Raivo Harraku (Harrak) kaebus seonduvalt Viru Vangla territooriumil kehtiva suitsetamise keeluga
Resolutsioon
1.Tagastada Raivo Harraku kaebus.
2.Jätta Raivo Harraku esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale kaebuse tagastamise osas (resolutsiooni p 1) võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määruse peale esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise osas (resolutsiooni p 2) võib esitada määruskaebus otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Halduskohtusse saabus 30. novembril 2017. a Viru Vangla kinnipeetava Raivo Harraku kaebus vangla territooriumil kehtiva suitsetamise keelu peale. Kaebaja märgib, et esitas 7. novembril 2017. a vaide Viru Vangla direktorile käskkirja nr 1-1/55 kehtetuks tunnistamiseks ja loa saamiseks selleks ettenähtud ajal ja kohas suitsetamiseks. Kaebaja palub esialgse õiguskaitse korras peatada käskkirja nr 1-1/55 kehtivus. Samuti palub kaebaja anda Viru Vanglale korraldus, et vangla poes oleksid saadaval sigaretid ning neid ka müüdaks. Ühtlasi palub kaebaja tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata justiitsministri 6. oktoobri 2016. a määrusega nr 21 tehtud muudatused justiitsministri
30.novembri 2000. a määruses nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“. Lisaks palub kaebaja vabastada ta riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
2.Tartu Halduskohus tegi 1. detsembril 2017. a Viru Vanglale kohtunõude, milles palus teatada, kas Viru Vangla on R. Harraku vaide menetlusse võtnud ja missuguses menetlusstaadiumis on vaide lahendamine. Kui vaide osas on tehtud lõpplahend, siis palus kohus selle esitada. Kohus edastas Viru Vanglale ka R. Harraku kaebuse ning palus esitada seisukoha kaebuse lubatavuse ning esialgse õiguskaitse kohaldamise põhjendatuse ja tagajärgede osas.
3.Viru Vangla esitas 6. detsembril 2017. a kohtule seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse osas, milles leiab, et asjas puudub sisuline vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Samuti edastas Viru Vangla kohtule R. Harraku 7. novembril 2017. a allkirjastatud ja Viru Vanglas
8.novembril 2017 registreeritud vaide (nr 6-12/497-1) koos muude vaidemenetluse materjalidega.
KOHTU SEISUKOHT
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 4 tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosalise avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Lähtudes kohtule esitatud taotlusest ning asjaolust, et Viru Vangla 24. aprilli 2017. a käskkirjast nr 11/55 nähtuvalt näeb alates 1. oktoobrist 2017. a vangla territooriumil suitsetamise keelu ette Viru Vangla kodukorra p 2.3 ehk kaebaja õigusi on hakanud mõjutama Viru Vangla kodukorra p 2.3, mitte aga Viru Vangla 24. aprilli 2017. a käskkiri nr 1-1/55, tõlgendab kohus, et R. Harrak on kohtule esitanud kaebuse Viru Vangla kodukorra p 2.3 tühistamiseks ning esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla kodukorra p 2.3 kehtivuse peatamiseks ja vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemiseks. Kaebuse nõude raames on kaebaja taotlenud ka justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ kinnipeetavale vanglas tubakatooteid keelava sätte põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist.
5.Esmalt võtab kohus seisukoha esitatud kaebuse menetlemise võimalikkuse osas (I) ning seejärel annab hinnangu esialgse õiguskaitse taotlusele (II). I
6.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangla tegevuse vaidlustamisel kohustuslik vaidemenetlus on ette nähtud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 5, mis sätestab, et kinnipeetaval ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
7.Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja Viru Vanglale 8. novembril 2017. a vaide Viru Vanglas kehtestatud suitsetamiskeelu vaidlustamiseks. Vaie oli allkirjastatud
7.novembril 2017. a ning registreeriti Viru Vanglas 8. novembril 2017. a numbriga 6-12/4971. Viru Vangla 13. novembri 2017. a otsusega nr 6-12/497-2 tagastati kaebaja vaie läbivaatamatult haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lg 1 p-i 3 alusel. Viru Vangla asus kaebaja vaide tagastamisel seisukohale, et R. Harrak on mööda lasknud vaid esitamise tähtaja ning vangla ei pidanud vajalikuks seda ennistada. Viru Vangla viitas vaide tagastamisel HMS § 34 lg-le 4, §-le 75, §-le 77 ja § 79 lg 1 p-le 3. Viru Vangla märkis vaide tagastamisel, et HMS §-s 75 on sätestatud vaide esitamise üldtähtaeg. Vaie tuleb eitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. Riigikohtu halduskolleegiumi 13. veebruari 2008. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-95-07 esitatud seisukohtadest tulenevalt peab vaidlustatud üldkorraldus mõju avaldama isiku õigustele, et oleks võimalik hinnata õiguste rikkumise olemasolu. R. Harrak paikneb Viru Vanglas alates 17. juunist 2014. a. Viru Vangla andmetel on kinnipeetav suitsetaja. Riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri kande kohaselt 19. mail 2017. a väljastati R. Harrakule tutvumiseks Viru
