Juri Ustimenko kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 9999 eurot seonduvalt 21.06.2015 toimunud ründega
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 18.05.2017. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Juri Ustimenko apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja – Juri Ustimenko Vastustaja – Tartu Vangla
RESOLUTSIOON
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 18.05.2017. a otsus muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 07.12.2017, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla kinnipeetav Juri Ustimenko esitas 30.08.2016 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse füüsilise ja moraalse kahju hüvitamiseks summas 9999 eurot. Taotluse kohaselt tungis 22.06.2015 J. Ustimenkole E-10 sektori köögis kallale teine kinnipeetav, kes lõi teda korduvalt näkku. Taotleja väitel valvurid ei reageerinud, vaid ootasid, kuni taotluse
esitaja läbi pekstakse. J. Ustimenko oli andnud häirekella, aga kümne minuti jooksul kedagi ei tulnud.
2.Tartu Vangla jättis 16.11.2016. a otsustusega J. Ustimenko kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Vangla asus seisukohale, et J. Ustimenko on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude tervise kahjustamise ja väärikuse alandamise eest. Vangla leidis, et arvestades rünnaku pikkust, milleks oli kokku 25 sekundit, ei oleks vangla saanud kaebajale tekkinud kahju ära hoida. Vangla ei vastuta J. Ustimenkole teise kinnipeetava poolt tekitatud tervisekahju eest.
3.J. Ustimenko esitas 17.11.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, millega palus vanglalt tema kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitis summas 9999 eurot. Kaebuse kohaselt ei täitnud vanglaametnikud oma ülesannet tagada tema julgeolek vanglas ning tekitasid sellega olukorra, kus teine kinnipeetav teda ründas ja tekitas talle tervisekahjustusi.
4.Tartu Halduskohus jättis 18.05.2017. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus märkis, et vaidlust ei ole selles, et 21.06.2015 kella 16.23 ajal toimus Tartu Vangla neljanda üksuse 10. sektori köögis pliidi juures kaebaja ja teise kinnipeetava V.M.vahel intsident, kus V.M. lõi kaebajat korduvalt kätega. Peale rünnakut läks kaebaja V.M. juurde tagasi, võttis pliidil oleva kruusi ning viskas selle sisu V.M. le näo piirkonda. Peale veega viskamist lahkus kaebaja köögist ja tõmbas kell 16.24.25 koridori seinal olevat paanikanuppu, misjärel läks oma kambrisse. Kell 16.25.49 sisenes V.M. kaebaja kambrisse ja väljus sealt kell
16.26.23.Tartu Maakohtu 21.03.2016. a otsuse asjas nr 1-16-1064 kohaselt oli V.M. kaebajat kambris sõimanud ja löönud teda rusikaga näo vasakule poole ning pastakaga kulmu piirkonda. Tartu Vangla valvur tuli sektori koridori kell 16.26.04. Halduskohus leidis, et seega olid kaebaja ja V.M. tekitanud teineteisele vastastikku kehavigastusi. Halduskohus nõustus vastustajaga, et antud juhul oli toimunud olmetüli, mille käigus tekkinud füüsiline konflikt ei olnud põhjustatud vastustaja õigusvastasest tegevusest kinnipeetavate üle järelevalve teostamisel. Asja materjalidest nähtuvalt oli köögis toimunud rünnak ootamatu ja kestis alla 20 sekundi. Halduskohtu arvates ei oleks vanglaametnikud saanud esimest ootamatut rünnakut ära hoida, sest valvureid köögis ei viibinud. Halduskohus leidis, et kaebajal oli objektiivselt võimalus peale köögis toimunud kaaskinnipeetava füüsilist rünnakut teavitada vanglaametnikke kaebaja vastu toime pandud rünnakust, kuid kaebaja jättis selle tegemata ja otsustas ise kaaskinnipeetavat rünnata. Halduskohus märkis, et tegemist ei olnud enesekaitse ega vahetu ohu tõrjumisega, vaid kaebaja ise andis oma käitumisega hoogu poolte vahel tekkinud konflikti ägenemisele. Kaebaja väite osas, et vanglaametnikud oleksid pidanud ohtliku kinnipeetava koristama ära enne kaklust, leidis