lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-12-21148/91

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 02.11.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-12-21148/91
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Menetluskulude kindlaksmääramine
Kuulutamise aeg
02.11.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2087
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Amortiseerunud veetorustiku paigaldustööd Valgamaal, 23106 Kirbu - Koikküla
Maanteeamet · Väljaminev kiri · 2020-10-01
Sissetulev kiri
Konkurentsiamet · Sissetulev kiri · 2025-05-19
Vastuskiri
Terviseamet · Väljaminev dokument · 2026-02-10
Lepingu lõpetamine
Terviseamet · Sissetulev dokument · 2026-01-12
Amortiseerunud veetorustiku paigaldustööd Valgamaal, 23106 Kirbu - Koikküla
Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2020-09-29
Kiri
Terviseamet · Väljaminev dokument · 2025-08-07

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 150 lg 1, 4Riigilõivu ja muude kohtukulude tagastamineTsMS § 175 lg 1, 2Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 189 lg 1Menetlusabi andmise tühistamineTsMS § 448 lg 4Täiendav otsusTsMS § 168 lg 2Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 176 lg 6Menetluskulude dokumentide esitamine ja kättetoimetamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-12-21148/61Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium15.12.2014

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (3)

lahend.ee
3-17-920/27Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium13.12.20173-17-920/17Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium24.07.20173-17-920/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja03.05.2017

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS VALGA VESI10210129(Vastustaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

2. november 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-12-21148

Tsiviilasi

Ene Solomi hagi AS-i VALGA VESI vastu lepinguliste õiguste rikkumise tuvastamiseks Menetluskulude kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 9. märtsi 2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ene Solomi määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (hageja): Ene Solom (isikukood: XXX) Vastustaja (kostja): AS VALGA VESI (registrikood: 10210129); esindaja advokaat Janar Kuus

1.Jätta Ene Solomi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 9. märtsi 2016 määrus muutmata.
2.Jätta Ene Solomi taotlus riigilõivu tagastamiseks rahuldamata.

esindajad

RESOLUTSIOON

Edasikaebamise kord

3.Määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 31.08.20262-25-17676/28Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
TsMS § 178 lg 4Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 218 lg 1Lepinguline esindaja
TsMS § 326 lg 1Menetlusdokumendi kättetoimetamine postkasti panekuga
TsMS § 444 lg 2Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine

ASJAOLUD

1.Ene Solom (hageja) esitas 30. mail 2012 hagi AS-i VALGA VESI (kostja) vastu lepinguliste õiguste rikkumise tuvastamiseks. Tartu Maakohus jättis 6. märtsi 2014 määrusega hagiavalduse läbivaatamata (I kd, tl 142–144). 28. märtsil 2014 täiendas maakohus läbivaatamata jätmise määrust menetluskulude jaotusega, jättes menetluskulud hageja kanda (I kd, tl 160–161). Kostja 15. augusti 2014 menetluskulude kindlaks määramise avalduse kohaselt on kostja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 720 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja vaidles menetluskuludele vastu, leides, et temalt menetluskulude väljamõistmine on ebaõiglane.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2.Tartu Maakohus rahuldas 9. märtsi 2016 määrusega kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, mõistis hagejalt kostja kasuks välja mentluskulu 680 eurot ning menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohus jättis rahuldamata kostja taotluse esindaja kulude hüvitamiseks summas 40 eurot. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 1 alusel menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Senises kohtupraktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot nii ilma käibemaksuta kui koos käibemaksuga. Kostjat esindas vandeadvokaadi vanemabi Janar Kuus, olles kostja lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 1 mõttes. Maakohus jättis kostja taotluse 40 euro ulatuses rahuldamata (ilma käibemaksuta), s.o menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulude osas, kuna tegemist ei ole põhjendatud ega vajaliku kuluga TsMS § 175 lg 1 mõttes (Riigikohtu 11. novembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14, p 12).

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus, tunnistada maakohtu tegevus menetluse osas ja menetluskulude osas täiendava määruse tegemisel hageja menetlusõigusi rikkuvaks ja põhiseadusevastaseks, kontrollida kostja esindaja poolt osutatud õigusabi teenuse osutamise lepingu seaduslikkust ja esitatud arvete õiguspärasust ja põhjendatust, tagastada hageja poolt tasutud riigilõiv TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel hagi läbivaatamata jätmise tõttu ning jätta menetluskulud kostja kanda.

