenõukogu 23.11.2016 otsusega nr 4 kinnitatud kutse andmise korra õigusnõunik, tase 7 kutsele (kutse andmise kord) p-de 2.1 ja 2.2 tingimused olid kaebaja poolt täidetud. Kutse andmise korra p 3.2 kohaselt on selle taseme kompetentsuse hindamisviisid järgmised: a) portfoolio; b) vestlus/intervjuu. Kutse andja kodulehel www.juristideliit.ee oli kirjeldatud, et taotleja vastavuse hindamiseks kasutatakse kontrolli- ja/või portfoolio tüüpi kombineeritud meetodit sõltuvalt kutset taotleva isiku tegevuse kestvusest praktiseeriva õigusteenuse osutajana ning portfoolio olemasolust ja/või portfoolio piisavusest hindamise eesmärkide saavutamisel. Kuna kaebaja on praktiseeriva õigusteenuse osutajana tegutsenud üle 15 aasta ning portfoolio lisadena oli esitatud piisavas koguses kaebaja koostatud menetlusdokumente, saanuks hindamist teha kontrollmeetodit rakendamata ja kaebajat intervjuule kutsumata. Hindamisstandardi kohaselt eelistatakse isegi kontrollimeetodi rakendamisel kirjalikku kaasuse lahendamist ja sellele järgnevat intervjuud. 4) Intervjuu sisuks on portfoolio ja/või kaasuse analüüsi pinnal tekkinud küsimused (hindamisstandardi p 2.1.1). Kaasuse sisuks on nõustamisjuhtumi analüüs, milleks taotleja saab paberkandjal kaasuse kirjelduse ja 30 minutit ettevalmistusaega (hindamisstandardi p 2.1.2). Hindamiskomisjoni protokolli kohaselt hindasid komisjoni liikmed kaebajat intervjuu meetodil, mille käigus esitasid talle erinevaid õigusvaldkondi puudutavaid küsimusi, ning täitsid hindamislehed 1H, milles on märgitud hinnatavad kompetentsid ja hindamiskriteeriumid. Kogu intervjuu kestis umbes pool tundi ning olulisem osa intervjuust puudutas koolitustel osalemist. 3(9)
3-17-1114 Hindamiskomisjoni liikmed ei olnud esitatud küsimustest nähtuvalt tutvunud kaebaja portfoolioga. Nad esitasid küsimusi, sh sisuliselt kaasuse kirjeldusi, ilma mistahes süsteemita, suuliselt ja kiires tempos. Kaebaja pidi neile kohe vastama. Kaebajale ei esitatud intervjuu ajal küsimusi vastavalt tema enda poolt esitatud kohtukaasuste lahendamisele. Hindamiskomisjoni liikmed küsisid kaebajalt intervjuu alguses, millega kaebaja tegeleb. Selline küsimus oli ootamatu, kuna kaebaja oli koos portfoolioga esitanud hulganisti kohtumenetluse dokumente. Hindamiskomisjoni liikmed ei olnud nendega tutvunud. 5) Hindamiskomisjon hindas juhtimise ja enesearendamise kompetentsis ainult koolitusi, kuid hindamisstandardi p B.2.5 kohaselt tuleb selles hinnata kokku kolme tegevusnäitajat. Koolituste osas oleks pidanud hindama nende vastavust taotleja töö spetsiifikale. Hindamiskomisjoni hindamisviisid on kaebajale arusaamatud. Töökorra p 8.2.5 kohaselt oleks tulnud need protokolli kanda. On arusaamatu, kuidas saab vähem kui 30 minutilise intervjuu jooksul hinnata hindamisstandardis loetletud kompetentse. Hindamiskomisjon on rikkunud kaalutlusõigust (HMS § 4), menetlustoimingu protokollile ettenähtud nõudeid (HMS § 18 lg 2 p-d 4 ja 5) ning põhjendamiskohustust (HMS § 56 lg-d 2 ja 3). 6) Kaebajat võib olla koheldud ebavõrdselt teiste taotlejatega, keda kaebajale teadaolevalt on koheldud leebemalt. 7) Vaidlustatud otsus on põhjendamata (HMS § 55 lg-d1 ja 2). Otsuses ei ole viidatud hindamiskomisjoni materjalidele või seisukohtadele, kordadele ja standarditele. 8) Vaideotsus ei vasta HMS § 55 lg-le 1. Hääletusprotokoll ei saa olla vaideotsuseks. Hääletusprotokolli lisaks on märgitud otsuse eelnõu kohta kutsekomisjoni liikmete saadetud vastuskirjad, kuid neid ei ole lisatud ega kaebajale esitatud. Hääletusprotokolli saajaks on märgitud EJL, mitte kaebaja.