kohus, et kuna kaebaja ja V.M. vahel varasemad konfliktid puudusid, siis ei olnud kinnipeetavate eraldihoidmiseks põhjust. Halduskohtu arvates ei saanud seetõttu vastustaja ette näha, et kinnipeetavate vahel võib seonduvalt vee keetmisega tekkida füüsiline konflikt. Halduskohus märkis, et tõendamist ei leidnud kaebaja väide, nagu oleks valvur näinud kinnipeetavate vahelist füüsilist konflikti, aga jättis reageerimata. Vanglateenistuse ametnik oli poolteist minutit pärast häirenupu vajutamist kaebaja poolt, sektori koridoris asjaolusid kontrollimas. Seega ei olnud vastustaja õigusvastaselt tegevusetu, vaid reageeris kaebaja suhtes toime pandud õigusrikkumisest teadasaamisest asjakohaselt ja kiirelt. Halduskohus leidis, et 21.06.2015 toimunud sündmused ei saanud avaldada kaebajale sellist mõju, mida peaks pidama
inimväärikuse alandamiseks. Samuti ei tekitanud vastustaja kaebajale tervisekahju, vaid selle vahetuks tekitajaks oli kaaskinnipeetav. Seega puudub põhjuslik seos kaebaja tervisekahju ja vastustaja tegevuse vahel. Halduskohus märkis, et vastustaja ei vastuta kaebajale kaaskinnipeetava poolt tekitatud tervisekahju eest.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.J. Ustimenko esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 18.05.2017. a otsuse peale. Kaebaja taotleb halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega tema kaebus rahuldataks. Kaebaja leiab, et halduskohus on seadust valesti tõlgendanud, kui leidis, et ründe süüdlaseks on teine kinnipeetav. Kaebaja vaidlustas vangla poolt oma ülesannete täitmata jätmist. Korrapidajad ei tegutsenud. Kaebaja leiab, et vangla on süüdi selles, et jättis julgeoleku tagamata ning konflikti sekkumata, jälgides seda distantsilt video kaudu.
6.Vastustaja palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta see rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et apellatsioonkaebuses esitatud põhjendused ei ole halduskohtu otsuse tühistamise aluseks. Apellatsioonkaebuses esitatud väide, et vangla jälgis rünnakut distantsilt video kaudu, ei vasta tõele. Valvur oli kuulnud lühiajalisi hõikeid ja karjeid, misjärel ta jälgis videomonitore. Valvuri selgitustest ei nähtu, et valvur oleks näinud, kuidas teine kinnipeetav kaebajat lõi. Valvur märkas alles eluosakonda kontrollima minnes, et V.M. silma all on veritsev haav, millest ta tegi järelduse, et on toimunud kaklus ja asus otsima teist osapoolt. Juhul, kui valvur oleks videomonitorist teist osapoolt näinud, ei oleks tal olnud vajadust otsida teist osapoolt, sest talle oleks see juba teada olnud. Vastustaja märgib, et tal puudub igasugune põhjus jätta teadlikult reageerimata olukorras, kus kinnipeetavate vahel toimub füüsiline konflikt.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust ning Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsus tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud otsuse tühistamisele. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu vaidlustatud otsusest ega ka asja materjalidest, et halduskohus oleks kohaldanud materiaalõiguse norme vääralt, hinnanud ebaõigesti olemasolevaid tõendeid või rikkunud asja lahendades kohtumenetluse norme ja see oleks kaasa toonud ilmselgelt ebaõige lahendi tegemise. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks käesolevas otsuses sama vaidlusküsimuse osas halduskohtu põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Esitatud kaebusest nähtuvalt palus J. Ustimenko halduskohtul vanglalt tema kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitise selle eest, et vanglaametnikud ei täitnud 21.06.2015 oma ülesannet tagada tema julgeolek vanglas ning tekitasid sellega olukorra, kus teine kinnipeetav kaebajat ründas ja tekitas talle tervisekahjustusi. Kaebaja leidis, et mittevaraline kahju on talle tekkinud tema tervise kahjustamise ja väärikuse alandamise tõttu.