Määruskaebuse kohaselt toimus 6. märtsi 2014 määruse täiendamine menetluskulude jaotusega

28.märtsi 2014 määrusega ebaseaduslikult. Maakohus pidi toimetama hagejale kätte kostja taotluse täiendava määruse tegemiseks. Maakohus ei ole seda teinud ning rikkus TsMS § 448 lg-t 4, tehes 28. märtsil 2014 täiendava määruse. Kuivõrd maakohtu 28. märtsi 2014 määrus on algusest peale tühine, on tühine ka selle alusel tehtud menetluskulude rahaline kindlaksmääramine 9. märtsil 2016. Kohtul tuleb kontrollida kostja esindaja J. Kuuse tegevuse seadusevastasust. Kostja on Valga linna omandis. J. Kuus oli 2012. aastal kostja jurist ja Valga Linnavalitsuse jurist. J. Kuusega õigusabi teenuse osutamise lepingu sõlmimise vajadus puudus, kuna Valga linnal on palgaline juristi ametikoht olemas. Juristina sai J. Kuus tasu kuu põhiselt, sh ka tegemata tundide eest. Seega on alust arvata, et õigusabi teenuse osutamise eest saab J. Kuus kahekordset tasu. J. Kuus on õigusabi teenuse eest tasu vastavalt lepingule saanud ning arvete alusel lisatasu nõue ei ole seaduslik ega põhjendatud. TsMS § 175 lg 2 kohaselt menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. J. Kuus oli lepinguline töötaja õigusabi osutamisel. Arvetel puudub kostja kinnitus, et kostja on need arved saanud ning tasunud. Kostjal kohtukulusid ei ole tekkinud, kuna hagi tagastati läbivaatamatult. Kostja menetluskulude nimekiri on eksitav. Arveid osade toimingute eest esitatud ei ole. Hagejalt kostja kulude väljamõistmine on vastuolus heade kommete ja õigusriigi põhimõtetega. Hageja juhtis maakohtu tähelepanu kulude põhjendamatuse kohta ning esitas sellekohased tõendid, sh õigusabiteenuse osutamise leping. Sellele vaatamata ei ole maakohus nõudnud kostjalt täiendavate tõendite esitamist või selgitust. Maakohus on rikkunud menetlusõigusnormi, jättes hageja poolt esitatud õigusabiteenuse osutamise lepingu ning viite kahekordselt maksustatavale õigusteenusele tähelepanuta (TsMS § 444 lg 2). Tartu Maakohtu määrused on ebaseaduslikud ka seetõttu, et hagejale ei ole tagatud õigust kohtulikule kaitsele ja edasikaebeõigus hageja kehvast majanduslikust seisundist tulenevalt. Samuti ei ole hageja õigeaegselt saanud maakohtu määrusi kätte.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4.Kostja vaidles määruskaebusele vastu. Vastuse kohaselt kannab TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja menetluskulud muuhulgas siis, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Tartu Maakohtu 28. märtsi 2014 kohtumäärusega täiendati hagi läbivaatamata jätmise määrust menetluskulude jaotusega, jättes menetluskulud hageja kanda. Kohtumäärus on jõustunud 15. aprillil 2014, mistõttu ei saa hageja määruskaebuse lahendamise menetluses enam vaielda menetluskulude jaotamise üle ning hagejal puudub õiguslik alus taotleda ringkonnakohtult 28. märtsi 2014 kohtumääruse põhiseadusele vastavuse kontrolli. Maakohus ei ole kostja esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud. Asjakohatud ja kohut eksitavad on hageja väited, et kostja lepingulisel esindajal on sõlmitud õigusabiteenuse leping Valga Linnavalitsusega ja seetõttu ei ole alust kostja õigusabikulusid hagejalt välja mõista. Kostja ehk AS VALGA VESI on eraldiseisev juriidiline isik, mitte Valga Linnavalitsuse hallatav asutus, mistõttu Valga Linnavalitsusega sõlmitud õigusabiteenuse leping ei hõlma teiste isikute, sh kostja esindamist. Kostja lepinguline esindaja pole kunagi olnud töösuhetes kostjaga, mistõttu on kõik kostja kulud käsitletavad lepingulise esindaja kuludena TsMS § 175 lg 1 mõistes.