5.Eesti Juristide Liit palub 24.07.2017 vastuses jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaideotsuses toodud seisukohtadele ning leides järgmist. 1) Kuna 06.02.2017 koosolekul võttis hääletamisest osa 4 liiget, kellest 3 oli kutse mitteandmise poolt, võeti otsus vastu lihthäälteenamusega. Isegi kui arvestada vastuhäältena 2 liiget, kes ei hääletanud, oleks vastavalt töökorra p-le 5.5 otsustavaks kutsekomisjoni esimehe, tema äraolekul aseesimehe hääl. Mõlemad olid kaebajale kutse mitteandmise poolt. 2) Kaebaja ei esitanud portfoolios ega intervjuu käigus hindamisstandardi p-s B.2.5 toodud tegevusnäitajaid juhtimise ja enesearendamise kohta, sh osavõttu õigusalasest koolitusest. Menetluses järgiti hindamisstandardi p 2 „Hindamise korraldus“ nõudeid. Kuna kaebaja portfoolio ei olnud piisav, kutsuti ta intervjuule, et saavutada hindamise eesmärgid. Intervjuu kontrollivorm eeldab, et taotleja seletab ja selgitab enda esitatud dokumentide sisu, kaasuses kasutatud seadusi ja kaasuste lahendamise korda. 15-aastase tööstaažiga juristil ei peaks olema probleemi portfoolio nõuetekohase koostamisega ja elementaarsetele õigusküsimustele vastamisega. Tegu ei olnud eksami, vaid vestlusega. Kuna õigusalase täiendkoolituse kohta puudusid dokumendid, oli hindamiskomisjon õigustatud küsimusi esitama.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kaebaja on vaidlustanud EJL kutsekomisjoni 06.02.2017 otsuse, millega kutsekomisjon otsustas jätta S.T.ile andmata õigusnõuniku 7. taseme kutse, samuti selles osas tehtud vaideotsuse.
7.Kutseseaduse § 9 lg 2 p 4 kohaselt on kutsenõukogu ülesandeks mh kutse andmise korra kinnitamine. Sama seaduse § 16 lg-st 1 tuleneb, et kutsenõukogu poolt kinnitatud kutse andmise 4(9)
3-17-1114 kord reguleerib kutse andmise korraldust. Äriteeninduse ja muu äritegevuse kutsenõukogu 23.11.2016 otsusega nr 4 kinnitatud kutse andmise kord õigusnõunik, tase 7 kutsele (kutse andmise kord) sätestab, et kutsekomisjon töötab välja kutsekomisjoni töökorra, milles tuleb mh sätestada kutsekomisjoni kvoorumi määratlemine ning otsuste vastuvõtmine ja protokollimine, taotleja avalduste ja dokumentide menetlemise korraldamine ning hindamiskomisjoni moodustamine (p 7 alapunktid 1-4). EJL kutsekomisjoni 12.12.2016 otsusega kinnitatud EJL kutsekomisjoni ja hindamiskomisjoni töökorra (töökord) p 5.4 kohaselt võetakse kutsekomisjoni otsused vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab kutsekomisjoni esimehe, tema äraolekul aseesimehe hääl (p 5.5).
