Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. november 2017, Tallinn
Haldusasja number
3-16-1890
Haldusasi
Paadermaa Soo OÜ kaebus Põllumajandusameti 15. juuli 2016. a otsuse nr 13-1/6017 ja 26. augusti 2016. a vaideotsuse nr 1-10/11 tühistamiseks ning Põllumajandusameti kohustamiseks teha asjas uus otsus Paadermaa Sookalda OÜ kaebus Põllumajandusameti 17. juuli 2016. a otsuse nr 13- 1/6016 ja 26. augusti 2016. a vaideotsuse nr 1-10/10 tühistamiseks ning Põllumajandusameti kohustamiseks teha asjas uus otsus
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 20. jaanuari 2017. a otsus
Menetlusosalised
Kaebajad – Paadermaa Soo OÜ ja Paadermaa Sookalda OÜ, esindaja Henno Nurmsalu Vastustaja – Põllumajandusamet, esindaja Peeter Milvere
Menetluse alus ringkonnakohtus
Paadermaa Soo OÜ ja Paadermaa Sookalda OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Paadermaa Soo OÜ ja Paadermaa Sookalda OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 20. jaanuari 2017. a otsus haldusasjas nr 3-16-1890 muutmata.
Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 27. detsembril 2017 (HKMS § 212 lg 1).
3-16-1890 Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Paadermaa Soo OÜ ja Paadermaa Sookalda OÜ esitasid Põllumajandusametile (PMA) 25.03.2016 taotlused mahepõllumajandusliku taimekasvatuse tunnustamiseks.
2.Põllumajandusamet jättis 15.07.2016 otsusega nr 13-1/6017 Paadermaa Soo OÜ ja 17.07.2016 otsusega nr 13-1/6016 Paadermaa Sookalda OÜ mahepõllumajandusliku taimekasvatajana tunnustamata, tuginedes mahepõllumajanduse seaduse (MPõS) § 7 lg-tele 1 ja 3, põllumajandusministri 20.02.2009 määruse nr 25 „Mahepõllumajandusliku tootmise nõuded“ § 3 lg-le 3 ja Euroopa Ühenduste Nõukogu 28.07.2007 määruse nr 834/2007 art 12 lg 1 p-dele „a“, „b“ ja „g“ ning Põllumajandusameti peadirektori 06.04.2015 käskkirjaga nr 1-2/8 kinnitatud mahepõllumajanduse ja seemne osakonna põhimääruse p-le 3.1.4. Paadermaa Soo OÜ ja Paadermaa Sookalda OÜ ei vasta mahepõllumajanduse nõuetele ning ettevõtjad on esitanud PMA-le vastuolulisi andmeid külvatud taimeliikide osas: 08.05.2016 esitatud dokumentidel on põldudel kasvatatavaks kultuuriks märgitud kõrvenõges, kuid 16.06.2016 on taotlejad märkinud kõrvenõgese asemel orasheina. PMA 16.06.2016 kontrolliprotokollide nr PÄ-073-15 (Paadermaa Soo OÜ) ja nr PÄ-073-14 (Paadermaa Sookalda OÜ) kohaselt ei olnud põldude visuaalsel vaatlusel kultuur kõrvenõges tuvastatav ning äriühingute esindaja sõnul ei olnud Saksamaalt ostetud nõgeseseemned idanenud. PMA-l tekkis kahtlus esitatud kõrvenõgese seemne ostudokumendi õigsuses, sest saatelehel oli üks väljadest kinni kaetud. Saksamaa äriühing International Seeds Processing GmbH vastas PMA päringule, et ei ole Paadermaa Soo OÜ-le ja Paadermaa Sookalda OÜ-le nõgese seemet müünud, mistõttu on alust arvata, et dokument on võltsitud. Kumbki äriühing ei esitanud kontrollimise ajal (16.06.2016) põlluraamatut ning visuaalselt ei olnud põldudel märgata harimisjälgi (v.a üks randaalimise triip Paadermaa Sookalda OÜ ühel põllul) ja põllud olid tugevalt umbrohtunud. Kuna põllud on umbrohtunud, ei ole järgitud määruse nr 834/2007 art 12 lg 1 p-de „a“, „b“ ja „g“ nõudeid. Seega ei ole kasutatud meetmeid, mis parandaksid mulla stabiilsust ja tõkestaksid pinnase tihenemist. Paadermaa Soo OÜ ja Paadermaa Sookalda OÜ esitasid 29.06.2016 täidetud põlluraamatud, mis sisaldasid kandeid 2015. a sügisel tehtud töödest ja kõrvenõgese külvist, kuid puudusid kanded 2016. a kohta. Põlluraamatute kohaselt oli kõrvenõgese külvile tehtud ka valge ristiku allakülv, kuid 29.06.2016 ei tuvastatud põldudel mingit muudatust harimise osas ega tuvastatud ka valge ristiku taimi. Äriühingute esindaja väitis 29.06.2016 PMA ametnikule telefoni teel, et kõrvenõgese seeme ei idanenud ning 2(8)
3-16-1890 kõrvenõgese asemel külvati orasheina. Samas polnud äriühingutel ette näidata orasheina seemne saatedokumente või pakendi etikette ning väidetavalt külvati hoopis orasheina risoome, mille päritolu kohta puudusid dokumendid. Risoomide külvamise ajaks nimetati 2015. a sügis, kuid põlluraamatute kirjetes see ei kajastu.
