Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
11. detsember 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-17-1278
Haldusasi
XX kaebus Kaitseväe arstliku komisjoni 20.02.2017 otsuse nr 7 tühistamiseks ja Kaitseväe arstliku komisjoni kohustamiseks vaadata uuesti läbi XX taotlus püsiva töövõimetuse tuvastamiseks ja selle määramiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – XX, volitatud esindaja Indrek Põder Vastustaja – Kaitsevägi, volitatud esindaja Ain Kabal
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 31. oktoobri 2017. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31. oktoobri 2017. a määrus haldusasjas nr 3-17-1278 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX-ga toimus 14.04.2014 Kuperjanovi pataljonis ajateenistuses olles saalihokit mängides õnnetusjuhtum. XX suunati kaitseväest diagnoosi täpsustamiseks uuringutele ja neurokirurgi konsultatsioonile ning 19.01.2015 teostati talle Tartu Ülikooli Kliinikumis operatsioon, mille käigus eemaldati L4-L5 mediolateraalne diski prolaps IIA staadiumis ja vabastati S1 närvijuur.
2.Kaitseressursside Amet leidis 02.05.2016 otsuses nr 13-4.1/1779, et kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 31 lg 1 p 3 ja Vabariigi Valitsuse 21.03.2013 määruse nr 45 „Kaitseväeteenistuskohustuslasele ja tegevväelasele teenistusülesande täitmiseks ettenähtud tervisenõuded“ alusel ei vasta XX terviseseisund kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele (diagnoos M51.1. Muude lühivaheketaste haigusseisund. Nimme ja muude lühivaheketaste haigusseisundid radikulopaatiaga).
3-17-1278
3.Kaitseväe arstlik komisjon tegi 20.02.2017 otsuse nr 7, millega tuvastas, et XX tervisehäire ei ole meditsiiniliselt seotud teenistusülesannete täitmisega. Komisjon tuvastas, et XX-l esinevad kaebused on temal esinenud aastaid ega ole muutunud ka peale operatiivset ravi. Komisjon sedastas, et XX-l ei esine radikulaarse valu kaebust ning puudub neuroloogiline leid. XX kaebusi ei saa seostada õnnetusjuhtumiga, mis tekkis ajateenistuses järsu liigutuse järgselt 14.04.2014, kuna ei esine selle õnnetusega seostatavat objektiivset leidu.
4.XX esitas 11.04.2017 Kaitseministeeriumi arstlikule komisjonile vaide, mille Kaitseministeeriumi arstlik vaidekomisjon tagastas 08.05.2017 haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p 3 alusel, kuna vaide esitaja oli lasknud mööda vaide esitamise tähtaja ning seda ei ennistatud.
5.XX esitas 15.06.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täpsustatud 01.08.2017) Kaitseväe arstliku komisjoni 20.02.2017 otsuse nr 7 tühistamiseks ja Kaitseväe (kaebuses ekslikult märgitud Kaitseministeeriumi) arstliku komisjoni kohustamiseks vaadata uuesti läbi XX taotlus püsiva töövõimetuse tuvastamiseks ja selle määramiseks. Kaebaja on seisukohal, et Kaitseministeeriumi arstlik komisjon ei kasutanud otsuse tegemisel diskretsiooniõigust õiguspäraselt, st ei kaalunud, kas kaebaja põhiõiguste riive tervisele menetlustähtaja pikendamata jätmis kaudu on põhjendatud ja proportsionaalne. Seetõttu on vaide tagastamine sisuliselt õigusvastane. Kaebaja sai tervisekahjustuse kaitseväeteenistuses viibides, kus tal puudus seaduslik alus keelduda päevakavas ettenähtud sporditegevusest (saalihoki mängimine). Tekkinud on olukord, kus kaebaja on kaitseväeteenistuses olles täitnud enda kohustust ‒ kaitsta riiki, samas riik ei täida enda põhiseadusest tulenevat kohustust tagada igaühe õigus tervisekaitsele.
6.Tallinna Halduskohus võttis 13.09.2017 määrusega kaebuse menetlusse.
7.Kaitsevägi oli 09.10.2017 kirjalikus vastuses kaebusele seisukohal, et kaebaja on vaide esitamise tähtaja mööda lasknud. Vastustaja teavitas kaebajat piisavalt edasikaebamise korrast ning tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav. Kui õiguslikes küsimustes kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi.