8.Kaebaja leiab esmalt, et otsus on õigusvastane lihthäälteenamuse nõude täitmata jätmise tõttu, sest lihthäälteenamuse saavutamiseks pidanuks otsuse poolt hääletama 4 liiget, kui töökorra p 5.4 käsitleb kohal olnud komisjoni liikmeid, või 5 liiget, kui säte käsitleb kogu komisjoni koosseisu. Kohus kaebajaga ei nõustu. Vaidlust ei ole selles, et koosolek oli otsustusvõimeline, sest sellel osales 6 liiget. EJL kutsekomisjoni koosoleku 06.02.2017 protokollist nr 2017/1 (tl 26-27) nähtub, et koosolekul oli kutsekomisjoni kaheksast liikmest kohal 6 liiget, kellest kaebajale õigusnõuniku 7. taseme kutse andmata jätmise poolt hääletas 3 liiget, vastu 1 liige ning otsustamisest ei võtnud osa 2 liiget. Seega oli töökorras nõutav lihthäälteenamuse nõue täidetud, sest otsuse vastuvõtmise poolt hääletas kuuest koosolekust osa võtnust 3 liiget. Kohus märgib, et puudub mistahes põhjus lugeda otsustamisest mitteosavõtnuid vastuhäälteks. Isegi juhul, kui ka vastuhääli olnuks kolm, oleks töökorra p 5.5 alusel saanud otsustavaks kutsekomisjoni esimehe hääl. Seega ei rikutud vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel otsuse vastuvõtmise korda.
9.Kutseseaduse § 18 lg 2 p 6 kohaselt otsustab kutsekomisjon kutset taotlevale isikule kutse andmise või andmata jätmise. Kutse andmise korra p 1.6 sätestab, et kutse- ja hindamiskomisjon lähtuvad oma töös kutseseadusest, kutse andmise korrast ja kutsekomisjoni töökorrast, kutsestandardist jm kutse andja kehtestatud juhenditest. Õigusnõunik, tase 7 kutse andmise otsustamist reguleerib kutse andmise korra p 5. Selle kohaselt teeb kutsekomisjon kutse andmise või mitteandmise otsuse hindamistulemuste põhjal (p 5.1), kutse mitteandmise otsust põhjendatakse kirjalikult (p 5.2).
10.Hindamistulemused kajastuvad praegusel juhul EJL hindamiskomisjoni 02.02.2017 allkirjastatud protokollis (tl 13, 14) ja sellele lisatud hindamislehel 1H (tl 15). Kaebaja kompetentse hindas seega hindamiskomisjon. Protokolli kohaselt hindasid hindamiskomisjoni liikmed kaebajat 01.02.2017 intervjuu meetodil, intervjuu viidi läbi eesti keeles ning intervjuu käigus esitati kaebajale erinevaid õigusvaldkondi puudutavaid küsimusi. Protokolli kohaselt oli koondhinnang kaebajale negatiivne ning hindamise tulemus otsustati edastada kutsekomisjonile kinnitamiseks. Hindamislehelt 1H ilmneb, et kaebaja puhul ei loetud täidetuks kompetentsi nr 3 (õigusteenuse osutamine, mille hindamiskriteeriumiks oli teadmiste ja oskuste piisavus õigusteenuse osutamiseks) ning kompetentsi nr 5 (juhtimine ja enesearendamine, mille hindamiskriteeriumiks oli koolituste regulaarsus ja temaatika vastavus taotleja töö spetsiifikale).
11.EJL kutsekomisjoni 06.02.2017 koosoleku protokollist nr 2017/1 nähtuvalt on kutsekomisjon koosolekul kuulanud ära hindamiskomisjoni järeldused kaebaja taotlusele lisatud dokumentide ja kaebajalt saadud informatsiooni, samuti hindamiskomisjoni poolt kaebajale antud negatiivse koondhinnangu kohta ning otsustanud selle põhjal jätta kaebajale andmata õigusnõunik, tase 7 kutse (tl 26, 26p). Protokolli kohaselt on kutse andmata jätmise põhjuseks kaebaja poolt formaalsete nõuete mittetäitmine (täienduskoolituste kohta tõendite mitteesitamine) ning asjaolu, et intervjuu käigus antud vastused erinevaid õigusvaldkondi
5(9)
3-17-1114 puudutavatele küsimustele olid puudulikud. Samad põhjendused on välja toodud vaidlustatud 06.02.2017 otsuses.
