XX kaebus Tallinna Vangla 13.05.2016 käskkirja nr 32/516 tühistamiseks ja Tallinna Vangla kohustamiseks vabastada kaebaja teenistusest koondamise tõttu, taotleda Eesti Töötukassalt kindlustushüvitist ning mõista välja koondamise hüvitis
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Monika Raiendik
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12.04.2017 otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 12.04.2017 otsus haldusasjas nr 3-16-986 muutmata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.12.2017, välja arvatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-16-986 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harku ja Murru Vangla 30.03.2016 kirjaga nr 3-1/16/602-1 „Teatis töö ümberkorraldamisest“ teavitati vanemvalvur XX, et tulenevalt Tallinna Vangla ning Harku ja Murru Vangla liitmisest 01.06.2016, viiakse ta vangistusseaduse (VangS) § 128 lg 1 p 1 alusel üle Tallinna Vangla järelevalveosakonna vanemvalvuri ametikohale alates 01.06.2016. Kirjas viidati XX 10.01.2014 avaldusele, milles ta palus end üle viia Harku ja Murru Vangla vanemvalvuri ametikohalt Tallinna Vangla vanemvalvuri ametikohale alates 01.01.2017, ja paluti XX seisukohta hiljemalt 06.04.2016. Samuti märkis Tallinna Vangla, et mittenõustumise korral on VangS § 128 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel õigus vajadusel vanglaametnik sama ametiastme piires ühelt ametikohalt teisele üle viia nõusolekuta, teatades sellest ette kaks kuud.
2.XX vastas 06.04.2016 Harku ja Murru Vanglale, et ta ei nõustu üleviimisega.
3.Tallinna Vangla otsustas 13.05.2016 käskkirjaga nr 3-2/516 viia XX alates 01.06.2016 üle I klassi valvuri ametiastmele vastavale Tallinna Vangla järelevalveosakonna vanemvalvuri ametikohale.
4.XX esitas 22.05.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 13.05.2016 käskkirja tühistamiseks ja Tallinna Vangla kohustamiseks vabastada ta koondamise tõttu. Kaebaja täiendas 02.09.2016 ja 21.03.2017 kaebust nõuetega Tallinna Vangla kohustamiseks esitada Eesti Töötukassale kindlustushüvitise taotlemise avaldus ning Tallinna Vanglalt koondamishüvitise väljamõistmiseks tema viie kuu põhipalga ulatuses ja koondamisest etteteatamise tähtajast puudujääva aja eest.
5.Tallinna Halduskohus jättis 12.04.2017 otsusega kaebuse rahuldamata. VangS § 128 lg 2 kohaselt võib vanglaametniku üleviimise õigust omava isiku algatusel viia vanglaametniku teenistuslikest vajadustest tulenevalt sama ametiastme piires üle ühelt ametikohalt teisele ilma vanglaametniku nõusolekuta. Puudub vaidlus, et kaebaja viidi üle ühelt ametikohalt teisele sama ametiastme piires. Samuti selles, et Tallinna Vangla järelevalveosakonnas olid 11.05.2016 seisuga täitmata 4 vanemvalvuri ja 27 valvuri ametikohta, kusjuures puudu oli 10 saatja funktsiooniga valvurit või vanemvalvurit. See näitab, et kaebaja üleviimiseks oli teenistuslik vajadus. Asjas pole tuvastatud, et oleksid esinenud VangS § 128 lg-s 4 sätestatud vanglaametniku üleviimist välistavad asjaolud. Asjaolu, et muutus teenistusülesannetes polnud kaebajale meelepärane, ei välistanud VangS § 128 lg 2 rakendamist. Ekslik on kaebuse seisukoht, et VangS § 128 lg 2 