Vangla 24. aprilli 2017. a käskkiri nr 1-1/55. Valdavas osas jõustus käskkiri 1. oktoobril 2017. a ning kuna R. Harrak on suitsetaja, siis hakkas käskkiri isikule mõju avaldama jõustumise hetkest. Seega käskkirja vaidlustamise tähtaeg hakkas jooksma alates 1. oktoobrist 2017. a. Viru Vangla 24. aprilli 2017. a käskkirja nr 1-1/55 vaidlustamistähtaeg lõppes 31. oktoobril 2017. a. Kinnipeetav esitas vanglale vaide 8. novembril 2017. a, seega on vaie esitatud tähtaega ületades. Viru Vangla märkis, et õiguskirjanduses loetakse tähtaja ennistamise mõjuvateks põhjusteks eelkõige haigust, liiklustakistusi, elektrikatkestusi, vigu postiteeninduse töös jt asjaolusid, mis ei olnud sõltuvuses menetlusosalise teadvusest ja tahtest. Vanglale teadaolevalt ei esinenud kinnipeetaval eelkirjeldatud mõjuvaid põhjusi. R. Harrak on tutvunud vangistust reguleerivate õigusaktidega ja on teadlik pöördumiste esitamise ja vaidlustamise tähtaegadest. Vangla asus seisukohale, et vaidetähtaja möödalaskmine toimus mitte mõjuvatel põhjustel, mistõttu vangla ei näinud vajadust ennistada vaide esitamise tähtaega.
8.Kohus märgib, et käesoleval juhul oleks kaebuse esitamine Viru Vangla kodukorra p 2.3 tühistamiseks lubatav vaid juhul, kui vangla tagastas kaebaja vaide ebaõigesti. Kohtu hinnangul on Viru Vangla R. Harraku vaide tagastamisel käitunud õiguspäraselt. Kuna kaebaja vaie tagastati läbivaatamatult, siis ei saa antud juhul VangS § 11 lg-st 5 tulenevat kohustuslikku kohtueelset vaidemenetlust läbituks lugeda.
9.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus R. Harraku kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. II
10.HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse halduskohtule esitada ka vaidemenetlus ajal. HKMS § 249 lg 5 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks võib taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist.
11.R. Harrak on esialgse õiguskaitse taotluses taotlenud Viru Vangla kodukorra p-i 2.3 kehtivuse peatamist ja vangla poolt suitsetamist võimaldavate toimingute tegemist. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole käesoleval hetkel Viru Vanglas sisuliselt menetletavat vaiet vaidemenetluses, kuna Viru Vangla 13. novembri 2017. a otsusega nr 6-12/497-2 tagastati R. Harraku vaie.
12.Tartu Ringkonnakohus on 24. juuli 2017. a kohtumääruses asjas nr 3-17-1207 märkinud järgmist: „Kuigi Riigikohus on leidnud, et ka kaebuse tagastamise korral on esialgse õiguskaitse kohaldamine võimalik, sest kaebuse tagastamise määrus jõustub alles pärast edasikaebevõimaluste ammendumist (Riigikohtu halduskolleegiumi määrus 17. mai 2017. a, 33-1-88-16, p 15), ei ole see ringkonnakohtu hinnangul antud asjas kohaldatav. Kui kaebaja esitab kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse ning kohus leiab, et kaebus kuulub tagastamisele, ei ole ringkonnakohtu hinnangul vaja esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt läbi vaadata. HKMS § 121 lg 1 p 4 ei anna halduskohtule kaalutlusõigust kaebuse menetlusse võtmiseks, kui kaebuse esitamseks kohustuslik kohtueelne menetlus on läbimata“.
13.Võttes arvesse, et Tartu Halduskohus tagastab käesoleva määrusega R. Harraku kaebuse Viru Vangla kodukorra p-i 2.3 tühistamise nõudes HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu ning esialgse õiguskaitse taotluse esemega seonduvalt ei toimu enam ka vaidemenetlust, puudub kohtu hinnangul eeltoodust tulenevalt
esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetkel pooleliolev menetlus HKMS § 249 lg-te 1 ja 2 mõistes. Seepärast ei ole täidetud ka esialgse õiguskaitse taotluse esitamise lubatavuse eeldused. Kohtu hinnangul ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega, vaid lubatavuse eeldusega, mille täitmata jätmise korral puudub taotlejal õigus esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks. Seetõttu puudub vajadus taotluse käiguta jätmiseks ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.
14.R. Harrak on taotlenud ka riigilõivu tasumisest vabastamist esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. Kuna kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, siis ei võta kohus seisukohta eelnimetatud menetlusabi taotluse osas.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.