12.Seega on kutsekomisjoni otsuses keeldumise alusena viidatud sellele, et esitamata on täiendkoolituse dokumendid ning intervjuul antud vastused erinevaid õigusvaldkondi puudutavatele küsimustele olid puudulikud. Kohus leiab, et ehkki kutsekomisjoni otsuses ei ole viidatud õiguslikule alusele ega hindamiskomisjoni materjalidele, on tegu vormilise veaga, mis HMS § 58 lg 1 järgi ei too kaasa haldusakti kehtetuks tunnistamist. Vaidlustatud otsusest nähtuvad selle tegemise peamised motiivid ning selle põhjal on mõistetav, miks kutsekomisjon otsustas jätta kaebajale kutse andmata. Kuna praegusel juhul sisalduvad vaidlustatud otsuse sisulised ja õiguslikud põhjendused vaideotsuses (tl 10-12), on vaideotsus ja vaidlustatud kutsekomisjoni otsus olulises sisulises seoses ning neid võib siinkohal käsitleda ühe tervikuna (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-3-1-90-14, p 17). Kutsekomisjon on vaideotsuses põhjalikumalt selgitanud kaebajale kutse andmata jätmise põhjusi. Vaideotsuses on välja toodud, et hindamiskomisjon otsustas kasutada täiendavaid kontrollimeetmeid (kaebaja intervjueerimist), sest kaebaja portfooliost ei selgunud tema osalemine täiendkoolitustel. Seetõttu kutsuti kaebaja intervjuule, et saavutada hindamise eesmärgid. Vaideotsuses on kutsekomisjon leidnud sedagi, et hindamiskomisjon küsitles kaebajat sisuliselt ning vastavalt hindamisstandardi p-le 2.1.1, esitades talle intervjuul praktiseeriva juristi jaoks ettevalmistamist mittenõudvaid küsimusi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendamispuudus ei tingi praegusel juhul vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse tühistamist.
13.Hindamisotsuste puhul saab kohus kontrollida üksnes hindamise läbiviimist ja menetluslikku külge, mitte asuda ise tulemust sisuliselt hindama. Ka Riigikohus on selgitanud, et halduskohus saab kontrollida vaid hindamismenetluse läbiviimise korrast kinnipidamist ja antud hinde sisulist ilmselget ebaõigsust (vt Riigikoht lahend nr 3-3-1-68-12). Seega saab kohus praegusel juhul kontrollida üksnes seda, kas kaebaja on tõendanud, et tema poolt esitatud dokumente ja tema kompetentse on ilmselgelt hinnatud valesti. Kaebaja ongi praegusel juhul vaidlustanud ka menetluslikku külge, heites ette enda portfoolio valesti puudulikuks lugemist, pärast teistkordset dokumentide esitamist enda teavitamata jätmist sellest, et esitatu ei ole piisav, enda suhtes intervjuu rakendamist ja selle läbiviimist ning hindamiskomisjoni poolt hindamisviiside protokolli kandmata jätmist.
14.Kutseseaduse § 18 lg 2 p-st 6 tulenevalt on isikule kutse andmise või andmata jätmise otsustamine kutsekomisjoni pädevuses. Pärast hindamiskomisjonilt ettepaneku saamist pidi kutsekomisjon kontrollima hindamiskomisjoni otsust sisuliselt (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-31-18-14, p 11). Seega pidi kutsekomisjon analüüsima, kas hindamiskomisjon on kaebaja kompetentse sisuliselt hinnanud ning kas kaebaja on esitanud nõutavad dokumendid. Vastustaja selgitas kohtuistungil, et kutsekomisjon kontrollis hindamiskomisjoni otsust sisuliselt, lähtudes otsuse tegemisel mh nii hindamiskomisjoni protokollist, sellele lisatud vormist 1H kui ka kaebaja portfooliost (kohtuistungi protokoll 11:48:37).