3.Põllumajandusamet jättis 26.08.2016 vaideotsusega nr 1-10/11 ja 26.08.2016 vaideotsusega nr 1-10/10 rahuldamata vastavalt Paadermaa Soo OÜ ja Paadermaa Sookalda OÜ 25.07.2016 vaided PMA 15.07.2016 ja 17.07.2016 otsuste peale, kuid muutis otsuste põhjendusi vastavalt vaideotsuste põhjendustele. Vaidlustatud otsustes välja toodud puuduseks on taotlejate põldude umbrohtumus, mille kõrvaldamiseks vajalikest tegevustest peaks põllumajandusega tegelev isik olema teadlik. PMA ei saa heaks kiita ja tunnustada olukorda, kus tunnustust taotlev isik väidab esmalt, et külvas kõrvenõgest, siis tegi valgeristiku allakülvi, seejärel väidab, et külvas orasheina ning põldude visuaalsel vaatlusel ei ole võimalik ühtegi neist taimedest tuvastada. Vaide esitajale peab olema lisaks teada, et külvatud seemnete ostu tuleb tõendada ostudokumentidega ning tootja peab pidama põlluraamatut ja seda ka korrektselt täitma. Põldude vastavust mahepõllumajanduse nõuetele kontrolliti vaidemenetluses 28.07.2016 täiendavalt (vt kontrolliprotokollid nr PÄ-157-29 ja nr PÄ-157-28), kuid väidetavalt külvatud orasheina ei tuvastatud ning põllud on valdavalt hooldamata ja kohati võsastunud. Seega ei kasvata Paadermaa Soo OÜ (põllud nr 402 ja nr 403) ega Paadermaa Sookalda OÜ (põllud nr 404 ja nr 405) tegelikkuses orasheina ning ettevõtjad ei vasta mahepõllumajanduse nõuetele ja neid ei saa tunnustada. Otsustes on nõuetele mittevastavusena ekslikult nimetatud ka külvikorra puudumist (määruse nr 834/2007 art 12 lg 1 p „b“), mis ei ole ravim- ja maitsetaimede (sh kõrvenõges ja orashein) kasvatamise korral nõutav. Selles osas tuleb vaidlustatud otsuste põhjendusi muuta.