Kostja poolt maakohtule 15. augustil 2014 esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele on lisatud arved, mis tõendavad õigusabiteenuse osutamist kostjale. Kostja lepinguline esindaja kinnitab, et kõik arved on kostja poolt tasutud ja kohtu nõudel võib kostja lepinguline esindaja esitada arvete tasumist tõendavad maksekorraldused.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Ükski määruskaebuss esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta hageja väiteid seoses hagi läbivaatamata jätmisega riigilõivu tasumata jätmise tõttu ning kohtumääruste edastamisega hagejale. Hageja on kasutanud oma õigust vaidlustada hagi läbivaatamata jätmist. Hagi läbivaatamata jätmise määruse peale määruskaebuse tähtaja ennistamata jätmise määrused on lahendatud 29. jaanuaril 2015 jõustunud Tartu Ringkonnakohtu 15. detsembri 2014 määrusega (II kd, tl 12–13). Tegelikkusele ei vasta hageja väide, et ta sai ringkonnakohtu määruse kätte alles 24. mail 2016 kohtutoimikuga tutvudes. Kohtumäärus on hagejale aadressil XXX, mida hageja on enda aadressina ka määruskaebuses märkinud, postkasti jäetud 10. jaanuaril 2015 (kättetoimetamine TsMS § 326 lg 1 mõistes).
6.Ringkonnakohus nõustub hageja väitega, et maakohus oleks pidanud enne 28. märtsi 2014 täiendava määruse tegemist TsMS § 448 lg 4 viimase lause alusel edastama täiendava määruse tegemise taotluse hagejale.
28.märtsi 2014 määruse vaidlustamise osas on jõustunud ringkonnakohtu 15. detsembri 2015 määrus. Seega ei saa hageja enam menetluskulude rahalist kindlaksmääramist vaidlustades vaidlustada jõustunud määrusega lahendatud menetluskulude jaotust.
7.Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et kostja esindaja on olnud kostja töötaja, mistõttu kostja lepingulise esindaja kulude väljamõistmine hagejalt on seadusvastane. Hageja esitas oma väidete tõendamiseks Valga Linnavalitsuse ja Advokaadibüroo Lillo & Partnerid vahel sõlmitud õigusabiteenuse lepingud. Ringkonnakohus märgib, et tegemist on allkirjastamata lepingutega. Samuti ei nähtu lepingutest nende sõlmimise kuupäeva. Õige on kostja seisukoht, et kostja AS VALGA VESI on iseseisev juriidiline isik. Ringkonnakohus märgib, et kuigi kõik kostja aktsiad kuuluvad Valga linnale, ei ole kostja õigusteenuse osutamise lepingu pooleks ning on põhjendamatu samastada kostjat Valga Linnavalitsusega. Ringkonnakohus märgib, et isegi, kui tuleks lugeda Valga Linnavalitsuse poolt advokaadibürooga sõlmitud lepingut kohaldatavaks ka kostja suhtes, ei ole tegemist töölepinguga ning see ei välista lepingulise esindaja kulude väljamõistmist hagejalt.
8.Asjaolu, et arvetel puudub kostja kinnitus arvete kättesaamise ning tasumise kohta, ei ole maakohtu määruse tühistamise aluseks. TsMS § 176 lg 6 esimese lause järgi võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. TsMS § 176 lg 6 teise lause järgi ei pea menetlusosaline kohtu nõudmiseta menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Näiteks juhul, kui menetlusosalise lepinguliseks esindajaks on TsMS § 218 lg 1 p 1 järgi vandeadvokaat, siis võib eeldada, et menetlusosalisel on õigusteenuse eest tasumise kohustus ning sellisel juhul saab kohus õigusabikulude hüvitamise otsustada ilma TsMS § 176 lg 6 esimest lauset kohaldamata (Riigikohtu 1. detsembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-15, p 11).

Seega võib eeldada, et kostjal tekkis õigusteenuse osutamise eest tasumise kohustus. TsMS § 176 lg-s 6 sisaldub kohtu õigus, mitte kohustus. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja menetluskulude nimekiri esitatud piisava täpsusega, et selle alusel hinnata kostja lepingulise esindaja tehtud toimingute põhjendatust ja vajalikkust.