15.Kohtu hinnangul ei nähtu kaebaja esitatud tõenditest ja põhjendustest, et kaebaja hindamisel oleks tehtud ilmselgeid sisulisi vigu, mis tooksid kaasa vaidlustatud otsuse tühistamise. Kaebaja ei ole tõendanud, et talle antud hinnang oli ilmselgelt ebaõige. Kutse andmise korra p 3.1 kohaselt on õigusnõustaja 7. taseme kutse hindamise korraldus ja tingimused detailsemalt lahti kirjutatud Äriteeninduse ja muu äritegevuse kutsenõukogu 22.05.2013 otsusega nr 13 kinnitatud õigusnõunik, EKR tase 7 hindamisstandardis (hindamisstandard). Kutse andmise korra p 3.2 näeb ette, et kutse hindamisviisid on järgmised: a) portfoolio; b) vestlus/intervjuu. Seega ei välista kutse andmise kord mõlema ette nähtud hindamisviisi kasutamist taotleja hindamisel.
6(9)
3-17-1114
16.Hindamisstandardi kirjeldava ja informatiivse tähendusega p-s 1 on toodud, et hindamist teostab hindamiskomisjon ning see viiakse läbi kolmes etapis. Esimeses etapis analüüsitakse taotleja dokumentide tehnilist vastavust ning nõuetele mittevastavate dokumentide esitamisel fikseeritakse uus tähtaeg dokumentide esitamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt anti kaebajale ka praegusel juhul uus tähtaeg nõutavate dokumentide esitamiseks (kaebaja koostatud õigusdokumendid ja info läbitud täiendkoolituste kohta) ning kaebaja esitas täiendavad dokumendid (enda koostatud õigusdokumentide näidised ja uuesti täidetud portfoolio).
17.Hindamisstandardi kohaselt analüüsitakse teises etapis portfoolios esitatud materjale sisuliselt ning dokumentide sisu ja eneseanalüüsi positiivse hinnangu korral suunatakse taotleja edasi hindamiskomisjoni, kusjuures kutsekomisjonil on õigus nõuda täiendavaid dokumente. Ehkki praegusel juhul suunati kaebaja ilma teistkordselt täiendavaid dokumente nõudmata edasi hindamiskomisjoni, ei anna see alust järeldada, et kaebaja portfooliot peeti esitatud kujul täielikuks. Vastustaja selgitas kohtuistungil, et regulaarselt täiendkoolitustel osalemise kriteeriumi täitmiseks ei ole alati nõutav formaalsetel koolitustel osalemine; seda nõuet on vajadusel võimalik täita ka hindamise käigus intervjuul antud vastustega, mis kinnitavad taotleja kursisolekut õigusmuudatuste ja praktikaga (kohtuistungi protokoll 11:26:54). Ka hindamisstandardi p-st 2 (hindamise korraldus) tulenevalt seostatakse kontrollimeetodi kasutamisel esitatavad ülesanded ja küsimused võimalusel taotleja esitatud portfoolioga, eesmärgiga täita võimalikud ebapiisavused portfoolios ja saavutada hindamise eesmärgid. Seega ei saa kaebaja suunamist intervjuule pidada põhjendamatuks, sest selle kaudu oleks olnud võimalik täita portfoolios sisaldunud ebapiisavused täiendkoolituste osas.