4.Paadermaa Soo OÜ esitas 21.09.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse PMA 15.07.2016 otsuse nr 13-1/6017 ja 26.08.2016 vaideotsuse nr 1-10/11 tühistamiseks ning PMA kohustamiseks teha asjas uus otsus (haldusasi nr 3-16-1890). Paadermaa Sookalda OÜ esitas 21.09.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse PMA 17.07.2016 otsuse nr 13-1/6016 ja 26.08.2016 vaideotsuse nr 1-10/10 tühistamiseks ning PMA kohustamiseks teha asjas uus otsus (haldusasi nr 3-16-1893). Tallinna Halduskohus liitis 24.10.2016 määrusega kaebused ühte menetlusse (liidetud haldusasi nr 3-16-1890). Kaebuste põhjenduste kohaselt teostasid kaebajad 2015. a-l põldudel sügisese mullaharimise kolmekordse randaalimise teel ning seejärel külvati põldudele nõgest valge ristiku allakülviga. Külv teostati rullidele agregeeritud pneumokülvikuga, mis ei külva seemneid ritta, vaid puhub need rullide ja käppade ees mullapinnale laiali, mistõttu ei jää nähtavaid külviridu. Tööde kohta tehti koheselt kanded põlluraamatusse. Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse tunnustamise taotlusesse ei märgita kasvatatavat kultuuri ning kultuuride muutmine kevadel on tavapärane ja see on lubatud kuni 15. juunini. Antud juhul selgus kevadel, et ostetud nõgeseseeme ei idane, kuid sügisese intensiivse randaalimise tulemusena oli tärganud lopsakas orashein, mis paljuneb peamiselt risoomide abil ning igast randaaliketta poolt katki lõigatud risoomitükist võib areneda uus taim. Kuna orasheina risoomid külvati randaalimise ja rullimise tulemusena, ei saagi esineda eristatavaid külviridu ega dokumente seemne ostu kohta. Orashein on küll tuntud umbrohi, kuid ka ravim- ja maitsetaimede hulka kuuluv põllukultuur. PMA 16.06.2016 kontrolliprotokollides on vastustaja kinnitanud, et kaebajad tegelevad mahepõllumajandusliku taimekasvatusega. Ühtegi PMA viidatud õigusakti ei ole kaebajad rikkunud ja vastustaja ei ole vastupidist tõendanud. Umbrohtumust, külviridade puudumist jms ei saa pidada mahepõllumajanduse nõuete rikkumiseks ning see ei anna alust tunnustamisest keelduda. Vastustaja käsitab orasheina põhjendamatult kitsalt umbrohuna. Kuna orashein ei kasva vaidlusalustel põldudel kaebajate tahte vastaselt, ei ole tegemist umbrohuga, vaid 3(8)
3-16-1890 põllukultuuriga. Mahetootmise tunnustamise seisukohast ei oma tähtsust, milliste agrotehniliste võtetega on kultuur rajatud.
5.Põllumajandusamet vaidles kirjalikes vastustes kaebustele vastu ja palus need jätta rahuldamata. Kaebajad ei ole külvanud oma põldudele orasheina ravim- või maitsetaimena, põllud on valdavalt hooldamata ja umbrohtunud ning osaliselt võsastunud. Hindamistulemuste põhjal ei vasta kaebajate tegevus mahepõllumajanduse nõuetele ja neid ei saa riiklikult tunnustada mahepõllumajandusliku taimekasvatuse valdkonnas. Kaebajad märkisid põldudel kasvatatavaks kultuuriks 08.05.2016 kõrvenõgese ning pärast esmast kontrolli muutsid kasvatatava kultuuri Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) registris 16.06.2016 orasheinaks. Kaebajad esitasid 29.06.2016 PMA-le põlluraamatud, milles olid kanded 2015. a sügisel teostatud kõrvenõgese külvist valge ristiku allakülviga ja 2016. a kohta kanded puudusid. Kõrvenõgest ega valget ristikut ei ole põldudel tuvastatud. Vaidemenetluses 28.07.2016 teostatud täiendava kontrolli põhjal saab järeldada, et kaebajad ei kasvata tegelikkuses oma põldudel ka orasheina. Saksamaa äriühing International Seeds Processing GmbH kinnitas, et ei ole kaebajatele nõgeseseemet müünud ega kaebajate esitatud müügidokumenti kunagi väljastanud. Seega on kaebajad esitanud PMA-le teadlikult võltsitud dokumendi. Väited põldude kolmekordsest randaalimisest ja osalisest kündmisest on ebaõiged, sest selliselt haritud põllul ei saaks esineda eelmise aasta kulukihti ja kohati meetrikõrgust pajuvõsa (sh on põllule nr 404 paigutatud metsloomade söödaplats ja seda jälgiv kaamera, mis poleks haritud põllu puhul normaalne). Orasheina kasvatamine kultuurina on võimalik vaid juhul, kui kasvataja on need külvanud või istutanud. Harimata põllul kasvav looduslik orashein (umbrohi) ei muutu tunnustuskõlblikuks mahepõllumajanduslikuks kultuuriks (ravim- või maitsetaim) pelgalt seeläbi, et tunnustuse taotleja märgib PRIA registris selle kasvatatavaks kultuuriks. Kaebajad ei ole rakendanud mahepõllumajanduslikus taimekasvatuses nõutud meetmeid umbrohtumuse tõrjumiseks, vaid soovivad saada mahepõllumajandusliku taimekasvatuse tunnustust oma põldudel kasvavale umbrohule.
