Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi
3-17-2556 7. detsember 2017 Kadri Palm Varmo Tugimi kohaldamiseks
esialgse
õiguskaitse
RESOLUTSIOON
1.Jätta Varmo Tugimi taotlus esialgse kohaldamiseks läbi vaatamata.
2.Edastada määruse ärakiri Varmo Tugimile.
õiguskaitse
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib määruskaebuse esitada otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
(Tugim)
taotlus
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla kinnipeetav Varmo Tugim esitas 23. novembril 2017 Tartu Halduskohtule taotlusena pealkirjastatud pöördumise, milles palus kohtul anda talle esialgset riigi õigusabi kohtueelses menetluses ja peatada tema suhtes kehtiv Tartu Vangla direktori käskkiri nr 1-1/49. Lisaks esitas kaebaja kohustamisnõude vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks ja taotluse riigilõivust vabastamiseks.
2.Tartu Halduskohus palus 27. novembri 2017. a kohtunõuetes Tartu Vanglal ja Justiitsministeeriumil teatada, kas kaebaja on vanglale või Justiitsministeeriumile esitanud suitsetamise keeluga seonduvaid avaldusi või vaideid ning kas need on lahendatud.
3.Tartu Vangla teatas 27. novembri 2017. a vastuses kohtunõudele, et V. Tugim esitas
23.novembril 2017 vanglale vaide.
4.Justiitsministeerium märkis 28. novembri 2017. a vastuses kohtunõudele, et Justiitsministeeriumis registreeriti 16. novembril 2017 V. Tugimi pöördumine, mis sisaldas vaiet ja taotlust, ning Justiitsministeerium tagastas 23. novembril 2017 V. Tugimi vaide ning jättis taotluse läbi vaatamata.
5.Tartu Halduskohus tagastas 28. novembri 2017. a määrusega V. Tugimi kaebuse kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu, edastas V. Tugimi riigi õigusabi taotluse lahendamiseks Tartu Maakohtule ning jättis V. Tugimi esialgse õiguskaitse käiguta, andes selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.
6.V. Tugim esitas 30. novembril 2017 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles põhistas esialgse õiguskaitse vajadust.
7.Tartu Vangla esitas 6. detsembril 2017 Tartu Halduskohtule seisukoha V. Tugimi esialgse õiguskaitse taotluse osas. Tartu Vangla leiab, et V. Tugimi esialgse õiguskaitse taotlus on põhjendamatu ja selle rahuldamiseks puudub alus. Õiguskaitse kohaldamiseks peab esinema vajadus, kuid selleks ei saa olla ainuüksi asjaolu, et suitsetamise keeld on V. Tugimi jaoks ebameeldiv. Kuigi V. Tugim on viidanud ka võõrutusnähtudele, ei nähtu tema tervisekaardist, et ta oleks sel põhjusel vangla meditsiiniosakonna poole pöördunud. Sellest tulenevalt on alusetu ka tema väide, mille kohaselt puudub vanglas ravi tema vaevuste leevendamiseks.
KOHTU SEISUKOHT
8.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg-tele 1 ja 2 võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule igas menetlusstaadiumis või vaidemenetluse ajal. Kuna Tartu Vangla poolt kohtule esitatud vastusest nähtub, et V. Tugimi vaie seoses Tartu Vanglas
1.oktoobril 2017 kehtima hakanud suitsetamise keelamisega on vangla menetluses, võtab kohus seisukoha V. Tugimi esialgse õiguskaitse taotluse osas.
9.HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
10.Arvestades, et kohus palus 28. novembri 2017. a määruses V. Tugimil teatada, kui kohus on kaebaja tahet ebaõigesti tõlgendanud ning V. Tugim ei ole kohtu tõlgendusele vastu vaielnud, mõistab kohus, et V. Tugim soovib esialgse õiguskaitse korras Tartu Vangla kodukorra p 2.3 kehtivuse või täitmise peatamist ja vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemist.