18.Hindamisstandardi p 1 kirjeldab, et kolmandas etapis toimub hindamiskomisjonis taotleja kompetentside hindamine kontrolli- ja/või portfoolio tüüpi kombineeritud meetodil sõltuvalt kutset taotleva isiku tegevuse kestvusest praktiseeriva õigusteenuse osutajana ja/või portfoolio piisavusest hindamise eesmärkide saavutamiseks. Hindamisstandardi p 2 selgitab, et kontrollimeetodit kasutatakse täiendavalt portfoolio alusel hindamisele. Kuigi taotleja kompetentside hindamise meetodi tüübi valik on hindamisstandardi kohaselt seostatud ka taotleja praktiseerimise kestusega, ei ole see hindamisstandardist nähtuvalt ainus kriteerium kontrollimeetodi rakendamise üle otsustamisel. Vastustaja põhjendustest nähtuvalt kasutati kaebaja puhul kontrollimeetodit kaebaja portfoolio piisavuse hindamise eesmärkide saavutamiseks. Ka kaebaja ise on kaebuses välja toonud, et oluline osa intervjuul küsitust puudutas koolitustel osalemist (vt ka kohtuistungi protokoll 11:40:33). Seega on alusetu kaebaja etteheide, et tema töökogemuse pikkust arvestades saanuks hindamise läbi viia ka kaebajat intervjuule kutsumata. Hindamisstandard võimaldas praegusel juhul kasutada intervjuud täiendavalt portfoolio alusel hindamisele ning seda ei välistanud ka kutse andmise kord.
19.Kaebaja heidab ette, et hindamiskomisjon ei olnud esitatud küsimustest nähtuvalt tutvunud tema portfoolioga ning talle esitati kiires tempos ja süsteemitult sisuliselt kaasuse kirjeldusi, millele ta pidi kohe vastama. Hindamisstandardi p-s 2 on kolmanda etapi kohta kirjeldatud, et hindamisel võidakse esitada täiendavaid küsimusi erinevatest õigusharudest ja õiguse entsüklopeediast. Sellest tulenevalt on alusetu kaebaja etteheide, et intervjuul küsitleti teda ka teemadel, mis ei seostunud kaebaja kohtukaasustega. Hindamisstandardi p 2.1.1 kohaselt on intervjuu sisuks portfoolio ja/või kaasuse analüüsi pinnal tekkinud küsimused lähtuvalt hindamiskriteeriumitest. Sellest tulenevalt ei tähenda ka portfoolio kohta küsimuste esitamine seda, et taotleja portfoolioga pole tutvutud. Küsimuste esitamine portfoolio kohta ongi üks intervjuu eesmärkidest. Kuna praegusel juhul küsitleti kaebajat nii eri õigusharude osas kui ka tema portfooliost lähtuvalt, kinnitab see, et kontrollmeetodina rakendati kaebaja suhtes intervjuud, mitte kaasuse lahendamist, milleks tulnud anda ettevalmistusaeg. Ka kaebaja väitel talle ootamatu küsimus, millega kaebaja tegeleb, viitab just kaebaja senise kogemuse käsitlemisele intervjuus, mitte hüpoteetilise kaasuse lahendamiseks andmisele. 7(9)
3-17-1114
20.Põhjendamata on kaebaja väide, et hindamiskomisjoni hindamisviisid on arusaamatud ja tulnuks protokolli kanda. Hindamiskriteeriumid erinevate tegevusnäitajate kohta on sätestatud hindamisstandardite p-s 3 ning vastavalt nendele on koostatud ja täidetud ka hindamiskomisjoni protokollile lisatud vorm 1H. Vormil 1H loetletud kompetentsid ja hindamiskriteeriumid põhinevad hindamisstandardi p-l 3 (hindamiskriteeriumid, hindamisstandardi B-osa) ning vormist 1H nähtuvalt olid kaebaja kutsealase kompetentsuse hindamise aluseks seega just hindamisstandardi p-s 3 määratletud nõuded.
21.Seega ei ole praegusel juhul kaebaja kutsealasel hindamisel rikutud hindamise läbiviimise korda. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks ka kutsekomisjoni järeldust, et kaebaja hindamisel järgiti hindamisstandardi nõudeid (tl 11p).