6.Tallinna Halduskohus jättis 20.01.2017 otsusega Paadermaa Soo OÜ ja Paadermaa Sookalda OÜ kaebused rahuldamata. Tunnustamise menetluse käigus hindab järelevalveasutus ettevõtte vastavust mahepõllumajanduse nõuetele (MPõS § 5 lg 3). Kui ettevõte ei ole hindamistulemuste põhjal nõuetekohane, tehakse põhjendatud otsus tunnustamisest keeldumise kohta (MPõS § 7 lg-d 1 ja 3). PMA on kokkuvõtlikult tuvastanud, et kaebajate põllud on hooldamata ja umbrohtunud. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kaebajate põldudel kasvavat orasheina saab pidada ravim- või maitsetaimeks ning kas nende tegevus vastab mahetootmise nõuetele. Vaidlust ei ole selles, et mõlemad kaebajad märkisid PRIA-le 08.05.2016 esitatud vormidel kasvatatavaks põllumajanduskultuuriks kõrvenõgese ning põlluraamatutes on tehtud kanded 2015. a sügisel teostatud kõrvenõgese külvi kohta valge ristiku allakülviga ja 2016. a kohta kanded puuduvad. Samuti puudub vaidlus, et pärast PMA esmast kontrolli PRIA-le 16.06.2016 esitatud vormidel muudeti kasvatatav põllumajanduskultuur orasheinaks. Asjas ei vaielda ka selle üle, et kaebajate esitatud nõgeseseemne ostudokument ei vasta tegelikkusele ning külvikorraplaani puudumist ei saa pidada mahepõllumajandusnõuete rikkumiseks. Määruse nr 834/2007 art 12 lg 1 p-de „a“ ja „g“ kohaselt eeldab mahepõllumajanduslik taimekasvatus eesmärgipärast maa harimist soovitava taime kasvatamise soodustamiseks ning määruses lubatud meetmetega muude mittesoovitavate taimede ehk umbrohu eemaldamist. Kuigi taimekasvatuseks võib lugeda ka vabas looduses kasvavate taimede saaduste kogumist kaubanduslikel eesmärkidel (määruse nr 834/2007 art 2 p „e“), siis koosmõjus mahepõllumajanduslikkuse mõistega (määruse nr 834/2007 art 2 p „c“), tuleb ka sellisel juhul järgida mahepõllumajandusliku tootmise nõudeid ning ei saa mööda vaadata määruse nr 834/2007 art 12 lg-s 1 sätestatud taimekasvatuse eeskirjadest. 4(8)
3-16-1890 Halduskohus nõustus vastustajaga, et asjas kogutud tõenditest (sh kontrolliprotokollidest) nähtuvalt ei ole kaebajad oma põldudel orasheina kultuurina (ravim- või maitsetaimena) kasvatanud. Puudub vaidlus, et harilik orashein kuulub iseenesest ravim- ja maitsetaimede loetelusse (vt maaeluministri 30.04.2015 määruse nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus“ lisa), kuid vastustaja on õigesti järeldanud, et kaebajad ei ole oma põldudel orasheina teadlikult kasvatanud, vaid orashein kasvab põldudel juhuslikel asjaoludel. Kaebajad on väljendanud eesmärki kasvatada kõrvenõgest ning väited orasheina kasvatamise soovist on vastuolulised. Esmalt väitsid kaebajad, et külvasid 2015. a sügisel kõrvenõgese valge ristiku allakülviga, kuid kontrollimise ajaks leidsid, et kasvatavad orasheina, mis tärkas 2015. a sügisel toimunud randaalimise tulemusel. Oluliseks mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõueteks on samas ka umbrohutõrje (st ebasoovitavate taimede eemaldamine) ning kontrolliprotokollides on lisaks põldudel kasvavale orasheinale loetletud suur hulk muid taimi nii üksikute taimede kui ka laikudena. Lisaks on vähest randaalimist tuvastatud vaid põldude nr 402, nr 403 ja nr 404 puhul, kuid kõikidel põldudel on samas täheldatud