9.Asja materjalidest, s. o Tartu Vangla neljanda üksuse 10. sektori köögis paikneva kaamera salvestiselt on näha, et 21.06.2015 kella 16.23 ajal toimus kinnipeetav V.M. ja kaebaja vahel
pliidi juures sõnelus, mille käigus lõi V.M. korduvalt kätega kaebajat, rünnak kestis alla kahekümne sekundi. Pärast seda läks kaebaja V.M. juurde tagasi, võttis pliidil oleva kruusi ning viskas selle sisu V.M. le näkku. Kaebaja lahkus kell 16.24 köögist. Vangla neljanda üksuse 10. sektori koridori kaamera nr K36 salvestiselt on näha, et kell 16.24.25 tõmbas kaebaja koridori seinal olevat paanikanuppu ja läks siis oma kambrisse. Kell 16.25.49 sisenes kaebaja kambrisse V.M. ja väljus sealt kell 16.26.23. Tartu Maakohtu 21.03.2016. a otsuse nr 1-16-1064 kohaselt sõimas V.M. kambris kaebajat ja lõi teda rusikaga näo vasakule poole ning pastakaga kulmu piirkonda. Rünnak kambris kestis kaebaja enda sõnade kohaselt 3-5 sekundit. Kaamera nr K35 salvestiselt on näha, et vangla 4. üksuse valvur Rauno-Sander Ennok tuli sektori koridori kell 16.26.04. Valvuri 21.06.2015 koostatud ettekande nr 3304 kohaselt kuulis ta 21.06.2015 kella 16.23 ajal E-10 sektsioonis lühiajalisi hõikeid ja karjeid, mis vaibusid. Seejärel jälgis valvur E-10 sektsiooni ja olmeruumi videomonitoridest ning umbes 16.25 helistas korrapidaja, kes teavitas häire nupu tõmbamisest E-10 sektsioonis. Valvur suundus kohe sektorisse olukorda kontrollima. Koridoris jalutas talle vastu kinnipeetav V.M. , kelle valvur lukustas tema kambrisse, kuna märkas kinnipeetaval kehavigastusi. Valvur asus tuvastama kakluse teist poolt ning jõudes kambrisse nr 3075, kus viibis kaebaja, lukustati ka tema oma kambrisse, kuna ka temal olid kehavigastused. Seejärel, kell 16.40, suleti vangla korrapidaja korraldusel kogu osakond. Eeltoodust nähtub, et 21.06.2015 tekitasid kinnipeetavad ise üksteisele vastastikku kehavigastusi ning V.M. mõisteti karistusseadustiku § 121 lg 1 järgi (teise isiku tervise kahjustamine) ka kaebajale kehavigastuste tekitamises süüdi. Viidatud maakohtu otsusest nähtub, et kaebaja ei soovinud kriminaalasjas kannatanuna V.M. vastu tsiviilhagi esitada.
10.Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et olmetüli käigus tekkinud erimeelsused ja neile järgnev füüsiline kinnipeetavate omavaheline konflikt ei ole põhjustatud vastustaja õigusvastasest tegevusest, tegevusetusest või hooletusest kinnipeetavate üle järelevalve teostamisel. Vangla köögis toimunud ootamatut rünnakut, mis sai alguse kahe kinnipeetava sõnelusest sealsamas, ei oleks vanglaametnikud saanud kuidagi ära hoida, sest valvureid köögis ei olnud ja toimunud rünnak oli ootamatu ning kestis alla 20 sekundi. Kaebajal oli võimalus pärast köögis toimunud kaaskinnipeetava füüsilist rünnakut teavitada sellest vanglaametnikke, kuid kaebaja ei teinud seda. Selle asemel ründas ta ise kaaskinnipeetavat vastu. Apellatsioonkaebuses esitatud väide, et vangla jälgis kaebaja ründamist distantsilt kaamerate kaudu ja ei võtnud midagi ette, ei vasta tõele, sest nagu juba viidatud ettekandes märgitud, kuulis valvur kella 16.23 ajal E-10 sektsioonist lühiajalisi hõikeid ja karjeid, misjärel ta asus kontrollima videomonitore. Valvuri selgitustest ei nähtu, et ta oleks kohe videomonitoritelt näinud, et V.M. kaebajat köögis lõi. Valvur märkas alles pärast paanikahäire andmist kaebaja poolt eluosakonda kontrollima minnes, et V.M. silma all oli haav, millest ta järeldas, et on toimunud kaklus ning seejärel asus valvur otsima konflikti teist osapoolt. Ringkonnakohtu arvates puuduks vastustajal sellises olukorras igasugune põhjus jätta teadlikult reageerimata kahe kinnipeetava füüsilisele konfliktile. Kuigi kaebaja väitel ei alustanud tema konflikti, on 21.03.2016. a otsuses nr 1-16-1064 V.M. le karistuse määramisel arvestanud kergendava asjaoluna siiski ka seda, et kaebaja andis ise oma käitumisega samuti hoogu juurde tema ja V.M. vahel tekkinud konflikti ägenemisele. V.M. on samas asjas selgitanud, et läks hiljem kaebaja juurde kambrisse, sest soovis kaebajalt kuuma veega viskamise kohta selgitust. Seega oleks kaebaja saanud kambris hilisemalt
toimunud rünnaku täielikult ise ära hoida, jättes kuuma vee ründajale näkku viskamata ning teavitades koheselt vanglaametnikke tema vastu toime pandud ründest.