22.Hindamisstandardist tulenevalt kinnitab hindamiskomisjoni otsuse kutsekomisjon. Kutse andmise korra p 5.1 sätestab samuti, et kutsekomisjon teeb hindamistulemuste põhjal kutse andmise või mitteandmise otsuse. Vastustaja selgitas kohtuistungil, et kutsekomisjon ei ole otsuse tegemisel seotud hindamiskomisjoni ettepanekuga (kohtuistungi protokoll 11:49:09). Kutsekomisjon ei pea ega saa aga asuda ise kaebaja suhtes hindamist läbi viima. Kohus leiab, et olukorras, kus kutsekomisjoni hinnangul on hindamiskomisjon kaebaja hindamisel järginud hindamisstandardi hindamiskriteeriume ja kaebajat sellele vastavalt sisuliselt hinnanud ning hindamise põhjal kaebajale antud koondhinnang oli negatiivne, lähtus kutsekomisjon põhjendatult hindamiskomisjoni esitatud hindamistulemusest.
23.Vaidlustatud otsusest nähtuvalt leidis kutsekomisjon, et kaebaja ei esitanud tõendeid täiendkoolitustel osalemise kohta. Kaebajagi ei väida, et ta oleks õigusalastel täiendkoolitustel osalemise kohta tõendeid esitanud ning konkreetsetel õigusalastel täiendkoolitustel osalemist ei nähtu ka kaebaja portfooliost (tl 22-24, p 2.1, p 5). Leides, et kaebaja portfoolio ei sisaldanud infot täienduskoolitustel osalemise kohta, kaebaja ei olnud esitanud selle kohta täiendavaid tõendeid ning võttes arvesse, et hindamiskomisjoni hindamistulemustest nähtuvalt ei korvanud seda puudust ka intervjuu, oli kutsekomisjoni nõustumine hindamiskomisjoni ettepanekuga ja otsus jätta kaebajale kutse andmata õiguspärane. Üksnes asjaolu, et hindamisstandardi p B.2.5 kohaselt tuli lisaks õigusalaste teadmiste täiendamise hindamisele hinnata ka kahte teist tegevusnäitajat, ei muuda seda, et juhtimise ja enesearenduse hindamisel tuli mh hinnata koolitustest osavõtmist. Sellises olukorras ei saa kaebajale kutse andmata jätmist pidada ebaproportsionaalseks ja kaalutlusõiguse kuritarvitamiseks.
24.Kohtu hinnangul ei ole kaebaja kaebuses ega ka kohtuistungil esitanud ühtki tõendit enda väidetava ebavõrdse kohtlemise kohta ega seda ka veenvalt põhjendanud. Üksnes asjaolu, et kõiki kaebaja soovitud kutse taotlejaid ei ole kutsutud intervjuule, ei anna alust järelduseks, et kaebajat on nendega võrreldes koheldud ebavõrdselt.
25.Kaebaja palub lisaks kutsekomisjoni 06.02.2017 otsusele tühistada ka vaideotsus, leides, et hääletusprotokoll ei saa olla vaideotsus. Vaideotsuse vorminõuded on sätestatud HMS §-s 86. Sisuliselt on vaideotsuse näol tegemist haldusaktiga, mistõttu see peab vastama lisaks HMS §s 86 sätestatud nõuetele ka haldusaktile esitatavatele nõuetele. Seejuures on eelkõige oluline resolutsiooni märkimine vaideotsuses, st selle välja toomine, milline HMS §-s 85 sätestatud otsustus on vaide esitaja taotluse suhtes langetatud. Kohtu hinnangul on hääletusprotokoll vormistatud selliselt, et see vastab vaideotsusele esitatud nõuetele. Kaebaja esitatud vaide osas on langetatud sisuline otsustus. Kohus käsitles eelnevalt koos vaidlustatud otsusega ka vaideotsuse sisulisi põhjendusi. Kohtule ei ole äratuntav, millisel põhjusel saaks vaideotsus eeltoodut arvestades eraldiseisvalt kaebaja õigusi rikkuda.
8(9)
3-17-1114
26.Ülaltoodud põhjustel ei rahulda kohus kaebaja nõuet tühistada EJL kutsekomisjoni 06.02.2017 otsus ning 26.04.2017 vaideotsus. Kuna kohus ei rahulda tühistamisnõuet, jääb rahuldamata ka kohustamisnõue.
27.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Ragne Piir
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.