ei võimalda vanglaametniku üleviimist ühest vanglast teise (vt VangS § 128 lg 5). Kuna kaebaja üleviimine toimus VangS § 128 lg 2 alusel, mitte vanglaametniku enda ettepanekul (VangS § 128 lg 1 p 1), pole 10.01.2014 avaldusel vaidluse lahendamisel tähtsust. Kohustamis- ja hüvitamisnõuete rahuldamiseks puudub alus ainuüksi põhjusel, et kaebajal puudus kaebuse esitamisel ja puudub seni teenistussuhe Tallinna Vanglaga. Kaebaja vabastati avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 87 lg 1 alusel vanglateenistusest enne tema üleviimist Tallinna Vanglasse. 2(5)
6.XX palub 09.05.2017 apellatsioonkaebuses ja 06.11.2017 seisukohas tühistada halduskohtu otsus ning rahuldada tema kaebus. Halduskohus on asunud põhjendamatult seisukohale, et kuna kaebajal puudub ja puudus kaebuse esitamisel Tallinna Vanglaga teenistussuhe, pole kohustamis- ja hüvitamisnõuetel alust. Halduskohus on esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruses leidnud, et kaebajale on võimalik kohtumenetluse tulemusel koondamishüvitis välja maksta. Justiitsministri 12.04.2016 määruse nr 13 järgi võtab Tallinna Vangla üle Harku ja Murru Vangla senised ülesanded ning on igas mõttes Harku ja Murru Vangla õigusjärglane. Seetõttu on olnud õige esitada koondamisnõue Tallinna Vangla vastu. Kohus ei ole otsuses hinnanud kaebaja väiteid ja tõendeid, et tema ametijuhendit sooviti muuta ulatuses, mis nõudnuks tema nõusolekut. Samuti ei ole kohus hinnanud, kas ametnikult tuleb saada nõusolek ametijuhendi muutmiseks, kui see toob kaasa töötasu suuruse muutuse. Tallinna Vanglasse üleviimisel oleksid muutunud ametikoha põhieesmärk, teenistusülesanded umbes 73% ulatuses ning nõutav ettevalmistus. Harku ja Murru Vangla ametijuhendi järgi pidi kaebaja vastama I klassi valvuri nõuetele, kuid Tallinna Vangla ametikoht eeldab madalamaid ehk II klassi valvurile sätestatud nõuete täitmist. See näitab, et tegemist on madalama kvalifikatsiooniga ametikohaga. Samuti muutus palk. Tallinna Vangla pakkus 6% väiksemat palka. Harku Vanglas oli palk 1240 eurot, kuid Tallinna Vanglasse üleviimisel oleks käskkirja järgi olnud töötasu suurus 1166,39 eurot. Ametijuhendit muudeti seega olulisel määral. Kui ametniku ametijuhend muutub oluliselt, sh muutub palk, tuleb ATS § 52 lg 3 p-de 1 ja 2 järgi enne ametniku üleviimist küsida temalt nõusolekut. Vangistusseadus on küll eriseadus, kuid vangistusseaduses puuduvad ametijuhendi ja tööülesannete osas eriregulatsioonid. VangS §-st 128 ei tulene, et ATS § 52 vanglaametnikele ei kohaldu. Kohus ei ole hinnanud kaebaja väidet võrdse kohtlemise nõude rikkumise kohta. Halduskohus jättis tähelepanuta asjaolu, et kaebaja soovis jätkata tööd ametnike väljaõppe alal. Kaebaja oli instruktori tööks kvalifitseeritud ja tema tööle ei olnud tehtud ühtegi etteheidet. Seetõttu pakkus Tallinna Vangla põhjendamatult temale valvuri tööd. Tallinna Vanglas on olemas kaebaja väljaõppele ja senistele teenistusülesannetele vastavad ametikohad. Ametiasutuste liitmisel tuleb kohelda teenistujaid võrdselt. See tähendab, et liidetavast asutusest tulevatel vanglaametnikel peavad olema samad võimalused, mis on liitvas asutuses juba teenivatel ametnikel.