eelmise aasta kulukihti, mis viitab nende harimise puudulikkusele. Kaebajate väited orasheina turustamisvõimaluste uurimise kohta on paljasõnalised ega näita samuti tahet seda kultuuri eesmärgipäraselt kasvatada. Kuna tunnustamisele kuulub just ettevõte, kellel on mahepõllumajanduslik tootmine kui sihipärane tegevus, mitte juhuslikel asjaoludel kujunenud tulemus, peab tunnustamist taotleval ettevõtjal olema endal selgus, mida ta toodab ja milliseid nõudeid tuleb tal täita. MPõS § 7 lg 4 kohaselt tuleb mahepõllumajanduse nõudeid täita alates taotluse esitamise päevast.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Paadermaa Soo OÜ ja Paadermaa Sookalda OÜ paluvad 20.02.2017 apellatsioonkaebuses (täiendatud 20.10.2017) tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada nende kaebused. Kaebajad on PMA-le selgitanud, et orasheina ei külvatud seemnest, vaid risoomidest, kuid sellele vaatamata nõudis vastustaja dokumenti orasheina seemne kohta, mille peale pakkusidki kaebajad nõgeseseemne saatelehte. Samas ei oma kasvatatav kultuur tähtsust, kui täidetud on määruse nr 834/2007 art 12 muud eesmärgid. Meelevaldne on halduskohtu järeldus, et kaebajad ei kasvata oma põldudel orasheina ravimvõi maitsetaimena, sest kaebajad on selgitanud, et esmalt külvatud nõgeseseeme ei idanenud ja seetõttu muudeti kasvatatavat kultuuri, mis on iseenesest lubatud. Kuna põldudel tärkas randaalimise tulemusel sisuliselt ainsa kultuurina orashein, siis märgiti põldudel kasvatatavaks kultuuriks orashein. Praegusel juhul on põldudel kasvatatav kultuur sinna külvatud kasvava kultuuri paljundamise teel, mistõttu ei oma puuduvad ostudokumendid tähtsust. Ebaõnnestunud katse kasvatada teist kultuuri ei ole mahepõllumajanduse nõuete rikkumine. Kuna randaalimise algne eesmärk ei olnud orasheina risoomide külvamine, siis ei ole seda põlluraamatusse märgitud. Kuna muud taimed peale orasheina randaalimise tulemusel hävivad, siis on kasvatatav orashein ka sisuliselt umbrohust puhastatud. Eelmise aasta randaalimise tulemusi ei olegi võimalik järgmisel aastal visuaalselt tuvastada ning väide põldude üksnes osalisest harimisest on tõendamata. Kaebajad on randaalimisega täitnud määruse nr 834/2007 art 12 lg 1 p-de „a“ ja „g“ nõudeid. Põllud olid varem väga halvas seisus ning randaalimise tulemusel on nende seisukord märkimisväärselt paranenud, mistõttu ei tõenda üksikud pajuvõrsed, et põlde ei harita. Kõnealused põllud ei saanudki vastata pikaajaliselt kultiveeritud põldude tunnustele. Randaalimine segab taimejäänused pealmise mullakihiga, mitte ei mata neid sügavale. Mahepõllumajanduslike taimekasvatajatena tunnustatakse ka looduslikku rohumaad kasutavaid ettevõtteid. Kuna orasheina kasvatamise plaan tekkis alles pärast seda, kui selgus, et nõgeseseeme ei idane, siis ei saanudki kaebajatel olla selget turundusplaani. Turustamise 5(8)
3-16-1890 küsimus tekib alles pärast saagikoristamist ja see ei mõjuta kuidagi keskkonnanõuete täitmist ega väära asjaolu, et orashein sisaldub ravim- ja maitsetaimede loetelus. Kaebajad on kasvatanud lubatud kultuuri ja täitnud mahepõllumajandusliku maaharimise nõudeid ning nende tunnustamata jätmiseks puuduvad õigusaktidest tulenevad alused.
