M.M. kaebus Viru Vangla kodukorra p 16.4 tühistamiseks ja Viru Vangla kohustamiseks lisama poenimekirja korduvkasutusega plastist söögiriistad ning kvaliteetsed kirjutusvahendid, põhjendama kaupluses müüdavate asjade loendit ja kaasama kinnipeetavaid kaupluses müüdavate asjade nimekirja koostamisse Kaebaja M.M. Vastustaja Viru Vangla
Menetlusosalised
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada menetlus Viru Vangla kodukorra p 16.4.27 tühistamise nõude osas.
2.Tagastada kaebus ülejäänud osas läbivaatamatult.
3.Jätta rahuldamata kaebaja taotlus oma kaebusest ärakirja saamiseks. Edasikaebamise kord ja muud selgitused Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale saab esitada Tartu Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruse resolutsiooni p 3 ei ole edasikaevatav. Määrus toimetatakse kätte kaebajale. Määrus edastatakse teadmiseks Viru Vanglale.
Kinnipeetav M.M. (kaebaja) esitas 6. juunil 2017 vangla poele tellimuse, mille kohaselt ta soovis osta muuhulgas viis plastnuga ja kaks pastapliiatsit (ühe mõlemast pakutavast sordist). Tellimus rahuldati ühe plastnoa ja ühe pastapliiatsi osas.
2.Kaebaja esitas 6. juulil 2017 Viru Vangla kaudu Justiitsministeeriumile vaide, milles taotles Viru Vangla kodukorra (edaspidi „kodukord“) p 16.4 (sätestab maksimaalsed kaubakogused, mida kinnipeetavatel on lubatud ühe tellimusega soetada) tühistamist, vangla kohustamist lisama müüdavate kaupade nimekirja korduvkasutatavad noad ja kahvlid ning paremad kirjutusvahendid ja vangla kohustamist kaasama kinnipeetavaid müüginimekirja koostamisse.
3.Viru Vangla direktor tagastas 13. juuli 2017 otsusega nr 6-12/207-2 vaide osas, millega kaebaja taotles vangla kohustamist kaupluses müüdavate asjade nimekirja täiendamiseks ja kinnipeetavate kaasamiseks kaupluses müüdavate asjade nimekirja koostamisse. Vangla selgitas kaebajale, et vaiet ei saa esitada enne, kui kaebaja on pöördunud asjakohase ettepanekuga vangla poole, vangla on ettepanekule vastanud ja isik leiab, et vastus ei ole
3-17-1681 õiguspärane. Pretensioonidega vanglas müüdava kauba kvaliteedi osas saab kaebaja pöörduda otse kaupluse poole.
Kodukorra p 16.4 kehtetuks tunnistamise osas jättis Viru Vangla vaide käiguta. Viru Vangla leidis, et vaides on selgitatud plastnugade keelu mõju vaide esitajale, ülejäänud osas on aga tegu lubamatu populaarkaebusega. Kaebaja esitas vaide täienduse, milles leidis, et kodukorra p 16.4 piirab tema õigusi. Viru Vangla edastas 25. juuli 2017. a otsusega nr 6-12/207-4 vaide plastnuge puudutavas osas (kodukorra p 16.4.27) lahendamiseks Justiitsministeeriumile. Kodukorra muid punkte puudutavas osas tagastas Viru Vangla vaide läbivaatamatult.
4.M.M. esitas 10. augustil 2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, mis sisaldas järgmisi taotlusi:
1.tunnistada kodukorra p 16.4 õigusvastaseks ja tühistada;
2.kohustada Viru Vanglat lisama poenimekirja korduvkasutusega plastist söögiriistad ja kvaliteetsed kirjutusvahendid;
3.kohustada Viru Vanglat põhjendama kaupluses müüdavate asjade loendit;
4.kohustada Viru Vanglat kaasama kinnipeetavaid kaupluses müüdavate asjade nimekirja koostamisse. Kaebuse kohaselt ei sobi vangla poes müüdav pastapliiats pikemaks kirjatööks. Kaebaja vajab korralikku kirjutusvahendit lähedastega suhtlemiseks, töötamiseks ja õppimiseks. Poes müüdavad ühekordsed kahvlid ja noad ei ole vastupidavad. Poest saab osta korraga vaid ühe komplekti plastikust söögiriistu. Sisseoste saab sooritada iga 14-21 päeva tagant. Nuge vajab kaebaja poest soetatavate köögiviljade tarbimiseks. Vangla annab omalt poolt kinnipeetavatele vaid lusika. Põhjendamatu on ühekordsete söögiriistade müümine, kui olemas on ka korralikud korduvkasutatavad plastist söögiriistad. Kodukorra p 16.4 on põhjendamata ning sel puudub õiguslik alus. Loendi koostamisel tuleks arvestada kinnipeetavate huve ning kaasata nad loendi koostamisse. Lisaks taotles kaebaja kohtult tema vabastamist riigilõivu tasumisest ning talle tema esitatud kaebusest koopia saatmist.