9.Tegelikkusele ei vasta hageja väide, et kostjal ei saanud kulusid tekkida, kuna maakohus jättis hagi läbi vaatamata. Maakohus võttis hagi 7. septembri 2012 määrusega menetlusse ning kohustas kostjat kirjalikult vastama hagile 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja esitas kirjaliku vastuse 19. septembril 2012 (I kd, tl 32–39). Samuti koostas kostja kohtu nõudel kirjaliku seisukoha hageja 10. veebruari 2013 menetlusdokumendi osas (I kd, tl 106-108) ning esitas lõpliku seisukoha 29. jaanuaril 2014 (I kd, tl 117–119). Seega on kostja esindaja kohtu nõudel ning kostja huvide kaitseks esitanud kohtumenetluses kolm kirjalikku seisukohta, mille kulude hüvitamist on ta õigustatud nõudma. Väär on hageja seisukoht, et kostja menetluskulude nimekiri on eksitav ning osa arvetest puuduvad. Asjaolu, et menetluskulude nimekirjas on teostatud toimingud põhjalikumalt lahti kirjutatud (materjalidega tutvumine, kliendiga nõupidamine, hagiavaldusele vastuse koostamine), võrreldes arve selgitustega (õigusabiteenuse osutamine), ei tähenda, et tegemist oleks erinevate õigustoimingutega. Nimekirjas ning arvel märgitud teenuse maht ja teostamise kuupäev on samad.
10.TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Maakohus on korduvalt jätnud hageja hagiavalduse käiguta, sh ka riigilõivu tasumata jätmise tõttu. Maakohus selgitas hagejale nii 12. juuni 2012 määruses (I kd, tl 7–9), kui ka 11. juuli 2012 määruses (I kd, tl 18–20), et puuduste kõrvaldamata jätmisel on kohtul õigus keelduda avalduse menetlusse võtmisest või jätta juba menetlusse võetud avaldus läbi vaatamata. Maakohus rahuldas 9. augusti 2012 määrusega hageja menetlusabi taotluse ning vabastas teda osaliselt riigilõivu maksmisest selliselt, et hagejal tuleb tasuda 25% riigilõivust, s.o 878 eurot 79 senti 12 osas 1 aasta jooksul, s.o 73 eurot 23 senti kuus. Maakohus hoiatas hagejat, et menetlusabi andmise võib tühistada, kui menetlusabi saaja ei ole kohtu määratud osamakseid tasunud kauem kui kolm kuud ning menetlusabi andmise tühistamise korral kannab menetlusabi saanud menetlusosaline oma menetluskulud täies ulatuses. Kuivõrd hageja jättis osaliselt riigilõivu maksed teostamata, jättis maakohus hagi 3. veebruari 2014 määrusega taas käiguta (I kd, tl 124–126). Maakohus ei pidanud põhjendatuks menetlusabi tühistamist, vaid andis hagejale täiendava tähtaja tasumata riigilõivu tasumiseks, hoiatades, et riigilõivu tasumata jätmisel jäetakse hagiavaldus läbi vaatamata. Kuivõrd hageja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks riigilõivu tasunud, jättis maakohus õigustatult hagi läbi vaatamata ning menetluskulud hageja kanda.
11.Hageja taotleb osaliselt tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel. Ringkonnakohus jätab hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei kohaldu antud asjas TsMS § 150 lg 1 p 3. TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks.

Maakohus on asja menetlusse võtnud ning on asja menetlenud. Seega on ringkonnakohtu hinnangul menetluses tekkinud ka asja läbivaatamise kulud TsMS § 150 lg 4 mõistes. Ringkonnakohtu hinnangul ei kuulu hageja poolt osaliselt tasutud riigilõiv antud vaidluses tagastamisele analoogia korras TsMS § 189 lg-ga 2, mille kohaselt menetlusabi andmise tühistamise korral kannab menetlusabi saanud menetlusosaline oma menetluskulud täies ulatuses. Maakohtul oli 3. veebruari 2014 määrust tehes õigus kas tühistada menetlusabi andmine TsMS § 189 lg 1 p 3 alusel või jätta hagiavaldus käiguta ning anda hagejale täiendav tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks, s.o puuduoleva riigilõivu tasumiseks. Menetlusabi tühistamisel jääksid hageja menetluskulud tema enda kanda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud sellises olukorras tagastada hagejale juba tasutud riigilõivu üksnes põhjusel, et menetlusabi tühistamise asemel on hagejale antud taas tähtaeg puuduse kõrvaldamiseks.

12.TsMS § 178 lg 4 kohaselt jäävad määruskaebuse menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.08.20262-26-15254/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 18.08.20262-26-5905/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja