Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Tiina Pappel ja Einar Vene 13. detsember 2017, Tartu 3-17-920 Ene Solomi kaebus Tartu Maakohtu poolt menetlusnormide rikkumise tuvastamiseks tsiviilasja nr 2-12-21148 menetlemisel ja kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 3. mai 2017. a määrus Ene Solomi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Ene Solom
Jätta Ene Solomi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 3. mai 2017. a määruse resolutsiooni punkt 1 muutmata, muutes halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
2.1 Tartu Maakohtu määrused ei ole haldusaktid, mida oleks võimalik halduskohtus vaidlustada. 2.2 Halduskohtule ei ole pandud ülesannet teostada maakohtu otsustuste üle järelevalvet (HKMS § 4 lg 2). Halduskohtu pädevuses ei ole asuda hindama, kas Tartu Maakohus on tsiviilasja menetluse läbi viinud õiguspäraselt ning kas kohtumenetluse käigus on kaebajale põhjustatud materiaalset või moraalset kahju. 2.3 Kui kaebaja ei nõustu tsiviilvaidluse raames kohtu lahenditega, on tal võimalik seda vastavalt TsMS-is sätestatud menetlusreeglitele vaidlustada. 2.4 Tsiivilasja nr 2-12-21148 materjalidest nähtub, et kaebaja on kasutanud erinevates kohtuastmetes võimalusi vaidlustamaks kõnealuses tsiviilasjas Tartu Maakohtu määruseid. 2.5 Kohtu tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb esitada taotlus esmalt Justiitsministeeriumile (Riigikohtu 4. juuni 2013. a määrus nr 3-3-1-86-12, punktid 12 ja 13).
hüvitamise nõudega. Kaebaja on taotlenud kohtu tekitatud kahju hüvitamist. Vastav nõudealus tuleneb RVastS § 15 lg-st 1, mis sätestab, et isik võib nõuda kohtumenetluse käigus, sealhulgas kohtulahendiga tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo. RVastS § 17 lg 1 kohaselt võib esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Taotlus kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamiseks esitatakse Justiitsministeeriumile. Halduskohus mõistis viidatud regulatsiooni selliselt, et isik ei saa õigusemõistmise käigus tekitatud kahju hüvitamiseks pöörduda kohtusse enne, kui ta on esitanud vastavasisulise taotluse Justiitsministeeriumile ehk läbinud vaidemenetluse. Ringkonnakohtu hinnangul ei sätesta RVastS § 17 lg 1 õigusemõistmise käigus tekitatud kahju hüvitamise nõudele kohustuslikku kohtueelset menetlust. Sätte teine lause vaid täpsustab taotluse läbivaatamiseks pädevat haldusorganit, kellele isikul on võimalus esitada taotlus kahju hüvitamiseks. See aga ei välista kohest kohtusse pöördumise võimalust, ilma et taotlusega oleks Justiitsministeeriumi poole pöördutud. Kohustusliku kohtueelse menetluse nõue peab seaduses olema sätestatud selgesõnaliselt (RKHKm 3-3-1-63-02, p 10). Käesoleval juhul ei saa kohtu tekitatud kahju hüvitamise osas mõista RVastS § 17 lg-t 1 selgesõnaliselt sätestatud kohustusliku kohtueelse menetluse nõudena. Kuna kaebaja ei pea esmalt taotlema kahju hüvitamist Justiitsministeeriumilt, on ta õigesti esitanud vastava nõude halduskohtule. Samas tuleb kohtumõistmisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet pidada asjaolusid arvestades perspektiivituks, sest ei nähtu, et kohtumõistmise käigus oleks kohtunik toime pannud kuriteo. Seega on ilmselt täitmata RVastS § 15 lg-s 1 toodud eeldused vastava nõude rahuldamiseks, mistõttu tuleb kaebus vastavas osas tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.