8.Põllumajandusamet vaidleb 16.03.2017 kirjalikus vastuses (täiendatud 24.10.2017) apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Meelevaldne on kaebajate väide, et kasvatatav kultuur ei oma toetuse andmise seisukohast tähendust, kui on täidetud määruse nr 834/2007 art 12 muud eesmärgid, sest PRIA registrisse kantakse muu hulgas kasvatatav kultuur ning nimetatud registreeringu olemasolu on mahepõllumajandusliku tunnustuse saamise eelduseks. Halduskohus on tõendite pinnalt õigesti tuvastanud, et orashein on hakanud kaebajate juba eelnevalt tugevasti umbrohtunud põldudel kasvama juhuslikult (kaebajad on ise kinnitanud, et randaalimise eesmärk ei olnud külvamine) ning põlde on varasemalt haritud üksnes osaliselt. Kaebajad ei ole suutnud ümber lükata vastustaja järeldusi, et põldude sisulist harimist (sh umbrohust vabanemist) ei ole toimunud. Halduskohus leidis põhjendatult, et kaebajad ei ole täitnud määruse nr 834/2007 § 12 lg 1 pdes „a“ ja „g“ sätestatud nõudeid, mistõttu ei saanud neid tunnustada mahepõllumajanduslike taimekasvatajatena. Viide määruse nr 834/2007 art 2 p-le „e“ on praeguses vaidluses ainetu. Samuti ei ole asjassepuutuv paralleel looduslike rohumaadega, sest kaebajad on taotlenud mahepõllumajandusliku taimekasvatuse tunnustamist haritavatele põldudele, millel nad väidetavalt kasvatavad ravim- või maitsetaimena orasheina. Põld saab olla tunnustatud vaid ühel moel (st mitte samaaegselt haritava maana ja loodusliku rohumaana). Halduskohus on tõendite põhjal õigesti märkinud, et põldude korrapärase harimise puhul ei oleks tõenäoliselt tuvastatud eelmise aasta kulu või pajuvõsa, samuti poleks haritavale põllule rajatud metsloomade söödakohta. Need asjaolud kinnitavad, et kaebajate põllud on korrektselt harimata. Ravim- või maitsetaime kasvatamine põllukultuurina on võimalik vaid juhul, kui kasvataja on selle külvanud või istutanud. Praegusel juhul ei ole kaebajad orasheina külvanud ega istutanud. Kuna tunnustamisele kuuluvad nimelt mahepõllumajandusliku tootmisega tegelevad ettevõtted, siis on asjakohane seegi, et kaebajad ei ole oma toodangu turustamist seniajani selgitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et Paadermaa Soo OÜ ja Paadermaa Sookalda OÜ apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. HKMS § 201 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi üle korrata.
10.Vaidluse lahendamiseks tuleb esmajoones hinnata, kas PMA 15.07.2016 otsuses nr 131/6017 (I kd, tl 87-87p) ja 17.07.2016 otsuses nr 13-1/6016 (II kd, tl 83-83p) ning vastavalt PMA 26.08.2016 vaideotsustes nr 1-10/11 (I kd, tl 51-53p) ja nr 1-10/10 (II kd, tl 50-52p) on kaebajatele heidetud põhjendatult ette, et põllud on nõuetekohaselt harimata ja umbrohtunud. Vaidlust ei ole selle üle, et pindalatoetuse taotlemisel märkisid kaebajad PRIA-le 08.05.2016 esitatud vormidel PT50A (I kd, tl 77p; II kd, tl 72p) kõigil põldudel kasvatatavaks põllumajanduskultuuriks kõrvenõgese ning muutsid selle pärast PMA esimest kontrollkäiku PRIA-le 16.06.2016 esitatud uuendatud vormidel PT50A (I kd, tl 78; II kd, tl 73) orasheinaks. Samas ei ole vaidlust ka selles, et väidetavalt 2015. a sügisel külvatud kõrvenõgest põldudel tegelikkuses kultuurina ei kasva. Kaebajad on seisukohal, et kasvatavad oma põldudel ravimvõi maitsetaimena 2015. a sügisel toimunud randaalimise tagajärjel risoomide purustamise teel 6(8)
3-16-1890 külvatud (paljundatud) orasheina. PMA 16.06.2016 kontrolliprotokollide nr PÄ-073-15 (I kd, tl 76-76p) ja nr PÄ-073-14 (II kd, tl 71p-72) ning 28.07.2016 kontrolliprotokollide nr PÄ-15729 (I kd, tl 80-81) ja nr PÄ-157-28 (II kd, tl 75-76) kohaselt on orasheina kasvamine kõigil põldudel ka tuvastatud (muude taimede hulgas), kuigi vastustaja hinnangul kasvab see põldudel loodusliku umbrohuna, mitte teadlikult kultiveeritava ravim- või maitsetaimena.
11.Nii kõrvenõges (Urtica dioica) kui ka harilik orashein (Elytrigia repens) sisaldusid maaeluministri 30.04.2015 määruse nr 53 lisa „Ravim- ja maitsetaimede loetelu“ kuni 27.04.2017 kehtinud redaktsioonis (vastavalt p-d 71 ja 75). Kõnealusest loetelust lähtus ravimja maitsetaimede osas ka kaebajate esitatud PRIA juhendi „Abiks taotlejale pindalapõhiste otsetoetuste taotlemisel 2016“ (I kd, tl 6-34; II kd, tl 6-34) lisas 1 viidatud „Põllumajanduskultuuride loetelu“. Kuigi alates 28.04.2017 kehtivas uuendatud ravim- ja maitsetaimede loetelus kõrvenõgest ega orasheina toetusõiguslike ravim- või maitsetaimedena enam ei nimetata, ei mõjuta see praeguse vaidluse lahendamist. Samas võib viidata, et kõnealust muudatust on põhjendatud ühelt poolt sellega, et tegemist on laialt levinud ja raskesti tõrjutavate umbrohtudega, mille täiendavat kasvatamist ei peaks soodustama, kuid teiselt poolt toodud välja sedagi, et ravim- ja maitsetaimedele kehtestatud kõrgema toetusmäära tõttu on teatud tootjatel tekkinud motivatsioon kasvatada neid suurtel pindadel sihtotstarbetult (vt maaeluministri 19.04.2017 määruse nr 35 „Maaeluministri määruste muutmine“ seletuskiri, lk 6 − https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8f3388a6-bb9c-4bdb-8158-4ca190f4aaad).
12.Mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõuete rikkumisena on vastustaja heitnud kaebajatele ette põldude mitteharimist (määruse nr 834/2007 art 12 lg 1 p „a“) ja umbrohutõrje puudumist (määruse nr 834/2007 art 12 lg 1 p „g“). Ringkonnakohtu hinnangul on mõlemad etteheited põhjendatud. Kaebajate väitel teostati 2015. a sügisel kõigil põldudel kolmekordne randaalimine ning külvati kõrvenõgest koos valge ristiku allakülviga. Samas puudub vaidlus, et 2016. a kevadel ei ole täiendavaid agrotehnilisi töid tehtud. PMA 16.06.2016 ja 28.07.2016 kontrollide käigus tuvastati põldudel harimisjälgi vaid vähesel määral. Seejuures ilmneb 28.07.2016 protokollidest, et selles osas, milles põldudel tuvastati randaalimise jälgi (põldu nr 402 oli randaalitud kohati; põldudel nr 403 ja nr 404 oli ühe traktori laiune randaalimise rada; põldu nr 405 ei olnud haritud), puudus põldudel eelmise aasta kulukiht, mis oli aga kogu ülejäänud osas põldudel nähtav. Eeltoodut arvestades on ebausutav ja paljasõnaline kaebajate väide, et eelmise aasta randaalimise jälgi ei olegi võimalik järgmisel aastal enam tuvastada ning kulukiht võibki jääda nähtavaks. Seda enam, et kaebajate kinnitusel randaaliti põlde väidetavalt koguni kolmekordselt.