11.Kaebaja arvates oleksid vangla operatiivtöötajad pidanud ohtliku kinnipeetava ehk V.M. köögist nö. „ära koristama“ juba enne konflikti tekkimist. Asja materjalidest ei nähtu aga, et selleks oleks põhjust olnud. Tartu Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialisti poolt 11.11.2016 antud kirjalike selgituste kohaselt puudusid kaebaja ja V.M. l vahel varasemad konfliktid. Samuti ei ole seda, et neil oleks olnud varasemaid konflikte, väitnud ka kaebaja. Kuna kaebaja ja V.M. eraldi hoidmiseks ei olnud vanglal mingit põhjust, ei ole vangla ka kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud. Vastustaja ei saanud kuidagi ette näha, et kinnipeetavate vahel võib köögis seonduvalt tee jaoks vee keetmisega tekkida füüsiline konflikt.
12.Asja materjalidest ei nähtu ka seda, et valvur oleks 21.06.2015 näinud kinnipeetavate vahel köögis tekkinud konflikti pealt ja jätnud sellele siiski reageerimata. Samuti ei nähtu videosalvestistelt, et Tartu Vangla valvur oleks viivitanud kaebaja poolt antud paanikahäire asjaolude kontrollimisega, sest poolteist minutit pärast häirenupu vajutamist oli vanglateenistuse ametnik juba sektori koridoris asjaolusid kontrollimas. Pärast õigusrikkumise avastamist toimetati kaebaja koheselt ka meditsiiniosakonda, kus talle anti meditsiiniabi ning osakond suleti. Vastustaja ei olnud eelnevat arvestades õigusvastaselt tegevusetu, vaid reageeris kaebaja suhtes toime pandud õigusrikkumisest teadasaamisest alates igati asjakohaselt ja kiirelt.
13.RVastS § 12 lg 2 välistab vastustajalt tervise kahjustamise eest kahju hüvitise nõudmise, kuna väljaselgitatud asjaoludest nähtuvalt ei tekitanud vastustaja kaebajale tervisekahju. Tervisekahju vahetuks tekitajaks oli V.M. . Puudub põhjuslik seos kaebaja võimaliku tervisekahju ja vastustaja tegevuse vahel. Tartu Vangla ei vastuta kaebajale kaaskinnipeetava poolt tekitatud tervisekahju eest ja nagu juba märgitud, ei esitanud kaebaja kriminaalasjas tsiviilhagi teda rünnanud ja talle tervisekahju tekitanud kaaskinnipeetava vastu. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vanglaametnike tegevus pärast konflikti avastamist 21.06.2015 ei anna alust arvata, et see võis kaebajale avaldada kuidagi sellist negatiivset mõju, et seda võiks pidada tema väärikuse alandamiseks.
14.Eeltoodust nähtuvalt jättis halduskohus esitatud hüvitamiskaebuse õigesti rahuldamata, kuna vastustaja ei ole 21.06.2015. a sündmustega seoses käitunud kaebaja suhtes õigusvastaselt ega tekitanud talle mittevaralist kahju.
Tiina Pappel
Tanel Saar
Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.