7.Tallinna Vangla palub 15.06.2017 vastuses ja 06.11.2017 täiendavas seisukohas jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Ametniku koondamine on diskretsiooniotsus ning kohtupraktikas on korduvalt väljendatud seisukohta, et kohus ei saa astuda haldusorgani asemele ja sisuliselt hinnata kaalutlemisel asjassepuutuvaid asjaolusid. Kaebaja õiguste kaitseks olnuks kohane taotleda koondamist esmalt Harku ja Murru Vanglalt ning seejärel vaidlustada keelduvat otsust halduskohtus, kuna vaid sellisel juhul saaks kohus kontrollida kaalutlusõiguse teostamist haldusorgani poolt. Kaebaja taotles enda koondamist Tallinna Vanglalt, kellega tal teenistussuhet ei tekkinud. Tegemist ei ole ametijuhendi muutmisega ATS § 90 lg 1 p 3 mõistes, vaid kaebaja üleviimisega VangS § 128 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel. Vaidlust ei ole selles, et Tallinna Vangla järelevalveosakonnas olid 11.05.2016 seisuga täitmata 4 vanemvalvuri ja 27 valvuri ametikohta, sh puudu oli 10 saatja funktsiooniga valvurit või vanemvalvurit. Seega esines kaebaja üleviimiseks teenistuslik vajadus. Üleviimine nähti ette sama ametiastme piires. Kuna 3(5)
3-16-986 kaebaja elukoht asus Tallinnas Sõle tänaval, ei oleks Tallinna Vanglasse üleviimisega ilmselgelt kaasnenud ka kaebaja elukoha vahetust ega tööle jõudmise aja olulist pikenemist. Vaidlust ei ole selles, et kaebajat teavitati tema nõusolekuta üleviimisest vähemalt üks kuu ette ning üleviimisel säilitati tema senine palk kolmeks kuuks, nagu näevad ette VangS § 144 lg 1 ja lg 2. Kaebaja ei ole 10.01.2014 Tallinna Vanglale esitatud avalduses täpsustanud, missuguseid teenistusülesandeid ta täita soovib, paludes vaid enda üleviimist Tallinna Vangla vanemvalvuri ametikohale. Kuna kaebaja senised teenistusülesanded Harku vangistusosakonnas olid Tallinna Vangla järelevalveosakonnas täidetavatest laiaulatuslikumad, sooviti kaebaja üle viia ametikohale, mille täitmiseks oli tal ilmselgelt vajalik töökogemus, teadmised, oskused ja haridus. Kaebaja palgamäär Harku ja Murru Vanglas sisaldas 131,86 euro ulatuses tasu täiendavatele kvalifikatsiooninõuetele vastavuse eest vanglaväliste saatmisülesannete täitmisel. Nimetatud tasu oli kaebajale määratud tagasiulatuvalt alates 01.01.2015. Alates 01.01.2016 täitis Tallinna Vangla saateüksus ülesandeid ka Harku ja Murru Vanglas. Seetõttu ei teostanud Harku ja Murru Vangla ametnikud, sh kaebaja, alates 01.01.2016 enam vanglaväliseid saatmisi ja seetõttu ei olnud kaebajal alates 01.01.2016 enam õigust palgamäära suurendamisele 131,86 euro võrra.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4).
9.Praegusel juhul andsid kaebaja tema nõusolekuta ühelt ametikohalt teisele üleviimiseks õigusliku aluse VangS § 128 lg 1 p 2 ja lg 2. Kaebajale on selgitatud vaidlustatud otsuste tegemise põhjuseid, antud võimalus avaldada nende kohta oma seisukoht ja selle pinnalt tehtud kaalutletud otsus, mille puhul on arvestatud mh konkreetselt kaebaja isikusse puutuvaid asjaolusid. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet, sest vastustaja kaalutlusotsus rajanes kohtumenetluses tuvastamist leidnud asjaoludest tulenevatel asjakohastel ja legitiimsetel kaalutlustel (vt ka Riigikohtu 12.12.2006 otsus nr 3-31-65-06, p 25).
10.Kaebajale ei tulnud pakkuda Tallinna Vanglas samu teenistusülesandeid, mida ta täitis Harku ja Murru Vanglas. VangS § 128 lg 2 järgi tuleb tagada, et vanglaametnik viiakse uuele ametikohale üle sama ametiastme piires. Kaebaja viidi üle I klassi valvuri ametiastmele vastavale Tallinna Vangla ametikohale.