5.23. oktoobri 2017 a otsusega nr 11-3/5467-4 rahuldas Justiitsministeerium kaebaja vaide osaliselt ning tunnistas kehtetuks kodukorra punkt 16.4.27 osas, millega on vangla kauplusest korraga lubatud soetada üks plastnuga. Justiitsministeerium nõustus vanglaga, et kauplusest soetada lubatud kaupadele koguseliste piirangute kehtestamine on vajalik, et tagada vangla julgeolek. Kodukorra p 16.4.27 kehtestamisel ei ole vangla aga piisavalt põhjalikult kaalunud, kas tagatud on mõistlik võimalus kaupluses müüdavate toodete tarvitamiseks. Puu- ja köögiviljade mugavaks tarvitamiseks ei pruugi vaid ühest ühekordsest plastnoast piisata, seda ka noa mõistliku kasutamise puhul. Samuti ei ole vangla põhjendanud mil moel üks plastnuga kujutab endast väiksemat ohtu kui mitu.
6.1. septembril 2017 jõustus Viru Vangla kodukorra p 16.4.27 muudatus (käskkiri nr 11/107), mille kohaselt varasema ühe asemel on edaspidi võimalik ühe tellimusega soetada maksimaalselt viis plastkööginuga, -lusikat ja -kahvlit.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kaebaja on esitanud nõude kodukorra p 16.4 õigusvastaseks tunnistamiseks ja tühistamiseks. Kuna haldusakti õigusvastasus on selle tühistamise eelduseks, on õigusvastasuse tuvastamise nõue hõlmatud tühistamisnõudega. Seega käsitleb kohus neid nõudeid edaspidi ühtselt tühistamisnõudena.
2(4)
3-17-1681
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Kui see asjaolu ilmneb enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata (§ 152 lg 3). Kaebaja taotleb kaebuses muuhulgas kodukorra p 16.4 tühistamist osas, millega see võimaldas soetada vangla poest ühe tellimusega üksnes ühe plastnoa (ja -kahvli). Kuna kodukorra vaidlustatud punkt (16.4.27) on kehtetuks tunnistatud, tuleb menetlus selles osas lõpetada. Kohus leiab, et kaebaja kaebuses väljatoodud huvi köögi- ja puuviljade tõhusamaks tükeldamiseks on kodukorra muutmisega tagatud.
Kohus ei tee kaebajale ettepanekut minna selle nõude osas üle tuvastamisnõudele (HKMS § 152 lg 2). Kuna kaebaja saavutas oma 6. juuli avalduses soovitud eesmärgi kodukorra muutmisega 1. septembril, siis puudub kaebajal ilmselgelt alus tuvastamisnõude esitamiseks (preventiivne huvi või riigivastutuse seaduse alusel hüvitamisele kuuluv kahju).
9.Kodukorra p 16.4 ülejäänud sätete tühistamise osas on Viru Vangla vaide õigesti tagastanud. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 71 lg 1 kohaselt võib vaide esitada isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on tema õigusi rikutud või vabadusi piiratud. Kaebaja ei ole ei vaides ega puuduste kõrvaldamise avalduses selgitanud, millised p 16.4 konkreetsed sätted ja kuidas tema õigusi rikuvad. Piisavaks ei saa pidada kaebaja üldist väidet, et kaubakoguste piiramine rikub tema õigusi. Kaebajal oleks tulnud selgitada, milliseid tooteid ja milliste õiguste või huvide kaitseks ta vajab suuremas hulgas või koguses, kui p 16.4 seda ette näeb. Kui kinnipeetav rikub asja kohustusliku kohtueelse lahendamise korda viisil, mis toob kaasa kohtuvälise menetleja sisulise otsuse puudumise ja vaide õiguspärase tagastamise, ei teki kinnipeetaval kohtusse pöördumise õigust (Riigikohtu halduskolleegiumi 29. aprilli 2014, a määrus asjas nr 3-3-1-78-13, p 18). Kuna kaebaja ei ole kinni pidanud kodukorra p 16.4 tühistamise nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud kohustuslikust korrast (vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5), tuleb kaebus selles osas HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.
10.Kaebaja nõuete osas kohustada Viru Vanglat kaupluse müüginimekirja täiendamiseks korduvkasutatavate plastnugade ja -kahvlitega ning kvaliteetsemate kirjutusvahenditega ning kohustada vanglat kaasama kinnipeetavaid müüginimekirja koostamisse tagastas Viru Vangla direktor kaebaja vaide 13. juuli 2017. a otsusega. Vangla leidis, et enne vaide esitamist tulnuks kaebajal esitada vanglale asjakohane haldusmenetluse algatamise ettepanek.