11.Selleks, et kohus saaks rahuldada V. Tugimi esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse, peab esialgse õiguskaitse taotlus olema esmalt lubatav, s.h peab kaebajal esinema esialgse õiguskaitse vajadus. Kohus selgitab, et esialgse õiguskaitse vajadus esineb eelkõige juhul, kui kaebaja õiguste kaitse võib kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega tähendab esialgse õiguskaitse vajadus ennekõike ohtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuvad kaebaja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed. Kaebaja peab vajama esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist selleks, et põhivaidluse tulemuse selgumiseni oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda.
12.V. Tugim on kohtule esitatud puuduste kõrvaldamise avalduses põhistanud, et ta vajab esialgset õiguskaitset selleks, et ta ei peaks enam kannatama ebamugavuse ega võõrutusnähtude käes. Kohus selgitab, et kuigi V. Tugim väidab, et tal on tekkinud suitsetamise ärakeelamise tagajärjena nikotiini võõrutusnähud, siis Tartu Vangla poolt esitatud V. Tugimi tervisekaardist selliseid probleeme ei ilmne. Ka ei ole kaebaja ise esitanud tõendeid selle kohta, et tal oleks terviseprobleeme, mis viitaksid võimalikele nikotiini võõrutusnähtudele. Seepärast nõustub kohus Tartu Vangla poolt väljatooduga, et eelnevast tulenevalt on alusetu ka kaebaja väide, mille kohaselt puudub vanglas ravi tema vaevuste leevendamiseks. Seega peab kohus kaebaja väiteid pöördumatutest tagajärgedest ebausutavaks, seda enam, et võõrutusnähud mööduvad enamasti paari nädalaga (vt ka http://www.tubakainfo.ee/loobu-suitsetamisest/nikotiini-voorutusnahud/). Juhul kui kaebajal on või tekivad suitsetamise võimaluse puudumisest mingisugused tervisehädad, on tal võimalik pöörduda vangla arsti poole vajalike ravi- või leevendusmeetmete saamiseks.
13.Kohus nõustub, et suitsetamisest loobumine ja suitsetamiskeelu talumine tekitab kaebajale ebameeldivusi. Samas on esialgse õiguskaitse kohaldamise üheks esmaseks eelduseks, et vastasel
korral saaksid kaebaja õigused pöördumatult kahjustatud ning tekkinud tagajärgi oleks raske või võimatu kõrvaldada. Eelnevast tulenevalt leiab aga kohus, et pole alust järelduseks, et suitsetamisvõimaluse puudumisest tingitud ebameeldivused tekitaksid V. Tugimile pöördumatuid või raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida, et esialgse õiguskaitse vajaduse puudumist ei lükka ümber ka asjaolu, et teisel vanglas kinnipeetaval isikul on seda esialgse õiguskaitse korras võimaldatud. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb hinnata konkreetset üksikjuhtumit eraldi ning käesoleval juhul ei ole kohus kaebajal sellise vajaduse olemasolu tuvastanud.
14.Eelnevat arvestades ei pea kohus põhjendatuks kohaldada HKMS §-s 251 sätestatud esialgse õiguskaitse abinõusid ning V. Tugimi esialgse õiguskaitse taotlus tuleb esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu HKMS § 249 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata. Kohus märgib, et kinnipeetav on kohustatud taluma vangistuses viibimisega paratamatult kaasnevaid ebamugavusi.
15.Kohus lisab, et kui vaidemenetlus V. Tugimi vaide osas lõpeb ja tulemus teda ei rahulda, on V. Tugimil võimalus vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 5 sätestatule kaebusega halduskohtusse pöörduda ja koos kaebusega taotleda esialgset õiguskaitset. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud, et kinnipeetaval oleks võimalik lisaks vangla kodukorra muudatuste tühistamisele esitada halduskohtule kohustamisnõue vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks, taotleda justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ sätete kohaldamata jätmist ning esialgse õiguskaitse kohaldamist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi määrus asjas nr 3-17-749, p 12). Seejuures märgib kohus, et nii suitsetamist takistavate haldusaktide kui ka toimingute vaidlustamiseks esitatavate tühistamis- või kohustamisnõuete puhul tuleb eelnevalt läbida kohustuslik kohtueelne menetlus (VangS § 11 lg 5). Koos vaide või kaebuse esitamisega on võimalik taotleda esialgset õiguskaitset (HKMS § 249 lg-d 1 ja 2).
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.