11.Kaebaja tahe on olnud suunatud sellele, et ta vabastataks vanglateenistusest koondamise tõttu. See võimaldaks kaebajal saada koondamishüvitist. Koondamishüvitist oleks võimalik kaebajale maksta juhul, kui tal oli õigus teenistusest vabastamisele koondamise tõttu. Kaebaja leiab, et õigus koondamishüvitisele tulenes temale sellest, et tema ametijuhend oleks oluliselt muutunud, kui ta oleks asunud Tallinna Vanglas uuele ametikohale. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja koondamiseks ei esinenud alust ATS § 90 lg 1 p 3 ja § 52 lg 3 p 2 järgi ametijuhendi olulise muutmise tõttu, sest praegusel juhul peab VangS § 1542 lg 1 järgi arvestama vanglaametniku üleviimisele vangistusseaduses sätestatud erisustega.
12.VangS §-s 128 on sätestatud juhud, mil tuleb sama ametiastme piires üleviidavalt vanglaametnikult küsida üleviimiseks nõusolekut. VangS § 128 lg 4 järgi ei tohi vanglaametnikku tema nõusolekuta üle viia, kui ametikoha vahetuse tõttu muutub ametniku elukoht või pikeneb oluliselt tööle jõudmise aeg. Kaebaja üleviimine ametikohale Tallinna Vanglas ei põhjustanud temale elukoha muutust ega suuremat ajakulu kodust tööle ja töölt 4(5)
3-16-986 koju jõudmisel. Tallinna Vangla on samuti ära näidanud, et üleviimisel ettenähtud kaebaja töötasu ei olnud väiksem tema senisest töötasust Harku ja Murru Vanglas. Kaebaja töötasu oleks Tallinna Vanglasse üleviimisega pisut tõusnud, kui arvestada asjaolu, et ta kaotas Harku ja Murru Vanglas täiendava teenistuskohustuse täitmise tõttu saadud lisatasu (131,86 eurot) alates 01.01.2016, s.o. pool aastat enne vaidlustatud üleviimist.
13.VangS §-st 128 ei tulene, et juhul, kui muutub ametijuhend või töötasu, saab vanglaametnikku sama ametiastme piires ühelt ametikohalt teisele üle viia vaid tema nõusolekul. Samas peab selliseks üleviimiseks VangS § 128 lg 2 järgi esinema teenistuslik vajadus. Ringkonnakohtu hinnangul esines Harku ja Murru Vangla likvideerimise ning Tallinna Vanglas täitmata ametikohtade tõttu teenistuslik vajadus kaebaja ühelt ametikohalt teisele üleviimiseks ilma kaebaja nõusolekuta. VangS § 111 lg 1 järgi on vanglaametnik vanglas teenistuses olev ametnik ja VangS § 128 lg-st 4 nähtub, et seadusandja eesmärk on olnud võimaldada vanglaametnike üleviimist vanglate vahel. Vanglateenistust tuleb vaadelda ühtse süsteemina, mis võimaldab vanglaametniku üleviimist ühest vanglast teise tingimusel, et eeldused selleks on täidetud (vt ka Riigikogu X koosseisu vangistusseaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 964 SE seletuskiri). Kuna kaebaja üleviimiseks uuele ametikohale esines teenistuslik vajadus ja üleviimine toimus sama ametiastme piires, kaebajale elukoha muutumist või töölejõudmise aja pikenemist põhjustamata, on ringkonnakohtu hinnangul toimunud vanglaametniku üleviimine õiguspäraselt (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.03.2017 otsus nr 3-15-3207, p-d 8–12; 19.06.2017 otsus nr 3-15-3218, p-d 10–16; 20.10.2017 otsus nr 3-15-3217, p-d 12–18). Koondamise aluseid kaebaja suhtes ei esinenud.
14.Eeltoodud põhjustel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. HKMS § 108 lg 1 alusel tuleb kaebaja menetluskulud jätta tema enda kanda. Vastustaja ei ole apellatsioonimenetluses menetluskulude väljamõistmist taotlenud, mistõttu jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe
/allkirjastatud digitaalselt/ Monika Laatsit
/allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.