Muud

KOHTU SEISUKOHT

A.L. taotleb menetlusabi esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks. HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale

menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kohtule on esitatud A.L. vabakasutuskonto väljavõte perioodil 12.08.2017-11.12.2017. Konto algjäägiks 136,09 eurot ning lõppjäägiks 27,66 eurot. Esitatud perioodi väljavõttest nähtub, et taotlejal on olnud sissetulekuid kokku 711,73 eurot ning väljaminekuid kokku 820,16 eurot. Sissetulekutest hoiustati nõuete ja vabanemisfondi kokku 283,31 eurot. Vabadeks vahenditeks on 12,66 eurot. Kinnipeetav A.L. ei tööta vanglas ning tal puuduvad seetõttu regulaarsed sissetulekud. Kohus on seisukohal, et taotlejal puuduvad piisavad vahendid esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumiseks. Seega kohus vabastab A.L. esialgse õiguskaitse taotluselt täielikult riigilõivu tasumise kohustusest. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole põhjendatud ning taotlus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lõike 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohus lahendab esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatud määrusega viivitamata või kui ta peab vajalikuks kuulata eelnevalt ära menetlusosalisi, võib kohus esialgse õiguskaitse taotluse lahendada ka hiljem (HKMS § 252 lg 1). Esialgse õiguskaitse taotluse võib kohtule esitada ka vaidemenetluse ajaks (HKMS § 249 lg 2). Käesoleval juhul on taotleja esitanud Tallinna vanglale vaide ning vaidemenetlus ei ole lõppenud. HKMS § 250 lg 2 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse taotlust põhistada. Taotleja on põhjendanud esialgse õiguskaitse rakendamise vajadust sellega, et vabaduse võtmine tema suhtes on meelevaldne ning julgeolekuabinõude rakendamine on ebaproportsionaalne ja ülemääraselt intensiivne vabaduse võtmine. A.L. on seisukohal, et vangla väärkohtleb teda. Lisaks märgib A.L., et tema suhtes kohaldati ekslikult käeraudu. Halduskohtumenetluses kohaldatakse esialgset õiguskaitset muuhulgas selleks, et vältida taotleja õiguste olulist või pöördumatut kahjustumist kohtumenetluse või vaidemenetluse ajal, et vältida tagajärgi, millede kõrvaldamine pole pärast kohtuotsuse jõustumist või vaidemenetluse lõppu enam mõistlikul viisil võimalik. Kohus on seisukohal, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel ei saa taotleja õigused vaidemenetluse ajal pöördumatult kahjustada selliselt, mis õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist. Tallinna vangla 04.12.2017 käskkirjaga nr 5-1/17/2325 kohalati A.L. suhtes alates 04.12.2017 täiendavaid julgeolekuabinõusid ning piirati kinnipeetava vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust; paigutati eraldatud lukustatud kambrisse ning keelati tegeleda kehakulutuuriga. VangS § 69 lg 1 kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. VangS § 69 lg 2 p-de 1, 3 ja 4 kohaselt on täiendavate julgeolekuabinõudena lubatud kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine; kehakultuuriga tegelemise keelamine; eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine. Tallinna vangla 04.12.2017 käskkirjast nr 5-1/17/2325 nähtub, et teabe- ja uurimisosakonnale laekunud informatsioon kohaselt ohustab A.L. oma käitumise ja tegevusega vangla üldist