13.Põldude tegelikku harimata jätmist kinnitavad lisaks 2015. a sügisel väidetavalt toimunud kõrvenõgese + valge ristiku külviga seonduvad asjaolud, eelkõige nõgeseseemne ostmise kohta tegelikkusele mittevastava CMR-saatelehe (I kd, tl 88; II kd, tl 84) esitamine, mille osas on väidetav müüja kinnitanud, et veosedokumendil ostjana märgitud Paadermaa Sookalda OÜ ega ka ükski muu Hannes Urbaniku äriühing ei ole talle tuttav (I kd, tl 89-90; II kd, tl 85-86). Samas on mahepõllumajandusliku taimekasvatusega tegelev isik kohustatud põllumajandusministri 20.02.2009 määruse nr 25 § 3 lg-s 2 viidatud Euroopa Komisjoni 05.09.2008 määruse (EÜ) nr 889/2008 art 72 p „c“ kohaselt koguma ja säilitama muu hulgas dokumente, mis võimaldavad kontrollorganil selgitada välja teabe põllumajandustootmise sisendite ostmise kohta (kuupäev, ostetud toote liik ja kogus).
14.Kuigi puudub alus uskuda, et kaebajad oleksid 2015. a sügisel kõrvenõgese külvi üldse teostanud, siis isegi juhul, kui nõgeseseeme üksnes ei idanenud, pole mõistlikult võimalik rääkida sellest, et juba enne nõgeseseemne külvamist toimus põldude randaalimisega ühtlasi hariliku orasheina risoomide teadlik paljundamine. Olenemata sellest, et randaalimine (s.o 7(8)
3-16-1890 sellega kaasnev risoomide tükeldamine) soodustab tõepoolest orasheina paljunemist (nt https://www.cropscience.bayer.ee/Kasulik-teada/Umbrohud/Korrelised-umbrohud/Harilikorashein.aspx), ei saa nimetatud mullaharimise viisile tagantjärele omistada tähendust, mida sellel algselt ei olnud. PRIA-le esitatud vormidel PT50A märkisid kaebajad veel 08.05.2016 kõigil põldudel kasvatatavaks kultuuriks kõrvenõgese. Kuigi orasheina turustamiseks kindla plaani puudumine ei pruugiks iseenesest mõjutada mahepõllumajandusliku taimekasvatuse tunnustamist, annab see praegusel juhul täiendava aluse järelduseks, et orashein kasvab kaebajate põldudel loodusliku umbrohuna, mitte kultiveeritava ravim- või maitsetaimena ning kaebajate vastupidised väited on üksnes otsitud. PMA 28.07.2016 protokollidest ja kontrolli käigus tehtud fotodelt (I kd, tl 82-86; II kd, tl 77-82) saab lisaks tuvastada, et orashein on vaid üks paljudest põldudel tuvastatud taimedest, kusjuures kõrrelistest on valdavaks liigiks loetud hoopis kerahein. Igal juhul ei kinnita PMA poolt vaatlusel tuvastatu, et põllud oleksid puhastatud ka muust umbrohust. Nagu halduskohus on põhjendatult märkinud, ei ole kaebajate esitatud fotod (I kd, tl 35-38; I kd, tl 41-42; II kd, tl 35-41) seostatavad konkreetsete põldudega ega saa seetõttu tõendada neil orasheina kasvatamist.
15.Viited määruse nr 834/2007 art 2 p-le „e“ ja looduslikke rohumaid kasutavate ettevõtjate tunnustamisele mahepõllumajanduslike taimekasvatajatena ei ole asjassepuutuvad, sest kaebajad on taotlenud enda tunnustamist kui ettevõtted, kes tegelevad haritavatel põldudel mahepõllumajandusliku taimekasvatusega. Samuti on kaebajad läbivalt olnud seisukohal, et nad on oma põlde ka tegelikult harinud.
16.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb Paadermaa Soo OÜ ja Paadermaa Sookalda OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 20.01.2017 otsus muutmata.
17.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et Paadermaa Soo OÜ ja Paadermaa Sookalda OÜ on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu kokku 30 eurot (III kd, tl 27) ja kandnud apellatsioonimenetluses õigusabikulusid 672 eurot (III kd, tl 42-46). Kuivõrd apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja muutmata halduskohtu otsus, millega jäeti kaebused tervikuna rahuldamata, jäävad apellantide menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel nende endi kanda. PMA ei ole esitanud andmeid apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulude kohta, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Altnurme
Villem Lapimaa
Virgo Saarmets
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.