11.Riigikohtu halduskolleegiumi 2. juuni 2010. a määruse nr 3-3-1-30-10 kohaselt ei või vangla jätta haldusmenetluse algatamiseks esitatud taotlust lahendamata üksnes põhjusel, et see on ekslikult vormistatud vaidena (p-d 15-16). Sarnaselt viidatud kohtuasjaga on kinnipeetav ka praegusel juhul pöördunud vangla poole sisuliselt haldusmenetluse algatamise taotlusega (taotlus kaupluse müüginimekirja täiendamiseks pöördumises nimetatud toodetega ja kinnipeetavate kaasamiseks müüginimekirja koostamisse). Seega oleks Viru Vangla pidanud kaebaja taotluse sisuliselt lahendama, mitte menetlema seda üksnes vaidemenetluse sätete kohaselt ning sel põhjusel läbivaatamatult tagastama. Hoolimata Viru Vangla eksimusest kaebaja taotluse lahendamisel ei saa kohus kaebust ka kohustamisnõuete osas lahendada. Nimelt näeb VangS § 11 lg 5 ka kohustamiskaebuse puhul ette kohustusliku kohtueelse menetluse. Seega eeldaks kohtule kohustamisnõude esitamine seda, et kaebaja on esmalt esitanud Viru Vangla direktori 13. juuli 2017. a otsuse peale vaide Justiitsministeeriumile. Kujunenud olukorra lahendamiseks kohaseim ja kiireim viis oleks kaebaja 6. juuli 2017 taotluse vastava osa menetlemine Viru Vangla poolt haldusmenetluse alustamise taotlusena.
3(4)
3-17-1681 Kohus märgib veel, et kaebaja on oma vaidena pealkirjastatud pöördumises selgitanud, miks on tema õiguste kaitseks oluline kvaliteetse pastapliiatsi soetamise võimalikkus (suhtlemiseks lähedastega, töötamiseks, õppimiseks). Vastupidavamate plastnugade- ja kahvlite poenimekirja lisamise vajadus võib olla seoses soetada lubatud ühekordsete söögiriistade hulga suurendamisega ära langenud. Kaebajal tuleks haldusmenetluses seega selgitada, kas ta jääb oma taotluse juurde. Kinnipeetavate müüginimekirja koostamisse kaasamise taotluse seos kaebaja õiguste kaitsega võib osutuda liialt kaugeks ja üldiseks ning vangla poolt vaidemenetluses esitatud seisukoht, et tegu on populaartaotlusega (taotlusega mitte kaebaja enda vaid avalike huvide kaitseks) seega sisuliselt põhjendatuks. Kui kaebaja leiab, et vangla kaupluses müüdavate toodete sortiment ei võimalda tema oluliste õiguste kaitset, tuleks tal esitada konkreetne taotlus, milles tuleks selgitada, milliseid tooteid kaebaja vajab ning miks.
Nimetatud selgitused on kaebajal võimalik esitada kas omal algatusel 6. juuli 2017. a taotluse täiendusena või vastuseks Viru Vangla vastavasisulisele järelepärimisele. Selguse huvides võib olla otstarbekas ka uue taotluse esitamine. Eeltoodu alusel tuleb ka nimetatud kohustamisnõuded HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.
12.Viimaks esitas kaebaja kohtule nõude kohustada Viru Vanglat põhjendama kaupluses müüdavate asjade loendit. Seda nõuet ei ole kaebaja kohtueelses menetluses esitanud, mistõttu tuleb ka see HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. Lisaks selgitab kohus, et ka see nõue on liialt üldine ning nõude seos kaebaja õiguste kaitsega liialt kauge. Kaebaja saab oma õigusi kaitsta konkreetseid tooteid puudutavate taotluste esitamisega.
13.Kohus märgib, et kaebuse tagastamine ei võta kaebajalt õigust pöörduda samasisulise nõudega uuesti kohtusse pärast haldusmenetluse ja kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohast läbimist (HKMS § 43 lg 2). Menetluse lõpetamise korral kaebaja sama nõudega samal alusel uut kaebust esitada ei saa (HKMS § 43 lg 1 p 2).
14.Kaebuse tagastamise ja menetluse lõpetamise tõttu jääb kaebaja esitatud riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata.
15.Kaebaja esitas ka taotluse saada koopia tema enda esitatud kaebusest. HKMS § 88 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus saada toimikus olevatest menetlusdokumentidest ärakirju. Riigikohtu halduskolleegium on aga leidnud, et HKMS § 28 lg 2, mille kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada, piirab menetlusosalise õigust saada menetlusdokumentidest ärakirju (8. septembri 2015. a määrus kohtuasjas nr 3-7-1-502-15). Viidatud määruses selgitas kolleegium: „Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik. [---] Õigus ärakirja saada on piiratud, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib ilmselgelt pidada pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Menetlusosalisel puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest omale ärakiri.“ Kaebaja soovis ärakirja tema enda poolt kohtule esitatud kaebusest. Kaebaja on selle dokumendi ise koostanud, selle sisu on talle teada ning tal oli enne selle kohtule esitamist võimalik teha sellest endale näiteks käsikirjaline ärakiri või lühikokkuvõte. Seetõttu puudub kaebajal ilmselgelt põhjendatud vajadus enda õiguste kaitseks kaebusest ärakirja saada. Kohus jätab kaebaja taotluse ärakirja saamiseks rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.