Tallinna Halduskohus jättis 31.10.2017 määrusega kaebuse läbi vaatamata.
KVTS näeb Kaitseväe arstliku komisjoni otsuse vaidlustamiseks ette kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse. KVTS § 216 lg 1 kohaselt on isikul Kaitseväe arstliku komisjoni otsusega mittenõustumisel õigus esitada vaidekomisjonile vaie 30 päeva jooksul. KVTS § 216 lg 4 kohaselt on vaidekomisjoni otsusega mittenõustumisel isikul õigus esitada kaebus halduskohtule. KVTS § 214 lg 2 p 4 kohaselt võib arstliku komisjoni otsuse peale esitada Kaitseministeeriumi arstlikule vaidekomisjonile vaide 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest arvates. Kaebaja sai Kaitseväe arstliku komisjoni 20.02.2017 otsuse nr 7 kätte 10.03.2017. Seega lõppes vaide esitamiseks ettenähtud tähtaeg 10.04.2017 (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg 8). XX esitas vaide 11.04.2017. Seega on vaie esitatud tähtaega rikkudes. Kaitseväe arstliku komisjoni 20.02.2017 otsuses nr 7 on märgitud selge vaidlustamisviide ning vaideorgan on põhjendatult asunud seisukohale, et kaebaja poolt väljatoodud põhjust tähtaja ületamisel ei saa lugeda mõjuvaks. Vaide tagastamine oli õiguspärane. Kaebaja ei pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, mistõttu kuulub kaebus
2(5)
3-17-1278 halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 1 p 1 koostoimes HKMS § 121 lg 1 p-ga 4 alusel läbivaatamata jätmisele.
9.XX esitas halduskohtu määruse peale 17.11.2017 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 27.11.2017 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.XX palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 31.10.2017 määrus ja teha asjas uus määrus, millega rahuldada kaebus. Määruskaebuse esitaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et kaebaja väljatoodud põhjust vaide esitamise tähtaja ületamiseks ei saa lugeda mõjuvaks. Nii vastustaja kui kohus pidid kaaluma, kas kaebaja põhiõiguste riive tervisele menetlustähtaja pikendamata jätmise kaudu on põhjendatud ja proportsionaalne meede. Kaebaja sai tervisekahjustuse kaitseväeteenistuses viibides, kus tal puudus seaduslik alus keelduda päevakavas ettenähtud sporditegevusest (saalihoki mängimine). Kaebaja täitis enda kohustust riigi kaitsel, kuid riik ei täida enda põhiseadusest tulenevat kohustust tagada igaühele õigus tervise kaitsele. Kaitseministeerium on toonud vaide läbi vaatamata jätmise põhjusena ühepäevase vaide esitamisega hilinemise. Seega ei soovigi Kaitseministeerium vastutada kaitseväeteenistuses toimunud õnnetusjuhtumite tagajärgede eest. Nii vastustaja kui kohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ega ole kasutanud kaalutlusõigust, jõudes seeläbi ebaõigele seisukohale menetlustähtaja ennistamisel. Mõeldamatu on olukord, kus ühepäevase tähtaja ületamise tõttu peab kaebaja hakkama läbima uuesti kogu oma tervisliku seisundiga seonduvaid protsesse, sh esitama kohtusse tuvastamiskaebuse oma tervisliku seisundi määramiseks. HMS § 5 lg 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.
11.Kaitsevägi palub 27.11.2017 kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Vastustaja on nii vaidlustatud otsuses kui vaideotsuses kaebajale selgitanud vaide ja kaebuse esitamise korda ja tähtaega. Vastustaja kaalus kaebaja esitatud selgitusi vaidetähtaja möödalaskmise kohta ja jõudis järeldusele, et need polnud mõjuvad. Vastustaja teavitas kaebajat ammendavalt edasikaebamise korrast ning tähtaja ületamine ei ole vabandatav. Kui õiguslikes küsimustes kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Kaebaja on seadusega ettenähtud nõude kohtueelse menetlemise korda rikkunud hoolimatusest. Kaebaja ei ole nõudnud selgitusi, mõistmaks Kaitseväe esitatud haldusdokumente ja tähtaegu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.XX on määruskaebuses esitanud taotluse asja läbi vaatamiseks kohtuistungil. HKMS § 210 lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Määruskaebust läbivaatav kohtukoosseis võib vajaduse korral koguda uusi tõendeid. Praegusel juhul ei pea ringkonnakohus kohtuistungi korraldamist vajalikuks. Asjas kogutud tõendid on kohtutoimikus olemas ning uute tõendite kogumise ja sel põhjusel kohtuistungi pidamise vajadust määruskaebuse lahendamiseks ei esine.