julgeolekut, mis võib lõppeda konfliktide näol füüsilise vägivalla kasutamisega. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel tegutses vangla ennetavalt preventiivsel või tõkestaval eesmärgil. Riigikohtu 19.05.2017 kohtuotsuse nr 3-3-1-10-17 p 17 kohaselt on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks piisav alus, kui vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kaitstavat õigushüve võidakse kahjustada (20.04.2011 otsus asjas nr 3‐3‐1‐94‐10, p 12 ja 06.05. 2015 otsus asjas nr 3‐3‐1‐88‐14, p 15). Täiendavate julgeolekuabinõude kui ennetavate meetmete rakendamise aluseks on prognoos, milles haldusorgan annab piiratud teabe põhjal hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline (13.11.2009 otsus asjas nr 3‐3‐1‐63‐09, p 16 ja 06.05.2015 otsus asjas nr 3‐3‐1‐88‐14, p 16). Käesoleval juhul on Tallinna vanglal tekkinud põhjendatud kahtlus, et vangla julgeolekut ja kolmandaid isikuid võidakse kahjustada. Tallinna vanglale andis teabe- ja uurimisosakond teada, et kinnipeetav A.L. ohustab oma käitumise ja tegevusega vangla üldist julgeolekut. Kohtule esitatud Teabe- ja uurimisosakonna peaspetsialisti 04.12.2017 õiendi kohaselt on vangla üldise julgeoleku tagamiseks ja raskete õigusrikkumiste toimepanemise ärahoidmiseks vajalik kohaldada A.L. suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Tallinna vangla tegutses Teabe- ja uurimisosakonnast saadud prognoosi alusel. Vangla on hinnanud piiratud teabe alusel, et vangla julgeoleku ja kolmandate isikute õigushüve kahjustumine on käesoleval juhul tõenäoline. Selle tulemusel on vangla rakendanud taotleja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kohus märgib, et vanglal on kohustus tagada vanglas üldine julgeolek ning kinnipeetavate ja vanglateenistujate turvalisus. Vanglale on seadusest tulenev õigus kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Samuti võib täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. Käesoleval juhul on vangla kohaldanud täiendavaid julgeolekuabinõusid ning kasutanud selleks seaduses lubatud abinõusid. Tallinna vangla on tegutsenud seaduses sätestatud piirides. Taotlejale täiendavate julgeolekuabinõude rakendamine ei saa taotleja subjektiivseid õigusi vaidemenetluse ajal pöördumatult kahjustada selliselt, et õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamist. Vangla on kinnipidamisasutus, milles viibivatel isikutel tuleb alluda seal kehtivale korrale. Vanglas kinnipidamisega kaasnevad paratamatult piirangud, mis põhjustavad ebameeldivusi. Vanglale on seadusega antud võimalus teatud juhtudel kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid ning käesoleval juhul on vangla kohaldanud seadusega lubatud abinõusid. Taotleja ei ole esialgse õiguskaitse taotluses märkinud, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine tekitaks taotleja tervisehädasid või muid kannatusi, mis põhjustaksid taotlejale selliseid pöördumatult kahjulikke tagajärgi, mille vältimiseks oleks vajalik esialgse õiguskaitse kohaldamine. Kohus märgib, et taotlejale on endiselt tagatud võimalus pöörduda vangla arsti poole ning vajadusel saada ravi. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne. Kohus peab esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel arvestama avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindama esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Seega tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks avalikku huvi ja puudutatud isikute õigusi niivõrd, kuivõrd seda võib pidada taotleja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Käesoleval juhul on taotleja suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid vangla julgeoleku ja kolmandate isikute turvalisuse tagamiseks. Kohus märgib, et vanglal on kohustus tagada julgeolek vanglas ning kaaskinnipeetavate ja vanglateenistujate turvalisus. Antud juhul kaalub vangla julgeoleku ja kolmandate isikute turvalisuse tagamine üle taotleja õiguse viibida tavalises kambris, liikuda ja suhelda vanglas kaaskinnipeetavatega ning tegeleda kehakultuuriga. Lisaks märgib taotleja, et temale on ekslikult paigaldatud käerauad. Käeraudade paigaldamine ei ole seotud täiendavate julgeolekuabinõude rakendamisega. Kohtule esitatud Tallinna vangla

vastusest ning esitatud 07.12.2017 ettekandest nähtub, et tegemist oli arusaamatusega, mille A.L. on ise põhjustanud. A.L. kambrikaaslasele oli määratud kambrivälisel liikumisel ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamise, mis paigaldatakse läbi kambriuksel asetseva toiduluugi enne ukse avamist. A.L. asetas kambrikaaslase asemel enda käed läbi toiduluugi ning lasi käerauad vabatahtlikult endale paigaldada ega allunud koheselt ka vanglaametnikele korraldustele käeraudade eemaldamiseks, seega oli tegemist taotleja enda käitumisest tingitud toiminguga. Kohtule esitatud Tallinna vangla meditsiiniosakonna 07.12.2017 tõendist nähtub, et pärast käeraudade eemaldamist ei ole taotlejal tuvastatud käeraudadest tekkinud vigastusi peale kerge punetava koha paremal randmel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.