3(5)
3-17-1278
13.Määruskaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Määruskaebuses ei ole esitatud selliseid väiteid, mis annaks alust halduskohtu määruse tühistamiseks.
14.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. KVTS § 216 lg 1 kohaselt on isikul Kaitseväe arstliku komisjoni otsusega mittenõustumisel õigus esitada vaidekomisjonile vaie 30 päeva jooksul. KVTS § 216 lg 4 kohaselt on vaidekomisjoni otsusega mittenõustumisel isikul õigus esitada kaebus halduskohtule. KVTS § 214 lg 2 p 4 kohaselt võib arstliku komisjoni otsuse peale esitada Kaitseministeeriumi arstlikule vaidekomisjonile vaide 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest arvates. HKMS § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti.
15.Kaebaja sai Kaitseväe arstliku komisjoni otsuse kätte 10.03.2017. Seega oli ülaltoodud sätetest tulenevalt vaide esitamise viimaseks päevaks 10.04.2017. XX esitas vaide 11.04.2017, järelikult tähtaega rikkudes.
16.Kaebaja on vaide esitamise tähtaja ületamist põhjendanud sellega, et kaebetähtaega reguleerivad erinevad õigusaktid (KVTS ja HMS), mistõttu ei olnud kaebetähtaja kulgemise regulatsioon talle selge. Kaebaja leiab, et seda põhjust tuleb käsitada kogenematusest tingitud eksimusena protsessitoimingutes, mis on küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks (Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.2009 otsus nr 3-3-1-75-08).
17.Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebaja esitatud põhjust vaide esitamise tähtaja ületamisel ei saa lugeda mõjuvaks. Kaitseväe arstliku komisjoni 20.02.2017 otsuses nr 7 on edasikaebamise kord üheselt mõistetavalt välja toodud („Kaitseväeteenistuse seaduse § 214 lg 2 p 4 alusel on õigus esitada käesoleva otsuse peale vaie Kaitseministeeriumi arstlikule vaidekomisjonile (Sakala 1, 15094, TALLINN) kirjalikult 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.“) ja sellest pidi kaebajale olema selge, et vaie tuleb esitada Kaitseministeeriumi arstlikule vaidekomisjonile 30 päeva jooksul. Riigikohtu praktika kohaselt võib tõepoolest alust tähtaja ennistamiseks anda teatud tingimustel õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes (Riigikohtu halduskolleegiumi 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02, p 19). Ringkonnakohus ei sea kahtluse alla seda, et kaebajat võib pidada õiguslikes küsimustes kogenematuks. Samas on Riigikohus osundatud lahendis selgitanud, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Menetlusreeglitest kõrvalekaldumine saab toimuda üksnes erandlikel asjaoludel (s.o mõjuval põhjusel). Mõjuvaks põhjuseks on üldjuhul vaid objektiivne asjaolu või sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (nt haigus, ettenägematu liiklustakistus, lähedase surm jms). Kaebaja sellist mõjuvat põhjust, mis õigustaks vaide esitamise tähtaja ennistamist, esitanud ei ole. Ringkonnakohus leiab, et vaide esitamise tähtaja möödalaskmise põhjustas praegusel juhul kaebaja enda hooletus. Kohase mõjuva põhjuse puudumisel ei ole võimalik ennistada ka üksnes ühe päeva võrra ületatud vaide esitamise tähtaega, olenemata vaidluse olulisusest kaebaja jaoks või tähtaja möödalaskmisega
4(5)
3-17-1278 kaasnevatest tagajärgedest. Menetlusökonoomia ei saa välistada seaduses sätestatud edasikaebamise korra ja tähtaja järgimist.
18.Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et vaide esitamise tähtaja ületamist ei põhjustanud objektiivne asjaolu, mille tekkimist või kulgemist ei saanud XX ise mõjutada. Kaitseministeeriumi arstlik komisjon tagastas vaide õiguspäraselt. Kuna kaebaja ei pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, jättis halduskohus kaebuse õigesti läbi vaatamata HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 4 alusel.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.